[brixxx]

Mina ei saa aru, miks neid linuxeid peab nii palju olema, mulle tundub kui Windows või Mac teevad programmi, siis Linux teeb kohe terve op. süsteemi, mis mõte sellisel tegevusel on. Või miks peab erinevate elustiilidel olema eraldi Linux, kas seda pole võimalik teatud taustapiltide ja programmidega teha kasvõi Ubuntus, nagu on satanistide linux. Tegin paar päeva tagasi VirtualBoxis Linux Mindi virtuaalmasina ja ma ei oska sellega eriti midagi pihta hakata, viimati kui tegin Ubuntu virtuaalmasina, siis õppisin käsurida, aga hetkel ei viitsi sellega tegeleda. Ma tean, et kuskil peaks linuxis olema, kus saab automaatselt programme alla laadida, aga kus see Linux Mindis asub.

[Vylx]

Miks on küll niipalju erinevaid automarke ja mudeleid? Mintis peaksid leidma sellise koha nagu "Software Manager".

vt. lk 26 http://ftp.heanet.ie/pub/linuxmint.com/docs/user-guide/english_11.1.pdf

[brixxx]

[Ho Ho]

[brixxx]

[Megadux]

Linuxeid on sellepärast palju, et igaüks leiaks endale sellise mis meeldib ja mille kasutamine on jõukohane ning et arendajad saaksid arendada operatsioonisüsteemi selliseks nagu neile meeldib. Järeldan, et Linux Mint pole seega lihtsalt teie jaoks see õige.

[Ho Ho]

[Dirty Harry]

[brixxx]

[Ho Ho]

[kusti85]

Aga leiadki niimoodi, et proovid. (sellise lähenemise nimi on distrohopping- kasutad erinevaid distributsioone, et leida endale sobivaim ja näha nende erinevusi.)

Või siis leiad ühe, mis tundub kõige meelepärasem (minu puhul oli selleks OpenSuSe kunagi pea 10 a. tagasi) ja õpid selle erijooned selgeks.
Arvestad oma vajadusi ja leiad veebikirjelduste põhjal sobivaima...kui näiteks on iidvana arvuti, siis on mõtet võtta selline linux, mis ei vaja nõudlikku riistvara. Nt. Deli Linuxi edasiarendus ConnochaetOS.

Kui arvuti on teleka kõrval ja ainult filmide/muusika/videode mängimiseks, siis XBMC.

On ka Damn vulnerable linux (EDIT: status- discontinued), mis mõeldud inimestele, kes tahavad õppida opsüsteemi häkkimist.
Süsteemides, mis on kõrge ajalise kriitilisusega (vajavad madalat altentsust teatud operatsioonides), on kasutuses distributsioonid, mis jooksevad reaalajas kernelil, et ei tekiks operatsioonisüsteemipoolset lagi.
On veel distributsioone, mida kasutatakse andmetaasteks, spetsiaalseid minidistributsioone, mis jooksevad tulemüürides ja "ägedamates" ruuterites ja nii edasi.
Ehk siis erinevad vajadused on loonud distrote paljususe.

See "satanistide linux", millest sina räägid on tõenäoliselt lihtsalt custom teema ja taustapildiga ubuntu, mis sisselogides ütleb "hail satan" vms tõenäoliselt, see piir on tõesti hägune, mismaalt hakkab pihta uus distributsioon ja mis on veel kasutaja natukene muudetud vana distributsioon. Ja igasuguseid muudetud *buntusid tuleb tõenäoliselt ka seetõttu, et siis saab iga mees öelda, et "aga mina olen oma (GNU)/linux distro loonud" ja see võib inimestele muljet avaldada.
Kui huvi olemas, siis www.distrowatch.com on lehekülg, kust leiad palju infot erinevate linuxiliste kohta.
Rusikareegel on see, et 80% neist *buntu derivaatidest on kas kohe alguses vigased või siis minimaalselt muudetud ubuntu kloonid, ka paljukiidetud mint sai sel moel (vist?) alguse. Kui paljuisd neist uuendatakse ja kui paljude vigade silumisega tõsiselt tegeletakse on igaühe enda välja uurida.

EDIT:Parandasin kirjavigu ja loetavust. EDIT2: Kohati muutsin ka teksti täpsemaks.

[Dirty Harry]

Pakihalduri puhul peab teadma ka, mida sealt otsid kuna valik on tohutu. Pealegi küsitakse seal mõnikord tavakasutaja jaoks täitsa veidraid küsimusi, eriti loll lugu on veel siis kui muidu on kõik eestikeelne aga seal on äkki pool eesti, poole inglise keeles. Lisaks tekitas ID kaardi installimine mulle viimane kord paraja DEB-hell'i aga see kivi ei lähe enam Linux Minti kapsaaeda. Installerid (st linuxi enda oma) on vähemalt natuke lihtsamaks läinud viimasel ajal, see on kõva pluss.

Muidugi üks asi, mis on linuxis seni arusaamatult keeruline - kuidas panna programme automaatselt käivituma. St ma ise leian init.d üles ja oskan kasutada aga tavakasutajal see niisama lihtne ei ole. Ühe variandina saab tervet sessi salvestada (KDE'l oli vist nii) ning järgmine kord laetakse sama sess. Aga jooksvalt ja kiirelt panna ühte programmi käivitamisel avanema ja teist maha võtta - vähemalt viimane kord Linux Mintis ei leidnud. Midagi sama lihtsat ja elegantset nagu näiteks:


Ahjaa - kui näiteks poppidest linuxitest rääkida siis Fedora on USA mõttes äärmiselt seadusekuulekas, vist isegi MP3'e ei mängi out-of-the-box, pirafilmidest rääkimata. Õnneks vähemalt Buntudega seda muret pole aga siiski - algaja satub kohe Fedoraga keeruliste valikute ja softi installimise maailma. Selles suhtes ma kiidaks jälle Linux Minti, et vaikimisi ei küsitud installil mu käest suurt midagi tarkvara kohta (või üldse muid tehnilisi detaile, ainult kobiseti korduvalt, et miks ma swappi ei tee) ning peale installi olid kõik olemas, mida tavakasutajal ära kulub - pilti näitas, veeb töötas, e-mail kah, video jooksis ja muusika mängis.

