1. Kooskõlas oma õigusaktidega (st kooskõlas EL ja Eesti õigusaktidega)
2. VÕIB lepinguosaline anda
3. Oma pädevatele ametiasutustele (autorikaitse organisatsioon ei ole ametiasutus)
4. Kui kõnealune õiguste omanik on esitanud õiguslikult piisava teabe (rikkumise kohta)
Ei tule siit 27 lg-st 4 küll mitte mingisugust sellist mõtet välja, et andmetes tuhnimise õigus antakse kellelegi edasi. Tegelikult ei tulene sättest isegi kellelegi mingit kohustust (märksõna VÕIB). Mida võib lepingu selle punkti kohaselt teha on anda oma pädevatele ametiasutustele (kohus, prokuratuur, politsei) õigust ISP-de käest kasutajate kohta teavet küsida. Ei näe küll, et see on teistmoodi, kui täna InfoTS §-s 11 sätestatu.
Ja kui juba kippusid seadust lugema, siis InfoTS § 11 lg 5 räägib andmete nõudmisest tsiviilkohtumenetluses kohtu jaoks. See säte ongi täna sisuliselt mõeldud selleks, et isikud (autorid, laimuohvrid jms), kelle huve on kahjustatud, saaksid kohtu kaudu kellegi käest, kelle isikut nad veel ei tea, kahju välja nõuda.
Ja mis puudutab seaduste ja EL õigusaktide muutmist, siis ACTA-ga ei kaasne ühegi täna kehtiva direktiivi muutmist. Sellest saab järeldada, et EL digimajanduse õigusruumis ei muutu leppest midagi, kuna vaevalt saab EL liituda leppega, mis oleks EL õigusega vastuolus. Kuna ACTA-le mingeid direktiivide eelnõusid pole lisatud, siis saab teha ainult järelduse, et see leping ei muuda EL-is ja ka Eestis tegelikult suurt mitte midagi.
Enda arust lugesingi mõttega. Lepinguosaline (s.t. ühinev riik) võib anda oma pädevale ametiasutusele (s.t. prokuratuur) õiguse nõuda internetiteenuse pakkujalt, et ta avaldaks õiguse omanikule (s.t. EAKOle, MPAAle, etc) kiiresti teabe. Viidatud InfoTS § 11 lg 5 ütleb otsesõnu "kohtule tema kirjaliku üksikpäringu alusel". ACTA sama ei ütle. ACTA lubab meie prokuratuuril teha ühekordne korraldus ISPile edastada küsivale instantsile info. Täna piirab seda InfoTS, kas ka homme?
"Võib" sõnakõlksu ei maksa üle tähtsustada. Ta ei kohusta, aga kui tekib küsimus "kas" siis on otsene vastus "keelatud ei ole".
Võtame lihtsa näite - vähem kui 2 nädalat tagasi kaevati Iiri valitsus kohaliku autorikaitse poolt kohtusse. Põhjus: kohalik seadusandlus ei luba piraatsaitidele ligipääsu piirata ning see omakorda olevat vastuolus EÜ nõuetega. Kui kuu aja pärast kaebab MPAA Eesti Vabariigi valitsuse kohtusse kuna kohalik seadusandlus ei vasta lepingule millega ühineti, siis minimaalne mida kohus tegema peab on asja läbivaatamine. On's meil seda tõesti vaja?
Sul on õigus, kui ACTA vastu võetakse siis, kõigi eelduste kohaselt, koheselt asjad muutuma ei hakka. Aga karta võib et varem või hiljem küll. Tuleb juurde üks või teine täiendus mille komisjon vastu võtab ning liikmesriikkidele vastuvõtmiseks esitab. USA kui suurim autoriõiguste kogunemispunkt saab tänu oma kohale majandusketis ka veenda täienduste vastu olijaid ümber mõtlema... ning siis on sul kodanikuna juba hilja midagi teha. _________________ IMO & GPLed
Põhimõtteliselt kui EU peks võtma vastu otsuse, et acta tegevus saab heaks kiiduks ning ta pannakse õigusaktidesse siis...
