|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
ak.90
HV veteran
liitunud: 01.06.2007
|
09.03.2011 15:44:35
|
|
|
Ise õpin ka hetkel ITK-s esimesel kurusel ja olen valikuga rahul. TPT-st tulles võin öelda, et päris palju aineid saab ka üle kanda (50+EAP'd kokku), mis on üks suur pluss minuarvates, TTÜ's ei oleks saanud vist ühtegi ainet üle kanda.
Tänu ülekantud ainepunktidega sain teisest poolaastast riigieelarvelisele kohale ja õppetoetust.
Õppimisest rääkides siis niipalju, kui mina olen kokku puutunud esimese/teise kuruse ainetega siis loengupidajad teavad mida räägivad, aga kahjuks mitte kõik ei oska tundi põnevaks/huvitavaks teha niiet tulemus on see, et loengutes käib vähe inimesi.
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
188 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Sold OUT
no credit
liitunud: 30.07.2002
|
|
09.03.2011 15:50:27
|
|
|
Mina sattusin ka üle pika aja ülikooli tagasi ning peale TTÜ'd on ITK ikka täiesti teine maailm.
_________________
People have been calling for a month and we've been sold out for a week or so.
 |
|
| Kommentaarid: 92 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
1 :: |
79 |
|
| tagasi üles |
|
|
Delp
HV vaatleja
liitunud: 30.04.2007
|
|
09.03.2011 16:09:11
|
|
|
| Draqula kirjutas: |
Nii on, keskkoolis õpetatakse sulle, et "F=m*a", ülikoolis seletatakse sulle rohujuures tasandil ära, miks F=m*a ning matemaatikas on veel palju muid valemeid mida saab edaspidi ning tagurpidi tuletada - jõutakse tegeliku asjade loogikani, mitte lihtsalt ei korrutata tuimalt nagu keskkoolis.
|
Tegelikult pidasin seda silmas, et ülikoolis on selle definitsiooni asemel F=dp/dt ehk siis, et jõud on impulsi tuletis aja järgi ja minu õppejõud ei aktsepteerinud enam mingit F=ma'd 
|
|
| tagasi üles |
|
|
Goleteral
HV vaatleja
liitunud: 28.02.2009
|
|
09.03.2011 16:50:11
|
|
|
Olen ise hetkel Mainoris IKT erialal teisel kursusel - Kool ise on kergelt öeldes 'jama', esimene aasta erialaga ei saanud mitte mingeid kogemusi sest õppekava koosnes eeldusainetest. Teisel aastal kui hakkasid juba tiba vingema tasemega matemaatika ja muu erialaga seonduv(Andmebaasid jms) hakkas asi looma. Valik saigi tegelt tehtud puhtalt sellepärast et eelistan rakendusliku kõrgharidust tavalisele bakale. Esimesel õppeaastal sain ka hea praktika koha mis peale praktikat muutus pidevaks töökohaks - pole paha saada kohe oma eriala peale tööle kui kooli algusest vaevu 6 kuud möödas 
Ütleks veel niipalju et reaalse praktikaga mis kestis 5 nädalat õppisin 10x rohkem kui terve 2a jooksul Mainoris. (N)
|
|
| Kommentaarid: 4 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
RaidoR
Kreisi kasutaja
liitunud: 28.05.2006
|
|
09.03.2011 16:52:31
|
|
|
Ma hetkel Mainoris esimesel kursusel ja plaanis ka valida IKT haldamine 
|
|
| Kommentaarid: 52 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
50 |
|
| tagasi üles |
|
|
Max Powers
liitunud: 21.03.2003
|
|
09.03.2011 16:57:31
|
|
|
Too näited sellest "vingemast" matemaatikast.
Õppekavast paistab ainult IT matemaatilised alused ja matem/statistika.
|
|
| Kommentaarid: 215 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
2 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
|
webromps
HV kasutaja
liitunud: 13.06.2005
|
|
09.03.2011 18:17:12
|
|
|
Igastahes TTÜ IT eriala õpilased saavad võtta aineid ITK-st soovi korral.
 Spoiler
TTÜ IT teaduskond ja IT Kollež on omavahel sõlminud kokkuleppe, et meie TTÜ tudengid võivad võtta ITKst vabal valikul huvitavaid aineid ning vastupidi. Kui kellelegi tundub, et meil on liiga teoreetiline ja vähe praktikat, siis nüüd võib piiluda ka ITK poole.
Kuidas seda teha saab?
