[Metsjeesus]

Võimalik, et peaks postitama kuskile eraldi teemasse, ent ehk pakub kellelegi huvi, mis ma tegin..

Sain täna kätte jahutuse, Thermalright Ultra-120A, siitsamast soetatud.
Esimese asjana lõin külge ja vaatasin, et kõik ok, ning siis asusin lihvima.
Töövahenditeks 2x 500, 1000, 1500, 2500. Planeeritud olid väiksemad suurused, aga ma võtsin valelt korruselt kõik poes ehk siis üks ühik suuremad. Sain Decorast, 10.- per paper, vesilihvpaber vms ta nimi on, mina igastahes andsin hagu kuivalt.

Esmalt töölaud korda:

Spoiler

Vähe teise nurga alt paber, võiks/peaks olema ilusti kinni ja isoleerteip pole selle jaoks parim ent kuna polnud nii drastiline see, siis ei vaevunud :

Spoiler

Poole progressi ajal, näitab, et need tallad on ikka kuradi soonelised ja ebaühtlased:

Spoiler

Siin siis LAI pilt, kus on kõrvuti kõik. Ei hakanud väga täpselt mõõtma, et kust ma nüüd pildistan jne:

Spoiler

Natuke demostreerin, kuidas siis asi peegel on. PS peegel on ta ikkagi pigem nurga alt vaadates. Otse nii efektne pole ja kuna ma olin suhteliselt vähe varunud paberit, siis ei saanudki TÄIELIKULT niklit maha.
Siin on tallal veel natuke hagu antud ja sestap vähe peeglim, samas on nurk ka "parem".

Spoiler

Spoiler

Minu kauaaegne partner, millega ka seekord sai koostööt tehtud:

Spoiler

Vahele ühendasin AS5, mille õnnetu lõpu ma leidsin sahtlist. Seda panin ma imevähe vahele ja rohkem keerutasin talda, lootes, et täidab protsessori tühimikke.
>Siinkohal võiks keegi nõu anda, et kuidas doseerida pastat LIHVITUD taldade puhul.
Igal juhul väga kehvasti määritav oli kui üritasin kilekotiga laiali ajada. Järgmiseks plaan Phenom II x550 ära lihvida ilmselt ja siis soetaks ehk MX-2 ja prooviks tollega.

Temperatuuri poolelt tiksub hetkel 34C peal, emaplaat on 33C. Kuna mul on unlockitud, siis per core tempi ma paraku öelda ei saa.
Eelmise jahutusega mõnevõrra kinnisemas ruumis (lahtise küljega telekalaua peal vs telekalaua riiulil) oli 41-42C, Nexuse fan ülalt peale puhumas (toiteploki ja jahutuse peal lahtiselt) oli 39C.

[angel]

kottikaga pasteeti laiali ajades imo raiskad rohkem asja ja teed liigset tüli, vastavalt prosele lärakas või triip ja siis ülejäänud töö teeb ära jahutuse tald + tugev kinnitus. Ühtlaselt peab vaid survet avaldama kinni keeramisel ja natuke keerutama. Peegliks ajasid siis jäi ka pind nn "sile" ? Kunagi mõteslin ühe jahutiga katsetada aga siis tekkis küsimus kuramuse moodi saan garanteerida, et jahutuse talda kumeraks ei lase. Suht raske mõnda jahutust käes hoida lihvimise ajal ..

[Metsjeesus]

Jahutuse enda kaal on juba 700g, see on veel kerge tõmmata-lükata. Vat prose on hoopis teine tera, aga tolle puhul mõtlesin raskust kleepida peale vm sest ise suruda ei või. Kontrollitakse enamasti zileti teraga vastu valgust, paraku mul käepärast seda polnud.

