[Dirty Harry]

[urmas1]

Helios 40-2 on ka 1,5 avaga. Manuaalselt on täisavaga nii valge objektiiviga ka raske täpselt teravustada. Canoni 50mm 1,4 on isegi autofookusega 1,4 avaga suht võimatu teravat pilti saada. Fookussügavus on ju millimeetrites.

[Mario.]

[urmas1]

Millimeetrites ju, mitte sentimeetrites.
Pool sentimeetrit? Pool millimeetrit?

[Heineken]

urmas1, Canoni 50mm F1.4-l mingi tüüpviga et autofookus annab mõnede isendite puhul otsad. Muidu, oleneb kaugele sa fokuseerida üritad, kui väga ligidale siis tõesti paar senti, kaugemale siis omajagu rohkem ikkagi.

[urmas1]

1,4 avaga isegi jälgiv autofookus, näiteks portree puhul silma teravustades kaamerat millimeetritki võtte tegemisel liigutates enam silma teravana ei jäädvusta. Teravus on juba mujal. Canoni 50mm 1,4 nn. tüüpveast kuulen esimest korda, tegelikult on see nii lahtise ava puhul ju ikka kasutaja viga.

[Heineken]

Eks ta kasutaja viga ole jah... mul pole sellega probleeme olnud Sigma 50mm F1.4 toruga. AF Servo väga kasulik asi.

[urmas1]

Sigma AF servo? Järsku eesti keeles: Jälgiv Autofookus, millest ma juba ka kirjutasin? Või räägime Canon 50mm 1,4 või Sigmast? Või muust jamast? Teeme klounaadi edasi.

[Heineken]

Mis krdi Sigma AF servo? Ilmselt lugesid midagi valesti välja? AF servo on autofookuse üks mode, kaamera seest saab valida.
Kasulik on see sellepärast, et ei ole seda võimalust, et liigud valel hetkel ja siis pilt fookusest väljas.
50mm F1.4 toru on 50mm F1.4 toru, olenemata kas Canon või Sigma.

Muidugi möödarääkimine on tore.

[urmas1]

AF Servo on eesti keeles : jälgiv autofookus! Mida saab muidugi valida ja millest ma siin räägingi!!! 50mm 1,4 on muidugi täiesti erinev nii Canonil kui Sigmal. Täiesti masendav! Nii lapsikult lolli jutu vastu oponeerida!

[Heineken]

Ohjah.

Ehk siis 50mm F1.4 Sigmal ja Canonil on erinevad oma fookuskauguse ja ava poolest? Eks see osaliselt tõsi ole ka, üks neist vist oli marginaalselt lühem. Aga see vist pole hetkel jutuks.
Möödarääkimine on endiselt tore.
Rahune maha, hinga nüüd sügavalt sisse ja loe uuesti kogu see jama läbi, ehk saad paremini aru.
Ja kui ei saagi, siis edasi ma ikka ei viitsi vaielda, head õhtut sulle.

[urmas1]

Arvud on samad, AF mootorid, Fokusseerimis kiirus, täpsus jne... on täiesti erinevad. Uuemad Canoni kered võimaldavad ka Sigmaga AF täppishäälestust.
Loe kogu see jama läbi? Mine perse. Loll on loll. Hari ennast natuke! Mingi kloun hakkab õpetama mingit enda jura. Loe, õpi, arene ja siis kirjuta!

[Heineken]

[urmas1]

Ma palun muidugi piix pärast vabandust, aga Sigma ja Canon f1,4 objektiivid on ikkagi täiesti erinevad asjad.

[erko]

Ohjeerum, urmas1 on vanas headuses tagasi. Tase
Milleks selline lahtisest uksest sissemurdmine? Täieliku kloun.

[DonNiger]

Loll küsimus aga kas on olemas ka mingi valem kusagil, et nt teravussügavus 1m kaugusel avaga 2.8 on 1,2 cm vms. ja sama avaga kaugusel kolme meetri kaugusel 9 cm?

[elukaz]

Otsi dof calculator.

[Jaanos]

[Ollaz]

urmas1 on ilmselgelt anonüümne klähvija ning ta profiilist on võimalik välja lugeda, et ta teenib fotograafiaga elatist (loe: pro).
Kõige parem on muidugi jutt, kus tal on kit obje mis teeb L klaasile samaväärset pilti.

[Heineken]

[Ollaz]

Klaasi koostis on ikka väheke teine L seeria torudel ning neil on ka vähem anomaaliaid, mis tulenebki just klaaside erinevusest (distortion ja chromatic abbreviation).
Ja kitika olemus tuleb just suuremate MP kaamerate ees välja kui 100% cropi vaatad (kuigi see avaldub ainult trükistel, monitorid tervet kaadrit sellisel resol ei kuva).