* Leia enda jaoks huvitav aine
o Otsi algavast kevadvoorust või uuri õppekavasid (valides ühe kava, on paremal üleval link "õppekava ained")
o Veendu, et sama ainet TTÜs juba olemas pole
* Mine IT teaduskonna dekanaati.
o küsi ITKsse suunamise leht, täida ära ja võta sinna õppekava akadeemilise juhendaja ja õppeprodekaani Margus Kruusi kooskõlastused
* Vii leht ITK õppeosakonda ja deklareeri aine ära. ITKs on punase joone päev 7.veebruril!
Pärast aine sooritamist saad ITKst tõendi, mille alusel IT dekanaadis ainepunktid üle kantakse.
Kui jäi midagi selgusetuks või on küsimusi, siis pöördu IT teaduskonna dekanaati.
ITK poolseks kontaktisikuks on Dagmar Tamme, 6 285 830, dagmar@itcollege.ee, kes on seal õppeosakonnas õppetöö spetsialist.
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
guest1902
Kreisi kasutaja
liitunud: 05.11.2005
|
|
10.03.2011 22:56:09
|
|
|
| Delp kirjutas: |
| minu õppejõud ei aktsepteerinud enam mingit F=ma'd |
4real?
Analüütiline esitus on rakendustes (loe: ülesannetes) üleliigne. Teoreetiline tuletuskäik on teine asi... maitse asi.
---
Küll teine eriala, võtsin oop tü'st. Loen sõbra ttü java kursuse slaide, saab rohkem targemaks kui tü oop loenguid kuulata. Eelmistes postides olin uml koha pealt ebaleval seisukohal, kuid nüüd küll seda meelt, et mõttekam asja mingi modelleerimise keele kaudu õpetada kohe esimesel semestril. Ning valikuliselt pythoni/c++/java'ga edasi minna (pythoni algkursus klassideni ei jõudnudki), teooria rakendamine ei tohiks probleemiks olla. Keele süntaksi kaudu programmide koostamist õpetada (nii et oop koodist välja lööks) .. ma ei tea. Kerge p*sa maitse jääb suhu 
Näide: keele süntaksiga pole ammu probleeme, emakeel. Kuid paras nurisünnitus on midagi mahukamat koostada. UMLi pole ka nuusutanud 
Aga võib-olla on selleks mingi teine aine... Tarkvaratehnika.. Mis siis ikka.
viimati muutis guest1902 10.03.2011 23:09:03, muudetud 3 korda |
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
|
teretalv
HV veteran
liitunud: 15.01.2006
|
|
10.03.2011 23:05:48
|
|
|
it alal ei ole samuti ju tööd, kooli lõpetad, oled sunnitud laisklema  jätame programeerimsie välja sest töökuulutustel võib järeldada et it ainult sellest elatubki ja muud ei tehta, ainult koodi kirjutatakse
_________________
Ära usu kes kutsuvad kuskile raha investeerima. Suurt tootlust ei tule keegi kandikul kätte tooma! Head ja kindlat tootlust saab ainult siis, kui ise enda kontrolli all on kogu protsess või enamus sellest.
Teen Hobikorras Audio, Video, Foto ja Trükiettevalmistust/Kujundust ja Python Scripte |
|
| Kommentaarid: 51 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
1 :: |
44 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
10.03.2011 23:13:24
|
|
|
| guest1902 kirjutas: |
| Analüütiline esitus on rakendustes (loe: ülesannetes) üleliigne. Teoreetiline tuletuskäik on teine asi... maitse asi. |
Nagu öeldud on point endale asja rohujuure tasemel selgeks tegemises.
| guest1902 kirjutas: |
| Loen sõbra ttü java kursuse slaide, saab rohkem targemaks kui tü oop loenguid kuulata |
Teades kui saastal tasemel TTÜ's progemist õpetati siis ei kujuta ettegi kui vilets TÜ olema peab
| teretalv kirjutas: |
| jätame programeerimsie välja sest töökuulutustel võib järeldada et it ainult sellest elatubki ja muud ei tehta, ainult koodi kirjutatakse |
Disainerid, analüütikud, testijad, ...?
Muidugi progejaist on kõige suurem puudus
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
guest1902
Kreisi kasutaja
liitunud: 05.11.2005
|
|
10.03.2011 23:36:56
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
| Teades kui saastal tasemel TTÜ's progemist õpetati siis ei kujuta ettegi kui vilets TÜ olema peab |
No TÜs rõhk tugevalt teoreetilisel baasil. Aga oop tundub mööda erand olevat (rakenduse abil teoreetilise baasi loomine).
