[.Eestlane.]

[Magic]

[The_Boss]

Küsimus pigem selles, kas õpetajad saavad selle õpetamise selgeks, mitte selles, kas õpilased selle selgeks saavad...

[ranel]

[noxton]

Valikaine ehk oleks tõesti hea. Milleks siis varsti ülikoole vaja on? teeme kõik keskkoolis selgeks viskame tööõpetuse ja kehalisekasvatuse kooli programmist välja

[Sold OUT]

Ülikooli võiks alles siis lasta inimesi kui nad on 3-4 aastat tööd teinud ja silmaringi laiendanud ning teavad mida nad edaspidi tahavad. Kes kohe märgade kõrvatagustega keskkoolipingist lähevad, saavad vaid riigieelarveväliselt

[HighEnd]

[Magic]

4 vara...kuskil 5-6 paras.

[salatoimik]

[Magic]

See lahe - 3D modeleerimine polnud ka ülikoolis põhiainetes.
Microstation baasil tegin 1 joonise, aga see oli vabaaine.

[LiivaneLord]

Alates 6. klassist mängud, mängud, Paint, mängud, masinkirjutamine "hiirega" , Word, mängud, Word, Word, Pascal mingi, Word.

Umbes sellise mahuga.

[Unison]

Positiivne.

Meil ei olnud isegi arvutitunde, kuna õpetajat ei olnud

[The_Boss]

Meil õpetaja oli, aga arvutitunde põhikoolis ei saanud. Ainult see 3D modelleerimine tööõpetuses.

[ranel]

[lightbluefox]

Palju aineid keskkoolis on vajalik andmaks laiapõhist alusharidust, kui sul kunstiajalugu koolis polnud, siis kuidas saab sul ka tekkida huvi selle vastu, et seda tulevikus edasi õppida? Õppekava sisu vajab muidugi reformimist ja mainitud ajalugu ilmselt tõesti ei ole vaja niivõrd detailselt läbi võtta, aga mahtu ei tohiks ka vähendada...
Igasugused lisad, nagu programmeerimine ja ka nt religiooniõpetus (eriti tänasel päeval!!!) oleks teretulnud küll...

[KohviPaus]

Niipalju kui mina tean siis Pärnus osad koolid õpetavad põhikooli-keskooli ajal IT tundides emaili saatmist ja emaili kliendi üles seadmist. Minu ajal täpselt samamoodi, kui ma vastasin, et kasutan isikliku maili serverit ja tean juba kõike seda ja rohkemgi siis öeldi, et õpid veel. Programeerimisest kui sellisest polnud meil haisugi.

Tööõpetust kui sellist ei tohi kindlasti ära kaotada, pigem tuleks need kaks kuidagi omavahel ära jagada, kas siis üle nädala või nädalas 1 tund ühte ja teine tund teist või ma ei tea kuidas õppekava tänapäeval koolides on. Tööõpetus ei ole ainult see, et lähed tundi ja hakkad seal oma pesapalli kurikat treima, kunagi enda kodu on siis tuleb ikka kasuks ka mida seal õpetatakse

[mahno]

Ega siis tööõpetuse tundide mõte ei ole kitsalt hööveldama või puurima õpetada. Pigem on vaja noorel inimesel harmooniliselt areneda, sealhulgas arendada käelist tegevust. Seda eeskätt minumeelest tööõpetus annab. Ja cnc masin ja solidedge on toredad ja võibolla ka vajalikud, aga kahjuks ei arenda käteosavust.

Praegu on juba suht halenaljakas olukord, kui võtad kruvikeeraja välja ja parandad jalgratta ära, keevitad kaks rauatükki kokku või joodad juhtmed kõrvaklapi külge, oled mustkunstnik. Noored ei pea sageli enam normaalseks et katkise asja ise korda teed, selle asemel et "autoriseeritud edasimüüja" poole pöörduda.

[tahanteada]

Kas neid usutunde on kooli ikka niiväga vaja? Iga lapsevanem võib ju oma lapse iga pühapäev kirikusse viia ja neid kirikuid on iga nurga taga. Nii, et kirikute puudust küll pole, et ka koolid kirikuteks muutma peab.

[KohviPaus]

See lollus ka tagasi kooli toodud?

[Miki-Hiir]

[The_Boss]

Täpselt nii. Ise olen ateist, aga gümnaasiumi esimeses klassis võtsin valikainena religiooniõpetuse. See on palju kasulikum kui kunsti- ja muusikaajalugu. Sellest on reaalselt kasu ka.

[KohviPaus]

Ma sain üldse aru, et ta pidas silmas seda mida vanasti kutsuti "usuõpetuseks"

[lightbluefox]

KohviPaus, millal oli vanasti? Religiooniõpetuse idee võttis Miki-Hiir väga hästi kokku. Üldhariv tund, ei tule miski kirikuõpetaja lastele püha vett peale loopima.

