[Heineken]

Still no dedicated MLU button.

[Sheffnaste]

Tallinna Overallis saab 7-8. märtsil 5dmkiii demokaamerat lähemalt näppida.

[Heineken]

8ndal ühistransporti pole, aga 7ndal võiks isegi üle kaeda. Õnneks vähemalt kellaajad inimlikud, 9-18.

[Tanel]

Soovitage kompaktset, aga kvaliteetset stereomikrofoni EOS 60D jaoks, soovitavalt võiks käia välgutalda.
Huvitav, et Canon seda välja ei paku lisana

[Sheffnaste]

Endal on väga hea kogemus suunamikriga (shotgun-mikker) nagu sennheiser MKE400. Mikri all on spetsiaalne hot-soe mount ning sellest tulev kvaliteet on tavavideode jaoks täiesti piisav. Lisaks sellele on seal peal võimalus mürafiltriks ning samuti signali-booster.

Juurde saab osta lisakiti, milles on tuulejänku ning 3,5mm-> XLR adapter. Siinkohal tuleb mängu juba pigem see, et kaamerates endas olev n.ö võimendi ei ole väga kobe.

Kui on kaamera (nagu 5dmkII jne), milles saab manuaalselt helitugevust kruttida, siis soovitatav on kuidagi mikri signaali tugevamaks saada ning kaamera enda võimendust vaiksemaks. Ma ei ole selle temaatikaga just superkursis, aga läbi on jooksnud selline vahend nagu juicedlink, mis laseb esiteks sissetulevat heli jälgida, kruttida ning saadab tugeva ning puhta heli kaameasse edasi et kaamera enda võimendi ei peaks seda ise tegema (toodab suurtes kogustes müra)

Teine võimalus on vaadata Zoom firma helisalvesteid, mille kõige kobedam variant (H4n) pakub stereomikri funktsioone, erinevaid salvestusmustreid ning saab valida erinevate salvestuskvaliteedi vahel. Siinkohal on tal küljes väga kvaliteetne mikrisüsteem ning samuti saab välise mikriga heli sisse lasta XLR otsikuga ja samuti on otsik väljundiks. Lisaks sellele saab muidugi lindistamise ajal ka kuulata heli ja kõike sättida ja kruttida. Hiljem lased pluraleye tarkvaraga videod ja helid omavahega synci ja saad väga kvaliteetse heli.

Mikritest on veel Rode videomikker, millega saab kvaliteetset heli ning olen näinud erinevate tarnijate tootevalikus.

Aga jah, lõpuks oleneb sellest, mida on vaja filmida ja kuidas. Mina saan sennheiseri väikse dslr mikriga suurepäraselt hakkama, kuigi investeering oli üpris soolane. Samas üsna puhas ning operaatori hingamishäälteta
heli on väärt seda. On ka lihtsamaid lahendusi, aga nende osas ei ole ma alati kindel, kas see töötab nii nagu vaja. Proovisime alguses tavalise odava stereomikriga, aga tulemus oli üsna halb ning teine mikker ei suvatsenud isegi tööle hakata.

*********************
Käisin täna Overallist läbi ning uurisin Canon 5D mkIII lähemalt. Peab tõdema, et alguses olin skeptiline, et kas need uuendused tõesti väärivad sellist hinnasilti jne, aga demonstratsioon lükkas mu arvamused kummuli.

Kaamerat on oodata Overalli aprilli alguses ning hinnaks kujuneb miskit 3500-3600 kanti. Esimene partii läheb suht kiirelt, sest tervesse baltikumi saadab Canon kõigest 50 kaamerat. Aga nüüd kaamerast lähemalt.

Füüsiliselt on kaamera sarnane 5dmkII,ga ning muutunud on osade nuppude asetus. Väliselt on nuppude asetus sarnane Canon 7D'le (video, liveview start/stop nupp). Kaalu osas erilist muutust ei täheldanud.

Esimene ilmne muutus on Autofookus. Valitavaid punkte on ekraanil hunnikutega ning samuti saab seadistada, mis gruppide või mis mooduse järgi ta fokusseerib. Valida sai alates ühest punktist lõpetades sellega, et fookust hinnatakse kuskil kolmandiku viewfinderis nähtu alusel ning muidugi ka see, et fookust arvestatakse terve sensori ulatuses. Samuti on menüüs (mis on totaalselt muutunud) väga lai valik seadeid erinevate situatsionide jaoks ning nende eraldi seadistamise jaoks (midagi sarnast nagu 7D, aga lihtsalt kordades arenenum ning saab paremini vastavalt vajadusele tuunida).