Muidu on küll nii, et igasugused hulga võimsused ja asjad, enne eksamit kerkivad alati eksistentsiaalsed küsimused esile, kui kordamisküsimusi sirvida. Ja kui keegi julges kobiseda, et milleks seda või teist asja vaja läheb (rakendustest näide tuua), siis on ... ning öeldakse, et magistrantuuris saad teada. Nojahh, AI ja progemiskeeled? TTÜ on sellealaste saavutustega isegi rohkem silma jäänud.
Ega ülikool pole vist tõesti koodiladumisskilli hankimiseks parim koht (palju programmivälist tööd peab ise tegema, kuid kool seda tegelikult ei eelda, muidu oleksid vastavad eeldused aine programmis sees). Algoritmid ja asjad sümpatiseerivad...
|
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
|
Spacefly
Kreisi kasutaja
liitunud: 08.11.2001
|
|
10.03.2011 23:40:21
|
|
|
| teretalv kirjutas: |
| it alal ei ole samuti ju tööd, kooli lõpetad, oled sunnitud laisklema jätame programeerimsie välja sest töökuulutustel võib järeldada et it ainult sellest elatubki ja muud ei tehta, ainult koodi kirjutatakse |
Mismõttes? Sel aastal olen kaks mitteprogeja IT töökuulutust avaldanud (testija ja projektijuht). Laekub ühekohaline arv CV-sid ja sealgi on paljud õnneotsijad ja kandidaate, keda tõsiselt kaaluda vaid üksikud. Samas seisus on ka teised saatusekaaslased siin. IT sektoris valitseb kvalifitseeritud tööjõu puudus, fakt.
_________________
Parim tegevus, kui und ei tule, on lambaid ja nende postitusi lugeda. |
|
| Kommentaarid: 63 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
60 |
|
| tagasi üles |
|
|
ak.90
HV veteran
liitunud: 01.06.2007
|
|
10.03.2011 23:57:50
|
|
|
| teretalv kirjutas: |
| it alal ei ole samuti ju tööd, kooli lõpetad, oled sunnitud laisklema jätame programeerimsie välja sest töökuulutustel võib järeldada et it ainult sellest elatubki ja muud ei tehta, ainult koodi kirjutatakse |
Kindlasti ei ole tööpakkumisi nii palju kui hiilgeajal, aga neid ikka on ja kes tahab see ka leiab.
Näiteks ITK-s II kuruse loengus küsiti, et palju inimesi töötab IT valdkonnas siis selgus, et pooled (20-25 inimest) töötavad juba kuigi polteist aastat kooli on veel jäänud.
Kindasti leiavad ka paljud endale töökohad ka praktika ajal.
Pärast ülikooli jääb koju ma arvan mõni üksik, kuigi ma arvan, et sedagi mitte. Kesk-eriga on teised lood.
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
188 |
|
| tagasi üles |
|
|
teretalv
HV veteran
liitunud: 15.01.2006
|
|
11.03.2011 01:22:11
|
|
|
andke parem soovitus kus keskharidusega ajudega inimene saab tööd, kõigile ette heita et oma viga et kõrgharidus diplomit ole on väga silmakirjalik ja enda aju puudusi varjav sest kui kõik läheksid ja saaksid kõrghariduse siis on null seis tagasi mis algselt ja ikka ei saa kõik soovijad tööd
_________________
Ära usu kes kutsuvad kuskile raha investeerima. Suurt tootlust ei tule keegi kandikul kätte tooma! Head ja kindlat tootlust saab ainult siis, kui ise enda kontrolli all on kogu protsess või enamus sellest.
Teen Hobikorras Audio, Video, Foto ja Trükiettevalmistust/Kujundust ja Python Scripte |
|
| Kommentaarid: 51 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
1 :: |
44 |
|
| tagasi üles |
|
|
ranel
HV Guru
liitunud: 28.02.2005
|
|
11.03.2011 03:29:35
|
|
|
| teretalv kirjutas: |
| andke parem soovitus kus keskharidusega ajudega inimene saab tööd, kõigile ette heita et oma viga et kõrgharidus diplomit ole on väga silmakirjalik ja enda aju puudusi varjav sest kui kõik läheksid ja saaksid kõrghariduse siis on null seis tagasi mis algselt ja ikka ei saa kõik soovijad tööd |
Otse algklassist gümnaasiumi pole mõtet ka minna. Suhteliselt jube ja arusaamatu on su kirjutist lugeda.