[Wiltz]

peegel peegliks...vabanda minu otsekohesust aga see radika talla peegliks ajamine on üks teibituuningja ajaraisk kõige otsesamas mõttes.

vesilihvpaberiga ei lihvita kuivalt! mõni ime, et sa hakkama ei saanud oma paberi kogusega. alustasid ka liiga tihedaga ning sammud on liiga karmid. oluliselt mõistlikum oleks näiteks 320 või 400 alustuseks, edasi 600 ja 800 võib juba anda vabalt ka viimase lihvi, kui eriline peeglihullustus peal siis 1000 laseb peegliks veega lihvides ja sirgete tõmmetega.
lihvimispinnaks võta teinekord ikka mingi sile klaas või õiges suuruses peegel.

pasta doseerimine ei erine vähem ega rohkem lihvitud pinna puhul oluliselt. pastat pannakse niipalju, et pind oleks kaetud ja samas minimaalselt, et kõik üleliigne kahe pinna vahelt välja pressiks.

[martin366]

Ma ei saagi nüüd aru mis reaalne temperatuuri vahe on võrreldes stockiga ?
Kui paremat tulemust taga ajad siis vaja prose ka ära lihvida

[AJ]

Kunagi sattusin mingi artikli peale, kus väideti, et peegliks lihvimine ei anna midagi juurde. Piisas, kui talla lihtsalt siledaks lihvid. Ise olen kasutanud lihvimiseks laeva illuminaatori klaasi (~15mm paks, ~300mm läbimõõduga, karastatud klaas) ja erinevaid lihvimispastasi.

[Metsjeesus]

Tegin üleeile üle, siis vaatasin ostes, et oleks ikka õiged sammud, 400, 800, 1200, 2000.
Antud klaas oli sile nagu iga teinegi.

Vesilihvpaber kannatab kuiva ja märga, mitte ei ole mõeldud märjaks. Märjast peast hakkab ta ikkagi lainetama ja õrnalt niiskena tegin viimase raundi tollega.

Prose ma lihvima ei hakanud, kuna puudub tugev plastikkate, mis vanasti/teiste prosedega kaasa tuleb.
AJ, olen ka sellist diskussiooni lugenud.

Hetkel olen tulemusega rahul - phenom II @ 4tuuma/3630mhz on 31C.

[Wiltz]

mhmh, hence the teibituuning comment

peegliks lihvimine ei anna tõesti midagi juurde, ja see on ka loogiline. soojusjuhtivus sõltub kokkuvõttes sellest kui vähe või palju on pindade vahel mitte kokkupuutuvat pinda ning lisaks siis veel sellest kui õhuke kiht on kokkupuutuvate pindade vahel "isolaatorit" ehk pastat. ilmselgelt - mida vähem isolaatorit, seda parem. ja loomulikult, mida ühtlasemalt pinnad kokku "istuvad", seda parem. peegelpind ei puutu siinjuures aga mitte kuidagi asjasse.

aga kui kedagi väga huvitab peegli tootmine siis väike vihje - suht suvalise radika talla saab palju lihtsama vaevaga peegliks kasutades lihvpastat ja mingit vildist lihvpatja, liivapaberit pole vajagi kui on veel mingi elektriline masin, näiteks dremel, siis paar minutit ja peegel valmis

Metsjeesus, muidugi paber kannatab ka kuivalt lihvida. Asi on selles, et kuivalt on ta põmm umbes ja kogu teema. Ega mingit tihedat umbeläinud vesipaberit ei tee pärast vee all ka enam puhtaks eriti. Endal on elu kordades lihtsam märjalt lihvides, ja selle jaoks vesipaber ikkagi tehtud on. Kusjuures ega ta ei pea mingi ühtlase paksu veekihi all olema. Lainetamisega on nii, et paber tehakse mõlemaltpoolt enne märjaks ja siis asetatakse ühtlaselt puhtale ja siledale klaaspinnale ning servadest korralikult tugevalt kinni. väljaspool kasutatavat pinda jääv paberi osa võib hakata natuke lainetama, kuid see ei ole oluline.

[Metsjeesus]

Seda küll, kunagi mässati midagi hambapastaga veel jm

Peeglit tootab nõnda küll, aga mitte kuigi tasast pinda, eriti käega lihvides.

