|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
ak.90
HV veteran
liitunud: 01.06.2007
|
09.03.2011 15:44:35
|
|
|
Ise õpin ka hetkel ITK-s esimesel kurusel ja olen valikuga rahul. TPT-st tulles võin öelda, et päris palju aineid saab ka üle kanda (50+EAP'd kokku), mis on üks suur pluss minuarvates, TTÜ's ei oleks saanud vist ühtegi ainet üle kanda.
Tänu ülekantud ainepunktidega sain teisest poolaastast riigieelarvelisele kohale ja õppetoetust.
Õppimisest rääkides siis niipalju, kui mina olen kokku puutunud esimese/teise kuruse ainetega siis loengupidajad teavad mida räägivad, aga kahjuks mitte kõik ei oska tundi põnevaks/huvitavaks teha niiet tulemus on see, et loengutes käib vähe inimesi.
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
188 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Sold OUT
Aeg maha 1p

liitunud: 30.07.2002
|
09.03.2011 15:50:27
|
|
|
Mina sattusin ka üle pika aja ülikooli tagasi ning peale TTÜ'd on ITK ikka täiesti teine maailm.
_________________ Every version of the garment appears to be sold out online, with prospective shoppers given the opportunity to join a waitlist. |
|
| Kommentaarid: 94 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
5 :: |
1 :: |
81 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Delp
HV vaatleja

liitunud: 30.04.2007
|
09.03.2011 16:09:11
|
|
|
| Draqula kirjutas: |
Nii on, keskkoolis õpetatakse sulle, et "F=m*a", ülikoolis seletatakse sulle rohujuures tasandil ära, miks F=m*a ning matemaatikas on veel palju muid valemeid mida saab edaspidi ning tagurpidi tuletada - jõutakse tegeliku asjade loogikani, mitte lihtsalt ei korrutata tuimalt nagu keskkoolis.
|
Tegelikult pidasin seda silmas, et ülikoolis on selle definitsiooni asemel F=dp/dt ehk siis, et jõud on impulsi tuletis aja järgi ja minu õppejõud ei aktsepteerinud enam mingit F=ma'd
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Goleteral
HV vaatleja
liitunud: 28.02.2009
|
09.03.2011 16:50:11
|
|
|
Olen ise hetkel Mainoris IKT erialal teisel kursusel - Kool ise on kergelt öeldes 'jama', esimene aasta erialaga ei saanud mitte mingeid kogemusi sest õppekava koosnes eeldusainetest. Teisel aastal kui hakkasid juba tiba vingema tasemega matemaatika ja muu erialaga seonduv(Andmebaasid jms) hakkas asi looma. Valik saigi tegelt tehtud puhtalt sellepärast et eelistan rakendusliku kõrgharidust tavalisele bakale. Esimesel õppeaastal sain ka hea praktika koha mis peale praktikat muutus pidevaks töökohaks - pole paha saada kohe oma eriala peale tööle kui kooli algusest vaevu 6 kuud möödas
Ütleks veel niipalju et reaalse praktikaga mis kestis 5 nädalat õppisin 10x rohkem kui terve 2a jooksul Mainoris. (N)
|
|
| Kommentaarid: 4 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
 |
RaidoR
Kreisi kasutaja

liitunud: 28.05.2006
|
09.03.2011 16:52:31
|
|
|
Ma hetkel Mainoris esimesel kursusel ja plaanis ka valida IKT haldamine
|
|
| Kommentaarid: 52 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
50 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Max Powers
liitunud: 21.03.2003
|
09.03.2011 16:57:31
|
|
|
Too näited sellest "vingemast" matemaatikast.
Õppekavast paistab ainult IT matemaatilised alused ja matem/statistika.
|
|
| Kommentaarid: 215 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
2 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
 |
webromps
HV kasutaja
liitunud: 13.06.2005
|
09.03.2011 18:17:12
|
|
|
Igastahes TTÜ IT eriala õpilased saavad võtta aineid ITK-st soovi korral.
Spoiler 
TTÜ IT teaduskond ja IT Kollež on omavahel sõlminud kokkuleppe, et meie TTÜ tudengid võivad võtta ITKst vabal valikul huvitavaid aineid ning vastupidi. Kui kellelegi tundub, et meil on liiga teoreetiline ja vähe praktikat, siis nüüd võib piiluda ka ITK poole.
Kuidas seda teha saab?
* Leia enda jaoks huvitav aine
o Otsi algavast kevadvoorust või uuri õppekavasid (valides ühe kava, on paremal üleval link "õppekava ained")
o Veendu, et sama ainet TTÜs juba olemas pole
* Mine IT teaduskonna dekanaati.
o küsi ITKsse suunamise leht, täida ära ja võta sinna õppekava akadeemilise juhendaja ja õppeprodekaani Margus Kruusi kooskõlastused
* Vii leht ITK õppeosakonda ja deklareeri aine ära. ITKs on punase joone päev 7.veebruril!
Pärast aine sooritamist saad ITKst tõendi, mille alusel IT dekanaadis ainepunktid üle kantakse.
Kui jäi midagi selgusetuks või on küsimusi, siis pöördu IT teaduskonna dekanaati.
ITK poolseks kontaktisikuks on Dagmar Tamme, 6 285 830, dagmar@itcollege.ee, kes on seal õppeosakonnas õppetöö spetsialist.
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
 |
guest1902
Kreisi kasutaja

liitunud: 05.11.2005
|
10.03.2011 22:56:09
|
|
|
| Delp kirjutas: |
minu õppejõud ei aktsepteerinud enam mingit F=ma'd  |
4real?
Analüütiline esitus on rakendustes (loe: ülesannetes) üleliigne. Teoreetiline tuletuskäik on teine asi... maitse asi.
---
Küll teine eriala, võtsin oop tü'st. Loen sõbra ttü java kursuse slaide, saab rohkem targemaks kui tü oop loenguid kuulata. Eelmistes postides olin uml koha pealt ebaleval seisukohal, kuid nüüd küll seda meelt, et mõttekam asja mingi modelleerimise keele kaudu õpetada kohe esimesel semestril. Ning valikuliselt pythoni/c++/java'ga edasi minna (pythoni algkursus klassideni ei jõudnudki), teooria rakendamine ei tohiks probleemiks olla. Keele süntaksi kaudu programmide koostamist õpetada (nii et oop koodist välja lööks) .. ma ei tea. Kerge p*sa maitse jääb suhu
Näide: keele süntaksiga pole ammu probleeme, emakeel. Kuid paras nurisünnitus on midagi mahukamat koostada. UMLi pole ka nuusutanud
Aga võib-olla on selleks mingi teine aine... Tarkvaratehnika.. Mis siis ikka.
viimati muutis guest1902 10.03.2011 23:09:03, muudetud 3 korda |
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
 |
teretalv
HV veteran
liitunud: 15.01.2006
|
10.03.2011 23:05:48
|
|
|
it alal ei ole samuti ju tööd, kooli lõpetad, oled sunnitud laisklema jätame programeerimsie välja sest töökuulutustel võib järeldada et it ainult sellest elatubki ja muud ei tehta, ainult koodi kirjutatakse
_________________ Ära usu kes kutsuvad kuskile raha investeerima. Suurt tootlust ei tule keegi kandikul kätte tooma! Head ja kindlat tootlust saab ainult siis, kui ise enda kontrolli all on kogu protsess või enamus sellest.
Teen Hobikorras Audio, Video, Foto ja Trükiettevalmistust/Kujundust ja Python Scripte |
|
| Kommentaarid: 51 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
1 :: |
44 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Ho Ho
HV Guru

