[Magic]

[painkillah]

Esimese kursuse tundegid eeldavad tänapäeval 1000€ kätte?

[Ho Ho]

[AirichsB]

Programmeerimise korralikul tasemel selgeks õppimine on põhimõtteliselt mingi 3 kuu vaev. Ise läksin seda teed ja sain ilma erialase hariduseta ja täiesti teemavälise pooliku ülikooliharidusega tööle korraga kahte kohta. Praegu olen väga rahul igatahes. Kui tõesti on soov pigem mingit muud IT-teemat õppida siis programmeerimisoskus on niikuinii lõpuks päris kasulik, kui tahta kaugele jõuda. Kasvõi igasuguste skriptide tegemise oskusest võib palju kasu olla enamikel IT-aladel. Pealegi hiljem programmeerimiskogemusega saad päris kindlasti teistele huvipakkuvatele aladele väga palju kergemalt tööle.

[ranel]

[Ho Ho]

[ufo56]

Kolme kuuga ei tee küll midagi selgeks.

[ranel]

[Ho Ho]

Miski html/css ja lihtsama JS'i koodineegri tööks piisava taseme peaks läbi häda saavutama kui nende kolme kuuga ikka korralikult vaeva näha.

[edit]

[Goon]

Minumeelest see mis IT valdkonnas toimub on täiesti ulme. Tööandjad tahavad kõrgharidust, ise aimata miks nad seda tahavad. Aru nad ei saa, et mingi suvaline koll koolipingist ei tule proge mitte essugi kui töö kogemust ei ole. Töökogemust saab vaid praktikaga.Konkreetsed oskused ongi ainult olulised.Oma faking kõrghariduse ja diplomiga võite kaminat kütta. Ning see mis nõudmised on tööandjal kandideerijatele paneb isegi hunt kriimsilma kahvatama oma 9 ametiga... sest kandidaat peab oskama 5 programeeris keelt ja lisaks sellele peab nädalavahetuseti tööjuures torusi keevitama jms.

Tööpakkumise musternäide cv onlinest ,mille võtsin täiesti suvaliselt.

Spoiler

http://www.cv.ee/ja/if-p-c-insurance-as/it-tarkvara-arendaja-d276225.html?index=a7f952a8234daa77eb6aa798b96135d1c81a8d3d

[Ho Ho]

[iceincube]

[quote="630"]

[Goon]

Mu jutumõte on see, et kui kandidaat peab oskama nii palju keeli ja asju korraga, siis temalt ei saa loota, et ta kõiki neid süviti tunneb. Ma arvan et see ongi probleem, et tööandjad on nii koonrid, et nad ei taha et üks inimene teeb ühte asja, nad tahavad et üks inimene teeb KÕIKE. Pole nad sellest seni aru saanud ei saa nad ka tulevikus. Ja palganumbrist pole mitte essugi räägitud, ilmselt ei taheta seal ka eriti midagi maksta.

[Ho Ho]

[Magic]

http://ap3.ee/article/2012/4/9/playtechi-juht-tunnetame-it-spetsialistide-puudust

Siia peaks suht lihtne saada olema.
Ma pigem kuulnud seda, et IT's ka selline üleõppimise tulv juba - baka käes, aga midagi teha ei oska.
Analoogsed asjad on toimunud: raamatupidamine, majandus, IT riistvara(arvutihooldus), uuesti majandus, ehitus (rämedalt üle arvestades hetke seisu) ja nüüd siis IT paistab rahalaevana.
Ehituse räme PR oli ka ju valitsuse suunatud - tahad palka lähed õppima ja loll oled kui õpid midagi muud

Muidugi hetkel seda töötuks jäämise probleemi ei paista IT's:
Paari asja tegemist uurinud ja lõpuks pusisin ise, sest vastus oli maksa ära, siis vaatame
Ehk tööd palju... seega ei mingi kavandi esitlemist või mis võiks teisiti teha.
Kuigi jah see näitab, et kes ületunde uhab võib hetkel kasvõi kodulehtedega teha 2000+ kuus.

[painkillah]

Seda IT-spetsialisti juttu meedias võis küll muuta veits. Niipalju kui silm igasugu massilistele "IT" kuulutustele peale sattunud, otsitakse progejaid. Märkige siis progejaid kurat.
Minu silmis on IT-spetsialist pigem üldnimetus haritud või kogemustega IT inimesele, mitte ainult progejad. Ja mingil põhjusel meenutab see väljend IT-spetsialist rohkem mingit tehnikut, sysadminni vms, mitte progejat.
Aga hästi on näha seda tavarahva pealt, kus tänu meedia üldistamisele, arvataksegi, et kõik on üks ja see sama (tuttavatelt tulnud lugematul hulgal linke ja viiteid progemistöödele, kuigi olen rääkinud mis tüüpi IT inimene mina olen).