[LunaticDmx]

Jube kahju küll, et ei ole reaalseid tempe võrrelda. Kas sa ise ikka said aru, kas see lihvimine aitas tempide suhtes ja palju ?
Ma ei viitsiks siukse asjaga üldse alustadagi ennem, kui mul võrdlusi pole. Olen ka neid ülevaateid lihvimisest lugenud, aga seal üks räägib üht ja teine teist. Minupoolest olgu seal silmnähtavad vaod tallal sees, kui see midagi ei mõjuta
Ja see pasta määrimine on imelihtne. Väike plönn prosele, krediitkaardiga ühtlaselt laiali, väike plönn igaksjuhuks tallale ja voila. Soovitatav oleks võimalikult vähe seda pastat panna. Aastaid tagasi sai ise proovitud pasta kogustega ja on paarikraadine vahe sisse tulnud, kui liiast seda sinna mätsid...
Ja jällegist kahju, et tempe pole...

[Wiltz]

Räägin siis ise tempidest natuke, kuigi pole päris võrreldav antud eksperimendiga.

Lihvisin näiteks E8500 prose IHS'i (vaseni, ja nurgad maha ilusti) ning mingi suurematsorti thermalright õhkjahuti talda. Alguses oli arctic silveri pasta vahel (enne lihvimist, prooviks) ja pärast "vedel hõbe". load tempi vahe sama ventika ja sama vendi kiirusega klokikitult oli kuskil 7 kraadi kanti. prose temp ise kuskil 35-40 vahel.
aga selle näite puhul olid siledaks lihvitud mõlemad pinnad, ühesuguse tihedusega paberiga ning selle radika kinnitusmehhanism on muidugi taoline, et ega midagi üleliigset pindade vahele ikka ei jää! pingutusvedrusid näpu vahel kokku vajutada ei jõuagi.

[DonNiger]

Endal sama jahutus ja oli üsna kummis. Kuna mul ei õnnestunud seda s775 kinnitust seal kätte saada, siis oli lihvimine natuke keerulisem. Alustasin 400 paberiga, lõpuks peegliks 1000'ga. Vesilihv paberiga, paber klaasi peal ja klaas kraanikausis. Peale jooksis pidevalt leiget vett, vahepeale surts vedelseepi (et paberile ei tekiks mügarikke).
Kui enne lihvimist oli Q9650 def max temp + 26c ambient, siis peale lihvimist +12c ambient. Prose sai ka muidugi samal viisil siledaks tehtud.
Nüüd juba komplekt üle aasta koos olnud, väike OC sai ka lõpuks selga. 2X Orthos + 3DMark03 koos suutsid tuumade (mitte prose tervikuna) max tempi tõsta kinnises kastis 62c peale. Kastis ka GTX295, mis ise läheb 100c alla.

[LunaticDmx]

Ei tea nüüd. Kui oma Mega ette võtaks üks õhtu, kas tasub see üldse ära ?
Kui mingi 3-5C* loadis tirib alla, siis hakkaks lihvioperatsiooniks vaikselt juba ettevalmistusi tegema

[Metsjeesus]

LunaticDmx, mega vast on ise üsna sile/tasane juba. Ka mina tahtsin tegelikult kindlasti prose ära lihvida, aga mul ei õnnestuks kuidagi seda korralikult kinni hoida. (samas 3-5C ma usun saab kindlasti alla, kasvõi selle arvelt, et tald heatpipe ja prose vahel jääb õhemaks..)

Lihtsalt nagu herr DonNiger mainis, on nende thermalright tallad vahel üsna iseäranis tegelased. Samas ceemic ütles mulle, et seda tehakse taotluslikult ka. Mine võta kinni, kas siis on see siinkohalgi meelega või, samas tempid on ikka paremad peale lihvi.

Wiltz, sama mehanism siis ehk, ka mul on pingutusvedrudega ja tegelikult üsna asised teised. Prose võib lihvides muidu vett saada tingimusel, et lastakse ära kuivada?

[LunaticDmx]

Hmm. Siledast tallast oli asi päris kaugel, aga tasane tundus küll olevat. Näpuga üle tõmbasin ühes suunas, siis oli päris kare (sooned ühtepidi sees).
Eks ma uurin veel nati lihvitud Mega kohta ja siis otsustan.

