[Fukiku]

[eltso]

[aivar1988]

Loodan, et olen õiges teemas omadega. Plaanin vaikselt elioni digitv-ga liituda ning kodus 3 telekat. Ühe digiboksi saab nendelt healjuhul pikaajalise lepinguga aga teised vaja osta. Oskab keegi selgeks teha, mis vahe sellel Motorolal ja vanal Aminol on? Motorolal vähemalt HDMI olemas aga see ei ole nii tähtis. Vaatan praegu netis neid kasutatud Aminosid.

[salatoimik]

Motorola on samuti kõvasti kiirem kui amino. (menüüd jne).

[indrpo]

[hydsekas]

See, et DSL liinil saab kuni 2 kohta on kohati vale, kuna ise saan kasutada 3 telekat. Muidugi on nii, et HD kanalit vaadata ei saa, aga täitsa toimib kui kõigis 3-mes on erinev kanal. Ainuke jama on siis see, et interneti kiirus on alla 50kb/s kandis siis.
Kõik oleneb ma usun, et liini tugevusest ka, aga kindlasti tasub kelleltki tuttavalt võtta ja proovida digiboxe.

[Dirty Harry]

[aivar1988]

Elan korrusmajas, seega peaksin optilise otsas olema. Nett on vähemalt Elioni 5/5, mitte 5/1. Igaksjuhuks küsin ka üle... sõbral telekal selline anomaalia, et Amino boksiga kõigub pildi eredus. Pilt läheb sujuvalt eredamaks ja siis kukub järsku tumedaks tagasi. Seda siis mingi 10 sekundi jooksul umbes. Kui DVD mängijaga filmi vaadata siis telekas nagu korras. Kas asi võib olla digiboksis või milleski muus? Äkki on keegi veel midagi sarnast märganud.

[indrpo]

[aivar1988]

Aga tegemist Samsa kineskoobiga. OK, see hakkab OT-ks minema. Ju ikka teleka sisend või midagi.

[salatoimik]

Või pole amino küljes kaabel korralikult kinni

[Timo1337]

[Clover]

2 vaatamiskohta on tasuta, mitte 2 digiboksi.

[Timo1337]

[Clover]

Mhm, ja kindlasti saitegi teise digiboksi jutu peale "miks teist ei saa? mu sõber ju sai, mu teine sõber sai, mu vanaisa sai !!!" See, et teile anti minetea mis keissi peale, ei tähenda et kõik saavad. Pole vaja siin kuulutada oma versioone asjast, peale seda nagunii 10 inimest kohe helistab Elioni ja nõuab teist digiboksi kuna "tuttav foorumis ütles, et sai".

[aivar1988]

[indrpo]

Teist digiboksi tasuta ei anta. Uus klient saab tasuta 1 ruuteri ja 1 digiboksi. Telefoni voipile mineku puhul antakse vajadusel uus ruuter.
Kunagi oli kindlates korrusmajades kampaania kus teatud aeg pakuti tasuta teise vaatajakoha digiboksi...loomulikult lepinguga, kuid see oli juba mõnda aega tagasi.

[Clover]

[aivar1988]

Optika ikka ja seda on hea kuulda, et 9 vaatamiskohta. Mingi paar aastat tagasi oli vist isegi kolme telekaga juba probleem. Pole päris kindel, kas see Elionil oli. Võibolla arvatigi siis, et ma DSLi otsas siplen ja siis ma jäingi oma STV analoogi juurde. Aga tulles tagasi Motorola vs Amino siis kas peale menüü kiiruse ja väljundite veel erinevusi on? Näiteks kas Amino menüü on näiteks sama, mis Motorolal? Salvestamine jne kõik olemas? Asi selles, et ühte telekat vaatan koguaeg aga teised 2 on suht harva sees. Nendel näiteks HDMI sisendeid nagunii pole. Oskab ehk mõni Elioni spetsialist välja tuua tehnilised pooled, miks valida just Motorola või on tulekul mingid drastilised süsteemi muudatused, mida Amino enam ei toeta? Nagu mainitud siis HDMI ja menüü kiirus pole oluline. HD kanaleid ka ei vaata.

[Clover]

Kui vaja ühendada nt kineskoop telekad ja veel kasutada neid vähe, siis ma näe mõtet osta kallid Motorolad, saab siit foorumist amino 10-15€ eest.
Ainukesed erinevused ongi HDMI väljund ning kiirus menüüdes. Aminol tegelt üks funktsioon menüüs isegi rohkem kui motorolal kui õigesti mäletan. Nimelt Internetibrauser, üsna algeline muidugi.
Aga muidu kõik need salvestamised jne on olemas.
Kõik edasised arengud usun et jah tulevad juba ainult Motorolale, aga see tulevikujutt ning samuti olen kuulnud et vähemalt loodetakse ka amino keskkond kiiremaks saada niiet sellist juttu, et aminot enam ei hakata toetama pole küll kuulnud. Kuid sellega peab ikka arvestama, et kui tulevad mingid suuremad uued muutused, siis võib amino millestkist ilma jääda. Aga praegu ei hakka küll keegi rääkima asjadest mis pole veel valmiski ja tulevad alles kunagi kunagi hiljem, niiet kardan rohkem vastuseid sa ei saa.

[indre]

Kindlasti palju arutatud, aga kas TG784 ruuteriga saab kuidagi lihtsalt nii interneti kui ka digiTV ühe kaabli kaudu saata switchi (läheb üle elektrivõrgu)? Või peab etherneti kaabli kuidagi ümber mudima?