liitunud: 16.02.2002
|
10.03.2011 23:13:24
|
|
|
| guest1902 kirjutas: |
| Analüütiline esitus on rakendustes (loe: ülesannetes) üleliigne. Teoreetiline tuletuskäik on teine asi... maitse asi. |
Nagu öeldud on point endale asja rohujuure tasemel selgeks tegemises.
| guest1902 kirjutas: |
| Loen sõbra ttü java kursuse slaide, saab rohkem targemaks kui tü oop loenguid kuulata |
Teades kui saastal tasemel TTÜ's progemist õpetati siis ei kujuta ettegi kui vilets TÜ olema peab
| teretalv kirjutas: |
| jätame programeerimsie välja sest töökuulutustel võib järeldada et it ainult sellest elatubki ja muud ei tehta, ainult koodi kirjutatakse |
Disainerid, analüütikud, testijad, ...?
Muidugi progejaist on kõige suurem puudus
_________________ Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
 |
guest1902
Kreisi kasutaja

liitunud: 05.11.2005
|
10.03.2011 23:36:56
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
Teades kui saastal tasemel TTÜ's progemist õpetati siis ei kujuta ettegi kui vilets TÜ olema peab  |
No TÜs rõhk tugevalt teoreetilisel baasil. Aga oop tundub mööda erand olevat (rakenduse abil teoreetilise baasi loomine).
Muidu on küll nii, et igasugused hulga võimsused ja asjad, enne eksamit kerkivad alati eksistentsiaalsed küsimused esile, kui kordamisküsimusi sirvida. Ja kui keegi julges kobiseda, et milleks seda või teist asja vaja läheb (rakendustest näide tuua), siis on ... ning öeldakse, et magistrantuuris saad teada. Nojahh, AI ja progemiskeeled? TTÜ on sellealaste saavutustega isegi rohkem silma jäänud.
Ega ülikool pole vist tõesti koodiladumisskilli hankimiseks parim koht (palju programmivälist tööd peab ise tegema, kuid kool seda tegelikult ei eelda, muidu oleksid vastavad eeldused aine programmis sees). Algoritmid ja asjad sümpatiseerivad...
|
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Spacefly
Kreisi kasutaja

liitunud: 08.11.2001
|
10.03.2011 23:40:21
|
|
|
| teretalv kirjutas: |
it alal ei ole samuti ju tööd, kooli lõpetad, oled sunnitud laisklema jätame programeerimsie välja sest töökuulutustel võib järeldada et it ainult sellest elatubki ja muud ei tehta, ainult koodi kirjutatakse |
Mismõttes? Sel aastal olen kaks mitteprogeja IT töökuulutust avaldanud (testija ja projektijuht). Laekub ühekohaline arv CV-sid ja sealgi on paljud õnneotsijad ja kandidaate, keda tõsiselt kaaluda vaid üksikud. Samas seisus on ka teised saatusekaaslased siin. IT sektoris valitseb kvalifitseeritud tööjõu puudus, fakt.
_________________ Parim tegevus, kui und ei tule, on lambaid ja nende postitusi lugeda. |
|
| Kommentaarid: 63 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
60 |
|
| tagasi üles |
|
 |
ak.90
HV veteran
liitunud: 01.06.2007
|
10.03.2011 23:57:50
|
|
|
| teretalv kirjutas: |
it alal ei ole samuti ju tööd, kooli lõpetad, oled sunnitud laisklema jätame programeerimsie välja sest töökuulutustel võib järeldada et it ainult sellest elatubki ja muud ei tehta, ainult koodi kirjutatakse |
Kindlasti ei ole tööpakkumisi nii palju kui hiilgeajal, aga neid ikka on ja kes tahab see ka leiab.
Näiteks ITK-s II kuruse loengus küsiti, et palju inimesi töötab IT valdkonnas siis selgus, et pooled (20-25 inimest) töötavad juba kuigi polteist aastat kooli on veel jäänud.
Kindasti leiavad ka paljud endale töökohad ka praktika ajal.
Pärast ülikooli jääb koju ma arvan mõni üksik, kuigi ma arvan, et sedagi mitte. Kesk-eriga on teised lood.
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
188 |
|
| tagasi üles |
|
 |
teretalv
HV veteran
liitunud: 15.01.2006
|
11.03.2011 01:22:11
|
|
|
andke parem soovitus kus keskharidusega ajudega inimene saab tööd, kõigile ette heita et oma viga et kõrgharidus diplomit ole on väga silmakirjalik ja enda aju puudusi varjav sest kui kõik läheksid ja saaksid kõrghariduse siis on null seis tagasi mis algselt ja ikka ei saa kõik soovijad tööd
_________________ Ära usu kes kutsuvad kuskile raha investeerima. Suurt tootlust ei tule keegi kandikul kätte tooma! Head ja kindlat tootlust saab ainult siis, kui ise enda kontrolli all on kogu protsess või enamus sellest.
Teen Hobikorras Audio, Video, Foto ja Trükiettevalmistust/Kujundust ja Python Scripte |
|
| Kommentaarid: 51 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
1 :: |
44 |
|
| tagasi üles |
|
 |
ranel
HV Guru
liitunud: 28.02.2005
|
11.03.2011 03:29:35
|
|
|
| teretalv kirjutas: |
| andke parem soovitus kus keskharidusega ajudega inimene saab tööd, kõigile ette heita et oma viga et kõrgharidus diplomit ole on väga silmakirjalik ja enda aju puudusi varjav sest kui kõik läheksid ja saaksid kõrghariduse siis on null seis tagasi mis algselt ja ikka ei saa kõik soovijad tööd |
Otse algklassist gümnaasiumi pole mõtet ka minna. Suhteliselt jube ja arusaamatu on su kirjutist lugeda.
_________________ Mobiilne rehvivahetus Lõuna-Eestis ja rehvide tellimine üle Eesti. www.rsrehvid.ee 55 684 121 |
|
| Kommentaarid: 186 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
165 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Vermon
Kreisi kasutaja

