[Anna tooli]

link :: novaator


Eestil oleks võimalik muutuda läbipaistvaimaks riigiks maailmas, kui loobuda sularahast, pakkus Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets konverentsil TEDx Tartu peetud kõnes välja idee järgmiseks Tiigrihüppeks.

“Eesti IT-tiigri kuvand pole enam nii särav. Paneks selle tiigri jälle hüppama?” ütles Eamets. “Mis oleks, kui loobuks sularahast?”

Mida annab sularahast loobumine?

“Kui rohkem raha on pangas, siis see raha liigub kiiremini, seda kiiremini tõuseb kõigi jõukus,” põhjendas Eamets.

Eurole üleminek on ees ning euroga seoses pole inimestel väga tugevat psühholoogilist sidet. “Mündimajandus saab olema igavesti tüütu, ka vanade inimeste jaoks, kes peavad hakkama eristama eurosente,” ütles Eamets.

Tema sõnul muutub majandus sularahast loobumise tagajärjel selgemaks, läbipaistvamaks ning maksud hakkavad paremini laekuma. “Lõpuks võiksime kõik paremini elada,” tegi ta järelduse.

Sularahast loobumine eeldab Eametsa sõnul aga suuremat ühiskondlikku kokkulepet, sest seni kuni pangad võtavad ülekannetelt selliseid tasusid ja kaardimaksed maksavad nii palju nagu täna, ei juhtu midagi. “Finantssektor peab selle kokkuleppega kaasa tulema.”

Lisaks on sularahatu riik suureks väljakutseks IT-sektorile.

Paljud sektorid, kus tänapäeval makstakse sularahas, saaks Eametsa hinnangul kerge vaevaga üle viia sularahata arveldustele. Kui turgudel laenutatakse müüjatele kaale, siis miks ei võiks laenutada ka makseterminaale, pakkus ta välja.

Eestis ei ole teada, kui palju kulutusi toob sularaha kasutamine Eestis kaasa. Eesti Panga andmeil kulub sularaha käitlemisele 70 miljonit krooni aastas. Suurematel kommertspankadel kulub Eametsa hinnangul vähemalt samas suurusjärk, seega võib sularaha kasutamine Eestis maksma minna aastas mitusada miljonit krooni.

“See number tulevikus suureneb, sest euro kasutuselevõtuga suureneb müntide osakaal ja müntide käitlemine on palju kallim kui paberraha käitlemine,” ütles Eamets.

[Anna tooli]

link :: novaator

Eametsa sularahavaba riigi idee ajab Aafrikas juba juuri

Teeme Eestist sularahavaba riigi, pakkus Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets välja ja teenis selle idee eest nii toetust kui ka karmi kriitikat.

Selgub, et sularahata riigi idee rakendamisel on edumaa seal, kust seda kõige vähem ootaks. Arengumaad ei ole tavaliselt tehnoloogiliste uuenduste ülevõtmisel esirinnas, kirjutas BBC.

Kuid nii see on. 2007. aastast peale on Keenias arendatud uuenduslikku mobiiltelefonil põhinevat ülekannete süsteemi, mis võimaldab inimestel isegi pangaarvet omamata teha oma mobiiltelefoni abil rahaülekandeid. Piisab kõigest tekstisõnumist.

Edukaim sellistest teenustest on Vodafone’i ja Keenia enda mobiilioperaatori Safaricom ühine teenus M-Pesa. M tähistab mobiili ja Pesa on suahiili keeles raha.

Teenust kasutab rohkem kui pool Keenia täiskasvanud elanikkonnast, kes saadavad mobiiltelefonide abil raha kaugel elavatele sugulastele, maksavad arveid või tasuvad mobiiliga poes või taksos.

Mobiilmaksed võeti maailmas esimest korda kasutusele 1997. aastal Soomes, kus karastusjoogiautomaadist oli võimalik SMSi abil jook lunastada. Eestis on mobiilparkimine hästi omaks võetud, kuid mobiilmaksed kuulutati paari aasta eest meil peaaegu väljasurnuks.

Sellest hoolimata püüab Tartu mobiilmaksete firma Fortuma saavutada edu ligi poolesajas riigis, suvel laieneti mitmetesse Ladina-Ameerika riikidesse. Aafrikast on nende teenus olemas ainult LAVis.

Mobiil asendab panku ja sularaha

Keenia idee eripära on aga see, et maksete teostamiseks pole tarvis omada isegi pangaarvet.

M-Pesa teenuse kasutajaks on võimalik registreeruda poes, apteegis või bensiinijaamas. Seejärel on võimalik maksta sisse raha, mille abil on võimalik mobiiltelefoniga ülekandeid teha või poodides maksta. Ülekanne läheb teele SMSi abil.

