[Dirty Harry]

link :: Canon EOS 60Da peegelkaamera – neile, kes pildistavad tähistaevast

Eesti keeles ka infot 60Da kohta.

[zvuula]

canon 500 D teeb 1280 X 720 video 25570 Kbps.

mul jääb arusaamatuks kellele on vaja fotokaga tehtud videot niisuure Kbps-ga ja 1920 X 1080 varianti ple proovinudgi veel.

see ju ometi fotoaparaat et video jääb vähetähtsaks kuid ilma convertimata ei taha joostagi arvutis video.

[ramses007]

Peegelkaamerad on mõeldud ikka tõsisematele harrastajatele/proffidele. Ja kuna kaameratel on head/normaalse hinnaga objektiivid ja suur sensor on need ideaalsed ka tõsisemaks filmimiseks. Kui sind huvitavad "videosnapshotid" siis osta omale flip või mida sarnast. Väga palju lühifilme/ low budget filme on filmitud DSLR-idega.

[Ho Ho]

bitrate on kõrge kuna kaameratel puudub asine rauas pakkimine. Sisuliselt lihtsatl lastakse kogu stream pea olematu pakkimisega faili kokku ning kogu moos. Ilma kvaliteedikaota saab selle veel kümneid kordi väiksemaks lasta.

DSLR'e on kasutatud ka päris mitme väga suure ja tõsise seebika filmimiseks.

[zvuula]

selge pilt a tootja võiks hoiatava sildi ka panna et 18-55mm standard obje oleks soovitav vastu seina puruks visata sest ei tule sealt pilti ega videot.

et sain nüüd pihta miks ainult paljas kere oleks soovitav osta fotokal.

[Andykas]

[Ollaz]

Oskamatus kasutada, siis võib selle kere ka vastu seina puruks visata, sest "videot ega pilti ei tule" normaalselt ilma ise torkimata (loe: auto režiim).
Ja mis puutub mahamängimisse, siis minu kast suudab küll täiesti edukalt 45mbit ratega FullHD videot esitada.

[Dirty Harry]

Ma usun, et kõige taustal on turundus. Odavama otsa keredes on mitmed asjad puudu, mille saamiseks peab ostma uuema/parema ning enamasti kallima tehnika.

[eltso]

Paljud eeldavad, et kui nad maksavad natuke rohkem kui lihtsa seebika eest, siis on neil riist mis teeb kõik ise ära ja tulemus on nagu ameerika filmis. Kahjuks on tegelikkus selline, et peegli ostmisel pead sa tunduvalt rohkem ise tegema selleks, et tulemust oleks

[Ho Ho]

[busse]

[eltso]

Pühapäevaseks kasutamiseks on kit rohkem kui küll. Ise olin loll ja ostsin enda esimese aparaadi koos mingi tamroni suumikaga ja täna sellele sain algusest peale kohe raskelt vaeva näha ja kiti ostsin endale alles hiljem juurde, et aru saada mis see tegelikult on

[zvuula]

sain 70-300 mm ka kaasa ja praeguseljuhul mulle tundub et looduses sobib mulle rohkem olla kui siseruumides ehk arvan ,et 3,5 avaga 18-55mm jääb liiga mainstreamiks.

aga seda muidugi et selle hinnaeest ei hakka keegi keresse aparaate juurde panema et sobivat bitratet sättida.

a sain vastuse muidugi miks 25570kbps tekib videoga ja äitähh.

[Araablane]

[Ollaz]

Liiga mainstream ava
Pluss kaart mis sul kaameras on, paistab aeglane olevat, sest endal on bitrate 2x suurem sõltumata resost.

[zvuula]

SDHC 8gb class10

[Lindman]

Kui 3.5 on liiga mainstream, siis võib vaadata Voigtländer 0.95 avaga objektiive

[Sheffnaste]

jaaaaahhh . Teravussügavus on nii tilluke, et isegi mõlemat silma on otse pildistades raske fookusesse saada . Ava avaks, aga sellel kitikal on veel rida teisi probleeme - teravus ja microcontrast on ka suhteliselt koledad. 55mm puhul ning suuremat ava kasutades (kuskil 5.6-8) ning objekti keskele kadreerides saab isegi suht kobeda pildi objektiivi klvaiteedi osas, aga jah... see jääb natuke liiga piiratuks, et igapäevaselt seda kasutada.