[siinus]

indre, targa switchiga teoreetiliselt saab. Tuleks thomsonis üks port käsitsi konfida, et mõlemad VLAN'id välja purskaks ja siis teises otsas targas switchis laiali harutada. Tavalise (lolli) switchiga see võimalik pole.
Antud lahendus pole lihtsamate seas.

[indre]

Kuskil mõni asjalik juhend ka on?

[jeesus188]

[LKits]

Kas see riskantne pole, et keegi, kes samas elektrivõrgus, saab sama adapterit kasutada ja sinu võrgule ligi pääseda?

[indre]

Proovin värske peaga uuesti:
Praegu läheb alla korrusele ipTV digiboksi ühendus üle Comtrendi. Oleks soov sellesama kaudu saata ka arvutile internetti, kuna wifi-ga on ühendus märgatavalt aeglasem.

[dentartu]

[salatoimik]

[A.S.]

Tänapäevane elektrimõõtja seda signaali nüüd küll kuidagi takistada ei tohiks, veneaegne kettaga arvesti vast veidi takistaks (kas vaid piisavalt?). Ainus element elektrikilbis, mis selle signaali levimist mõnevõrra võib takistada, on kaitselüliti (automaatkaitse) sees olev elektromagnetvabasti mähis ehk siis ümber toru keritud mõni traadikeerd.

[LKits]

Ma kusagilt lugesin, et levib küll, aga neil vist mingid krüpteeringud peal (ehk saatja ja vastuvõtja vaheline krüpteerimise võimalus - mingi pin vms).

[A.S.]

Võrgule küll ligi ei pääse, aga kui sama faasi peal istuv naabrimees säherduse aparaadi pistikupessa torkab, siis tänu häiretele ei saa kumbki seda võrku kasutada.

[indrpo]

[jeesus188]

[LKits]

[indre]

Kui mõlemat üle Comtrendi ei saa, siis miskit wifi-n soodsat lahendust pole (umbes nagu Ruckused olid)? Tegelt ideaalne oleks vist wifi-n open/dd-wrt ruuter ja mingi odavam USB vastuvõtja, millele saab antenni pookida?

[salatoimik]

Hmm, võtan vist homme laenuks seda vidinat.(Hakkab juba ennast kh huvitama) Vaatan, kui maal esimesel korrusel nett pistikusse ajada, kas teisel korrusel miskit ka kätte saab
Eks annan homme õhtul tulemustest teada.

[Dirty Harry]

[A.S.]

[jeesus188]

[A.S.]

Päris nii just ei saa, alajaama trafo ei lase signaali läbi, pealegi 400m kaugusel sumbub see signaal nii-ehk-naa. Aga suure maja peale kümneid kortereid võrku ühendada ei tohiks olla mingi probleem.

[olafsand]

[A.S.]

Selle adapteri tööraadius on 400m, seega kui naaber on lähemal ja sama faasi peal (nagu ütlesin, siis 3 faasi kokku vaid ongi), siis pole ühendamisega ju probleemi. Mis artiklit selleks vaja lugeda on?

[tahanteada]

indre: Muide, on juba olemas ka sellised USB-pulgad, kus mitu antenni on juba kohe sisse ehitatud.
MIMO-toega USB-WiFi-pulgad siis.
Tundlikkus on suurem, on stabiilsem ja peamine, ei vaja enda külge enam "antenni-monstrumit".

Näiteks: Seda konkreetset isendit müüb ka Ordi.
http://www.tp-link.com/en/products/details/?model=TL-WN821N
----------------------------------
A.S.: Väike ääremärkus, kõik sõltub ikkagi kasutatavast voolumõõtjast. Kui voolumõõtja on mõõtetrafodega, siis 50Hz-i mõõtetrafod endast mingit kõrgsagedust küll läbi ei lase.
Nii, et elektrijuhe peab olema sel juhul ikkagi "korteripoolne".

[jeesus188]

[A.S.]

Ei no kui sa ei taha naabrimehele netti jagada, siis sa seda ei tee, võimalik on lubada ja võimalik on keelata (nii WiFi kui elektrivõrgu korral).

Aga mõõtetrafodega voolumõõtjaid kasutatakse heal juhul vaid väga suure maja peaarvestina kui kogu see rahvas ühiselt otsustab elektrit osta, ei enamat. Või on kusagil tõesti veel kettaga arvestid kasutusel?
 

[tahanteada]

A.S.: Voolutrafode kasutamine pole kuhugile kadunud. Kui vaja, siis need lisatakse vooluvõrku juurde.

Väike näide:
http://www.pistrik.ee/vi-idoc_edit+i516210
-------------------------------
Aga seda on palju kuulda olnud, et korteris on kõik ilusti olemas ja teisel pool voolumõõtjat enam midagi pole.
Uskuda võib, et ka EE on palju rahulikum, kui midagi taolist korterist kaugemale ei jõua.

[A.S.]

Ega voolutrafod ei kaogi mitte kunagi mitte kuhugi. Kui sa aga enda pandud linki vaatad, siis näed, et kõige väiksem voolutrafo on seal 150A. Juba 20 aastat tagasi olid olemas 100A otseühendusega arvestid ja väiksemad voolutrafod kadusid käibelt. Kus kohas võib ühes majas kohata aga üle 100A arvestit? Korteri kilbis vaevalt, suurtes tehastes ilmselt aga küll. Alajaamades on neid küll jah, need aga ei lähe momendil arvesse.

[LKits]

[jeesus188]

x adapter, x ameerikas
see ytleb kõik

[A.S.]

Kui krüpteeringut ei kasuta, siis pole vahet, milline adapter millises riigis, füüsikaseadused kehtivad igal pool ühtemoodi.