Ülekande saanu läheb lähimasse Safaricomi esindusega poodi või bensiinijaama, kus tal on võimalik raha sulas välja võtta või teha lihtsalt selle mobiilraha abil makseid.

Idee edukus põhineb vajadusel. Kui arenenud riikide elanikest 96-98 protsenti omavad pangaarvet, siis Keenias on lood teised. Pangakontorid on kaugel ja internetiühendusi pole. Kuid selle asemel on võimalik asju ajada mobiiltelefoni abiga. Lisaks vabastab see riskidest, mida kujutab endast sularahakogustega ringijalutamine.

M-Pesal on kasutajaid üle 13 miljoni. Tänavu märtsis liikus M-Pesa kaudu 351 miljoni dollari vääringus mobiilset raha.

Teenus võitis hiljaaegu ajakirja Economist innovatsiooniauhinna.

M-Pesa on viidud ka Tansaaniasse, Afganistani ja Lõuna-Aafrika Vabariiki, järgmisena on kavas India.

Arenenud riikidel teine tee

Arenenud riikides läheb mobiiltelefoni ja rahakoti ühendamine siiski mõnevõrra teist rada, väidab Howard Wilcox telekommunikatsiooni sektori analüüsifirmast Juniper Research.

“Arenenud riikides tehakse mobiilimakseid teistsugust tehnoloogiat kasutades, seega on siin juttu peamiselt netipõhistest mobiilimaksetest, võimalusest saada arve kaupade ja teenuste eest koos telefoniarvega või siis SMS-maksetest,” ütles ta.

Mobiilmaksete igapäevaseks muutumisel on suur roll nutitelefonide edul. Järgmine sõna selles vallas on lähiväljaside NFC (near field communication) – kõrgväljaside seadmete omavaheliseks suhtluseks kuni 20 sentimeetri kauguselt.

Rakendusvõimalusi on palju. Jaapanis ja Lõuna-Koreas on selle abil olnud võimalik poodides maksta juba mõne aasta jooksul. Äsja teatas üks Stockholmi hotell, et hakkab NFC-tehnoloogiat kasutama hotellitubade uste avamiseks. Seega ei ole tarvis külalisel enam end hotelli sisse registreerida, vaid piisab vajaliku info enda mobiiltelefoni tõmbamisest.

Google juhi Eric Schmidti teatel on järgmine Google’i telefon juba NFC-kiibiga.

Mobiiltelefonil saab rahaasjade ajamisel olema aina suurem roll, väidab Juniper Resarchi Howard Wilcox. Tema sõnul teeb pool mobiiltelefonide kasutajatest aastaks 2014 mobiilmakseid, olgu siis endale telefoni muusikafailide allalaadimiseks või poodides reaalsete kaupade eest tasumisel.

[Jann1]

VÕIMATU!!!

Eestis elab väga suur osa inimesi kellel on täiturid arve kinni pannud ja saavad majandada ainult sularahas.
Vaevalt sellega midagi ette võetakse ja muudetakse.

Pea panti, et seda ei juhtu. Lihtsalt võimatu.

[korsten]

Eestis koorib teenusepakkuja nn SMS makse pealt eriti kobeda prossa...

[Renka]

[korsten]

[Denkeš]

Kindlasti on sellel ideel omad plussid aga sularaha kaotamine tekitab väga suuri turvariske. Aga mina isiklikult ei usu, et sularaha üldse olekski võimalik kaotada, isegi kui kaotatakse tekiks kasvõi eraalgatuslikult konkureeriv füüsiline maksevahend. Lihtsalt turg nõuaks seda.

[kpihus]

Mhmm, aga kuidas siis ümbrikupalka maksma hakatekse Eestis (ja ilmselt ka mujal maailmas) on tohutult suur hulk nö hallis ajas tegutsejaid, kellele on sularaha kasulik. Ja nendel tegelastel on piisavalt palju raha, et õigeid inimesi kinni maksta, kes sellise otsuse taga võiks olla. Kuidas saaks erakonna kontori ukse taha kotikest krõbisevat poetada, kui sularaha poleks ?

[Renka]

[ranel]

Siinkohal on mõistlik mainida eelmise nädala olukorda, kus pool Eestit oli mingi hetke ilma internetiühenduseta ja kaardimakse ei toiminud ...

[Renka]

[Scart]

Eks panku on ilmselgelt vaja nuumata, tõesti.