[Jaanos]

[zvuula]

[Jaanos]

Tavaliselt kõik teavad mis neil vaja on. Eriti alustajad. Peale ostu selgub (mõnel kohe, mõnel poole aasta pärast) mida päriselt vaja ei lähe

Kui nüüd kere ostaksid kas siis ilma tolle 18-55-ta? Ja mis selle asemele võtaksid Mis oleks konkreetselt too paar levelit kõrgem obje?!

[ramses007]

ärge nii pahased kit-i peale ka olge, kuna mul muudub korralik lainurk obje siis, kit-iga saab pidude pildid väga normaalselt tehtud:

[Sheffnaste]

Muidugi, selles osas ei ole optikal väga suurt vahet, eriti veebi jaoks tehtud piltidel, mis jäävad vahemikku 0.15-2.1MP. Mõnes mõttes tähtsustame objektiive päris korralikult üle, kui arvestada, et paljudel hobifotograafidel jõuab suhteliselt suhteliselt väikene või keskmine osa avalikuse ette ja seda pigem veebikeskkonnas. Sellest mingi osa läheb ka trükki kuni A4 formaadis ja veelgi harvem ka suuremad trükised.

Suhteliselt kindel on see, et pildi saab kätte iga objektiiviga ning kõikidel objektiividel on olemas mingisugune standard, et päris saasta välja ei lükata (v.ä mõni praak partiist). Mida väiksem on on lõpp-pilt, seda väiksemat rolli mängivad ka objektiivi näitajad. Lisaks sellele on paljusid asju võimalik järeltöötluses veel parandada ( v.a teatud aspektid - kui neid algselt ei ole, siis ei hakka neid mitte milestki väga tekitama ka). Aga mida suuremaks läheb lõpp-pilt või mida suuremat rolli hakkab mängima aeg, et pildid kaamerast kliendini või kuhuiganes saada, seda suuremat rolli hakkab mängima ka optika kvaliteet.

Kui ma pildistan oma huviks mingeid asju ning niisama nikerdan, siis pole lisa ajakulust järeltöötluses väga midagi, aga samas, ühel projektil, kus ma pildistasin 30 päeva järjest keskmiselt 300-700 pilti ning need oli vaja saada suhteliselt kiiresti, kas iga päeva lõpuks või paari päeva tagant üles, siis üpris mugav oli see, et optikast ning kaamerast tulenevalt olid vajalikud detailid olemas ning oli vaja ainult natuke kruttida, et pilt esile tõuseks.

Üldiselt olen ma seda tähendanud, et profiobjektiivide eelis tavaobjektiivide ees seisneb selles, et profikad on esiteks paremini ehitatud ning üldiselt rohkem ilmastikukindlamad ning neil on rõhku pandud sellele, et optiline kvaliteet oleks võimalikult kõrge ning samuti ka teatud lisad osadel rohkem spetsiaalsetel objektiividel. Siia kuuluvad 1.2 ava 50 ja 85mm L objedel, 2.8 ava ning IS 300 ja 400mm L torudel, et kasutada head lühikest säri jne.

Ja mudugi üks kõige tähtsam punkt objektiividel puhul on see, et objektiiv X võib olla ühele fotograafile ülimalt terav ning ideaalne, aga teisele fotograafile täielik lädra ja pehme. Sisuline seletus seisneb selles, et vastavalt pildistamisstiilile ning lõpp-pildile muutuvad ka nõuded objektiivile. Objektiivide teravus (mis koosneb kahest komponendist) on üldiselt sõltuv kasutatavast avast ning kadreeringust ( pildi keskel asuvad objektid joonistatakse üldiselt teravamalt objektiivi poolt). Kui üks pildistab objektiiv X-ga lahtise avaga ning paigutab inimese või mille iganes kaadri äärde ning laseb sellest 60x90cm trükise teha ja teine fotograaf pildistab f/8.0 avaga ning paigutab inimese keskele ja laseb pildi veebi üles mingi mõistliku suurusega, siis nende kahe inimese arvamust samast objektiivist võib märkimisväärselt erineda