Teine külg on muidugi ISO. Iso nuppu kruttides läks silmeeest kirjuks, sest valikuvõimalusi oli tohutult. Huvipärast kruttisin iso 6400 ing 12800 peale ning tegin hämaramas nurgas paar klõpsu ning tuli välja, et pildid on täiesti kasutatavad. Tegin veits pixel-peepimist ja ei ole eriti häirivat müra.

Paar funktsiooni veel, mis kohe pähe tulevad... on kõrvaklapi auk, kaamerasisene HDR ning kobedamad videovõimalused. HDRi kohta sain demonstratsiooni, kus kuskil rahvuspargis pildistati väljast koopasse sisse ning kaamera suutis ise teha vägagi suurepärase pildi, millega võib rahule jääda. Muidugi seda saab ka tarkvaraga teha, aga peab tõdema, et out of camera olid tulemsued suurepärased. Filmivõimaluste osas on suur pluss see, et filmimisel suudab kaamera reaalajas parandada CA ning distortion vigu, mis võivad objektiiviga kaasneda, kuid see töötab ainult Canoni enda objektiividega. Seda saaks muidugi post-productionis teha, aga samas.... kui kaamera teeb selle ise ära, siis see on korralik ajasääst.


Üldiselt on uus kaamera vägagi kobe ning hea edasiminek. Mind pani see mõtlema, et müüa 5dmkii ning 7d maha, et soetada endale 5dmkiii. kaamerast saavad vast kõige rohkem kasu spordi-, pressi,- moefotograafid ning videomehed. Kaamera sobib ka teistele, kuid kõige rohkem saavad üle vast maastikupildistajad AF, ISO ning muud uuendused ei mängi maastikupildistajatele just nii suurt rolli ning HDR areng pole ka just nii märkimisväärne edasiminek, et seda hinda õigustada (tarkvaraliselt saabs eda väga edukalt teha)

[Dirty Harry]

link :: Intervjuu Chuck Westfall'iga Canonist - paljastatakse 5Dmk3 telgitaguseid

""Chuck Westfall is the technical advisor at the Professional Engineering & Solutions Division, Canon U.S.A. Inc. In the following interview Chuck explains major technical features of the new EOS 5D Mark III, the latest full-frame Digital SLR from Canon with a 23 Million-pixel CMOS image sensor.

[Rajareits]

Cannoni C300 testipäev peaks ka ülejärgmine nädal millalgi tulema..

[Dirty Harry]

link :: Canon 5D mark 3 abiinfo

Canon 5D mark 3 kasutusjuhendid on ülal.

[Dirty Harry]

link :: Canon EOS 5D Mark III kere

Canon 5D mark3 kere on nüüd ka ettetellimiseks valmis. 3590.-

***

5Dmk2 versus 5Dmk3 kõrgetel ISOdel (JPEG) - http://www.cameralabs.com/reviews/Canon_EOS_5D_Mark_III/high_ISO_noise.shtml

[Tanel]

Ka HV-s olemas Mark III https://www.hinnavaatlus.ee/search/?Type=products&Query=EOS+mark+III&category_group=0&minPrice=&maxPrice=

[Ho Ho]

[Dirty Harry]

Ma ei tea, mida sa "ISO kvaliteedi" all mõtled kuid üks osa on esteetiline pool ehk siis kui täpiline pilt on. Teine on detailide säilitamine ehk siis kas jooksekarvad on näha või on ühtlane plastmass tulemuseks. Ma vaatasin üsna diagonaalis neid pilte (samuti pole mu töömonitor just suurem asi sedasorti hinnangute andmiseks) kuid H1 ja H2 on uuel kaameral üsna jubedad. St kindlasti on nad kasutatavad väiksemal kujul ning ma olen mark2'ga H1 ja H2 samamoodi kasutanud ning saab pilti teha küll. Ning 1-2 EV'd edumaad tundub uuel mudelil olevat küll kui vaid kõrgeid ISOsid vaadata detaili säilimise kohapealt.

Kasutan H1 ja H2 kuna seos ISOga on laias laastus küll olemas kuid rangelt võttes on tegu üsna ebatäpse tulemusega. Aga umbkaudu 1EV võimendatakse signaali küll.