_________________
Mobiilne rehvivahetus Lõuna-Eestis ja rehvide tellimine üle Eesti. www.rsrehvid.ee 53 843 843 |
|
| Kommentaarid: 186 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
165 |
|
| tagasi üles |
|
|
Vermon
Kreisi kasutaja
liitunud: 04.12.2003
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
Draqula
HV Guru
liitunud: 29.10.2004
|
|
11.03.2011 12:57:24
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
| guest1902 kirjutas: |
| Analüütiline esitus on rakendustes (loe: ülesannetes) üleliigne. Teoreetiline tuletuskäik on teine asi... maitse asi. |
Nagu öeldud on point endale asja rohujuure tasemel selgeks tegemises.
| guest1902 kirjutas: |
| Loen sõbra ttü java kursuse slaide, saab rohkem targemaks kui tü oop loenguid kuulata |
Teades kui saastal tasemel TTÜ's progemist õpetati siis ei kujuta ettegi kui vilets TÜ olema peab
| teretalv kirjutas: |
| jätame programeerimsie välja sest töökuulutustel võib järeldada et it ainult sellest elatubki ja muud ei tehta, ainult koodi kirjutatakse |
Disainerid, analüütikud, testijad, ...?
Muidugi progejaist on kõige suurem puudus |
Minu 2 senti:
Rohujuure tasemel asjade selgitamine ja progemise õpetamine ei käi kokku - ülikoolis antakse eeldused asjast arusaamiseks (õpid tegelikult lähenema ükskõik millisele abstraktsele keerukale süsteemile ning selles loogikat ja sobivat tükeldust leidma) ning põhitõed. Konkreetse progemiskeele omandamine on juba rakenduslik teema, kui põhitõed ja õige lähenemine selged siis peaks olema piisavalt lihtne, et seda teha ise, kooli kõrvalt. Alternatiivina võib võtta kursuseid rakenduslikuma kallakuga koolidest.
|
|
| Kommentaarid: 42 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
34 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
11.03.2011 13:27:10
|
|
|
| Draqula kirjutas: |
| Rohujuure tasemel asjade selgitamine ja progemise õpetamine ei käi kokku |
Nii palju käivad, et sel tasemel omale asjade selgeks tegemine aitab üsna hästi arendada loogilist mõtlemist ning järelduste tegemise võimet.
| Draqula kirjutas: |
| kui põhitõed ja õige lähenemine selged siis peaks olema piisavalt lihtne, et seda teha ise, kooli kõrvalt |
Algtasemel asjade õppimine aitabki seda õige lähenemise osa harjutada
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
Draqula
HV Guru
liitunud: 29.10.2004
|
|
11.03.2011 13:34:44
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
| Draqula kirjutas: |
| Rohujuure tasemel asjade selgitamine ja progemise õpetamine ei käi kokku |
Nii palju käivad, et sel tasemel omale asjade selgeks tegemine aitab üsna hästi arendada loogilist mõtlemist ning järelduste tegemise võimet.
| Draqula kirjutas: |
| kui põhitõed ja õige lähenemine selged siis peaks olema piisavalt lihtne, et seda teha ise, kooli kõrvalt |
Algtasemel asjade õppimine aitabki seda õige lähenemise osa harjutada |
Täpsustan niipalju, et "progemise õpetamine" all mõtlesin konkreetse keele õpetamist, mis ei peaks olema ülikooli rida.
Tundub siiski, et lõppkokkuvõttes saame ühtemoodi aru - ülikoolis õpetatakse neid aluseid, mida on vaja, et olla hea progeja, sõltumata keelest.
|
|
| Kommentaarid: 42 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
34 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
11.03.2011 13:48:53
|
|
|
| Draqula kirjutas: |
| ülikoolis õpetatakse neid aluseid, mida on vaja, et olla hea progeja, sõltumata keelest |
Ei ütleks tegelikult. Jah, üldist loogikat ja probleemide lahendamist küll arendatakse mingil määral kuid asju, mida progemisel vaja oleks ei räägita. Algoritmilise koha pealt ei õpetatud TTÜs praktiliselt mitte midagi. Baka jooksul oli lihtsalt oli kolm või neli erineva nimetusega progemiskursust kus eriti hello worldist ja elementaarsest tekstitöötlusest kaugemale ei jõutud. Kõige kangemas magistrite java aines oli tippsõnaks algne threadimine ning RB tree'd. OO algtõdedest küll räägiti paari sõnaga aga kaugelt liiga vähe, et sellest ka mingit reaalset kasu oleks. Funktsionaalsest programmeerimisest ei räägitud praktiliselt midagi. Ainus aine kus asjasse vähegi süviti mindi oli miski emeriitprofessori peetud asi kus sisuliselt valmistati ette ülemaailmse progemisvõistluse osalejaid kuid see on puhas valikaine ning üheski õppekavas seda pole.