liitunud: 04.12.2003
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Draqula
HV Guru
liitunud: 29.10.2004
|
11.03.2011 12:57:24
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
| guest1902 kirjutas: |
| Analüütiline esitus on rakendustes (loe: ülesannetes) üleliigne. Teoreetiline tuletuskäik on teine asi... maitse asi. |
Nagu öeldud on point endale asja rohujuure tasemel selgeks tegemises.
| guest1902 kirjutas: |
| Loen sõbra ttü java kursuse slaide, saab rohkem targemaks kui tü oop loenguid kuulata |
Teades kui saastal tasemel TTÜ's progemist õpetati siis ei kujuta ettegi kui vilets TÜ olema peab
| teretalv kirjutas: |
| jätame programeerimsie välja sest töökuulutustel võib järeldada et it ainult sellest elatubki ja muud ei tehta, ainult koodi kirjutatakse |
Disainerid, analüütikud, testijad, ...?
Muidugi progejaist on kõige suurem puudus  |
Minu 2 senti:
Rohujuure tasemel asjade selgitamine ja progemise õpetamine ei käi kokku - ülikoolis antakse eeldused asjast arusaamiseks (õpid tegelikult lähenema ükskõik millisele abstraktsele keerukale süsteemile ning selles loogikat ja sobivat tükeldust leidma) ning põhitõed. Konkreetse progemiskeele omandamine on juba rakenduslik teema, kui põhitõed ja õige lähenemine selged siis peaks olema piisavalt lihtne, et seda teha ise, kooli kõrvalt. Alternatiivina võib võtta kursuseid rakenduslikuma kallakuga koolidest.
|
|
| Kommentaarid: 42 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
34 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Ho Ho
HV Guru

liitunud: 16.02.2002
|
11.03.2011 13:27:10
|
|
|
| Draqula kirjutas: |
| Rohujuure tasemel asjade selgitamine ja progemise õpetamine ei käi kokku |
Nii palju käivad, et sel tasemel omale asjade selgeks tegemine aitab üsna hästi arendada loogilist mõtlemist ning järelduste tegemise võimet.
| Draqula kirjutas: |
| kui põhitõed ja õige lähenemine selged siis peaks olema piisavalt lihtne, et seda teha ise, kooli kõrvalt |
Algtasemel asjade õppimine aitabki seda õige lähenemise osa harjutada
_________________ Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Draqula
HV Guru
liitunud: 29.10.2004
|
11.03.2011 13:34:44
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
| Draqula kirjutas: |
| Rohujuure tasemel asjade selgitamine ja progemise õpetamine ei käi kokku |
Nii palju käivad, et sel tasemel omale asjade selgeks tegemine aitab üsna hästi arendada loogilist mõtlemist ning järelduste tegemise võimet.
| Draqula kirjutas: |
| kui põhitõed ja õige lähenemine selged siis peaks olema piisavalt lihtne, et seda teha ise, kooli kõrvalt |
Algtasemel asjade õppimine aitabki seda õige lähenemise osa harjutada  |
Täpsustan niipalju, et "progemise õpetamine" all mõtlesin konkreetse keele õpetamist, mis ei peaks olema ülikooli rida.
Tundub siiski, et lõppkokkuvõttes saame ühtemoodi aru - ülikoolis õpetatakse neid aluseid, mida on vaja, et olla hea progeja, sõltumata keelest.
|
|
| Kommentaarid: 42 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
34 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Ho Ho
HV Guru

liitunud: 16.02.2002
|
11.03.2011 13:48:53
|
|
|
| Draqula kirjutas: |
| ülikoolis õpetatakse neid aluseid, mida on vaja, et olla hea progeja, sõltumata keelest |
Ei ütleks tegelikult. Jah, üldist loogikat ja probleemide lahendamist küll arendatakse mingil määral kuid asju, mida progemisel vaja oleks ei räägita. Algoritmilise koha pealt ei õpetatud TTÜs praktiliselt mitte midagi. Baka jooksul oli lihtsalt oli kolm või neli erineva nimetusega progemiskursust kus eriti hello worldist ja elementaarsest tekstitöötlusest kaugemale ei jõutud. Kõige kangemas magistrite java aines oli tippsõnaks algne threadimine ning RB tree'd. OO algtõdedest küll räägiti paari sõnaga aga kaugelt liiga vähe, et sellest ka mingit reaalset kasu oleks. Funktsionaalsest programmeerimisest ei räägitud praktiliselt midagi. Ainus aine kus asjasse vähegi süviti mindi oli miski emeriitprofessori peetud asi kus sisuliselt valmistati ette ülemaailmse progemisvõistluse osalejaid kuid see on puhas valikaine ning üheski õppekavas seda pole.
_________________ Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Draqula
HV Guru
liitunud: 29.10.2004
|
11.03.2011 13:59:39
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
| Draqula kirjutas: |
| ülikoolis õpetatakse neid aluseid, mida on vaja, et olla hea progeja, sõltumata keelest |
Ei ütleks tegelikult. Jah, üldist loogikat ja probleemide lahendamist küll arendatakse mingil määral kuid asju, mida progemisel vaja oleks ei räägita. Algoritmilise koha pealt ei õpetatud TTÜs praktiliselt mitte midagi. Baka jooksul oli lihtsalt oli kolm või neli erineva nimetusega progemiskursust kus eriti hello worldist ja elementaarsest tekstitöötlusest kaugemale ei jõutud. Kõige kangemas magistrite java aines oli tippsõnaks algne threadimine ning RB tree'd. OO algtõdedest küll räägiti paari sõnaga aga kaugelt liiga vähe, et sellest ka mingit reaalset kasu oleks. Funktsionaalsest programmeerimisest ei räägitud praktiliselt midagi. Ainus aine kus asjasse vähegi süviti mindi oli miski emeriitprofessori peetud asi kus sisuliselt valmistati ette ülemaailmse progemisvõistluse osalejaid kuid see on puhas valikaine ning üheski õppekavas seda pole. |
Ok, korrigeerin siis veelkord
Ülikoolis peaks õpetatama neid aluseid, mida on vaja, et olla hea progeja sõltumata konkreetsest keelest.
Kas sa tagasisidet andsid ülikoolile oma arvamuse osas? Ma ei tea küll täpselt millal õppisid, kuid üsna pikka aega minumeelest juba küsitakse semestri lõpus ja ka pärast lõpetamist tagasisidet. Minu esimene kogemus TTÜ'ga aastast 2000 (eriala LAS) ning hetkel olen sinna ringiga tagasi jõudnud ühe teise eriala magistriõppes. Nüüd küsitakse tagasisidet veel agressiivsemalt, kuid see võib olla seotud ka konkreetse eriala uudsusega.
|
|
| Kommentaarid: 42 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
34 |
|
| tagasi üles |
|
 |
RCC
HV Guru