[korsten]

[Denkeš]

[ranel]

[Dirty Harry]

Minu arvates on idee sularahavabadusest hea.

St on selge, et täitsa ära ei ole mõtet ja võimalik sularaha kaotada sest plaan B peab alati olema. Küll aga on väga hea liikuda selles suunas, et sularaha võimalikult vähe kasutama peab. Näiteks see, et elektriraudteel saab juba sularahata hakkama, on üks hea samm edasi. Edelaraudteel saab samuti kaardiga maksta. Kui ka eraisikud saaksid omavahel teha äri käest-kätte sularahavabalt siis on see väga kõva samm edasi. Praegu saab kasutada ülekannet kui teine osapool on usaldusväärne.

Omaette teema on veel kaardiga makstes pankade võetavad vahendustasud, mis hetkel on päris suured. Hiljuti lugesin, et Šveitsis on näiteks need nii jaburalt suured, et väga paljudes söögikohtades ei saagi kaardiga maksta.

ranel, kui internet ei tööta siis vähemalt osad terminalid suudavad dial-up'iga luua enda keskusega side. Ning loomulikult on suurte süsteemide puhul oht, et selle võib töökorrast välja lüüa. Samas oleme juba pikka aega sõltuvad transpordist, elektrist, veest, prügiveost, internetist, telefonisidest ja muudest suurtest süsteemidest. Saame nagu hakkama või mis? Muidugi ON olnud ka suuremaid muresid... aga kui tihti neid on? Kas need on märkimisväärselt seganud?

Ma ei tea, kuidas on teistega aga ma võtaks iga kell väga laialdase kaardiga maksmise võimaluse koos sellega kaasneva riskiga. Ja kui vaja siis plaan B-na võiks olla sularaha. Samamoodi nagu tänapäeval on olemas tigupost juhuks kui plaan A ei tööta.

[lauri]

[teitur]

Laadal ostan väikse võtmehoidja 15kr eest ja teen siis pangaülekande?

[Dirty Harry]

[Jann1]

Kas hetkel on üldse mõni riik kus puudub sularaha?

[ranel]

Nagu irooniana ei töötand just kaardimakse Jebimist kui palju, kuna klient tankis enne ära ja siis tuli maksma


Ma ei tea küll, mis süsteemidest te räägite. Mina räägin nii, kuidas ma ise seda asja praktikas näen.

[tahanteada]

Mark0: Unustad ära selle, et sularaha on "kohe ja praegu" tehing. Seesama turutädi, kes saab selle 15 krooni, saab selle koheselt edasi kasutada - kasvõi lähimas poes leiva ostmiseks.
Igasugu ülekannetega peab ta kõigepealt ootama, et millal talle see raha pangaarvele laekub ja alles siis saab poest selle leiva osta.

Ja on veel üks nüanss. Kui keegi teeb selle 15 kroonise ülekande, siis see tädi ei saa kasutada ju mitte 15 krooni - vaid saab kasutada summat, kus 15 kroonist on maha lahutatud pangakulu.
-Ükski pank ei hoia ei kontosid ega kaarte niisama ilusate silmade eest, vaid konto omanik maksab hooldustasude jms.-ga selle kõik kinni.

Seega sularahas otsearveldus on alati odavam ja kiirem toiming, kui see on pankade-arvete kaudu käies. Ja pisisummade korral tuleb aastal "päris suur kopikas", mille võrra saab tegelikkuses vähem kulutada.

[Denkeš]

Ma ei saa aru miks Eesti Pank ei võiks viruaalraha süsteemi korraldada?

[korsten]

[Nokia]

esimene asi mis meelde tuli oli see Elioni tuumikvõrgu kadumine natukeseks ajaks, mis siis sellel ajal inimesed peaks varastama?

[386]

Ei saanud aru, miks on sularahata tehingud head. Ei leidnud mingit argumeti. Mitte ühtegi.

Hea on sularahta tehingud pangale, maksuametile, täituritele ja mingitele firmadele jne. Sorri. Mul on savi mida pangad ja riik tahab. Ma tahan et minul(eraisikuna) oleks mugav. Ning juba sajandeid on inimesed kasutanud sularaha/münte. Nüüd järsku enam ei saa hakkama?! Ning alternatiivsete võimalust hoidmine ei ole mitte saatanast vaid hea valik. Tahan maksan kaardiga, tahan maksan sularahas.

Ning ahnus on see mis ei lase antud süsteemil nagunii toimida. Igaüks võtab oma osa. Algusaegadel oli internetis ülekanded tasuta. Siis keevitati tasud juurde. Miski ei keela pankatel ülekande tasusi tõsta. Või siis mobiili ID. Või ID kaart(varjatud kulud - sa pead kaardi saamise eest maksma. Sa pead ostma ID kaardi lugeja). Kui kuskilt jääb raha puudu siis tõstetakse maksusi. Ning sellise süsteemi juures oled sa täiesti kaitseta.