[Wiltz]

Metsjeesus, ma olen aastate jooksul oma 10't proset vesilihviga töödelnud. nii IHS'ga kui paljaid! ütleme nii, et soovitaks mittevajaliku osa ikkagi mingi teibi sisse pakendada ja vaid vajaliku välja jätta. kuid üldiselt jah, ükski selliselt töödelnud prose pole mul kunagi saba andnud ega muud kahtlast korraldanud...seega minu seisukoht, et see on võrdlemisi safe ja kui asja vette ei uputa ning ära kuivatad pärast siis pole probleemi.

Lunaticdmx, 3-5 kraadi peaks olema suht kindlustatud kui kogu asi korralikult ja õigesti teha!

[tahanteada]

LunaticDmx: Jah - teatud tootmisteooriate juures jäetaksegi n-ö "üht pidi jooksvad" mikrosooned sisse.
Seda tehakse sel põhjusel, et nende soonte kaudu see õhku välja viia, mis muidu radiaatori ja radika vahele jääb.

Seega võid leida tootjaid, kelle toodetud radiaatoritel on sooned, kui ka selliseid tootjaid, kellede radiaatorid on juba ise korralik, sile peegel.
- Näiteks juhuslikult näpus olev vasest, Nexuse 939-radiaator. Vasktald nagu peegel, ilma igasuguse lihvimis-vajaduseta.
------------------------------
Aga ehk laiendaks seda teemat ka tiba selles suunas, et juurde lisataks ka kasutatav termopast, kuna erinevad termopastad annavad ise vägagi erinevaid tulemusi, sõltuvalt sellest, kui ühtlaselt või ebaühtlaselt ta reaalselt prosa ja radiaatori vahele jääb.

Näitena: Sai ostetud huvi pärast esmakordselt proovimiseks Arctic Silver Ceramique ja täiesti pettuma-panev tulemus - pole kordagi veel õnnestunud seda saavutada, et pasta suvatseks ühtlane olla, vaid valgub hoopis täiesti ebaühtlaselt laiali.
Pilt kah selle kohta, milline on reaalne tegelikkus:
http://www.upload.ee/image/986671/jahutusBB1.jpg

[Metsjeesus]

Nojah, lükkan prose lihvimise seniks edasi, kuni mõtlen välja, kuidas seda ohutult teha.
Kardan, et ka teipimisega võib see teibi enamvähem pingul paigaldamine pine kõveraks ajada.
Saan aru küll, et neid saab tagasi ka painutada, aga otsiks just kõikse ohutumat meetodit - esimene kord, ei tihka päris.

[Wiltz]

kui meeles püsib teen pärast kodus pildi, kuidas saab seda täiesti ohutult teha. asi on tegelikult äärmiselt lihtne

teipimise all pidasin silmas rohkem seda, et pealmine ehk IHS poolne osa kinni katta. IHS prosede puhul eriti just see õhupragu ühe IHS'i serva juures.


tahanteada, ei ole päris nii, et jäetaksegi meelega mingid sooned sisse. need "meelega jäetud" sooned on lihtsalt töötlemisjäljed, ja need ei ole seal mitte mingi kasutaja jaoks kasuliku otstarbega, vaid sellepärast, et tootjal ei ole otstarbekas peenemat töötlust teha! ja tõepoolest, keskmise aplikatsiooni jaoks polegi mingit märgatavat vahet, kas see tald on pisut soonelisem või "tundub sile".

korralikumatest kasutatavatest termopastadest eraldi pikalt rääkida pole mõtet. nende erinevus ei ole väga märgatav kui kõiki ühtmoodi õigesti kasutada. isegi vedelmetall "pasta" ei anna tavajuhul mingit müstilist eelist, 2-3 kraadi max. oluline asi pasta valikul mida silmas pidada on see, et ta oleks võrdlemisi vedel pealekandmisel. nagu varemgi ütlesin siis kõige olulisem on, et maksimaalne kogus ÜLELIIGSET pastat pindade vahelt minema kaoks ja minimaalne ehk vaid pinnaebatasasusi täitav kogus alles jääks. seejuures, mingite kõrvaliste objektidega määrida või plätserdada ei ole tarvis, nagu ei ole ka tarvis kanda pastat mõlemale pinnale. tunde järgi piisav kogus ühe pinna keskele otse tuubist nö. tilgana, ja vajadusel veel näiteks äärtesse samamoodi, et tekiks ühtlane õhuke kiht puhtalt pindade omavahelise kokkusurumise tulemusel. eks keerutada, liigutada võib muidugi ka pindasid omavahel, aga peale seda oleks soovitav pindasid üksteisest enam mitte eraldada, vaid samamoodi asi ära kinnitada.