liitunud: 03.12.2003
|
11.03.2011 14:01:49
|
|
|
| Spacefly kirjutas: |
| teretalv kirjutas: |
it alal ei ole samuti ju tööd, kooli lõpetad, oled sunnitud laisklema jätame programeerimsie välja sest töökuulutustel võib järeldada et it ainult sellest elatubki ja muud ei tehta, ainult koodi kirjutatakse |
Mismõttes? Sel aastal olen kaks mitteprogeja IT töökuulutust avaldanud (testija ja projektijuht). Laekub ühekohaline arv CV-sid ja sealgi on paljud õnneotsijad ja kandidaate, keda tõsiselt kaaluda vaid üksikud. Samas seisus on ka teised saatusekaaslased siin. IT sektoris valitseb kvalifitseeritud tööjõu puudus, fakt. |
on FAKT, et mõtet on teha ainult seda tööd, millel on REAALSELT mõõdetavad ja millekski kvalifitseeruvad tulemused, selliseid projektijuhte, mille tulemusena kanditakse vaid raha oma tasku ja tulemuseks on "jokk" on meil külluses. täpselt samamoodi "tule programmeerima pakume sulle hiina imesid" maailm on täis külluses erinevaid rakendusi, neid pole enam juurde vaja. ja teine asi, palk, hea spetsialist kes valdab mistahes keelt "filoloogi" tasemel tahab ka oma tehtud töö eest head palka, mitte jutukesi, et ehk tuleb, praegu ei saa, tulge homme jälle. Kuna me elame eestis ei saa me siiski võrrelda palgataset soome või mõne muu maailmaga ja seal see "tööjõupuuduse" jutt lõpebki
_________________ Ära suurenda telia kasumit - lõpeta leping! 20/4 pole eriline max kiirus. 1992 kaaperdas telia neti |
|
| Kommentaarid: 185 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
9 :: |
1 :: |
147 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Delp
HV vaatleja

liitunud: 30.04.2007
|
11.03.2011 14:35:12
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
| Ei ütleks tegelikult. Jah, üldist loogikat ja probleemide lahendamist küll arendatakse mingil määral kuid asju, mida progemisel vaja oleks ei räägita. Algoritmilise koha pealt ei õpetatud TTÜs praktiliselt mitte midagi. Baka jooksul oli lihtsalt oli kolm või neli erineva nimetusega progemiskursust kus eriti hello worldist ja elementaarsest tekstitöötlusest kaugemale ei jõutud. Kõige kangemas magistrite java aines oli tippsõnaks algne threadimine ning RB tree'd. OO algtõdedest küll räägiti paari sõnaga aga kaugelt liiga vähe, et sellest ka mingit reaalset kasu oleks. Funktsionaalsest programmeerimisest ei räägitud praktiliselt midagi. Ainus aine kus asjasse vähegi süviti mindi oli miski emeriitprofessori peetud asi kus sisuliselt valmistati ette ülemaailmse progemisvõistluse osalejaid kuid see on puhas valikaine ning üheski õppekavas seda pole. |
Praegu nii hull enam vast pole. Igatahes 2007 sisseastununa julgen väita, et kolmandal aastal hakkas midagi juba looma. Süsteemprogrammeerimises sai C-s failide pakkija ja ftp server ning klient valmis ehitatud, algoritmide ja andmestruktuuride kursus tundus asjalik (eriti siis, kui ise MIT vastava kursuse videoloenguid juurde vaadata), oli funktsionaalne programmeerimine Haskellis ja loogiline programmeerimine Prolog-is. Võrgurakendused II õpetas hajussüsteeme, ise pidime mingi p2p chatti tegema, aga sama hästi võinuksime seal ka bittorrenti kliendi ehitada. Rakendusarhitektuurid õpetasid süsteemi tükeldama. Nii, et väga ei kurda ja arvan, et kui ise ikka asjale pühenduda, siis bakaga saab juba mingisuguse osa suurest pildist kätte ning siis juba ise valida, millele kitsamalt spetsialiseeruda.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
teretalv
HV veteran
liitunud: 15.01.2006
|
11.03.2011 15:57:18
|
|
|
kasulikum on filosoofiat õppida enda tarbeks kui it-d teiste tarbeks
_________________ Ära usu kes kutsuvad kuskile raha investeerima. Suurt tootlust ei tule keegi kandikul kätte tooma! Head ja kindlat tootlust saab ainult siis, kui ise enda kontrolli all on kogu protsess või enamus sellest.
Teen Hobikorras Audio, Video, Foto ja Trükiettevalmistust/Kujundust ja Python Scripte |
|
| Kommentaarid: 51 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
1 :: |
44 |
|
| tagasi üles |
|
 |
guest1902
Kreisi kasutaja

liitunud: 05.11.2005
|
12.03.2011 01:12:13
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
| kuid asju, mida progemisel vaja oleks ei räägita |
Hmn, nt? Pole noriv küsimus, aga äkki saan enda (küllaltki lühikest) nimekirja täiendada. Frameworkid ja asjad muidugi ei jää ülikooli programmi raamesse.
| Ho Ho kirjutas: |
| Kõige kangemas magistrite java aines oli tippsõnaks algne threadimine ning RB tree'd. |
Selle kursuse slaide loengi vist. Algne threadimine ka tü oop viimane loeng.
| Ho Ho kirjutas: |
| OO algtõdedest küll räägiti paari sõnaga aga kaugelt liiga vähe, et sellest ka mingit reaalset kasu oleks. |
Siin ongi konks. Muid asju õpetatakse küll "rohujuure" tasandil (algebra struktuurid, millest marginaalne osa funktsionaalses programmeerimiskeeles), kuid oop puhul minnakse kohe java kallale. Antakse keele vahendid kätte ja katse-eksitusmeetodil tuleb midagi kokku panna. Struktuuri (et ka raua peal realiseeritav oleks) või mustreid ei õpetata. Võimalik, et selleks on mingi teine aine, aga praegune oop tuleks ümber nimetada "põgus sissejuhatus javasse" (6EAP)
| Ho Ho kirjutas: |
| Funktsionaalsest programmeerimisest ei räägitud praktiliselt midagi. |
Haskelli kursus on TÜs täitsa olemas.
|
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Ho Ho
HV Guru