[Ho Ho]

Pidasingi suuremas osas silmas müra ning detailide säilimist. Ehk siis seda mis kiirel vaatlusel esimesena silma jääb.

[Sheffnaste]

Ma olen viimasel sattunud pildistama jsut üsna hämaral ajal, kus valgusega on suht jamad lood ning ma olen üritanud 5dmkII selles osas proovile panna ja vaadanud, millistes oludes ma saaksin veel kasutatava pildi kätte 1.2 toruga lahtiselt. Ja tulemused on üsna huvitavad olnud.

Kõrgete ISOde kohta saan omast kogemusest öelda seda, et väga palju oleneb valgusest ning pildi kasutatavust dikteerib ka see, mida või kuidas seda hiljem töödelda. Üldiselt olen täheldanud, et kui kõrge isoga saab pilt enamvähem valgustatud, siis lõpptulemus on veel kasutatav ning müra saab üsna edukalt eemaldada/märkamatuks teha. Samas kui kõrge isoga saab pildi kuidagi kätte, kuid vajab veel järeltöötluses exposure'i lisamist, siis tulemuseks on katastroof. 5dmkII puhul on 1600 täiesti okei ning kasutatav ning samuti saab 3200-6400 isoga üsna edukalt mängida. Probleem tekib H1 ja H2-ga ehk 12800 ning 25600. H1 on veel nibin nabin kasutatav heades oludes ning mängides teatud efektide peale (mustvalge, graini lisamine jne), kuid üldiselt on selle kasutamine megaraske. Heades valgusoludes oli H1 ja H2 veel kasutatav ning erilist probleemi ei olnud (kuid mõttetu on sellist iso kasutada ning kompentseerida shutteriga fikseeritud ava juures, kui pildi saaks kätte ka natuke madalama shutteri ning palju madalama Isoga.). Samas pimedas, kus valgusallikad on kaugel ning loomupoolest on kaader tume ning tegemist on ka inimesega või liikumisega, et statiivi otsas ning madala shutteriga pilt ei ole sobilik, siis 6400 oli 5dmkii puhul veel selline ISO, mille puhul ma saan üsna kindel olla, et saan midagi kasutatavat kätte. H1 vajab siis juba korraliku läbimõtlemist ja on 50/50, kas annab midagi mõistliku sellega teha ning H2 on sisuliselt kasutu. H2 puhul üritasin müra vähendada, varje siluda, mustvalgeks teha ja igasugust pornograafiat sellega korraldada, aga väga kasu sellest midagi ei olnud.

5dmkiii puhul ei saanud ma pilte küll detailides uurida, kuidas 12800 ning 25600 paistisid üsna kasutatavad olevat reaalses elus ning vastasid silma järgi ning subjektiivse hinnangu alusel olema üsna sarnased 3200-6400 ISOle.

Järgnevalt paar pilti 5dmkII puhul ISO 3200 ja 6400st.

Spoiler

See pilt on tehtud ISO 3200ga ning kõrval olid väga heledad kasvuhooned, kust kumas korralikult valgust ning kvaliteedi poolest on pilt täiesti kasutatav ning kobe.

Spoiler

See pilt on aga ISO 6400 ning töötlemisel üritasin saavutada filmillikku looki (orgaaniline filmigrain, tumedad toonid sinakad, heledad oranžikad) ning pilt tundub tegelikult üsna kasutatav.

[Ollaz]

Aga H1 ja H2 on ju expanded ISO-d, mis pole sensori native (st. täpselt sama mis exposure tõstmine hiljem, ehk pildi võimendamine järeltöötluses).

[Heineken]

Seoses sensorite tööpõhimõttega, siis jah piisava valguse korral on ka kõrged ISOd ilusad, kuna kõrgematel signaali astmetel lihtsalt salvestatakse rohkem infot ja signal to noise ratio on kõrgem(seepärast on mõistlik ka by default pildid kergelt ülesärisse lasta üldiselt, ka sellepärast et kõrgematel signaali astmetel salvestab sensor kõige rohkem infot - muidugi siinkohal teatud oludes on probleemiks heledamate kohtade täielik ära põletamine, aga kui mõistust kasutada ja vastvalt exposure comp keerata pole hullu ).