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
Draqula
HV Guru
liitunud: 29.10.2004
|
|
11.03.2011 13:59:39
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
| Draqula kirjutas: |
| ülikoolis õpetatakse neid aluseid, mida on vaja, et olla hea progeja, sõltumata keelest |
Ei ütleks tegelikult. Jah, üldist loogikat ja probleemide lahendamist küll arendatakse mingil määral kuid asju, mida progemisel vaja oleks ei räägita. Algoritmilise koha pealt ei õpetatud TTÜs praktiliselt mitte midagi. Baka jooksul oli lihtsalt oli kolm või neli erineva nimetusega progemiskursust kus eriti hello worldist ja elementaarsest tekstitöötlusest kaugemale ei jõutud. Kõige kangemas magistrite java aines oli tippsõnaks algne threadimine ning RB tree'd. OO algtõdedest küll räägiti paari sõnaga aga kaugelt liiga vähe, et sellest ka mingit reaalset kasu oleks. Funktsionaalsest programmeerimisest ei räägitud praktiliselt midagi. Ainus aine kus asjasse vähegi süviti mindi oli miski emeriitprofessori peetud asi kus sisuliselt valmistati ette ülemaailmse progemisvõistluse osalejaid kuid see on puhas valikaine ning üheski õppekavas seda pole. |
Ok, korrigeerin siis veelkord
Ülikoolis peaks õpetatama neid aluseid, mida on vaja, et olla hea progeja sõltumata konkreetsest keelest.
Kas sa tagasisidet andsid ülikoolile oma arvamuse osas? Ma ei tea küll täpselt millal õppisid, kuid üsna pikka aega minumeelest juba küsitakse semestri lõpus ja ka pärast lõpetamist tagasisidet. Minu esimene kogemus TTÜ'ga aastast 2000 (eriala LAS) ning hetkel olen sinna ringiga tagasi jõudnud ühe teise eriala magistriõppes. Nüüd küsitakse tagasisidet veel agressiivsemalt, kuid see võib olla seotud ka konkreetse eriala uudsusega.
|
|
| Kommentaarid: 42 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
34 |
|
| tagasi üles |
|
|
RCC
HV Guru
liitunud: 03.12.2003
|
|
11.03.2011 14:01:49
|
|
|
| Spacefly kirjutas: |
| teretalv kirjutas: |
| it alal ei ole samuti ju tööd, kooli lõpetad, oled sunnitud laisklema jätame programeerimsie välja sest töökuulutustel võib järeldada et it ainult sellest elatubki ja muud ei tehta, ainult koodi kirjutatakse |
Mismõttes? Sel aastal olen kaks mitteprogeja IT töökuulutust avaldanud (testija ja projektijuht). Laekub ühekohaline arv CV-sid ja sealgi on paljud õnneotsijad ja kandidaate, keda tõsiselt kaaluda vaid üksikud. Samas seisus on ka teised saatusekaaslased siin. IT sektoris valitseb kvalifitseeritud tööjõu puudus, fakt. |
on FAKT, et mõtet on teha ainult seda tööd, millel on REAALSELT mõõdetavad ja millekski kvalifitseeruvad tulemused, selliseid projektijuhte, mille tulemusena kanditakse vaid raha oma tasku ja tulemuseks on "jokk" on meil külluses. täpselt samamoodi "tule programmeerima pakume sulle hiina imesid" maailm on täis külluses erinevaid rakendusi, neid pole enam juurde vaja. ja teine asi, palk, hea spetsialist kes valdab mistahes keelt "filoloogi" tasemel tahab ka oma tehtud töö eest head palka, mitte jutukesi, et ehk tuleb, praegu ei saa, tulge homme jälle. Kuna me elame eestis ei saa me siiski võrrelda palgataset soome või mõne muu maailmaga ja seal see "tööjõupuuduse" jutt lõpebki
_________________
Ära suurenda telia kasumit - lõpeta leping! 20/4 pole eriline max kiirus. 1992 kaaperdas telia neti |
|
| Kommentaarid: 185 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
9 :: |
1 :: |
147 |
|
| tagasi üles |
|
|
Delp
HV vaatleja
liitunud: 30.04.2007
|
|
11.03.2011 14:35:12
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