liitunud: 16.02.2002
|
12.03.2011 02:29:29
|
|
|
| guest1902 kirjutas: |
| Ho Ho kirjutas: |
| kuid asju, mida progemisel vaja oleks ei räägita |
Hmn, nt? Pole noriv küsimus, aga äkki saan enda (küllaltki lühikest) nimekirja täiendada. Frameworkid ja asjad muidugi ei jää ülikooli programmi raamesse. |
Tunnistan, et pole väga hästi kursis viimase ~5a muutustega kuid enne seda oli bakalauruses sisuliselt kolm programmeerimiskursust kus laias laastus räägiti enam-vähem samal algtasemel programmeerimise sissejuhatust, lihtsalt kasutatavad keeled erinesid. Nende asemel oleks pidanud olema üks sissejuhatus ja iga järgnev siis vastavalt midagi asjalikumat. Jah, konkreetsete teekide-frameworkide õppimine ei ole teab mis mõttekas kuid oleks võinud kõiksugu praktilist poolt ikka kõvasti rohkem olla ning mitte mingisuguse paarisaja realise proof-of-concept vidina kirjutamist vaid näiteks mõne suurema süsteemi külge juppide juurde tegemist et saaks näha kuidas reaalsetes projektides asjad käivad.
| guest1902 kirjutas: |
| Ho Ho kirjutas: |
| Kõige kangemas magistrite java aines oli tippsõnaks algne threadimine ning RB tree'd. |
Selle kursuse slaide loengi vist. Algne threadimine ka tü oop viimane loeng. |
Threadimist sain ma näha ainult tollel samal magistrite Java kursusel. Esiteks kulus kolmandik semestrit einestavate professorite peale ja ülejäänu jooksul siis tegime miskit sorti 4-ritta mängu. Räägiti küll deadlockidest kuid ei tutvustatud praktiliselt ühtki disainimustrit threadidega majandamiseks. Programmeerimine 2's (kui nime õigesti mäletan, kangeim diplomiõppe progemise aine) oli tippsaavutuseks c++'s õppejõu poolt koostatud (vigases formaadis) XML'ist teksti otsimise implementeerimine.
| guest1902 kirjutas: |
| Ho Ho kirjutas: |
| OO algtõdedest küll räägiti paari sõnaga aga kaugelt liiga vähe, et sellest ka mingit reaalset kasu oleks. |
Siin ongi konks. Muid asju õpetatakse küll "rohujuure" tasandil (algebra struktuurid, millest marginaalne osa funktsionaalses programmeerimiskeeles), kuid oop puhul minnakse kohe java kallale. Antakse keele vahendid kätte ja katse-eksitusmeetodil tuleb midagi kokku panna. Struktuuri (et ka raua peal realiseeritav oleks) või mustreid ei õpetata. Võimalik, et selleks on mingi teine aine, aga praegune oop tuleks ümber nimetada "põgus sissejuhatus javasse" (6EAP) |
Diplomiõppes minu mäletamist mööda kas ei räägitud OO'st üldse või siis samuti lihtsalt ühes loenus mainiti ära et näe, õun ja apelsin on mõlemad puuviljad ning auto koosneb ratastest, mootorist ja kerest.
Arvutid1's räägiti transistoritest ja lasti ise 4-bit summaatoreid kokku laduda kuid selle ning hello-worldi kirjutamise vahel laiutas kuristik. Rahval pole õrna aimugi mis valemiga andmed mööda mälu-proset-siine liiguvad ja miks just nii asjad tehtud on. Ei pea siin silmas mingit prose arhitektuuride ajaloo pähe tuupimist vaid üldisi põhimõtteid mis on töötanud juba mitukümmend aastat a'la SIMD, pipeline'd, cached, latentsused, DMA jne ning natuke sellest, kuidas töötavad kompilaatorid, interpretaatorid ja virtuaalmasinad.
| guest1902 kirjutas: |
| Ho Ho kirjutas: |
| Funktsionaalsest programmeerimisest ei räägitud praktiliselt midagi. |
Haskelli kursus on TÜs täitsa olemas. |
Kas see kursus on valikuline või kohustuslike ainete hulgas? Ka TTÜs olid mõned üksikud huvitavad ja kasulikud valikained kuid vähesed neist olid kohustuslike ainete hulgas.
Aga nuh, mis parata. Suruti ju õppekava 3a peale ning kuna baasainetest suurt miskit välja jätta ei tahetud siis võetigi jämedalt pool erialasest kraami maha. Ütlen ausalt et viimase ~8a jooksul sel alal väga erinevates firmades töötades pole ma veel kuulnud, et mõni programmeerija oleks ilma väga kõvasti oma käe peal vaeva nägemata koolipingist tööle saanud. Olen üpriski kindel, et ühegi teise õppeainega pole asi kaugeltki nii hull ning ülikoolist saab ikka kasutuskõlbliku baasi alla.
_________________ Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
 |
guest1902
Kreisi kasutaja

liitunud: 05.11.2005
|
12.03.2011 03:49:22
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
| Ei pea siin silmas mingit prose arhitektuuride ajaloo pähe tuupimist vaid üldisi põhimõtteid mis on töötanud juba mitukümmend aastat a'la SIMD, pipeline'd, cached, latentsused, DMA jne ning natuke sellest, kuidas töötavad kompilaatorid, interpretaatorid ja virtuaalmasinad. |
Midagi leidsin IT õppekavast (arvuti arhitektuur). Kõik nimetatud teemad käivad läbi ka lote teaduskonna ainetest (digitaalelektroonika, manussüsteemid, mikroprotsessorid, ...).
| Ho Ho kirjutas: |
| Kas see kursus on valikuline või kohustuslike ainete hulgas? Ka TTÜs olid mõned üksikud huvitavad ja kasulikud valikained kuid vähesed neist olid kohustuslike ainete hulgas. |
Informaatikutele (ka kõrvalerialana; ei näinud mõtet võtta it'd/informaatikat peaerialaks) kohustuslik. Järgmine kevad võtan. Praegu clusterf...
TÜ valikaineid on palju ja mõttetud (nö esseeainetele ekvivalentsed "sissejuhatus <sisesta teema>").
|
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Flavius
HV Guru
liitunud: 25.12.2005
|
12.03.2011 11:06:44
|
|
|
| tsitaat: |
| OO algtõdedest küll räägiti paari sõnaga aga kaugelt liiga vähe, et sellest ka mingit reaalset kasu oleks. |
Nüüdseks peaks TTÜ's informaatika erialal 3-4 ainet OO Java progemisest olema.
|
|
| Kommentaarid: 126 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
118 |
|
| tagasi üles |
|
 |
1dumbpcuser
HV Guru
liitunud: 05.03.2002
|
12.03.2011 12:21:25
|
|
|
| Delp kirjutas: |
| Draqula kirjutas: |
Nii on, keskkoolis õpetatakse sulle, et "F=m*a", ülikoolis seletatakse sulle rohujuures tasandil ära, miks F=m*a ning matemaatikas on veel palju muid valemeid mida saab edaspidi ning tagurpidi tuletada - jõutakse tegeliku asjade loogikani, mitte lihtsalt ei korrutata tuimalt nagu keskkoolis.
|
Tegelikult pidasin seda silmas, et ülikoolis on selle definitsiooni asemel F=dp/dt ehk siis, et jõud on impulsi tuletis aja järgi ja minu õppejõud ei aktsepteerinud enam mingit F=ma'd  |
Noh, kui füüsikat natuke tead, siis siit saabki ju selle F=m*a tuletada:
http://en.wikipedia.org/wiki/Momentum#Linear_momentum_of_a_particle
See ongi ülikooli(-füüsika) point, keskkoolis õpid lihtsalt valemi pähe ja ongi enamvähem kõik.
_________________ M: MSI B660M MORTAR
M: Dell RTX 2060
M: Telia ARRIS 5305 UHK 4k digiboksid, 2tk |
|
| Kommentaarid: 102 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
0 :: |
97 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Delp
HV vaatleja