[in-sane]

HV- s oleks enamus nagu ainult progejad? Nagu IT valdkonnas muid ameteid polegi

[Ho Ho]

[Magic]

[Ho Ho]

[korsten]

Mis uudis see on? Meil on igas valdkonnas headest ja ausatest spetsialistidest puudus. Valitsuses ja parlamendis on neist kohe eriline puudus. Mõni arengufond võiks nende tainapeade kohta ka statistikat teha (KaPo natuke küll püüab teha).

[Leinö]

630, asi pole hesburgeris, vaid selles, et tudengid peavad muretsema raha pärast, jättes õpingud teisejärguliseks.

[Miki-Hiir]

Ülikool, matemaatiline analüüs, algebra, matemaatiline loogika, diskreetne matemaatika, funktsionaalne/loogiline programmeerimine, graafid, tehisintellekt ... kõik see õpetab mõtlema.
Ülikool ei olegi kutsekool, mis peab andma praktilisi oskuseid, ülikooli eesmärk on anda kätte maailmapilt, mis võimaldaks aru saada mismoodi ja miks mingi asi niimoodi toimib ja võimaldada näha seoseid.
Hea progeja ei ole progeja, kes oskab spetsifikatsiooni järgi asja koodiks kirjutada. Hea progeja on see, kellel on teoreetiline taust, kes oskab valida õigeid konstruktsioone ja optimaalseid lahendusi, kes suudab näha suurt pilti, kes suudab teha iseseisvalt lahenduse disaini, kelle algoritme ja päringuid ei pea pärast üle optimeerima hakkama, kes saab aru mida mingi algoritm tegelikult teeb ja miks just niimoodi. Selliseid on väga vähe.

[Ho Ho]

[d3t]

Paar senti - kodanikud kes te kurdate töökogemuse puudumise üle - tekitage see endale. Heaks referenciks tööle kandideerimisel on panustamine OpenSource. Olgu selleks siis paranduste submittimine Orchardi projekti (kui tahad maanduda mõnusa ja pehme .NET arenduskoha peale), Joomla! (kui tahad tavalises veebiagentuuris töötada) või veelparem oled mingi oma "startup or sth" püsti pannud. Nt. mingi lahe veebiteenus millega midagi teha saab. Näiteid on küllaga - koolis käies nägin nii mõndagi tüüpi päris oma rate.ee klooni ehitamas (hea näpuharjutus koodikohalt) või 500px klooni ehitamas. Tähtis ei ole see, mitu aastat sul kogemust on vaid see, et sa ise reaalselt asjaga tegeled ka vabal ajal. Edasi on juba lihtne, oma näidistöösid või parandusi on hea näppu visata potentsiaalsele tööandjale. Lisaks saab tööandja kohe ka üle vaadata sinu koodi kvaliteedi ja pääsed ehk ka testitööst. Halvimal juhul saad tööandjalt tagaside, mida oma koodis muutma peaks (olgu selleks või naming conventioni mitte järgmine) et järgmine kord paremini läheks.

Teine asi on freelancimine. See annab oluliselt sulle juurde. Leia mõni sõber kes progemisega tegeleb ja küsi talt mõndasid otsasid mida teha. Chargi tunnikaupa (jäta välja õppimiseks kulunud aeg) ja saad väikest klotsi jooksma. Disclaimer märgi muidugi ka ära - tähtajad asjadel mis ta sulle annab, olgu sellised, et kui selleks ajaks asi valmis pole, jõuaks ta ise asja ära teha. Kooli kõrvalt niimoodi minnes, avastad peagi, et lahendad juba päris keerulisi ülesandeid.

Mis puutub adminnidesse, siis adminnimine ei ole see, et sa oskad oma arvutiga ümberkäia ja pühalema AD ära konfida. Küsimus on ikkagi automatiseerimises (scriptimises) ja operatsioonisüsteemi täielikus ära kasutamises (Group Polici, oma enda Windows Update etc etc). Vastasel juhul oled sa lihtsalt jubin kes arvuti taga oskab nuppe vajutada. Kui sa lähed adminni tööle ja sinu hallata antakse paar tuhat arvutit või serverit, siis sa ei hakka seal käsitsi neid konfima. Sa teed seda ikkagi automatiseeritud kujul. See on üks põhilisi probleeme Adminnide osas - powershell pole näpus ja arvutipargi või serveripargi haldusest ei osata midagi.