Rohkem huvitavad 5D III RAW failid, kui aus olla, hetkel tundub veel 25600 üsna kasutatav olevat selles osas, näis mida RAW failid näitavad. Muidugi nii kõrget ISO't üldiselt vaja pole, aga ikkagi tore kui olemas on. Muidugi kui juba nii kõrged ISOd mängus, siis ilmselt valgust pole ollagi nii või naa.
Ise pildistan rahus edasi 5D I'ga, üle 3200 pole seni vaja olnud, 400D'ga ISO1600 ja 1/80 F1.4'ga käest lastud pildid üldiselt jäid öösel pildistades alasärisse, 5D ISO 3200 on tegelikult uuemate kaamerate mõõduskaala järgi 4000, sellega ka väga õrna valgusega ja piisavalt kiire säriajaga (1/125 F1.4 üldiselt kasutan) saab pildid tehtud. Muidugi kes kasutavad kinnisema avaga torusid, neile väga kasulikud need suured numbrid.

Iseenesest tore et tehnika on nii kaugele jõudnud, et selle peale enam üldse ei pea mõtlema, sisuliselt olenemata oludest, jääbki rohkem aega ka neil pildi peale rohkem mõelda, kes seda muidu ei kipu tegema niiväga.

[Mobileman]

Looduses loomade pildistamisel reeglina ISO-t liiga palju pole kunagi. Mul 300 mm toruga poolkaadri ees (nagu 480 mm täiskaadril) ikka tihti on vaja 40D-l ISO lükata 1600 ja vahel ka 3200 peale. 3200 muidugi püüan võimalusel vältida, aga kuna ta olemas on ja ikka midagi erilist toru ette satub, ega siis pilti tegemata ei jäta. Tihti pole võimalik ka kerget ülesäri lasta, vaid üldse pildi kätte saamiseks alasäri ja hiljem vaja arvutis hoopis heledamaks keerata.
Toon ühe näite, kus oleksin olnud valmis paari lisaastme ja vähema müraga ISO eest "hingehinda" maksma. 300 mm toru, F4 ava ja 1/60 säriaeg, ISO 3200, kaameraks 40D. Käest püsti seistes oli see 1/60 s juba niigi enese ületamine ilma stabikata toru korral. Põhimõtteliselt pilt oleks jäänud tegemata (või oleks tulnud udukogu) kui ma poleks kasutanud -1 särikompensatsiooni...
Originaal:


Peale arvutis +1,17 särikomp, valgebalansi jms reguleerimist (pole eriti kõva fotode töötleja, kasutasin kaameraga kaasa tulnud Digital Photo Professional programmi, äkki mõne muuga on võimalik midagi isegi paremaks muuta?).


Väga raskelt ja napilt tuli see, ise pean enam-vähem kasutatavaks seda pilti, ega kohapeal pildiotsijasse vaadates ja nähes seal algul 1/30 säriaega ning siis -1 kasutades 1/60, eriti usku ei olnud, et vaadatava pildiga koju lähen.

[Heineken]

Eks oleneb mida pildistada, loodusfotograafidele muidugi kõrged ISOd palju suuremaks plussiks, kuna isegi kõige valgemad telefiksid on võrdlemisi pimedad (ja kui ilma stabikata, siis vaja säriaega üsna kiiret hoida üldplaanis).

Muidu, fototöötluseks proovi CS5 küljes olevat Adobe Camera RAW või siis Lightroom 4 mis vähemalt hiljuti oli allahinnatud omajagu (ei tea kas praegu enam see pakkumine kehtib). Võimalusi oi kui palju nendega. DPP'd isiklikult pole kasutanud, niiet ei oska selle võimaluste kosta (või täpsemalt seda võrrelda millegi muuga).

[busse]

kellel on 17-85mm IS kit obje ja ta on saanud err01 (google järgi on üks kaabel objektiivi südames puru)?
pmst objektiiv toimib vahemikust 35-85mm..alla selle on kohe err 01.

kaabel iseenesest ei maksa midagi (ca 10 naela), aga mida ma täheldasin, et selle laiali lammutamine on ikka jube tegevus (http://www.pfcgroot.nl/photography/68-canon-lens-aperture-flex-cable-replacement.html).

kas on mötet teenindusest uurida selle vahetuse teemal või vöib objektiivi tösta riiulisse ja hakata uue toru jaoks raha koguma?

[liivainime]

[busse]

[ASSAA! elektroonika]

Tiit Rööp on abiks tõenäoliselt märksa soodsamalt. http://www.fotoremont.ee/ Olen tema teenuseid kasutanud ja olen teenusega väga rahul.