liitunud: 30.04.2007
|
12.03.2011 15:20:13
|
|
|
Mhmh, lõpuks kasutad ülesandes ikka valemit F=ma, aga ülikoolis rõhutatakse, et see on nii vaid siis, kui mass jääb konstantseks. See ongi see rohujuur. Samamoodi nagu Maxwelli võrranditest saab I=U/R eeldusel, et me kasutame seda vaid piiratud juhtudel.
Üks asjalik maailmapilti korrastav ja abstraktsioone selgitav videoloeng, mis näitab, kuidas voolutugevuse ja pinge vahelise seose mõistmine on kiht-kihi haaval viinud operatsioonisüsteemideni ja paljude teiste tehnoloogilistele saavutusteni.
Spoiler 
|
|
| tagasi üles |
|
 |
webromps
HV kasutaja
liitunud: 13.06.2005
|
12.03.2011 20:38:37
|
|
|
| Flavius kirjutas: |
| tsitaat: |
| OO algtõdedest küll räägiti paari sõnaga aga kaugelt liiga vähe, et sellest ka mingit reaalset kasu oleks. |
Nüüdseks peaks TTÜ's informaatika erialal 3-4 ainet OO Java progemisest olema. |
Ise praegu TTÜs ja Informaatika 2 kursusel.
Programeerimisained ja mida meile neis õpetati.
Programmeerimise algkursus - Seal siis esimsed 2 tundi tegime Scratchi  ja siis pärast hakkasime Visual Basicuga jamama. Mingi lihtsad graafilised rakendused. Ala nuppudega mingite kujundite liigutamine mööda akent vms.
Programmeerimise põhikursus keeles C - aine lõpu poole räägiti natukene klassideset ja struktuuridest vms ning põhliselt mässasime mingite stringitöötlustega. Failidest sisselugemine ja siis stringide töötlemine.
Programmeerimise põhikursus Javas - Tehti algust OOP-ga. Aine koduleht asub siin, kes tahab saab vaadata loengu materjale, et millest täpsemalt räägiti.
Teema ja loengu plaan:
Spoiler 
1. Sissejuhatus, meeldetuletus, kursuse ülevaade.
2. Muutujad, lihtandmed, juhtimiskonstruktsioonid ja tsüklid. Laboratoorne töö 1.
3. Funktsioonid, klassid. Kompleksandmed
4. Sissejuhatus teise praktikumitöösse. Veatöötlus. Failid. Võrgust lugemine.
5. Teise praktikumitöö, failide jätk.
6. Objektid ja klassid.
7. Graafika ja kasutajaliidese sissejuhatus.
8. Graafika ja kasutajaliides. Materjali ja näidete jätk.
9. Kolmas praktikumitöö.
10. Praktikumiabi jätk. Seejärel binaarne otsing ja sorteerimine.
11. Otsingualgoritmide algus. Travelling salesman problem.
12. Mõtlemismängud (male, reversi jne) ja neljas praktikum.
13. Neljanda praktikumi jätk.
14. Listid, stack, queue, puud.
15. Lõimed (i.k. threads).
Objektorienteeritud programmeerimine keeles Java - nagu nimigi ütleb, OOP. Põhiõpik Bruce Eckel - Thinking in Java.
Teemad ja loengu plaan:
Spoiler 
1. Kõik “asjad” on objektid!
2. Objektide initsialiseerimine ja “sulgemine”. Garbage Collector.
3. Realisatsiooni varjamine.
4. Objektide kogumid (collections). Geneerilised (generic) andmetüübid.
5. Klasside korduvkasutus – kompositsioon ja tuletamine.
6. Polümorfism. Abstraktsed klassid.
7. Java Virtuaalse Masina (JVM) funktsioneerimise põhiprintsiibid.
8. Liidesed (interfaces) ja sisemised klassid.
9. Erindite (exception) käsitlemine Javas.
10. Java sisend/väljundi ülesehitus. Objektide jadastamine (serialization).
11. Graafiliste kasutajaliideste koostamine. Swing. Java Beans.
12. Lõimed (threads) ja nende sünkroniseerimine.
13. Elementaarsete klient-server tüüpi rakenduste loomise vahendid – soklid
(sockets) ja datagrammid.
14. Objektide tüübi identifitseerimine programmi töö ajal.
15. Lühitutvustus: JDBC – Java Database Connectivity, servletid, JSP,
kaugmeetodite kasutamine (RMI).
Ees ootavad veel sellised ained nagu:
Tarkvaratehnika
Loogiline programmeerimine
Algoritmid ja andmestruktuurid
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Olla
HV kasutaja

liitunud: 06.06.2005
|
18.03.2011 12:31:22
|
|
|
Kas Webmedia Suveülikooli on üldse mõtet kandideerida, kui ITK-s on käsil alles esimene aasta ning programmeerimine ei ole 100% käpas? Milline kontingent seal iga aasta üldse on?
Ehk keegi tooks näite mõnest eelmise aasta katseülesandest.
|
|
| Kommentaarid: 18 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
17 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Fukiku
Kreisi kasutaja