[Miki-Hiir]

[tahanteada]

Miki-Hiir: Midagi pole teha, Rauamehed on ikkagi alati A ja O.

Kui rauamehed maaki ei kaevanda ja järgmised rauamehed sellest imetehnikat, nimega Arvuti, kokku ei pane, siis pole ka Lp. progejatel millegi peal midagi progeda...

[Ho Ho]

[SKG]

[sant]

[Leinö]

sant, hiljaks jäid järelikult kandideerimisega

Spoiler

tegelikult tahtsin küsida: sul soome telefoni nr profiilis?

[Wilts]

Mm.. kõike 4 lehte läbi ei lugend aga IT pole ainult progemine, võrgu arhidekte jms. kolle on ka vaja

[-Innu-]

Programmeerijana tööle saada on praegusel ajal väga lihtne. Ise sain korralikule kohale juba enne gümnaasiumi lõpetamist. Ülikoolist on peaaegu kõigil kursakaaslastel töö olemas. Samuti tehakse küllaltki palju praktikat (lisaks suveülikoolid jms). Tihti peale githubi/bitbucketi profiil ütleb rohkem kui CV.

Progemise õppimise koha pealt on TÜ-s minu arust suht nigel seis. Klassikalise programmeerimise jaoks on neli ainet:
* Programmeerimine - algtõed
* Objekt orienteeritud programmeerimine - Seletatakse ära, mis on klass, isendimuutuja, meetodid, aga reaalset OOP progemist küll ei teha.
* Tarkvaratehnika - Räägitakse suurtematest valdkondadest hästi kergelt (dokumenteerimine, automaat testid, disainimustrid, disain, refactoring jms)
* Tarkvara projekt - Tuleb eelmised asjad käiku panna reaalse projektiga
Nendega saab vabalt töö, aga korraliku tarkvara arendaja jaoks tuleks Tarkvaratehnika kõik valdkonnad lahti lüüa eraldi suurteks aineteks. Enda kursakaaslasi vaadates olen märganud kuidas arvatatakse, et OOP ongi vaid klassid. Disainimustritest ei teata eriti midagi (oli ju kõigest üks tunnike juttu). Nendest ainetest oli liiga lihtne läbi saada samuti. IT/informaatika on samas väga üldine haru, et võib-olla tuleks ülikooli poolel neid asju rohkem jaotada.

[sant]

[SurfData]

[eShelobik]

ise piisavalt näinud kõrvalt neid kes kandideerivad, olukord on aus olla siis lausa kurb... kui mitte nutune.
Vestlusel küsiti, et mis on maailmas üks populaarsemaid andmebaasi keeli, siis vastuseks tuli - english! Seda siis kandideerides kohale, kus oli selgelt välja toodud nõuded: Baasteadmised SQL'ist ja win 2k3/8 serveritest.

Ise näen küll seda, kuidas on puudu korraliku tööjõudu, mitte töökohti ...

[iceincube]

[painkillah]

Noh, ise kandideerisin eelmine aasta tehniku kohale Pärnus, päris asjalik tööandja. Väidetavalt olin üks favoriitidest aga ei osutunud valituks. See aasta sama tööpakkumine, kandideerisin uuesti - ja seekord läks siis hästi.
Ei tasu kohe loobuda, ja isegi kui kandidatuuri üles pole pandud, tasub ka tööandjat vahest viisakate päringutega kostitada, et äkki siiski otsite selliste kvalifikatsioonidega inimest.

[Xloaded]

IF kindlustuse kohapealt ei üllata mind küll enam miski. ca 1.5-2a tagasi sai neid külastatud. SIis otsisid nad Arvuti spetsi, huvipärast läksin uurima. Kohapeal selgus, et on vaja võrgu adminni.. see minule kohe sobis kuna ise ka aastaid võrke ja võrguprojekte teinud, isegi mõne cisco serdi sai enesetõestuseks omale tehtud. Siis aga sooviti veel ka andmebaasi adminni.. noh pole hullu olen ka sellega tegelenud ja kindlasi oleks huvitav. Lisaks soovisid, et see spets. peaks ka mõõda linna nende asutustes arvutite riistvara ja printeri värvi lisamas, masinaid puhastama tolmust jne..( siinkohal hakkas juba vaikselt huvi kaduma aga mõtlesin, et noh kui tööd just tapvalt palju pole, siis võib ju kõike teha, lootuses, et koolitavad mind ikka ja on ka arenemisvõimalusi, tegemist ju kindlustusfirmaga - eeldasin, et koolitavad ja tasu on hea. Aa jah progeda oleks ka võinud osata, seda ma küll kahjuks ei oska ( loe puudub huvi) kuid oma skripte jne.. teen igasuguseid. Kõige parem nali oli minuarust see, et kui küsisin, et kuhu siis tööautod jne pargitakse, selgus, et nende IT mehed liiguvad linnas ühistranspordiga ( oma peas ei kujutanud väga, ette, et kui kuskil suur jama, et siis ootad bussi...) Kõige lõpuks hakkas rääkima palgast ja see jäi alla 1000 EUR. Tänasin viisakalt ja lahkusin. Kui elad tallinnas ja pead üleval peret siis juba, üür, toit ja muud esmavajalikud kaubad) siis 1000 eur on ka suht vajalik, mingi 800 eur on juba virelemine.