[busse]

[Dirty Harry]

link :: Canon launches EOS 60Da DSLR for astrophotography

"Canon has launched the EOS 60Da, a variant of its 60D DSLR tuned for astrophotography. The camera features a re-worked infra-red filter leaving the camera more sensitive to a specific emission frequency (656nm) of hydrogen, key to capturing images of features such as nebulae (gas clouds) in space. The 18MP camera continues where 2005's 8MP EOS 20Da left off. It will be available from a limited number of authorized dealers at a price of around $1499.00."

[Heineken]

Pole paha... kuigi hind vähe soolane, aga see selleks. Kosmost pildistades läheb klaas ja muu kama ise nagunii üsna hinnakaks.

[Dirty Harry]

link :: Canon EOS 60Da peegelkaamera – neile, kes pildistavad tähistaevast

Eesti keeles ka infot 60Da kohta.

[zvuula]

canon 500 D teeb 1280 X 720 video 25570 Kbps.

mul jääb arusaamatuks kellele on vaja fotokaga tehtud videot niisuure Kbps-ga ja 1920 X 1080 varianti ple proovinudgi veel.

see ju ometi fotoaparaat et video jääb vähetähtsaks kuid ilma convertimata ei taha joostagi arvutis video.

[ramses007]

Peegelkaamerad on mõeldud ikka tõsisematele harrastajatele/proffidele. Ja kuna kaameratel on head/normaalse hinnaga objektiivid ja suur sensor on need ideaalsed ka tõsisemaks filmimiseks. Kui sind huvitavad "videosnapshotid" siis osta omale flip või mida sarnast. Väga palju lühifilme/ low budget filme on filmitud DSLR-idega.

[Ho Ho]

bitrate on kõrge kuna kaameratel puudub asine rauas pakkimine. Sisuliselt lihtsatl lastakse kogu stream pea olematu pakkimisega faili kokku ning kogu moos. Ilma kvaliteedikaota saab selle veel kümneid kordi väiksemaks lasta.

DSLR'e on kasutatud ka päris mitme väga suure ja tõsise seebika filmimiseks.

[zvuula]

selge pilt a tootja võiks hoiatava sildi ka panna et 18-55mm standard obje oleks soovitav vastu seina puruks visata sest ei tule sealt pilti ega videot.

et sain nüüd pihta miks ainult paljas kere oleks soovitav osta fotokal.

[Andykas]

[Ollaz]

Oskamatus kasutada, siis võib selle kere ka vastu seina puruks visata, sest "videot ega pilti ei tule" normaalselt ilma ise torkimata (loe: auto režiim).
Ja mis puutub mahamängimisse, siis minu kast suudab küll täiesti edukalt 45mbit ratega FullHD videot esitada.

[Dirty Harry]

Ma usun, et kõige taustal on turundus. Odavama otsa keredes on mitmed asjad puudu, mille saamiseks peab ostma uuema/parema ning enamasti kallima tehnika.

[eltso]

Paljud eeldavad, et kui nad maksavad natuke rohkem kui lihtsa seebika eest, siis on neil riist mis teeb kõik ise ära ja tulemus on nagu ameerika filmis. Kahjuks on tegelikkus selline, et peegli ostmisel pead sa tunduvalt rohkem ise tegema selleks, et tulemust oleks

[Ho Ho]

[busse]

[eltso]

Pühapäevaseks kasutamiseks on kit rohkem kui küll. Ise olin loll ja ostsin enda esimese aparaadi koos mingi tamroni suumikaga ja täna sellele sain algusest peale kohe raskelt vaeva näha ja kiti ostsin endale alles hiljem juurde, et aru saada mis see tegelikult on

[zvuula]

sain 70-300 mm ka kaasa ja praeguseljuhul mulle tundub et looduses sobib mulle rohkem olla kui siseruumides ehk arvan ,et 3,5 avaga 18-55mm jääb liiga mainstreamiks.

aga seda muidugi et selle hinnaeest ei hakka keegi keresse aparaate juurde panema et sobivat bitratet sättida.

a sain vastuse muidugi miks 25570kbps tekib videoga ja äitähh.

[Araablane]

[Ollaz]

Liiga mainstream ava
Pluss kaart mis sul kaameras on, paistab aeglane olevat, sest endal on bitrate 2x suurem sõltumata resost.