liitunud: 06.11.2003
|
18.03.2011 12:53:35
|
|
|
| Olla kirjutas: |
Kas Webmedia Suveülikooli on üldse mõtet kandideerida, kui ITK-s on käsil alles esimene aasta ning programmeerimine ei ole 100% käpas? Milline kontingent seal iga aasta üldse on?
Ehk keegi tooks näite mõnest eelmise aasta katseülesandest. |
Aastat 6 tagasi, kui WM esimese suveülikooli laadse ürituse korraldas, siis läksin mina ka peale esimest aastat kandideerima ning pääsesin täitsa löögile. Sealjuures ma ei olnud erialalt üldse informaatik-infotehnoloog vaid õppisin hoopis füüsikat Tartus.
Katseülesande sisust olen kunagi pikemalt kirjutanud siin: https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=6210868#6210868 Eelmisel aastal oli ülesandepüstitus enam-vähem analoogne, st konkreetne ülesanne oli teine (variant, mida mina nägin, oli telekavade haldamise rakendus), aga sisu sama - lihtsale andmebaasile veebirakenduse otsa ehitamine. Nõutavate tehnoloogiate nimekiri oli jätkuvalt umbes kilomeetri pikkune.
Üks siinne foorumlane eelmisel aastal üritas kandideerida sinna, ka vist peale esimest aastat ülikoolis aga talle käis ülesanne üle jõu. Samas ega küsija suu pihta ei lööda - kandideerida võib alati ja kogemus on seegi, kui ülesandega seekord hakkama ei saa, järgmisel aastal on jälle võimalus.. või siis proovida omandatud kogemuste baasil kuhugi teise kohta kandideerida. Lõppude lõpuks, kõik on sinu enda tahtmises kinni - palju sa pingutada viitsid.
_________________ Foxic is just a simple fox
Enne kui sa küsid oma küsimuse - küsi seda vannipardilt! Rangelt soovitatav enne programmeerimise alafoorumisse uue teema tegemist. |
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Olla
HV kasutaja

liitunud: 06.06.2005
|
18.03.2011 13:27:23
|
|
|
Tänud kiire vastuse eest.
|
|
| Kommentaarid: 18 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
17 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Vermon
Kreisi kasutaja

liitunud: 04.12.2003
|
18.03.2011 14:46:52
|
|
|
Variante on mitu aga jah reeglina on baas+teenuskiht+presentatsioonikiht. Mõned tehnoloogiad on ette määratud (presentatsioonikiht ja Spring teenusekihis nt.) aga mõnel antakse vabad käed (server, baas jms.).
Kandideerida tasub kindlasti, saad ülesande kätte ja kui ära ei lahenda ei juhtu midagi
Siinse foorumitegelase all mõtled vist -ordi- kes küsis abi minu käest antud teemal samas ei olnud ta teadlik, et mina olingi see kes talle ülesande saatis
Samas ei teinud ta midagi valesti. Küsis juhendamist. Oleks tahtnud, et ma midagi ära teeks tema eest vat siis oleks vähe viltu vaatanud.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Fukiku
Kreisi kasutaja

liitunud: 06.11.2003
|
18.03.2011 14:52:28
|
|
|
| Vermon kirjutas: |
Variante on mitu aga jah reeglina on baas+teenuskiht+presentatsioonikiht. Mõned tehnoloogiad on ette määratud (presentatsioonikiht ja Spring teenusekihis nt.) aga mõnel antakse vabad käed (server, baas jms.).
Kandideerida tasub kindlasti, saad ülesande kätte ja kui ära ei lahenda ei juhtu midagi
Siinse foorumitegelase all mõtled vist -ordi- kes küsis abi minu käest antud teemal samas ei olnud ta teadlik, et mina olingi see kes talle ülesande saatis
Samas ei teinud ta midagi valesti. Küsis juhendamist. Oleks tahtnud, et ma midagi ära teeks tema eest vat siis oleks vähe viltu vaatanud. |
Ei olnud -ordi-, üks teine noormees oli.
_________________ Foxic is just a simple fox
Enne kui sa küsid oma küsimuse - küsi seda vannipardilt! Rangelt soovitatav enne programmeerimise alafoorumisse uue teema tegemist. |
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
 |
hadestm
HV vaatleja
liitunud: 18.03.2011
|
18.03.2011 19:49:52
|
|
|
| Kas Webmedia Suveülikool toimub kas Tartus või Tallinnas ka? Ise olen TTÜ tudeng...
|
|
| tagasi üles |
|
 |
kotmarjak
HV Guru

liitunud: 11.12.2003
|
19.03.2011 07:49:50
|
|
|
peakontor on Tallinnas. ülejäänud pead ise uurima. kui sa helistad, siis saad kõige kiirema vastuse
_________________ Ole tore ! |
|
| Kommentaarid: 144 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
5 :: |
8 :: |
117 |
|
| tagasi üles |
|
 |
webromps
HV kasutaja
liitunud: 13.06.2005
|
19.03.2011 15:03:03
|
|
|
| hadestm kirjutas: |
| Kas Webmedia Suveülikool toimub kas Tartus või Tallinnas ka? Ise olen TTÜ tudeng... |
Oli sama küsimus ning sain sellise vastuse.
Suveülikool koosneb nö 2st osast. Esimene osa on 2 nädalane intensiivõpe ja see toimub Tartus. Edasine on juba tõepoolest linnapõhine ehk kui inimene on huvitatud Tallinnas töötamisest, siis on ka seal võimalus olla ja teha.
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
 |
teretalv
HV veteran
liitunud: 15.01.2006
|
19.03.2011 16:05:34
|
|
|
eestis liiga palju itimehi, prügikasti koolitamine, ei tea mis rakenduse nad peaksid leidma? eestis tänase seisuga tegelikult ei vajata mingeid kodanike töökäsi
_________________ Ära usu kes kutsuvad kuskile raha investeerima. Suurt tootlust ei tule keegi kandikul kätte tooma! Head ja kindlat tootlust saab ainult siis, kui ise enda kontrolli all on kogu protsess või enamus sellest.
Teen Hobikorras Audio, Video, Foto ja Trükiettevalmistust/Kujundust ja Python Scripte |
|
| Kommentaarid: 51 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
1 :: |
44 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Ho Ho
HV Guru

liitunud: 16.02.2002
|
19.03.2011 16:12:05
|
|
|
| teretalv kirjutas: |
| eestis liiga palju itimehi, prügikasti koolitamine, ei tea mis rakenduse nad peaksid leidma? |
Huvitav siis, et neid tikutulega taga otsitakse. Tahaks kuulda kasvõi ühest ettevõttest kes midagi progeb kes ei plaani see aasta meeskonda suurendada
_________________ Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
 |
hadestm
HV vaatleja
liitunud: 18.03.2011
|
19.03.2011 16:45:36
|
|
|
| webromps kirjutas: |
| hadestm kirjutas: |
| Kas Webmedia Suveülikool toimub kas Tartus või Tallinnas ka? Ise olen TTÜ tudeng... |
Oli sama küsimus ning sain sellise vastuse.
Suveülikool koosneb nö 2st osast. Esimene osa on 2 nädalane intensiivõpe ja see toimub Tartus. Edasine on juba tõepoolest linnapõhine ehk kui inimene on huvitatud Tallinnas töötamisest, siis on ka seal võimalus olla ja teha. |
Aga kas need inimesed kes ei ole Tartust peavad ise muretsema korteri rentimist või Webmedia pakub midagi?
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Spacefly
Kreisi kasutaja