[KohviPaus]

Ala. '94. See oli ikka sellest religiooniõpetusest väga erinev millest Teie praegu räägite.

[tahanteada]

OT, Kõrvalteema küll: Aga on siis mingit vahet, kas usupropagandat teeb kirikuõpetaja koolis või teeb ta seda kirikus.
PS: Pole mõtet olla silmaklappidega, vaid tasub tutvuda otsustega, mida viimatised Kiriku-ümarlauad on vastu võtnud ning kus nõuti järjest suuremat usu rüppe pööratud inimeste arvu ja selle kaudu kirikute rikkuse kasvatamist.
-------------------------------
Seepärast ma ütlengi, et kui mõni lapsevanem kangesti tahab, siis saab ta alati oma lapse lähimasse kirikusse lohistada või annab lapsele niikaua rihma, kuni laps kirikusse vudib.

[KohviPaus]

On ikka vahe küll ja väga suur vahe. Kui ma ei ole usklik siis ma ei taha ka, et seda mulle peale surutakse koolis. Kui tahan siis lähen vabatahtlikult kirikusse. Me ei ela enam keskajas.

[iceincube]

Ettevõtmine tundub huvitav samas kahtlane et see toimib. Nagu öeldud see vääga palju oleneb õpetajast. Meil omal ajal oli ka mingi progemise värk isegi vist korra- mäletan sellest vaid seda, et harjutasime 2nd süsteemist 10nd süsteemi ja vice versa arvude muutmist. Tundub väga vale ots kus seda õpetama hakata. St ei tekita seda huvi nii.

[Miki-Hiir]

Alustuseks võiks tõsta matemaatika mahtu. Praeguse keskmise matemaatika taseme pealt veel hakata programmeerimist õpetama tundub üsna võimatu ettevõtmine.
Reaalained pole niigi kuigi populaarsed, rääkimata sellest, et programmeerimise vastu on enamalt jaolt huvi meessoost isikutel.
Valikainena ok, kui huvi on, miks mitte.

[Ho Ho]

[iceincube]

[Max Powers]

HoHo ja tahanteada on siia teemasse jõudnud. Võib vast teema lukku panna

[Magic]

Kooli pikendamine on küll mingi esituupuri märg unenägu
Mida ei kasuta see ununeb... lisaks maailmapilt jääb aina ahtamaks, sest mingit lollust on vaja pähe ajada ja seda ilma seosteta.
Tuupimine, aga vähemalt minul pähe ei salvestu - 1 päev ja 95% kadunud. Milleks sellist lollus teha, parem õpetada läbi loogika ja seoste inimene normaalselt mõtlema.

Mälumängude aeg on läbi

[Ho Ho]

[lightbluefox]

Kooli võimalusel varem kui 7 aastaselt ja suvevaheaeg lühemaks, nii saab rohkem materjali läbi võtta või õppida midagi rohkem süvendatult. Nii hästi on meeles kuidas matemaatikas, füüsikas ja emakeeles kiirelt ühelt teemalt teisele libisesime, saateks õpetaja selgitused: "lugege õppekavast mis on vaja veel läbi võtta" ...."ei jõua"...jne.

Nii ongi tulemus see, kus mingeid sügavamaid teadmisi ja huvi naljalt ei teki, kui just ise väga ei taha- nagu Kadi Liis Saar....

[Ho Ho]

[The_Boss]

[Ho Ho]

Võibolla tõesti. Pole eriti koolilastega suhelnud viimasel ajal ning teen meelevaldseid järeldusi oma eakaaslaste kohta. Ka siinne foorum annab päris huvitava pildi olukorrast

[SKG]

[The_Boss]

Tark olemine ei tähenda seda, et sa suudad materjali pikka aega järjest omandada või et suudad teksti sõnasõnalt pähe õppida... Nende kohte öeldakse pigem tuupurid. Nad ei pruugi olla targad, aga nad suudavad lihtsalt kõik pähe tuupida. Nende suunas tõesti alati ka praegusel ajal hästi ei vaadata.

[tahanteada]

Aga äkki vaataks keegi lõpuks ka teist poolt, et on väga palju lapsi, keda progemist mõttetuks peavad ning keda hoopis teised huvialad huvitavad. Näiteks keegi tahab hoopis toiduvalmistamist õppida, kedagi huvitab hoopis õmblemine või kudumine või äkki keegi tahab hoopis autojuhiks, meremeheks või lenduriks saada.