[LunaticDmx]

Metsjeesus, Wiltz, tahanteada. Tänud info eest
Eks siis mõni vaba nädalavahetus võtan ka selle lihvimisprotsessi ette, ehk siis järgmine aasta
Edu prose lihvimisel Jeesus...

[AJ]

Noctua NH-U12P on mul esimene jahutus, millel ei ole vaja talda lihvida. Selle on tald kergelt nõgus, ja kuna prose IHS on kergelt kumer, siis tunduvad päris hästi kokku sobivat.

[Metsjeesus]

Wiltz, no selge, aitüma. Ma arvasin, et sa teibid pinidega poole kinni. Nagu eelnevalt vist kurtsin, siis musta plasti ma kaasa ei saanud, mis prosede pakendamisel kasutati/takse, vaid nö plast kohvri ehk siis prose ümbris.

Pasta kohta seda veel, et hetkel otsustasin proovida MX-2'e, tempide poolest peaks ka umbes sama mis AS5 olema, lihtsalt ilma sissesõidu ajata. Vaheldus, poes "ainuke" ja odavam ka ehk?
Kandsin ma viimati teda pisikeste tupsutamistega peale, väikesed sabad jäid ka, aga üldiselt vast on ok.

Spoiler

Muidugi saan aru ka suure plönni põhimõttest - eeliseks ehk ühtlaselt äärte poole pasta välja surumine ja minimaalne kogus lõksus hapnikku. Küll aga ei kata ära tervet pinda või siis vaja oskuslikult panna, et minimaalselt üle ääre ajaks.

Lihvi kohta - jutuubis videoid, kus prose püsib talla küljes kinni, kuna ilmselt pinnad nii siledad, et suruvad õhu välja ja vaakum hoiab.

[Wiltz]

jah, prose peakski talla külge nö. kinni jääma peale korrektset aplikatsiooni. kusjuures võrdlemisi kõvasti kui juba näiteks on korra täissurve peale rakendatud!

aga selle asja nimi on siiski mitte vaakum, vaid pindpinevus...kui ma nüüd õigesti mäletan seda terminit samamoodi jääb näiteks lihvitav prose tihedamat sorti liivapaberi külge kinni kui teha märglihvi ja lihvitav pind on juba piisavalt ühtlane.

hmm, kui nüüd väike loogiline järeldus teha siis selle pindpinevuse efekti suuruse põhjal sisuliselt saabki umbes aru kui hästi on õnnestunud lihvimine ja pindade omavaheline sobitamine. olen seda meetodit ise korduvalt kasutanud, aga pole niimoodi selle peale mõelnud varem

[Metsjeesus]

Kurat on jah, sest ta ei püsi seal mitte infinity vaid kukub ära varem või hiljem.
(ilma pastata demostratsioonid siis)

[DonNiger]

tahanteada ajab jälle jama - ärge teda kuigi tõsiselt võtke. Samamoodi on prose kinniteipimine lihvimise ajal jama - seda ei ole ka vaja teha. Külla ag aon vaja kinni teipida/pastaga kokku mäkerdada juba lihvitud IHS kui te proset ja jahutust kohe külge ei poogi. Paljas vask ju.

[fn]

[pohmakas,]

Mis see enam aitaks, pole ju kirjas, mis temperatuurid enne lihvimist olid, või jäi mul kahe silma vahele?