• Liikmesriigid on enda poolt loodud ühendusele suveräänsed õigused lõplikult üle andnud.
• Euroopa Liidu õiguskorda iseloomustab, on ühenduse õiguse ülimuslikkus siseriikliku õiguse suhtes.
• See tähendab, et liikmesriikide siseriiklik seadusandlus ei tohi olla vastuolus ühenduse õigussüsteemiga.
Ehk Eestil ei ole mingit õigust enam tagant järele kobiseda
Targemad parandage mind, kui ma eksin aga- kas ACTA pole siiski kaubandusleping? Et siis, kui EU selle heaks kiidab, annab ta heakskiidu lepingu tekstile ja nimetatud kaubandusleping saab heakskiidu. Siis on leping, ilma osalisteta veel(St ilma osalisteta EUst, paljud riigid on juba enne EUd sellega ühinenud). Seejärel võivad liikmesriigid selle lepinguga ühineda, või mitte. Vähemalt nii olen mina asjast aru saanud. Ei välista muidugi, et olen valesti aru saanud.
HacaX, InfoTS täna siiski katab ACTA vastavad sätted kenasti ära, kui arvestada nüanssi "kooskõlas oma õigusaktidega". Eks see säte ongi mõeldud ainult selleks, et EAKO, MPAA ja ükskõik kes, kelle õigusi on riivatud, saaks teada, keda hagema peab. Aga mis puudutab seda, mida tulevik toob, siis ega seda tõepoolest ette ei näe. Mina hakkaksin alles siis tõsisemalt muretsema, kui kuskilt hakkaks imbuma meie siseriiklikku või EL õigust otsesemalt mõjutavaid eelnõusid.
whippit, sinu kommentaari põhjal tuleb välja, et sa nagu oleksid ACTA poolt isegi.
Isiklik suhe ja eelistused ACTA osas puuduvad. Olles elus mitmeid kaubanduslepinguid näinud, ei tundu see eriti seda lärmi väärt olema, mis igaltpoolt kajab. Pealegi on ääretult kummaline lugeda jutte ACTA kohta stiilis "kui ACTA vastu võetakse, siis ei tohi enam dushi all Britney Spearsi lugusid vilistada, muidu tuleb EAKO ja paneb vangi". ACTA pole SOPA.
whippit, sinu kommentaari põhjal tuleb välja, et sa nagu oleksid ACTA poolt isegi.
Temast saan mina nii aru, et praegu ei oleks üldse mõtet siin seda teemat lahata ning "paanitseda" kuna midagi pole veel otsustatud.... ja üleüldse ACTA ei teegi mitte midagi hullu.
avaldan toetust "EI ACTA-le"
kahju ainult et see petitsioon endiselt nii vähe hääli saanud.
inimesed vist ei saa pihta kuidas seal ennast kirja panna _________________ Linux Gaming Videos: Xpander69
whippit, sinu kommentaari põhjal tuleb välja, et sa nagu oleksid ACTA poolt isegi.
Temast saan mina nii aru, et praegu ei oleks üldse mõtet siin seda teemat lahata ning "paanitseda" kuna midagi pole veel otsustatud.... ja üleüldse ACTA ei teegi mitte midagi hullu.
Et siis võiks selle igaks juhuks ikka vastu võtta ja siis edasi vaadata mis saab
Siinkohal teeksin ettepaneku kahele härrale teha internet lahti ja panna oma inteligents tööle ja väike uurimustöö teha. Mis asi on ACTA, mida ACTA endas hõlmab ja milliseks kujuneb tulevik ACTA jõustumisel.
Ma ei saa ühest asjast aru - see hääletus mis seal esimeses postis on - seal on vastu hääli rohkem ju kui poolt hääli.