[SurfData]

noh, idee iseenesest on nagu ta on oma plusside ja miinustega. Muidugi selleks, et see teoks saaks, peaksid pangad loobuma oma ülekannete jms hooldustasudest, aga kahtlen kas nad on nõus miljarditest loobuma (jah, selle pealt teenivad nad aastas MILJARDEID). Kodumaal neil sellised asjad puuduvad, aga paariariikides võib ju röövida palju süda ihkab.

On ju ülekandetasud, kaardi "hooldustasud," praegu veel ka välisriikidest raha vastuvõtmise tasud (90EEK per ülekanne!!!), kuid see viimane õnneks kaob ära uuest aastast tänu EU nõudele. Kaardimakse kuludest vist ei tasu rääkimagi hakata. Lisaks terminali rendile, mis aastas on ca 5000 eeq on ju ka maksete pealt tasud 2,5-2,95% per makse (paljureklaamitud american expressil vist rohkemgi). Ehk siis inimene tuleb maksab krediitkaardiga 10 000 eeq näiteks, aga firma kontole tuleb sellest 9705.- ainult ja panga puhaskasumisse läheb kohe 295.- Kunagi sai kasutatud webpos-i, aga siis otsustas pank selle ära lõpetada ning 4x kallimat kaardimakse terminali polnud mõtet võtta, eriti arvestades asjaolu, et tegu on turusegmendiga kus katted on enamasti 5-10%. Ehk siis pole mõtet 30-50% oma kattest teatud juhtudel pangale puhaskasumisse kinkida. Maksta saab alati kohapeal internetipangas ülekandega vajadusel ja pole siiani probleeme olnud. Muidugi muudes valdkondades kus katted on 30-300% ei ole väga probleem maksta see ~3% kaardimakse tasu, aga siiski ka see on kulu. OK suurtel kaubanduskeskustel on need kaarditasude % natuke väiksemad, kuid siiski päris kopsakad.

Eeskuju peaks kõigepealt tulema pankade poolelt, kus kaotatakse ära igasugused "hooldus-" ja "haldus"tasud nii nagu tsiviliseeritud riikides on (pole tasusid automaatide ristkasutamise pealt, pole internetipanga ülekandetasusid jne), siis saaks asja edasi vaadata, praegusel juhul oleks aga see pankade kasumi suurendamine jälle miljardite võrra. Kui tahetakse totaalset kontrolli ja inimeste jälgimist teha, siis nad peavad ise ka selleks midagi tegema. Täitsa 100% kadumist muidugi lubada ei saagi (eriti maapiirkondades) ja ka muude hädaolukordade tõttu nagu näiteks elioni katkestus kus inimesed kaardiga maksta ei saanud ja osad automaadid ka raha välja ei andnud. Kuid vähendamise mõttes oleks asjal jumet küll, kuid enne seda peavad nad looma eeldused ja süsteemid asja toimimiseks.

[Anton]

Sularahata ühiskonnal on vaid positiivne majanduslik mõõde. Samas on palju muud negatiivset nagu kas või "tahanteada" kirjutab või kõige olulisem - kui ma ikka tahan elada nii, et must ühtegi/minimaalselt jälge ei jää (ja mul peaks selleks õigus olema), siis ühe olulise asjana kasutan ma ainult sularaha! Sellise õiguse äravõtmine=selle piirkonna inimeste kiibistamisega.
Kuid kui seda teemat tahta edasi arendada, siis eelnevalt tuleb lahendada teine vähemalt "sama revolutsiooniline" teema, milleks on üksikisiku tulumaksu kaotamine! Üksikisiku tulumaksu kaotamine oleks ka iseseisvalt 10x Tiigrihüpe. Elu, mis algaks peale seda oleks hoopis lihtsam ja imelisem, kuna peale seda kaoks üksikisikul üldse ära avjadus suhelda otseselt maksuametiga ja maksuametit võiks vähemalt 2x vähendada. Lisaks tekiks veel hulgaliselt muid kasusi aga see oleks juba pikem jutt. Nii palju veel, et riigieelave (ka kohaliku) seisukohalt ei oleks see mingi probleem ja mingil juhul ei tähenda see seda, et tuleks kaotada ettevõtte investeeringutevabastus.