[Ho Ho]

http://doc.opensuse.org/documentation/html/openSUSE_113/opensuse-kdeuser/cha.kde.cust.html

Spoiler

Keerukuselt väidaks, et wini all mingit start menüü sissekannet on jupp maad keerukam taga ajada, rääkimata paindlikkusest.

[kusti85]

[Dirty Harry]

Rõõm kuulda, et KDE'l vähemalt Susega selline võimalus on.

Buntud on peamiselt Gnomega - kuidas seal saab? Või XFCE? LXDE?

St mul ei ole sellega muret ning otseselt ei pea ka mulle vastama . Pigem on mu küsimused retoorilised ning rohkem suunatud erinevatele *NIXi arendajatele. Sest tahame me või mitte kuid märkimisväärne osa linuxit uurivatest kasutajatest on varem ära harjunud ka Pisipehme või Õunaga ning nad ootavad vähemalt mingi osas sarnast kasutajakogemust. See, kas nii on mõistlik teha või mitte, on hoopis teine teema.

[Ho Ho]

See võimalus tuleb kaasa KDE'ga kõigi distrodega minu andmetel kes just üleliiga paljaks ei roogi seda.

Gnome'i/xDE kohta ei tea kommenteerida kuna pole kasutanud.

[xpander]

mintil on startup appliactions täitsa olemas menüüs. vähemalt MATE desktop versioonil.
lisad sinna ja no problemo
Samuti paljud programmid oskavad ennast ise sinna lisada kui vastava linnukese paned progammis.

Spoiler

[number]

....

[Dirty Harry]

Mul on ainult hea meel, et eksisin.

[Märt.]

Gnome 3-s "Käivitatavad programmid" (või oli see "rakendused"?) See on andestatav, sest kirjutan "käi" ja vajutan "Enter"-it ja ees ta ongi.
See paljusus ongi hea, sest töökaaslane tuli minu juurde, et tema Dell Vostro 500 oli Vista Home Basicuga tõesti aeglane.
Tahtis, et masin oleks kiire ja pärast väikest vestlust Windowsite ja Linuxite teemal oli ta nõus Lubuntut proovima.Ainsaks nõudmiseks oli Skype,
aga sellega pole muret.
Nüüd on ta väga rahul. Ta polevat seda masinat iial nii kiirena veel näinud.

[illukas]

[DigeBeni]

Soovitaks linuxiga tõsiselt tutvuda soovijale kõigepealt käsureahirmust üles saada. Tuleks mõista ja aru saada, et käsurida pole mingi algeline kiviaja maailm, mida peaks häbenema või igal sammul vältima vaid lihtsalt üks võimalustest(vahenditest), kuidas asjad tehtud saada. Mõnel juhul on käsurida oluliselt efektiivsem viis, kui hiirega nuppe taga ajada, mõnel juhul mitte, kuid igal juhul on sellest aimduse omamine linuxikasutajale kasulik. Seega, soovitaks väga mõnusat sissejuhatust käsurea maailma: http://linuxcommand.org/tlcl.php ei tohiks olla ka kõige paadunumale windooznikule üle jõu käiv materjal, pigem selline lihtne jutustavas stiilis sõbralik teejuht linuxi käsurea põhitõdedeni. Ma võin lubada, et see kirjatükk ei hammusta ja peale selle läbi lugemist, tundub kogu linuximaalim märksa lihtsam ja loogilisem

[obundra]

Kui siin juba algajatele mõeldud lugemismaterjalidele viitamiseks läks, siis tore emakeelne lugemismaterjal asub http://members.fortunecity.com/muhw1/ .Ei maksa lasta end häirida asjaolul, et see on üsna ammu kirjutatud ning keskendub peamiselt Slackwarele, põhitõed on seniajani samad.Sama autori uuemat materjali leiab http://kuutorvaja.eenet.ee

[brixxx]

Mul ei ole käsureahirmu, pigem ma tahaks käsuridu rohkem selgeks saada, sellepärast pühendun jälle Linuxile, aga seekord keskendun Susele kuna mulle soovitati Linuxiga tutvumiseks Gentoo, Suse või Slackwaret.

Küsimus tekkis. Tuli idee, et ei teeks Suse virtuaalmasina, vaid paneks Windows Vista Home Premiumi kõrvale üles Linux Suse. Aga, kuidas seda on võimalik teha, hetkel on Suse iso fail arvutis?

Kindlasti hakkan neid soovitatud materjale lugema, hetkel alustan eesti keelsetest materjalidest.

Nüüd uuesti lugedes sain erinevatest Linuxitest rohkem aru, ma ajasin distrood ja op.süst segi.

[Vylx]

Dual boot on märksõnaks, mis sind aitama peaks googeldamisel, kui soovid ühe kettaga praktiseerida. Muidugi kõige lihtsam ja lollikindlam oleks kahe kõvakettaga lahendus ehk ühendad Win7 ketta järelt, kuniks Linuxis tegutsed/paigaldad.