[zvuula]

SDHC 8gb class10

[Lindman]

Kui 3.5 on liiga mainstream, siis võib vaadata Voigtländer 0.95 avaga objektiive

[Sheffnaste]

jaaaaahhh . Teravussügavus on nii tilluke, et isegi mõlemat silma on otse pildistades raske fookusesse saada . Ava avaks, aga sellel kitikal on veel rida teisi probleeme - teravus ja microcontrast on ka suhteliselt koledad. 55mm puhul ning suuremat ava kasutades (kuskil 5.6-8) ning objekti keskele kadreerides saab isegi suht kobeda pildi objektiivi klvaiteedi osas, aga jah... see jääb natuke liiga piiratuks, et igapäevaselt seda kasutada.

[Jaanos]

[zvuula]

[Jaanos]

Tavaliselt kõik teavad mis neil vaja on. Eriti alustajad. Peale ostu selgub (mõnel kohe, mõnel poole aasta pärast) mida päriselt vaja ei lähe

Kui nüüd kere ostaksid kas siis ilma tolle 18-55-ta? Ja mis selle asemele võtaksid Mis oleks konkreetselt too paar levelit kõrgem obje?!

[ramses007]

ärge nii pahased kit-i peale ka olge, kuna mul muudub korralik lainurk obje siis, kit-iga saab pidude pildid väga normaalselt tehtud:

[Sheffnaste]

Muidugi, selles osas ei ole optikal väga suurt vahet, eriti veebi jaoks tehtud piltidel, mis jäävad vahemikku 0.15-2.1MP. Mõnes mõttes tähtsustame objektiive päris korralikult üle, kui arvestada, et paljudel hobifotograafidel jõuab suhteliselt suhteliselt väikene või keskmine osa avalikuse ette ja seda pigem veebikeskkonnas. Sellest mingi osa läheb ka trükki kuni A4 formaadis ja veelgi harvem ka suuremad trükised.

Suhteliselt kindel on see, et pildi saab kätte iga objektiiviga ning kõikidel objektiividel on olemas mingisugune standard, et päris saasta välja ei lükata (v.ä mõni praak partiist). Mida väiksem on on lõpp-pilt, seda väiksemat rolli mängivad ka objektiivi näitajad. Lisaks sellele on paljusid asju võimalik järeltöötluses veel parandada ( v.a teatud aspektid - kui neid algselt ei ole, siis ei hakka neid mitte milestki väga tekitama ka). Aga mida suuremaks läheb lõpp-pilt või mida suuremat rolli hakkab mängima aeg, et pildid kaamerast kliendini või kuhuiganes saada, seda suuremat rolli hakkab mängima ka optika kvaliteet.

Kui ma pildistan oma huviks mingeid asju ning niisama nikerdan, siis pole lisa ajakulust järeltöötluses väga midagi, aga samas, ühel projektil, kus ma pildistasin 30 päeva järjest keskmiselt 300-700 pilti ning need oli vaja saada suhteliselt kiiresti, kas iga päeva lõpuks või paari päeva tagant üles, siis üpris mugav oli see, et optikast ning kaamerast tulenevalt olid vajalikud detailid olemas ning oli vaja ainult natuke kruttida, et pilt esile tõuseks.

Üldiselt olen ma seda tähendanud, et profiobjektiivide eelis tavaobjektiivide ees seisneb selles, et profikad on esiteks paremini ehitatud ning üldiselt rohkem ilmastikukindlamad ning neil on rõhku pandud sellele, et optiline kvaliteet oleks võimalikult kõrge ning samuti ka teatud lisad osadel rohkem spetsiaalsetel objektiividel. Siia kuuluvad 1.2 ava 50 ja 85mm L objedel, 2.8 ava ning IS 300 ja 400mm L torudel, et kasutada head lühikest säri jne.

Ja mudugi üks kõige tähtsam punkt objektiividel puhul on see, et objektiiv X võib olla ühele fotograafile ülimalt terav ning ideaalne, aga teisele fotograafile täielik lädra ja pehme. Sisuline seletus seisneb selles, et vastavalt pildistamisstiilile ning lõpp-pildile muutuvad ka nõuded objektiivile. Objektiivide teravus (mis koosneb kahest komponendist) on üldiselt sõltuv kasutatavast avast ning kadreeringust ( pildi keskel asuvad objektid joonistatakse üldiselt teravamalt objektiivi poolt). Kui üks pildistab objektiiv X-ga lahtise avaga ning paigutab inimese või mille iganes kaadri äärde ning laseb sellest 60x90cm trükise teha ja teine fotograaf pildistab f/8.0 avaga ning paigutab inimese keskele ja laseb pildi veebi üles mingi mõistliku suurusega, siis nende kahe inimese arvamust samast objektiivist võib märkimisväärselt erineda

