[Anna tooli]

link :: novaator


Eestil oleks võimalik muutuda läbipaistvaimaks riigiks maailmas, kui loobuda sularahast, pakkus Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets konverentsil TEDx Tartu peetud kõnes välja idee järgmiseks Tiigrihüppeks.

“Eesti IT-tiigri kuvand pole enam nii särav. Paneks selle tiigri jälle hüppama?” ütles Eamets. “Mis oleks, kui loobuks sularahast?”

Mida annab sularahast loobumine?

“Kui rohkem raha on pangas, siis see raha liigub kiiremini, seda kiiremini tõuseb kõigi jõukus,” põhjendas Eamets.

Eurole üleminek on ees ning euroga seoses pole inimestel väga tugevat psühholoogilist sidet. “Mündimajandus saab olema igavesti tüütu, ka vanade inimeste jaoks, kes peavad hakkama eristama eurosente,” ütles Eamets.

Tema sõnul muutub majandus sularahast loobumise tagajärjel selgemaks, läbipaistvamaks ning maksud hakkavad paremini laekuma. “Lõpuks võiksime kõik paremini elada,” tegi ta järelduse.

Sularahast loobumine eeldab Eametsa sõnul aga suuremat ühiskondlikku kokkulepet, sest seni kuni pangad võtavad ülekannetelt selliseid tasusid ja kaardimaksed maksavad nii palju nagu täna, ei juhtu midagi. “Finantssektor peab selle kokkuleppega kaasa tulema.”

Lisaks on sularahatu riik suureks väljakutseks IT-sektorile.

Paljud sektorid, kus tänapäeval makstakse sularahas, saaks Eametsa hinnangul kerge vaevaga üle viia sularahata arveldustele. Kui turgudel laenutatakse müüjatele kaale, siis miks ei võiks laenutada ka makseterminaale, pakkus ta välja.

Eestis ei ole teada, kui palju kulutusi toob sularaha kasutamine Eestis kaasa. Eesti Panga andmeil kulub sularaha käitlemisele 70 miljonit krooni aastas. Suurematel kommertspankadel kulub Eametsa hinnangul vähemalt samas suurusjärk, seega võib sularaha kasutamine Eestis maksma minna aastas mitusada miljonit krooni.

“See number tulevikus suureneb, sest euro kasutuselevõtuga suureneb müntide osakaal ja müntide käitlemine on palju kallim kui paberraha käitlemine,” ütles Eamets.

[Anna tooli]

link :: novaator

Eametsa sularahavaba riigi idee ajab Aafrikas juba juuri

Teeme Eestist sularahavaba riigi, pakkus Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets välja ja teenis selle idee eest nii toetust kui ka karmi kriitikat.

Selgub, et sularahata riigi idee rakendamisel on edumaa seal, kust seda kõige vähem ootaks. Arengumaad ei ole tavaliselt tehnoloogiliste uuenduste ülevõtmisel esirinnas, kirjutas BBC.

Kuid nii see on. 2007. aastast peale on Keenias arendatud uuenduslikku mobiiltelefonil põhinevat ülekannete süsteemi, mis võimaldab inimestel isegi pangaarvet omamata teha oma mobiiltelefoni abil rahaülekandeid. Piisab kõigest tekstisõnumist.

Edukaim sellistest teenustest on Vodafone’i ja Keenia enda mobiilioperaatori Safaricom ühine teenus M-Pesa. M tähistab mobiili ja Pesa on suahiili keeles raha.

Teenust kasutab rohkem kui pool Keenia täiskasvanud elanikkonnast, kes saadavad mobiiltelefonide abil raha kaugel elavatele sugulastele, maksavad arveid või tasuvad mobiiliga poes või taksos.

Mobiilmaksed võeti maailmas esimest korda kasutusele 1997. aastal Soomes, kus karastusjoogiautomaadist oli võimalik SMSi abil jook lunastada. Eestis on mobiilparkimine hästi omaks võetud, kuid mobiilmaksed kuulutati paari aasta eest meil peaaegu väljasurnuks.

Sellest hoolimata püüab Tartu mobiilmaksete firma Fortuma saavutada edu ligi poolesajas riigis, suvel laieneti mitmetesse Ladina-Ameerika riikidesse. Aafrikast on nende teenus olemas ainult LAVis.

Mobiil asendab panku ja sularaha

Keenia idee eripära on aga see, et maksete teostamiseks pole tarvis omada isegi pangaarvet.

M-Pesa teenuse kasutajaks on võimalik registreeruda poes, apteegis või bensiinijaamas. Seejärel on võimalik maksta sisse raha, mille abil on võimalik mobiiltelefoniga ülekandeid teha või poodides maksta. Ülekanne läheb teele SMSi abil.

Ülekande saanu läheb lähimasse Safaricomi esindusega poodi või bensiinijaama, kus tal on võimalik raha sulas välja võtta või teha lihtsalt selle mobiilraha abil makseid.