[Wiltz]

to DonNiger:
no kuidas keegi ma ütleks...otseselt vaja võibolla pole tõesti. aga mina isiklikult välistaks selle võimaluse, et puhta vasetolmu sisaldusega lihvimisvesi mingil moel IHS'i alla immitseda saaks. miskipärast tundub mõistlik asi, mida teha kas või kuipalju seda vett sinna reaalselt immitseks, seda ei oska muidugi öelda.

ja noh, paljast core'i lihvides oleks ümbrus teipimata jätta muidugi kõige suurem lollus üldse, aga sellest me siin vist praegu väga ei räägi jah.

aga DonNiger, ära palun sellist asja küll kellelegi soovita, et lihvitud IHS'i pinda peaks kinni teipima. see on ikka väga halb mõte. pastaga tuleks ta katta küll võimalikult kiiresti...ideaalis muidugi kiirelt pasta vahele, asjad kokku ja kinnitused kinni. pole vaja neid asja tolmu koguma ka panna

[martin366]

TR True-120 eXtreme + enermax magma 1500rpm
Prose @ X4 B55 1.5V 3825Mhz
Pastaks MX-2
Kasti puhuvad eest 2 120mm venti, toatemp oli sel hetkel mingi 21-22c

[DonNiger]

Wiltz, maalriteipi mõtlesin, mitte mc aivarit IHS on peale joodetud ja servad silikooniga kinni. Ja isegi kui sinna alla peaks vasetolmu sattuma, ei ole seal mitte ühtegi paljast kontakti. Vee pärast ei ole vaja muretseda.

[Wiltz]

niimoodi erinevate kastitempide võrdlemine on paraku suht pointless tegevus. igaühel on seal kastis natuke erinevad tempid, natuke erinev õhuliikumine ja erinev kogus muid sooja eraldavaid komponente + veel sada muud asja, mis mõjutavad.

tõsiseltvõetavat võrdlust teha siis ainuke variant on ikkagi ühe konkreetse masina tempi võrdlemine samades tingimustes enne ja pärast lihvimist. kõiksugused muud variandid sisaldavad liiga palju muutujaid, et midagi asjalikku järeldada saaks.

DonNiger, IHS'l on ühes servas pragu, õhuvahe või kuidas keegi soovib seda nimetada! Või inteli plönnidel ei ole seda tõesti? AMD'del on 100%, olen neid IHS'e piisavalt palju maha lõiganud, et seda teada minuteada siiski oli intelil samamoodi...aga võibolla ka, et mäletan valesti.
Minumeelest on seal IHS all neid kontakte küll, mida saaks näiteks siis pliiatsiga värvida, nagu vanasti kombeks oli erineva riistvara puhul. Ma ei tea kuidas sellist kontakti veel nimetada kui mitte paljaks. Muidugi see tõenäosus, et midagi seal sel viisil tõepoolest pekki läheb on äärmiselt väike, sellest saan isegi aru.

[Metsjeesus]

[Wiltz]

sel amd prosel oleneb kõik pingest. väiksema pingega on ta ilgelt jahe, tõstad kuskile sinna 1.5v peale siis hakkab sellist sooja eraldama, et õhkjahutusega ei saa enam hakkama lihtsalt.
mina ostsin selle amd 4-core süsteemi, mängisin asjaga natuke ja müüsin selsamal põhjusel maha varsti! ega ta ei olnud kuskil kiirem ka kui üks korralik inteli E8500@4.3g@1.2v

[martin366]

Wiltz, 2-tuumaline parem kui 4-tuumaline ? i dont think so..

[Wiltz]

no kena, tegelikult mul on täiesti savi-ants, mida sa arvad või mida sa ei arva aga teeme nii, et selle üle nüüd siin teemas vaidlema ei hakka, okei?! not the time and definitely not the place

[CoiL]

[AJ]

Mingit vedelikku tahab vesilihvpaber kindlasti. Kui olen lihvinud asju, mida ei ole hea veega kokku lasta olen kasutanud WD 40, või mõnda muud analoogset vedelat õli.

[Metsjeesus]

CoiL, nõgusus/kumerus on ka taotuslik sel põhjusel, et pinnasurve oleks maksimaalne chipi juures ehk keskel.