[Heineken]

Muidugi nendest pisidetailidest pole midagi kasu kui pilt ise igav on, ühtlasi ka detailsus ei anna alati pildile juurde.
Iseenesest 18-55mm kitikad on optiliselt täiesti okeid selles suhtes, pigem on asi fotograafis endas kinni. Miks neid niruks peetakse on kuna inimesed arvavad et tema tehnika teeb pilti, mitte tema ise ja siis vaadatakse et oi kurja, pildid on ju nii igavad, järelikult vaja paremat kama kokku osta(ja miks 18-55mm kitikad eriti tule alla satuvad on kuna need tulevad tüüpiliselt kaameraga kaasa ja on objektiivid mida inimesed kes alles fotograafiaga tegelema hakkavad, esimesena kasutavad ja tüüpiliselt sellistel aegadel on inimestel igasugu kummalisi arusaamu fotograafia olemusest). Nii need asjad paraku ei käi õnneks ja/või kahjuks.
Samuti 18-55mm kipub inimestele mitte meeldima kuna see vahemik ise tundub üsna tavaline (st. ei zuumi ilgelt kaugele ja samuti pole ka ilgelt lai), aga esialgu võiks just sellise asjapulgaga pildistama õppida(vnoh, kui see kaameraga kaasa tuli, siis... kui ise objektiivi valida siis isiklikult pigem soovitaks miskit fiksi, aga see selleks).

Isiklikult kasutasin Canon 18-55mm II (optiliselt üks nirumatest kitikatest, nüüdseks on selle asemele juba tulnud 18-55mm IS mis on optiliselt päris heade näitajatega) üsna palju, ka lahtise avaga, ei saaks öelda et eriti halb oleks olnud selles osas(ühtlasi olen sellega teinud ka mõned oma läbi aegade lemmikumad pildid).
Tükk aega oligi mul vaid 18-55mm, siis hiljem 50mm F1.4 ja 18-55mm (viimast kasutasin lainurgana), hiljem tuli juba muud kama, aga tegelikult erilist vahet piltides ei tule, optiliste omaduste poolest (kui just tõesti saasta disainiga toru pole, aga neid tänapäeval eriti uute fotograafide puhul tüüpiliselt kasutusse eriti ei tule), st. vahed on üsna väikesed.
Hetkel mul vaid kaks objektiivi enamjaolt kasutuses ongi, 50mm ja 24mm fiksid(täiskaadri ees, eelnevalt oli poolkaader kere ja siis 24mm ei lahkunud pea üldse kere küljest, ainult siis kui öö oli, siis see ei tahtnud üldse fokuseerida, samas Sigma 50mm F1.4 fokuseerib pimedas täiesti hästi, aga poolkaadri ees kippus too veidi pikaks jääma - kui fikse tahad, siis poolkaadri ette esimeseks soovitaks kas Canon 28mm f1.8, Sigma 30mm F1.4 või Canon 35mm F2, need on enamvähem sama vaateväljaga kui 50mm täiskaadri ees, mis on sisuliselt kõige versatiilsem vaateväli minu meelest ja sealt edasi vaadata, esimeseks objektiiviks ma isiklikult zuumi ei valiks aga kui see juba olemas on, siis pole enne mõtet midagi muud ostma hakata enne kui juba veidi oskad pildistada ja näha fotograafiliselt ja oskad teada mida sa täpsemalt tahad/mida sul täpsemalt vaja oleks jms, aga see selleks), mõnikord ka 20mm Zeiss aga see on harva ees. Pole just palju vaja kui tead mida tahad.

Eelmainitud parem ehituskvaliteet on aga tore küll kallimate objektiivide puhul.

Aga ikkagi, enne võiks pildistama õppida ja alles siis muud kama juurde ostma hakata (ja ka siis vastavalt vajadusele, st. oled veidi aega pildistanud, juba tead mida tahad ja samuti tahtmised muutuvad aja jooksul ja siis ostadki ja müüdki omale/oma kola).

Jutt tuli veidi segane (unise peaga kokku kirjutatud), loodetavasti enamvähem õigesti mõistetav.

[zvuula]