Mitmenda lugemiseni ta üldse tänaseks on EU jõudnud ? _________________ AMD VS INTEL
630, whippit, et siis ACTA võiks südamerahuga senisel kujul vastu võtta?
Vastake palun ühele küsimusele, miks kogu see protsess on salastatud ja otsused võetakse vastu tagaselja, ilma avaliku aruteluta?
Teil ei teki korrakski küsimust ACTA motiivide osas?
Kindlasti ei toeta ma, et ta sellisel kujul Eestis kehtima hakkaks. Aga samuti ei toeta ma ka seda maailmalõpu kisamist, mis siin toimub. Ala, saad krim süüdistuse kui dushi all laulad või sõbra pool pilti teed ja Coca Cola pudel peale jääb. No tulge mõistusele. Eks sellise kisa pärast proovitaksegi asja ajada vaikselt. Samas olen ma suht kindel, et hetkel Eestist mingit adekvaatset vastust küsimusele- mis seal täpselt kirjas on, kuidas ta Eesti Vabariigi seadustega vastuollu läheb/ei lähe- sellele ei tea vastust keegi. Eks asju aetakse nagu siin ikka ja tulemus on ka sama- internetikommentaatorid teavad kõikidest kõige paremini ja otse loomulikult on tehtud kõik valesti.
Kogu see ACTA värk käib niivõinaa Eestist nii suure kaarega üle, et meil ei jää muud üle, kui kummardada ja küsimus on pigem, kui sügavale meile taha keeratakse. Eks see jääb juba riigikogu teha. Aga ma olen küll kindel, et mingi kaubandusleping ei saa olema ülem põhiseadusest näiteks.
Ma ei saa ühest asjast aru - see hääletus mis seal esimeses postis on - seal on vastu hääli rohkem ju kui poolt hääli.
Mitmenda lugemiseni ta üldse tänaseks on EU jõudnud ?
Hääletad sa läbi ID-kaardi või meili teel ACTA vastu, need poolt/vastu kommentaarid ei lähe arvesse, kuigi peab nõustuma et on segased paljudele lugejatele.
@Tanel - olgu, las nad olla. Mina nende nahas olla ei tahaks sel juhul
avaldan toetust "EI ACTA-le"
kahju ainult et see petitsioon endiselt nii vähe hääli saanud.
inimesed vist ei saa pihta kuidas seal ennast kirja panna
Inimesi lihtsalt ei huvita. Nagu mu FB lehe näitel. Vaadatud ja jagatud liketud on ikka väga vähe ja väga paljud saadavad kirja et mis see on üldse _________________ Lae pildid -> pilt.io
Tanel, kui Teile kasutajate whippit ja 630 arvamused ei meeldi siis äkki panete neile ühe korraliku AM'i või kustutate äkki need kasutajad üldse ära?
Ei, sellist tsensuuri pole vaja. Kõik argumendid on oodatud. Aga igale argumendile ootaks ka põhjendust.
Toetan Taneli seisukohta, et kui kodanik jääb eriarvamusele, siis on tal selleks HinnaVaatluses õigus jääda. Iseküsimus, kas ta on oma seisukohas saab kindel olla (nüüd ja ka tulevikus). Meie ülejäänud, oleme kindlad et ACTA senisel kujul, ei muuda vaba interneti mitte paremaks/ausamaks/turvlisemaks ega võltsimiskindlamaks, seetõttu püüamegi ühiskonda/valitsejaid/arvamusliidreid/meediat mõjutada. Ning see väide, et otsustatakse nii kui nii "üle pea" on rumala inimese seisukoht!