[Tbit]

sellised professorid siis meil ongi ve

[Ho Ho]

[korsten]

[Hazar]

keskmise kodaniku jaoks kõlab rohkem nagu taandareng, suurem osa arveldusest elektroonilisel meetodil ning väiksemad teenustasud on tore küll, kuid kuidas sa näiteks kaardiga kuskil külas turule lähed? vahetevahel on lihtsalt mugavam teha tehinguid sulas

[ihvike]

Sellist asja ei saa tiigrihüppe korras teha. Aga see juhtub iseenesest nagunii. Lihtsalt võtab veits aega.

[AJ]

Mul üks sõber ei kasuta üldse kaardimakseid. Peale palgapäeva võtab enamuse pappi automaadist sulas välja, arvele jääb ainult otsekorraldusete jaoks vajalik raha. Ütleb, et kaardiga maksjate tegevust on liiga lihtne jälgida.

[Dirty Harry]

[ihvike]

[tahanteada]

Uskuda võib, et ennem saabub kommunism, kus pole üleüldse mingisugust raha ei elektroonilist ega sulas.

Aga senini, kuni on olemas pangad & kaardid ja elektrooniline raharinglus, peab kogu aeg teatud summa sularahas käepärast olema. Kasvõi selleks, et kui poodi lähen, siis kaardimaksevärk ei toimu. Või kui lähen poodi ja seal valitseb "kuri kiri", et meil kaardiga maksta ei saa ja et panga-rahaautomaat asub nurga taga.

Minul küll maksab nii aeg kui ka maksab see, et ma ei pea mingite ülekande-rahajamade pärast oma närve kulutama. Milleks - sularaha rahakotti, kõik hetkega koheselt tehtud ja ei mingit põdemist - küll sellepärast, et ei tea millal mulle mingi raha laekub või siis selle pärast, et ei tea millal minu poolt ülekantud summa kuhugile pärale jõuab jms...

[Ho Ho]

[teitur]

[Ho Ho]

[teitur]

[ihvike]

Tegelt see Eamets midagi väga sisuliselt valet ei kirjuta - selged järeldused, et rohkem läbipaistvust, kiirem jne. Aga nagu ma kirjutasin, sellist asja ei saa kampaania korras teha, kui veel ikkagi märkimisväärne osa käibest on sulas ja side katkemisel raha ei liigu. Kunagi kui maksevõimalus jõuab sinnamaani, et iga inimese pangakaart (või misiganes kujul see vidin siis tulevikus on) suudab elektroonilist raha nii välja anda kui vastu võtta, siis toimub see üleminek automaatselt.

[tahanteada]

ihvike: No ma tahan näha seda ühiskonda, kus iga 100-200 meetri taga asuvad kaardimakseterminalid. Ja kus kõik - nii saatmine kui vastuvõtmine toimub täpselt samal hetkel. Ning et mitte üks kaardimasin ei teata - "seda kaarti ma ei loe / seda kaarti ma ei aksepteeri" Või veel hullem teade .et Teil pole kaardi peal raha.
Lisaks veel see, et kõik see panga-kaardivärgendus toimub tasuta.

Nägin alles teisipäeval poes täiesti igapäevast / tavapärast pilti, kus inimene üritas kaardiga maksta aga ei tuhkagi - ja inimene pidi norus näoga poest lahkuma ja ei mingit kaupa...

[jägaja]

[Ho Ho]

Analüüsitakse üldjuhul ikka selle pärast, et näha kas sa üldse oled suuteline laenu tagasi maksma. Igaüks oskab heleroosadest unistustest heietada kuid kui ikka on näha, et inimene ei suuda rahaga käituda siis ei ole mõtet laenu anda.

[jägaja]

No siis aitab SMS ja raha tuleb

[Tbit]

aga olgem tegelt ka ikka reaalsuse piirides, kas meil on nii arenenud ühiskond ja infrastruktuur kus võib ühe pea, et põhilisema maksevahendi ära kaotada

see tiigrihüppe teema selles on nagu "teeme ära" kordaläinud ebaõnnestumine. suure hurraaga võib kõike alustada . . .

[Denkeš]

[tahanteada]

Denkeš: Ja kas arvad, et virtuaalse rahasüsteemide loomine, käigus hoidmine, hooldamine, arendamine ei maksa mitte kopikatki või. Maksab nii, et vähe pole ning mida kontode ja kaartide omanikud oma kuu- ja aastatasudega kinni plekivad.

[Ho Ho]

Ega sularahaga majandamine samuti odav lõbu pole. Ei tea kui kaua saab üht makseterminali ülal pidada selle raha eest, mis kulub rahaautomaadi ühekordse "täitmise" peale