[Heineken]

Muidugi nendest pisidetailidest pole midagi kasu kui pilt ise igav on, ühtlasi ka detailsus ei anna alati pildile juurde.
Iseenesest 18-55mm kitikad on optiliselt täiesti okeid selles suhtes, pigem on asi fotograafis endas kinni. Miks neid niruks peetakse on kuna inimesed arvavad et tema tehnika teeb pilti, mitte tema ise ja siis vaadatakse et oi kurja, pildid on ju nii igavad, järelikult vaja paremat kama kokku osta(ja miks 18-55mm kitikad eriti tule alla satuvad on kuna need tulevad tüüpiliselt kaameraga kaasa ja on objektiivid mida inimesed kes alles fotograafiaga tegelema hakkavad, esimesena kasutavad ja tüüpiliselt sellistel aegadel on inimestel igasugu kummalisi arusaamu fotograafia olemusest). Nii need asjad paraku ei käi õnneks ja/või kahjuks.
Samuti 18-55mm kipub inimestele mitte meeldima kuna see vahemik ise tundub üsna tavaline (st. ei zuumi ilgelt kaugele ja samuti pole ka ilgelt lai), aga esialgu võiks just sellise asjapulgaga pildistama õppida(vnoh, kui see kaameraga kaasa tuli, siis... kui ise objektiivi valida siis isiklikult pigem soovitaks miskit fiksi, aga see selleks).

Isiklikult kasutasin Canon 18-55mm II (optiliselt üks nirumatest kitikatest, nüüdseks on selle asemele juba tulnud 18-55mm IS mis on optiliselt päris heade näitajatega) üsna palju, ka lahtise avaga, ei saaks öelda et eriti halb oleks olnud selles osas(ühtlasi olen sellega teinud ka mõned oma läbi aegade lemmikumad pildid).
Tükk aega oligi mul vaid 18-55mm, siis hiljem 50mm F1.4 ja 18-55mm (viimast kasutasin lainurgana), hiljem tuli juba muud kama, aga tegelikult erilist vahet piltides ei tule, optiliste omaduste poolest (kui just tõesti saasta disainiga toru pole, aga neid tänapäeval eriti uute fotograafide puhul tüüpiliselt kasutusse eriti ei tule), st. vahed on üsna väikesed.
Hetkel mul vaid kaks objektiivi enamjaolt kasutuses ongi, 50mm ja 24mm fiksid(täiskaadri ees, eelnevalt oli poolkaader kere ja siis 24mm ei lahkunud pea üldse kere küljest, ainult siis kui öö oli, siis see ei tahtnud üldse fokuseerida, samas Sigma 50mm F1.4 fokuseerib pimedas täiesti hästi, aga poolkaadri ees kippus too veidi pikaks jääma - kui fikse tahad, siis poolkaadri ette esimeseks soovitaks kas Canon 28mm f1.8, Sigma 30mm F1.4 või Canon 35mm F2, need on enamvähem sama vaateväljaga kui 50mm täiskaadri ees, mis on sisuliselt kõige versatiilsem vaateväli minu meelest ja sealt edasi vaadata, esimeseks objektiiviks ma isiklikult zuumi ei valiks aga kui see juba olemas on, siis pole enne mõtet midagi muud ostma hakata enne kui juba veidi oskad pildistada ja näha fotograafiliselt ja oskad teada mida sa täpsemalt tahad/mida sul täpsemalt vaja oleks jms, aga see selleks), mõnikord ka 20mm Zeiss aga see on harva ees. Pole just palju vaja kui tead mida tahad.

Eelmainitud parem ehituskvaliteet on aga tore küll kallimate objektiivide puhul.

Aga ikkagi, enne võiks pildistama õppida ja alles siis muud kama juurde ostma hakata (ja ka siis vastavalt vajadusele, st. oled veidi aega pildistanud, juba tead mida tahad ja samuti tahtmised muutuvad aja jooksul ja siis ostadki ja müüdki omale/oma kola).

Jutt tuli veidi segane (unise peaga kokku kirjutatud), loodetavasti enamvähem õigesti mõistetav.

[zvuula]