HacaX, InfoTS täna siiski katab ACTA vastavad sätted kenasti ära, kui arvestada nüanssi "kooskõlas oma õigusaktidega". Eks see säte ongi mõeldud ainult selleks, et EAKO, MPAA ja ükskõik kes, kelle õigusi on riivatud, saaks teada, keda hagema peab. Aga mis puudutab seda, mida tulevik toob, siis ega seda tõepoolest ette ei näe. Mina hakkaksin alles siis tõsisemalt muretsema, kui kuskilt hakkaks imbuma meie siseriiklikku või EL õigust otsesemalt mõjutavaid eelnõusid.
Siis on juba hilja. Võidelda tasub põhjusega aga mitte kaugete tagajärgedega jättes põhjuse alles.
23.01.2012 19:34:15
Re: ACTAST ja selles, miks on ekslik uskuda, et ACTA ei muuda meie õiguskorda!
whippit kirjutas:
ACTA mõtteks on see, et selle lepinguosalisteks olevates muudes riikides (Mehhikod jms) kehtiksid sarnased reeglid, kui teistes (arenenud) riikides.[...]
Sellele loogikale su teiste postide valguses ei saa ma küll pihta. Kui Mehhiko seadused ACTAga ei klapi ning ACTAst ei tulene ka vajadust nad klappima panna siis... millistest sarnastest reeglitest rääkida saab? Või mõtled sa stiilis "kui riik juhtub oma seadusandlust muutma siis on ACTA näol olemas ettekujutus kuhu välja jõuda"?
Isiklikult lähtun sellest et algses ACTAs olid märksa hullemad asjad olemas. Roogiti küll paljud asjad välja, aga see ei muuda fakti et oli asjahuvilisi kes tahtsid rohkemat. Tõenäoliselt tahavad nad rohkemat ka edaspidi. Ning ACTA kehtides on neil lootust see tahtmine vastuvõetud lepingu täiendusena kätte saada. Kui ACTAt siiski vastu ei võeta peavad ekstreemsemad osapooled kas täiesti algusest alustama või leidma mõne teise lepingu mida saab nõnda lihtsalt laiendada.
Kordaks ka seda mis eelpool sai öeldud: üks põhjus miks ACTA vastu peaks olema on see kuidas see valmis tehti. Annaks kõrgematele jõududele teada et nii need asjad siiski ei käi, et tehakse kinniste uste taga valmis kriminaalvastutust hõlmavad lepingud millest keegi väljaspool osalejaid isegi mitte ei tea (ning kui keegi ametliku infopäringuga uurima tuleb saadame national security põhjendusega seenele). Kas tänane "kahjutu" ACTA on osapoolte kaine mõistuse, või pigem selle tagajärg et esmased versioonid lekkisid ning rahvas hädaldama kukkus... _________________ IMO & GPLed
viimati muutis HacaX 23.01.2012 19:53:49, muudetud 1 kord
Nagu varem öeldud, on ACTA selline tüütu tegelane , et kui see kohe läbi ei lähe, siis tuleb ja tuleb uuesti tagasi, kuni ennast jõuga läbi surub.
Väike näide toimunust aastal 2010 ja nagu näha, sellest, tol ajal olnust, polnud lõplikult mingit kasu - hääletused on taas ukse ees. Ning kas seekord ka EI öeldakse, on juba omaette küsimus.
Europe trashes ACTA as Obama praises it By Nate Anderson | Published about a year ago http://arstechnica.com/tech-policy/news/2010/03/europe-trashes-acta-as-obama-praises-it.ars
See tundubki kõige tüütum olema, et kui ütled Ei, siis pekstakse niikaua, kuni Jah ära ütled.
Tõepoolest muserdav vaadata kui vähesed saavad aru mida ACTA/SOPA/PIPA teevad ning milleni nad teed sillutavad.
Veel tobedam on see, et ACTA/SOPA/PIPA toetajaskond väljaspool autorikaitseameteid ja massimeelelahtuskorporatsioone koosneb isikutest kelle vaatevinkel kaasaegsele infotehnoloogiale sarnaneb allpool nähtavale juutuubi videole:
Tõepoolest muserdav vaadata kui vähesed saavad aru mida ACTA/SOPA/PIPA teevad ning milleni nad teed sillutavad.