| Ei ütleks tegelikult. Jah, üldist loogikat ja probleemide lahendamist küll arendatakse mingil määral kuid asju, mida progemisel vaja oleks ei räägita. Algoritmilise koha pealt ei õpetatud TTÜs praktiliselt mitte midagi. Baka jooksul oli lihtsalt oli kolm või neli erineva nimetusega progemiskursust kus eriti hello worldist ja elementaarsest tekstitöötlusest kaugemale ei jõutud. Kõige kangemas magistrite java aines oli tippsõnaks algne threadimine ning RB tree'd. OO algtõdedest küll räägiti paari sõnaga aga kaugelt liiga vähe, et sellest ka mingit reaalset kasu oleks. Funktsionaalsest programmeerimisest ei räägitud praktiliselt midagi. Ainus aine kus asjasse vähegi süviti mindi oli miski emeriitprofessori peetud asi kus sisuliselt valmistati ette ülemaailmse progemisvõistluse osalejaid kuid see on puhas valikaine ning üheski õppekavas seda pole. |
Praegu nii hull enam vast pole. Igatahes 2007 sisseastununa julgen väita, et kolmandal aastal hakkas midagi juba looma. Süsteemprogrammeerimises sai C-s failide pakkija ja ftp server ning klient valmis ehitatud, algoritmide ja andmestruktuuride kursus tundus asjalik (eriti siis, kui ise MIT vastava kursuse videoloenguid juurde vaadata), oli funktsionaalne programmeerimine Haskellis ja loogiline programmeerimine Prolog-is. Võrgurakendused II õpetas hajussüsteeme, ise pidime mingi p2p chatti tegema, aga sama hästi võinuksime seal ka bittorrenti kliendi ehitada. Rakendusarhitektuurid õpetasid süsteemi tükeldama. Nii, et väga ei kurda ja arvan, et kui ise ikka asjale pühenduda, siis bakaga saab juba mingisuguse osa suurest pildist kätte ning siis juba ise valida, millele kitsamalt spetsialiseeruda.
|
|
| tagasi üles |
|
|
teretalv
HV veteran
liitunud: 15.01.2006
|
|
11.03.2011 15:57:18
|
|
|
kasulikum on filosoofiat õppida enda tarbeks kui it-d teiste tarbeks
_________________
Ära usu kes kutsuvad kuskile raha investeerima. Suurt tootlust ei tule keegi kandikul kätte tooma! Head ja kindlat tootlust saab ainult siis, kui ise enda kontrolli all on kogu protsess või enamus sellest.
Teen Hobikorras Audio, Video, Foto ja Trükiettevalmistust/Kujundust ja Python Scripte |
|
| Kommentaarid: 51 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
1 :: |
44 |
|
| tagasi üles |
|
|
guest1902
Kreisi kasutaja
liitunud: 05.11.2005
|
|
12.03.2011 01:12:13
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
| kuid asju, mida progemisel vaja oleks ei räägita |
Hmn, nt? Pole noriv küsimus, aga äkki saan enda (küllaltki lühikest) nimekirja täiendada. Frameworkid ja asjad muidugi ei jää ülikooli programmi raamesse.
| Ho Ho kirjutas: |
| Kõige kangemas magistrite java aines oli tippsõnaks algne threadimine ning RB tree'd. |
Selle kursuse slaide loengi vist. Algne threadimine ka tü oop viimane loeng.
| Ho Ho kirjutas: |
| OO algtõdedest küll räägiti paari sõnaga aga kaugelt liiga vähe, et sellest ka mingit reaalset kasu oleks. |
Siin ongi konks. Muid asju õpetatakse küll "rohujuure" tasandil (algebra struktuurid, millest marginaalne osa funktsionaalses programmeerimiskeeles), kuid oop puhul minnakse kohe java kallale. Antakse keele vahendid kätte ja katse-eksitusmeetodil tuleb midagi kokku panna. Struktuuri (et ka raua peal realiseeritav oleks) või mustreid ei õpetata. Võimalik, et selleks on mingi teine aine, aga praegune oop tuleks ümber nimetada "põgus sissejuhatus javasse" (6EAP)
| Ho Ho kirjutas: |
| Funktsionaalsest programmeerimisest ei räägitud praktiliselt midagi. |
Haskelli kursus on TÜs täitsa olemas.
|
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