Pasta panek on küll pigem iga sepa oma meetod, seda naljalt juba ei muuda. Mõistliku koguse puhul vaevalt see temperatuurimuutuski märkimist väärt on. Miks on 5 täppi parem, kui 13 täppi?

[martin366]

Pingi purakas keskele ja asi korras, vähemalt mul alati ilusti laiali valgunud.. ilma, et vahelt välja tuleks vms

[Wiltz]

neid pasta aplikatsiooni instruktsioone mida mina või coil siin andsime tuleks võtta rohkem kui mingit üldist guideline'i, et mismoodi seda asja teha selliselt, et tulemus ei kannataks. loomulikult pole vahet, kas paned vähem või rohkem "täppi" ja kui perfektse tilga kujuga need täpid nüüd ikka on oluline on meelde jätta - pastat peab olema minimaalne kogus, maksimaalse kattuvusega.

pidin tegema pilti sellest kuidas hea proset lihvida...aga krt, mul pole ju proset niimoodi lambist käepärast, et seda pilti teha. juhmard ikka anyway, point selles, et vanakooli prosekarpides oli sellist musta õhukest ja õhulist käsna moodi materjali...prose oligi pinni-pidi selle peal karbis. vot seesama käsn tuleb vajutada prose pinide vahele kinni enamvähem ühtlaselt ja siis võib hakata uhama rahulikult. mitte midagi ei juhtu ühegi piniga ning survet saab avaldada päris kõvasti vajadusel

[Metsjeesus]

Aa... mul on seda enda "plastkohvris" ka, mingi 2-3ruutsentimeetrine õhuke käsn Kumer ta on, aga mis seal ikka. Eks ma ühel hetkel äkki kasvatan munad ja teen ära Sedakorda siis veega nagu kord ja kohus, hehe.

[martin366]

Prose lihvimine garantiid ei mõjuta ?

[Metsjeesus]

Ikka mõjutab, sama on jahutusega.

[Wiltz]

heh, no selle vahega, et jahutuse värki ei suuda mitte ükski garantiiremont kontrollida, ega kontrolligi...aga jah, lihvitud IHS'ga saadetakse loomulikult juba ukse pealt kohe mõne lahke sõna saatel minema.

samas, cpu's never break, so...

[martin366]

[Wiltz]

noh, kommenteeriks nii, et kuuldud on jah igasuguseid tondijutte ja ulmet. aga fakt on see, et umbes 10a jooksul, mis olen arvuteid kokku pannud nii omale kui teistele, pole MITTE ÜKSKI prose pekki läinud, ei äikese ega muude asjadega. kui on üks asi arvutis, mille garantii pärast ma ei kardaks siis see on cpu!
1 nö. palja core'ga prose olen ise teise ilma saatnud puhtalt oma lohakuse/rumaluse tõttu kunagi ammu...aga selle kusjuures vahetas garantii välja, kuna kleepisin IHS'i peale tagasi

[CoiL]

[Metsjeesus]

Phenom II pole nõgusad ju ? Inteleid lapitakse küll ja küll.

[CoiL]

Metsjeesus, Minu kunagine opteron ja 3000+ olid küll nõgusad. Uuemate kohta ei tea aga üldiselt on asi väga lihtsasti kontrollitav. Võta mingi 3000 vesilihv paber ja tee paar tiiru ilma, et prosele peale suruks lihvides... pärast on IHS-ilt ilusti näha kust on nõgus ja kust mitte.

[tahanteada]

Võib ka nii öelda, et niipalju kui on radiaatorite tootjaid, niipalju on olemas ka erinevaid seisukohti. Nii, et midagi igale maitsele midagi meelepärast.
-----------------------------
Prosade mahapõlemisest niipalju, et läbi ajaloo on AMD-de prosad olnud mahapõlemis-altimad. Ja paari sellist on õnnestunud ka reaalselt näha. Üks lauaarvuti oma ja teine läppari oma. Mõlemal juhul sama Keiss - kutu ventilaator ja töötamine pikalt ilma ventilaatorita. Lihtsalt kõikide tootjate emaplaadid pole varustatud termokaitsega ja siis uhab see prosa, kuidas jõuab - ilma, et keegi või miski tema tööd blokeeriks.