Veel tobedam on see, et ACTA/SOPA/PIPA toetajaskond väljaspool autorikaitseameteid ja massimeelelahtuskorporatsioone koosneb isikutest kelle vaatevinkel kaasaegsele infotehnoloogiale sarnaneb allpool nähtavale juutuubi videole:
23.01.2012 19:49:32
Re: ACTAST ja selles, miks on ekslik uskuda, et ACTA ei muuda meie õiguskorda!
HacaX kirjutas:
whippit kirjutas:
ACTA mõtteks on see, et selle lepinguosalisteks olevates muudes riikides (Mehhikod jms) kehtiksid sarnased reeglid, kui teistes (arenenud) riikides.[...]
Sellele loogikale su teiste postide valguses ei saa ma küll pihta. Kui Mehhiko seadused ACTAga ei klapi ning ACTAst ei tulene ka vajadust nad klappima panna siis... millistest sarnastest reeglitest rääkida saab? Või mõtled sa stiilis "kui riik juhtub oma seadusandlust muutma siis on ACTA näol olemas ettekujutus kuhu välja jõuda"?
Isiklikult lähtun sellest et algses ACTAs olid märksa hullemad asjad olemas. Roogiti küll paljud asjad välja, aga see ei muuda fakti et oli asjahuvilisi kes tahtsid rohkemat. Tõenäoliselt tahavad nad rohkemat ka edaspidi. Ning ACTA kehtides on neil lootust see tahtmine vastuvõetud lepingu täiendusena kätte saada. Kui ACTAt siiski vastu ei võeta peavad ekstreemsemad osapooled kas täiesti algusest alustama või leidma mõne teise lepingu mida saab nõnda lihtsalt laiendada.
See Mehhiko võrdlus oli selles võtmes, et kui kui lepinguriigi õigus pole ACTA-ga kooskõlas, siis tuleb see kooskõlla viia. Kui lepinguriigi õigus on ACTAga juba kooskõlas, siis on kõik lepingu kontekstis hästi ja suurt midagi tegema ei pea. Ma eeldan, et lepinguriikide õiguskorrad on erinevad ning sisaldavad endas erinevaid õigusi ja kohustusi, seda ka autorikaitse vallas. Seega seab ACTA eesmärgi, kuhu lepingu osapooled peavad oma õiguskorras jõudma.
Kui eeldada tänase ajakirjanduse põhjal, et Justiitsministeerium ei näe vajadust Eesti seadusi muuta, ja kui neil on õigus, siis ei muutu sõnavabaduse, failivahetuse trahvimise, internetikasutuse jälgimise ja innovatsiooniga midagi negatiivset. See, mis tulevikus võib sündida või võib ka mitte sündida on iseasi. Isiklikult väga mures ei oleks, kuna näiteks Euroopa Kohus on igasugustele sellistele Interneti piiramistele oma veto peale pannud, vt ka Scarlet v SABAM või Google v Louis Vuitton või Promusicae kohtuasjad.
Paistab, et FFII Acta Blog on jälile saanud veel ühele, Suletud Uste taga, toimuvale üritusele ja see leiab siis aset juba 24-dal jaanuaril, 2012 aastal.
Teemakäsitlus ise: "As we reported earlier, tomorrow, Tuesday 24 January 2012, around 16.30 Paris time, the European Parliament Committee on Development will hold an exchange of views on ACTA. Today, the FFII sent the committee a letter. (pdf version)" Letter to EP Committee on Development January 23, 2012
By Ante http://acta.ffii.org/?p=1060
Letter to EP Committee on Development
January 23, 2012 By Ante
As we reported earlier, tomorrow, Tuesday 24 January 2012, around 16.30 Paris time, the European Parliament Committee on Development will hold an exchange of views on ACTA. Today, the FFII sent the committee a letter. (pdf version)
Dear Members of the Committee on Development,
We are writing to express our concerns with the Anti-Counterfeiting Trade Agreement (ACTA). Below we will present points which we believe are essential for a proper assessment of ACTA’s impact on development.