[Heineken]

See 100% crop vahtimine on juba pixel peeping, mõttetu tegevus.
Ma küll ei tea mida teised teevad, aga ma ei kipu pilte nii ligidalt vaatama, et näeks igasugu pisivigasid jms. Samuti vaevalt, et keegi trükiseid nii ligidalt vahtima hakkab.
Ja kui hakatakse, siis jääb mul lihtsalt selgusetuks, miks.
Chromatic aberrationid kuigi suureks probleemiks kitikatel tegelikult pole ja selle natukese mis mõnikord hullemates oludes tekib saab ka kenasti ära kaotada väga väikese töötlusega. Distortion jah teinekord probleemiks, aga seda annab ka parandada ja ega L klaasid neist ka priid pole.

Muidugi on L klaasid üldiselt tehniliselt paremad, aga kitikad on ka täiesti piisavad. Imo suurim põhjus miks L torusid eelistada on ehituskvaliteet, kui on olemas ka täiesti adekvaatseid mitte-L torusid sarnase fookuskauguse ja avaga.

[MelesMeles]

Eks iga ehitaja kiidab oma koppa

[Heineken]

Ei kiida, lihtsalt ütlen seda, et enam kui piisavalt funktsionaalne, eriti nö tavakasutajale.

[Ollaz]

Aga siin tulebki see vahe sisse: what you pay is what you get. 18-55 toru ei saa samale tasemele panna L toruga. See kõrge hinnalipik on seal põhjusega.

[Heineken]

Vaieldavalt.
Oleneb ikkagi mis torusid täpsemalt võrdled.

[teitur]

Oleneb ikkagi eesmärgist, kui tahta printida suurt fotot seinale siis on L seeria ikka omal kohal.

[ASSAA! elektroonika]

On olnud kokkupuudet nii "kitikate" (või odavama otsa), kui L-torudega, hetkel 24-70mm F2.8 L toru kasutusel. Kitikad on olnud väga õrnad igasugustele kõksudele ja müksudele (üks toru seetõttu maha kantud). Viimati nimetatud L-toru on küll mõned tõsisemad vopsud saanud ja paar filtrit seepärast mahakandmisele läinud, kuid lasin hiljuti toru Tiit Rööbi (kuldaväärt fototehnikaparandaja) juures igaks-juhuks üle kontrollida ja suureks hingekergenduseks oli peale lahtivõtmist ja kontrolli vastuseks "objektiiv tundub korras olevad, kas oli midagi konkreetselt häirivat?". Minu kogemuste läbi õigustab L toru igati oma hinda, eriti kui pildistada keerulistes tingimustes.

Viimasel ajal on materjalitehnoloogia areng olnud meeletu ja selle läbi on ka objektiivide klaaside kvaliteet teinud märkimisväärse hüppe, eriti just odavama otsa torusid silmas pidades. Kui kasutada crop factoriga kere, siis tihtipeale uuematel odavama otsa ja L-seeria objede pildikvaliteedil enam märkimisväärset vahet ei ole. Täis-sensor keredega on lugu juba keerulisem, seal on juba optilised häired märksa silmapaistvamad (vignetting, flare, distortion, chromatic aberration). Arvan, et kui pildistatakse enamasti kergemates tingimustes (ilma vihma, tolmu, liivata, tungleva rahvamassita, paigal seistes) ja oht kaamerale vopse saada väike, siis uuemad odavama otsa objed on igati väärt kaalumist.

[Heineken]

Kuna siin juba juttu torudest, siis ega keegi ei oska umbkaudset järelturu hinda öelda 24mm F1.4L torule? Vanemale versioonile siis.

[Jaanus]

Oleneb seisukorrast aga umbes 900EUR kanti.

[Heineken]

Selge, aitäh.

[Dirty Harry]

link :: Image Stabilization Revealed

Video sellest, kuidas Canoni IS töötab (esilääts võeti 18-55 IS'il maha ja filmiti IS-i tööd).


Link

[Tanel]

Mark0, nüüd saab embeddeda ka Vimeo videoklippe.

[WAV]

Veidi ka laiatarbeotsa seeriate poole pealt:

Küsimus mis on jäänud õhku rippuma - Miks Canon SX30 pildikvaliteet nii räbal on? Ei mõtle üldse zoom'iga pingutatult, vaid tavafookusega võrdlusi tehes. Pole küll ise katsetanud, kuid võrreldud sai paljude erinevate saitide ja fotograafide testpilte ja alati on ilming sama - pilt oleks nagu liivapaberile trükitud, isegi postkaardisuuruses mõõdus annab tunda, eriti näiteks kui võrrelda rohelise muruplatsi pilte - isegi algaja low-end kõige odavama 60€ maksva A495 testpiltidel on sarnase struktuuriga muruplatsi samasuurtel võtetel üksikud murukarvad puhtamalt ja selgemini eristatavad, kui 450€ maksva SX30 võtetel. Kui võrdluseks pilte vaadates veel suurendada, siis SX30 läheb ka tuntavalt enne udusemaks ja mürarohkemaks. Video puhul on samuti SX30 pilt selline nagu akvarellvärvidega eriti häirivalt laiali sulandatud. Kas tõesti SX30 sensor on viletsam kui näiteks A495 oma ja kohe tunduvalt viletsam kui näiteks 300€ IXUS1000 sensor? (IXUS1000 pildid on üldiselt muidugi paremad kui A495 omad, kuid erinevus nende vahel on isegi väiksem kui SX30 ja A495 vahel! Või pole asi sensoris, vaid objektiivides ja muudes nüanssides? Kas SX30 ongi tehtud ainult megazoomi nimel, kõiki muid täpsusi ja ühilduvusi hüljates?

[Ollaz]

[HA]

kas see suumiseks ei ole (võimalusel)?

[MelesMeles]

Osade kaamerate puhul on need nupud zoomimiseks. Karbis flaierit ei olnud, kus fotokate nimekiri peal?

[Ollaz]

Oli ikka, seal igasuguseid mudeleid
Canoni omad on enamjaolt ikka digipeeglid, kuid on ka mõni kompakt. Eks vist ole jah selle tarbeks, tänud

[Mario.]

Kas 30D toetab 32GB'seid kaarte?
Natukene lugedes ei paista hullu olevat, kui arvutusmasinas FAT'i formaatida.

Kuidas on lood 64GB'sega?


Teste vaadates ei kirjuta 30D RAW'd kiiremini, kui 10MB/sec. UDMA režiimi puuduse tõttu?
Seega vist kiireimat kaarti pole RAW'le pühendudes mõtet osta.

[hemmar]

Lihtsalt huvi pärast küsiks, et milleks sellisele kaamerale nii suur kaart? Palju sinna siis pilte mahuks? Minu hetke pildistustempo juures oleks vist 64GB kaardiga aasta aega mureta, ette kui kaamera jälle tarvis arvuti taha ühendada (Hetkel 40D ja 2GB kaart, millest kunagi pole veel puudu tulnud. Samas pole suurtemates kogustes RAWi pildistanud ka)

[MelesMeles]

expressive, RAW + sarivõte + korduv katse "õiget" hetke tabada (eriti kiirelt liikuvate asjade või olendite pildistamisel) = iga kaart on väike. Ma kirun enda kaamera puhul kahte asja - miks rohkem pilte järjest teha ei saa, ning miks 16gb kaart kahe päevaga täis saab.

[Mario.]

[Tanel]

32GB kaart täitsa töötab mu 30D-s.

[Mihkel.]

[elukaz]

Ainult pildi tegemisel kaart tavaliselt jalgu ei jää, aga video neelab ikka meeletult.

[teitur]

550D saab teha 8GB kaardile RAW+L pilte kõigest 201. Puhast RAWi 261 kõigest

[Heineken]

400D ja 16 gigasele mahub ~800-900 pilti JPEG+RAW.
Muidu, üks võimalus oleks lihtsalt mitut nt 16 gigast kaasas tarida kui üht 64GB-st.

[Mario.]

[Heineken]

Juhul kui kaamera nii suurt kaarti ei tunnista ja näiteks kui kaart pekki/kaotsi läheb, siis on parem kui läheb vaid 16GB väärtuses fotosid kui 64GB.
Muidugi osad neist saab recovery programmidega kätte, aga kaugeltki mitte kõiki. Endal ühe korra ütles kaart üles(ilmselt mingi firmware jama oli, õige format mis terve igaviku võtab tegi asja korda), päris suur kogus kaadreid läks jalutama.

[Sheffnaste]

Nii palju, kui ma olen lugenud professionaalsete ja tunnustatud fotograafide võtetest ja soovitustest, siis paljud neist eelistavad kasutada just 4-8GB'seid kaarte. Põhjuseks on see, et tehnika ja just eriti mälukaardid võivad alt vedada. Kui fotograaf on vastutav tähtsa sündmuse nagu pulmade või siis stuudio/tasulise töö jäädvustamise eest, siis on targem pigem karta ja seda kuidagi ennetada. 4-8GB mahus piltide kaotamine ei ole nii suur hoop kui kaotada kõik pildid. Väiksemate kaartide kasutamine vähendab riski, aga samas on sellega jändamist ka rohkem et hulgaliselt kaarte kaasas kanda ja neid vahetada.

Samas niisama hobikorras pildistamiseks ei ole minu jaoks erilist vahet, kas kasutada palju väikseid või vähem, aga suuremaid kaarte. Ise kasutan kahte 16GB kaarti ja reaalselt on mul mõlemat vaja läinud, kui pildistasin surfi (ca 1000 RAW pilti canon 7Dga) või kui tegelesin filmimisega.