Näiteks vahepeal sai käidud soomes ühes suuremas firmas läpakaid ja muud parandamas. ELasin seal ca 1a siis tulin tagasi kuna tekkis igatsus, eesti keelse keskkonna järele. Palka sain soomes Ca 2100 eur kätte. Üür oli 700 eur ( see oli suur 2 toaline kesklinna ääres, kõik maksud (küte, elekter, internet jne.) olid juba selle hinna sees. toidu peale kulus ca 400 eur kuus( hinnad n samas mis eestis, ok ok viinakoks klubis maksis 7 eur, eetsis 6 eur). Keskmiselt jäi iga kuu ca 1000 eur alles ( kuna naine töötas ka soomes ja maksis ka üüri jne..) ( riided, tehnika jne kõik oli soomes odavam)

Nüüd juba 1.5a eestis olnud ja vaikselt mõtlen, et aitab virelemisest, otsin soome uuesti töökohta... ei tunne üldse, et eestis oleks mind vaja.. või siis peaks leppima ca 800 eur tööpakumisega millega elab küll ära kui sa oled üksik või elad mitme sõbraga korteris ja sööd kiirnuudleid ning autot ei oma ning kohustusi (lapsi, laene, korterit, ...) ei ole.

Lisaks soomes olid tööpäevad nagu rusika reegel 7.5h! Mehi oli tööle võetud reserviga, kunagi polnud tunnet, et enam ei jõua ning pühad olid alati vabad ja pereelu oli seal palju parem, kuna oli 2 korda rohkem aega pere jaoks. Eestis istun poolaega laboris ( kuna hetke firmas on avaline, et müügimees tuleb, kuule müüsin kliendile just selle ja selle aga see ei tööta, tee midagi KIIRESTI!

[sant]

Xloaded, saan sust täiesti aru. Ise sama tee läbi käinud, ja asi haiseb selle järgi et peab eestist jäädavalt lahkuma

[SKG]

Xloaded, mõistan sind hästi, omal palju samu seiku elus läbi käidud. Tagasi küll ei kipu, kui siis ainult külla.

[Magic]

[Ho Ho]

[Sponge]

Huvitav on lugeda seda teemat. Progreja ise ei ole, aga IT valdkonnas töötan juba 5-6aastat. Vastavat haridust ka kahjuks ette näidata ei ole, aga olen selle lühikese aja jooksul saanud alati hea ja tasuva otsa peale . Tutvusringkonnas on veel selliseid inimesi, ja kõigil palgad 1k+ kätte. Midagi erilist ei ole , aga nälga ka ei näe. Vaadates aga inimeste keskmisi ja mediaani siis on see palk täitsa hea. IT valdkonnas on igast lisa otsadega ka võimalik hästi teeninda, aga paljud asjad jäävad inimeste saamatuse või tahte võime puuduse taha.

Ise noorenda tööturule sisendedes täheldasin, et julge pealehakkamine on pool võitu. Alguses ei ole mõtet mingeid ulme numbreid soovida, aga kui kõva töömees oled siis jõuad korraliku palgani välja küll. Kõvasti tahet ja pealehakkamist on vaja

[Ho Ho]

[Wilts]

ajan iba, kustutada.

[Magic]

[Dirty Harry]

link :: Kranaat: Eesti süvarikkad jäävad järjest vaesemaks

Eesti lapsed on pidanud masu üleelamise eest maksma ränka hinda.

Vaid 19 eesti last elab süvarikkuses, mis tähendab, et nad võivad kulutada oma vajaduste rahuldamiseks üle 15 000 euro kuus. Võrdluseks: see on vähem kui pool Estonian Airi direktori Tero Taskila kuupalgast. Taskila teenib kuus üle 33 000 euro.

Elu Eestis pole jah suurem asi, tuleb Dubaisse emigreeruda.

[Max Powers]

See pole päris uudis. Kranaat on Ekspressi naljaosa.

[Dirty Harry]