1. ACTA is not only TRIPS plus, ACTA even goes beyond current EU law, the acquis. Prominent European academics [European Academics, 2011] and the study commissioned by the EP International Trade committee (INTA) [INTA, 2011] pointed this out. While the Parliament’s legal service concludes that on the face of it, ACTA appears to be in line with current EU law, it could only reach this conclusion by consistently overlooking known issues. [FFII-922] ACTA’s damages based on retail price lead to damages based on an imaginary gross revenue, which is way beyond actual loss suffered. Its border measures have a broader scope, its injunctions and provisional measures are more intrusive. The INTA study recommends asking the European Court of Justice an opinion on ACTA.
2. If development and fair trade would have been the intention, the EU should have chosen to further balance, in the World Trade Organization, the TRIPS agreement.
3. The 61 pages Douwe Korff & Ian Brown opinion applies fair balance tests to ACTA. How are, for instance, the right to property and the right to freedom of expression, balanced in ACTA? Their conclusions are devastating: “ACTA was negotiated in unwarranted secrecy, without adequate input from civil society or parliamentarians, but in close cooperation with major IP right holders. Not surprisingly, this resulted in a text that gives disproportionate protection to big business; fails to level the playing field between developed and developing nations in international trade relations; hampers innovation (especially by SMEs); fails to promote grassroots culture; and could impede the dissemination of knowledge for people across the world (and access to health care and generic medicines).” [Korff & Brown, 2011]
4. Regarding fundamental rights, Korff & Brown conclude: “Overall, ACTA tilts the balance of IPR protection manifestly unfairly towards one group of beneficiaries of the right to property, IP right holders, and unfairly against others. It equally disproportionately interferes with a range of other fundamental rights, and provides or allows for the determination of such rights in procedures that fail to allow for the taking into account of the different, competing interests, but rather, stack all the weight at one end.
This makes the entire Agreement, in our opinion, incompatible with fundamental European human rights instruments and standards.” [Korff & Brown, 2011]
5. In third countries with less protection of fundamental rights, ACTA will have a more negative impact than in the EU. By ratifying ACTA, the EU would violate article 21 Treaty on European Union, the obligation to promote democracy, the rule of law, human rights and fundamental freedoms, respect for human dignity, the principles of equality and solidarity, and respect for the principles of the United Nations Charter and international law.
Nor is ACTA is compatible with articles 17 and 19 of the UN International Covenant on Civil and Political Rights (ICCPR). [ARTICLE 19, 2011]
6. Civil society groups (for instance [Oxfam, 2011] and [Public Citizen, 2011]) and an academic opinion [Flynn, Madhani, 2011] pointed out problems with access to medicine. The ACTA text only mentions the Doha Declaration once in the non binding ACTA preamble. The combination of heightened measures with a non binding reference to the Doha Declaration, and DG-Trade and the US Trade Representative undermining the Doha Declaration in other fora does not provide sufficient safeguards for access to medicine. [FFII-922]
7. Regarding criminal measures, the WTO dispute settlement panel definition of commercial scale (US versus China case) leaves countries policy space to find a proportional solution. ACTA deliberately overturns this definition. ACTA removes the scale element from the definition of the crime. ACTA does not have a public interest exemption either. As a result, ACTA criminalises everyday computer use. ACTA can be used to criminalise newspapers and websites revealing a document, office workers forwarding a file, people making a private copy and whistle-blowers revealing documents in the public interest. ACTA criminalises almost everyone with a computer – who never forwarded an email? ACTA also criminalises aiding and abetting, which puts pressure on Internet Service Providers, who may decide to pre-emptively censor Internet communications. [ARTICLE 19, 2011; FFII-922]
8. ACTA will not solve global media piracy. High prices for media goods, low incomes, and cheap digital technologies are the main ingredients of global media piracy. Relative to local incomes in Brazil, Russia, or South Africa, the price of a CD, DVD, or copy of Microsoft Office is five to ten times higher than in the United States or Europe, the Media Piracy in Emerging Economies report shows. [Karaganis, 2011] There is no distribution of legal CDs and DVDs outside the capitals. Some 90% of the people in emerging economies can only turn to illegal media copies. Stronger enforcement can not solve the piracy problem, which is basically a global pricing problem, a sign of market failure.