[Flacko]

Minul oli koolis matemaatika/füüsika/keemia PIIN, minul mõistus ei võtnud seda, tehku mis tahtsite, asjad ei jõudnud kohale mulle.... Kõik muud ained olid minu jaoks loogilisemad. Ja ma teadsin juba väga noorelt et minu soov on saada animeerijaks/joonistajaks, sest see oli nauding mu jaoks. Loomingulised teemad läksid mulle kenasti peale ning igast loodusõpetus, geo, IT ala, graafika tegemine, joonistamise tund.

[Magic]

[LiivaneLord]

[Ho Ho]

[The_Boss]

[guest1902]

[iceincube]

[neros]

Huvitav on see, et meil pidi olema alates sellest ajast kui ma olin 10, arvutitunnid. Keegi aga varastas arvutid ära niiet tol aastal ei juhtunud midagi ja vanavanemad otsustasid Mainori Majanduskooli arvutit õppima torgata. Seal siis õpetati Wordi, Excelit ja Powerpointi (ja windooserit ka) ning ühel hetkel oli ka Volcov Commander, seda siis Windows NT 4.1 peal. Järgmisel aastal alustati progemisega, kirjutasime midagi C++is (kuigi tegelikult oli valdav enamus C, ainuke vahe oli iostream, vahest stdio ja iostream segi). Probleem selles, et midagi eriti ei seletatud ja mingeid muid materjale ei antud. Aasta lõpus otsisin ma ise netist C++i (pigem C) õpetusi, ja leidsin ühe eestikeelse juhendi Windows 3.1 programmeerimiseks. Sai siis selle abiga natuke juurde õpitud kuigi tol hetkel jäi ikka piisavalt segaseks. Pascalit ja andmebaase üritati ka õpetada (Accessi kujul). Ma arvan, et õppejõud ise ei olnud ka väga pädev progemises, vähemalt selle seletamises. Debugimine koosnes sellest, et üritasime leida typosid koodist ekraani abiga . Kolmandal aastal oli rohkem C++i (või C'd), pascalit ja midagi veel, ei mäletagi mida. Samal ajal oli paralleelselt võimalik koolis juba arvuteid kasutada ja ma õppisin iseseisvalt BASICut millega sai juba keerulisi asju teha, ning sealt edasi tuli Rapid-Q. Tol hetkel hakkas juba natuke selgeks saama mis C++ endast kujutab ja pigem tuli just iseõppimisest kogu senine teadmine, kaasa arvatud C#, PHP ja muud asjad. Arvutikoolist oleks võinud teise aasta üldse ära jätta kuna tol hetkel oli ma juba pädevam BASICus kui see tase mis C's õpetati, ehk projektorilt mahakirjutamine.

Seega, kui õppejõud on normaalne ja oskab õpetada, peaks igaüks olema suuteline õpetada, peaasi et ei üritata kohe muutujatüüpe, funktsioone ja klasse selgeks teha vaid alustatakse algtasemest ja asjadest millest on lihtne aru saada, kõige lihtsam on ilmselt Basic või C#. Tõenäoliselt basic, kuna seal on lihtne öelda "PRINT 'Hello world'" - "See käsk pritsib ekraanile teksti". Kui see selge on, võib edasi minna näiteks "READ i" - "See käsk loeb muutujasse i mingi teksti".

Niiet iseenesest väärt ettevõtmine, senikaua kuni midagi olulist ära ei kaotata. Muusikaajalugu ja kunstiajalugu on ehk vähemolulisemad, päris ajalugu väga mõtet ära kaotada ei ole.

E: Ja sellest hetkest kui koolis tegelikult arvutiõpetus algas, kõrgematele klassidele oli progemise alused ka, põhikooli omadele õpetati rohkem wordi. Seal olid ka ainult paarile klassile. Ma isegi ei tea, kas meie klassist kellelegi õpetati midagi, vist tüdrukud said midagi.

[Betamax]

Ma oleksin oma hinge ära müünud, kui arvutiõpetuses oleksime prgrammeerimist ja arvutite hingeelu saanud õppida. Selle asemel jagati meid 3 gruppi ja arvutiõpetuse tunnid olid üle nädala. Muidu poleks lihtsalt klassi ära mahtunud. Mõnikord olid tunnid isegi harvem, kuna arvutiõpetaja oli maani täis ega ilmunud tööle.
Õpetati meile Wordis teksti redigeerimist ning Publisheris kodulehe/ajakirja-ajalehe tegemist.

[Tanel]

Välismaised teemat kajastavad artiklid:

http://ubuntulife.net/computer-programming-for-all-estonian-schoolchildren/
http://www.wired.com/wiredenterprise/2012/09/estonia-reprograms-first-graders-as-web-coders/
http://www.geek.com/articles/chips/estonia-to-teach-programming-in-schools-from-age-6-2012094/
http://venturebeat.com/2012/09/04/estonia-code-academy/