liitunud: 08.11.2001
|
19.03.2011 18:11:33
|
|
|
| teretalv kirjutas: |
| eestis liiga palju itimehi, prügikasti koolitamine, ei tea mis rakenduse nad peaksid leidma? eestis tänase seisuga tegelikult ei vajata mingeid kodanike töökäsi |
Sellele väitele tahaks küll põhjendust või tõestust kuulda. Sellega ma ei taha öelda, et kõik IT üliõpilased on oma ametinime väärt aga kõik ülejäänud on endiselt väga nõutud ja tagaotsitud. Minu väide põhineb kümnekonna värbamise kogemusel viimase poole aasta jooksul.
Nii et, noored, kooli ruttu aga mitte niisama loengusse magama vaid mõelge kaasa, lugege juurde ja proovige omal käel midagi huvitavat lisakski leiutada.
_________________ Parim tegevus, kui und ei tule, on lambaid ja nende postitusi lugeda. |
|
| Kommentaarid: 63 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
60 |
|
| tagasi üles |
|
 |
lauri
HV veteran

liitunud: 05.11.2001
|
19.03.2011 18:39:47
|
|
|
| teretalv kirjutas: |
| eestis liiga palju itimehi, prügikasti koolitamine, ei tea mis rakenduse nad peaksid leidma? eestis tänase seisuga tegelikult ei vajata mingeid kodanike töökäsi |
Häid tarkvara arendajaid on kogu aeg vaja. Vähemalt minu tööandja otsib tikutulega taga.
_________________ The sh*t has hit the fan. |
|
| Kommentaarid: 90 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
80 |
|
| tagasi üles |
|
 |
teretalv
HV veteran
liitunud: 15.01.2006
|
19.03.2011 18:50:19
|
|
|
| tsitaat: |
tööandja otsib tikutulega taga.
|
igaüks võib unistada, ka tööandja, antud tikutulega otsitakse taga võlukepikesega võlureid kes oskavad kõike ja täidavad kõik nende soovid, sellepärast ei kao mitte kunagi see tikutulega otsimine ära sest unistatud on alati ja unistatakse ka edaspidi, ei tasu pugeda unistuste taha et tööd on küllalt vaid töötajaid pole, võlureid läheb alati vaja, seda see ütleb
_________________ Ära usu kes kutsuvad kuskile raha investeerima. Suurt tootlust ei tule keegi kandikul kätte tooma! Head ja kindlat tootlust saab ainult siis, kui ise enda kontrolli all on kogu protsess või enamus sellest.
Teen Hobikorras Audio, Video, Foto ja Trükiettevalmistust/Kujundust ja Python Scripte
viimati muutis teretalv 19.03.2011 18:51:56, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 51 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
1 :: |
44 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Olla
HV kasutaja

liitunud: 06.06.2005
|
19.03.2011 18:50:54
|
|
|
| hadestm kirjutas: |
| webromps kirjutas: |
| hadestm kirjutas: |
| Kas Webmedia Suveülikool toimub kas Tartus või Tallinnas ka? Ise olen TTÜ tudeng... |
Oli sama küsimus ning sain sellise vastuse.
Suveülikool koosneb nö 2st osast. Esimene osa on 2 nädalane intensiivõpe ja see toimub Tartus. Edasine on juba tõepoolest linnapõhine ehk kui inimene on huvitatud Tallinnas töötamisest, siis on ka seal võimalus olla ja teha. |
Aga kas need inimesed kes ei ole Tartust peavad ise muretsema korteri rentimist või Webmedia pakub midagi? |
Ise tahaks ka teada.
|
|
| Kommentaarid: 18 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
17 |
|
| tagasi üles |
|
 |
webromps
HV kasutaja
liitunud: 13.06.2005
|
19.03.2011 18:54:29
|
|
|
| Mina sellele küsimusele vastust anda ei oska.
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Ho Ho
HV Guru

liitunud: 16.02.2002
|
19.03.2011 19:05:44
|
|
|
| teretalv kirjutas: |
| tsitaat: |
tööandja otsib tikutulega taga.
|
igaüks võib unistada, ka tööandja, antud tikutulega otsitakse taga võlukepikesega võlureid kes oskavad kõike ja täidavad kõik nende soovid, sellepärast ei kao mitte kunagi see tikutulega otsimine ära sest unistatud on alati ja unistatakse ka edaspidi, ei tasu pugeda unistuste taha et tööd on küllalt vaid töötajaid pole, võlureid läheb alati vaja, seda see ütleb |
Ime tegijad pole ainsad keda otsitakse, vaja on ka "musta töö" tegijaid ning muidu koodineegreid, rääkimata noid juhtivaist töötajaist, testijaist, analüütikuist jne. Vist olen juba mõned korrad maininud, et aastavahetuse aegu sai käidud väiksel töövestlusringil ning eranditult kõik ettevõtted pakkusid katseaega, lisaks küsiti veel ka kas mul on ehk sõpru-tuttavaid keda ma soovitada oskaks. Ma ei pea end (veel ) nii kõvaks tegijaks, et võiksin suvalise ettevõtte ukse jalaga lahti lüüa ja oma nõudmised ette laduda kuid tundub, et töö saamiseks polegi seda tarvis.
_________________ Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
 |
hadestm
HV vaatleja
liitunud: 18.03.2011
|
20.03.2011 01:26:15
|
|
|
Olla, webromps, mul on selline tunne, et see selgub siis ainult vestlusel
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Fukiku
Kreisi kasutaja

liitunud: 06.11.2003
|
20.03.2011 10:50:01
|
|
|
| hadestm kirjutas: |
Olla, webromps, mul on selline tunne, et see selgub siis ainult vestlusel  |
Ma arvan, et õnnestub ka seda WM'i käest praegu küsida - klõbistage aga meil valmis ja küsige ära. Siin foorumis vaevalt keegi teile seda vastata oskab.
_________________ Foxic is just a simple fox
Enne kui sa küsid oma küsimuse - küsi seda vannipardilt! Rangelt soovitatav enne programmeerimise alafoorumisse uue teema tegemist. |
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
 |
|