The costs in social welfare of harsh measures are enormous. ACTA is not compatible with article 15 of the UN International Covenant on Economic, Social and Cultural Rights (ICESCR). [FFII-922]
9. In January 2011, European academics issued an “Opinion of European Academics on ACTA”. The academics invite the European institutions, in particular the European Parliament, and the national legislators and governments to withhold consent of ACTA, “as long as significant deviations from the EU acquis or serious concerns on fundamental rights, data protection, and a fair balance of interests are not properly addressed”. [European Academics, 2011]
10. According to the EP INTA study, “There does not therefore appear to be any immediate benefit from ACTA for EU citizens”. [INTA , 2011]
11. ACTA will negatively impact innovation, competition, development, fair trade, start up companies, mass digitization projects, access to medicines and Internet governance. ACTA threatens the rule of law and fundamental rights. These negative consequences will impact the EU as well.
[Karaganis, 2011] Media Piracy in Emerging Economies, edited by Joe Karaganis http://piracy.ssrc.org
[Korff & Brown, 2011] Douwe Korff & Ian Brown, Opinion on the compatibility of the Anti-Counterfeiting Trade Agreement (ACTA) with the European Convention on Human Rights & the EU Charter of Fundamental Rights, 2011: http://rfc.act-on-acta.eu/fundamental-rights
Mind ikka paneb imestama (mõningal määral ka hirmutab) see kuidas see Gert Antsu Põllumajandusministri poolt "Tanki lükati" Kui nii käib kogu riigivalitsemine ja ka Tarand mainib raadiousutluses "ei saaks ju pahaks panna. . ." siis ma ei taha endale ega ka lastele sellist valitsust.
Ma ei taha sellist vastutusvõimetut kampa enda eest seisma!
Jevgeni Ossinovski
Uurisin Euroopa Liidu asjade komisjonist (ELAK) täna natukene tausta. Parlament ei ole selles koosseisus ACTA'le heakskiitu andnud. ACTA kiideti detsembri kalandusnõukogul heaks A-punktina ehk ilma aruteluta, kuna komiteedes riikide ELi diplomaatide vahel saavutati konsensus. Seepärast ei olnud seda punkti kahetsusväärselt ka ELAKi päevakorras. Et see juhtus just kalandusnõukogul on tavapärane - A-punktid pannakse kõige varasema nõukogu päevakorda (sisulist arutelu ju niikuinii ei toimu).
Küsimusi on kaks: 1) Millal ja lepingu millisele versioonile on parlament ELAKi näol andnud ACTA'le heakskiidu? 2) Kelle loal ja heakskiidul otsustas EL esindus Eesti riigi nimel lepingule roheline tuli anda?
Nendele küsimustele ei ole ma veel vastust saanud. ELAK on eelmises koosseisus teemat arutanud, kuid menetlusdokumente ei ole mul veel õnnestunud saada. Nimelt on leping vahepeal muutunud, mistõttu oleks tõenäoliselt pidanud sellega uuesti ELAKisse tulema.
Loodan saada neile küsimustele vastused homme, misjärel annan ka teile täpsema ülevaate asjast. Igal juhul ei tohiks veel hilja olla teemaga tegeleda, kuna Riigikantselei sõnul otsus liikmesriigi ehk Eesti nimel lepingu allkirjastamiseks peaks veel eraldi Valitsusse heakskiitmisele tulema. Eestis koordineerib teemat Välisministeeriumi väliskaubanduse büroo.
Igal juhul on tegemist küllalt kahtlase looga just menetluslikust seisukohast - justkui oleks tahetud ilma parlamendi ja laiema avalikkuse tähelepanuta vaikselt see otsus ära teha.
Ja mis tähtsam, kas valitsuse arutelu selleks polnudki vaja?
Valitsusse jõuab asi alles kuskil kuu pärast. Enne seda lastakse eelnõu ja seletuskiri eelnõude infosüsteemi, nagu iga teinegi eelnõu. Seejärel vaadatakse, kas Riigikogu soovib seda eelnõu arutada või otsustab Valitsus.
Minu arusaamist mööda volitati Gert Antsut Valitsuse poolt andma allkirja sellele, et EL nimel võib ACTA-le allkirja anda EL Komisjon. See on tavapärane praktika. Seega seal mingit vandenõu ei tundu esmapilgul olema.
630, whippit, et siis ACTA võiks südamerahuga senisel kujul vastu võtta?
Vastake palun ühele küsimusele, miks kogu see protsess on salastatud ja otsused võetakse vastu tagaselja, ilma avaliku aruteluta?
Teil ei teki korrakski küsimust ACTA motiivide osas?
Ma võin ühe võimaliku vastuse sellele küsimusele anda - hirm selle ees, et need "piraadid" ründavad lehekülgi, kuna nende tegevust kärbitakse kõige enam.
See muidugi, et piraatide tagaajamise käigus piiratakse oluliselt ka teiste inimeste õigusi ja vabadusi, et ikka kindlaks teha, kas sa oled paha või mitte, see häirib seni veel kahjuks väheseid. Tõenäoliselt just sellepärast on ka asi saladuses, et nuhkimine pole kunagi kuigi avalik tegevus olnud.
tsitaat:
Minu arusaamist mööda volitati Gert Antsut Valitsuse poolt andma allkirja ...
Kui valitsuse, siis millise ministri (ega ometi peaministri)? Saaks ehk teada, keda need Lobistid siis "määrima" tulevad või ehk juba käisid . . ?
Euroopa Liidu Komisjon ju ei saa liikmesriigi valitsuse nimel kedagi volitada (kas ei tundu kummaline?)
Ei imesta, kui sellise surkimise ja ebameeldivate küsimuste pärast HV võidakse kõrvaldada
Sa nagu tõsiselt usud seda...või tahad paanikat külvata?
Ansip nimetas paanikakülvajateks (paniköörideks) neid, kes buumi ajal peatse krahhi eest hoiatasid. Ometi krahh tuli... _________________ Otsin veebiprogejat (kuulutuste portaal)
Kui vastu võetakse, siis tuleb minna üle kõnekaardi netile. pole lepingut, operaator ei tea kes kasutab jne. Muidugi tuleb laadimiskaart kuskilt bensukast osta, siis ei jää jälge maha.
Edu siis otsimisel _________________ LehesFoto - Täis suvaklõpse ja muud
Ometigi tuleb osta modem ning selle ostmisel küsitakse su nime.
Modem (ehk Internetti ühendav seade) sisaldab IMEI tuvastuskoodi, mida muuta ei saa ning, kui nimi on selle koodiga ühendatud - palju õnne su privaatsusele.
Miks, arvutis on 3.5G kaart olemas ja ei küsi keegi nime...
Samuti tanklates neid netipulki müügil, ei taha keegi sult midagi teada saada. viska vaid papp letti ja lase jalga koos netipulgaga. _________________ LehesFoto - Täis suvaklõpse ja muud
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
, et kui see kohe läbi ei lähe, siis tuleb ja tuleb uuesti tagasi, kuni ennast jõuga läbi surub.