Idee edukus põhineb vajadusel. Kui arenenud riikide elanikest 96-98 protsenti omavad pangaarvet, siis Keenias on lood teised. Pangakontorid on kaugel ja internetiühendusi pole. Kuid selle asemel on võimalik asju ajada mobiiltelefoni abiga. Lisaks vabastab see riskidest, mida kujutab endast sularahakogustega ringijalutamine.

M-Pesal on kasutajaid üle 13 miljoni. Tänavu märtsis liikus M-Pesa kaudu 351 miljoni dollari vääringus mobiilset raha.

Teenus võitis hiljaaegu ajakirja Economist innovatsiooniauhinna.

M-Pesa on viidud ka Tansaaniasse, Afganistani ja Lõuna-Aafrika Vabariiki, järgmisena on kavas India.

Arenenud riikidel teine tee

Arenenud riikides läheb mobiiltelefoni ja rahakoti ühendamine siiski mõnevõrra teist rada, väidab Howard Wilcox telekommunikatsiooni sektori analüüsifirmast Juniper Research.

“Arenenud riikides tehakse mobiilimakseid teistsugust tehnoloogiat kasutades, seega on siin juttu peamiselt netipõhistest mobiilimaksetest, võimalusest saada arve kaupade ja teenuste eest koos telefoniarvega või siis SMS-maksetest,” ütles ta.

Mobiilmaksete igapäevaseks muutumisel on suur roll nutitelefonide edul. Järgmine sõna selles vallas on lähiväljaside NFC (near field communication) – kõrgväljaside seadmete omavaheliseks suhtluseks kuni 20 sentimeetri kauguselt.

Rakendusvõimalusi on palju. Jaapanis ja Lõuna-Koreas on selle abil olnud võimalik poodides maksta juba mõne aasta jooksul. Äsja teatas üks Stockholmi hotell, et hakkab NFC-tehnoloogiat kasutama hotellitubade uste avamiseks. Seega ei ole tarvis külalisel enam end hotelli sisse registreerida, vaid piisab vajaliku info enda mobiiltelefoni tõmbamisest.

Google juhi Eric Schmidti teatel on järgmine Google’i telefon juba NFC-kiibiga.

Mobiiltelefonil saab rahaasjade ajamisel olema aina suurem roll, väidab Juniper Resarchi Howard Wilcox. Tema sõnul teeb pool mobiiltelefonide kasutajatest aastaks 2014 mobiilmakseid, olgu siis endale telefoni muusikafailide allalaadimiseks või poodides reaalsete kaupade eest tasumisel.

[Jann1]

VÕIMATU!!!

Eestis elab väga suur osa inimesi kellel on täiturid arve kinni pannud ja saavad majandada ainult sularahas.
Vaevalt sellega midagi ette võetakse ja muudetakse.

Pea panti, et seda ei juhtu. Lihtsalt võimatu.

[korsten]

Eestis koorib teenusepakkuja nn SMS makse pealt eriti kobeda prossa...

[Renka]

[korsten]

[Denkeš]

Kindlasti on sellel ideel omad plussid aga sularaha kaotamine tekitab väga suuri turvariske. Aga mina isiklikult ei usu, et sularaha üldse olekski võimalik kaotada, isegi kui kaotatakse tekiks kasvõi eraalgatuslikult konkureeriv füüsiline maksevahend. Lihtsalt turg nõuaks seda.

[kpihus]

Mhmm, aga kuidas siis ümbrikupalka maksma hakatekse Eestis (ja ilmselt ka mujal maailmas) on tohutult suur hulk nö hallis ajas tegutsejaid, kellele on sularaha kasulik. Ja nendel tegelastel on piisavalt palju raha, et õigeid inimesi kinni maksta, kes sellise otsuse taga võiks olla. Kuidas saaks erakonna kontori ukse taha kotikest krõbisevat poetada, kui sularaha poleks ?

[Renka]

[ranel]

Siinkohal on mõistlik mainida eelmise nädala olukorda, kus pool Eestit oli mingi hetke ilma internetiühenduseta ja kaardimakse ei toiminud ...

[Renka]

[Scart]

Eks panku on ilmselgelt vaja nuumata, tõesti.

[korsten]

[Denkeš]

[ranel]

[Dirty Harry]

Minu arvates on idee sularahavabadusest hea.

St on selge, et täitsa ära ei ole mõtet ja võimalik sularaha kaotada sest plaan B peab alati olema. Küll aga on väga hea liikuda selles suunas, et sularaha võimalikult vähe kasutama peab. Näiteks see, et elektriraudteel saab juba sularahata hakkama, on üks hea samm edasi. Edelaraudteel saab samuti kaardiga maksta. Kui ka eraisikud saaksid omavahel teha äri käest-kätte sularahavabalt siis on see väga kõva samm edasi. Praegu saab kasutada ülekannet kui teine osapool on usaldusväärne.

Omaette teema on veel kaardiga makstes pankade võetavad vahendustasud, mis hetkel on päris suured. Hiljuti lugesin, et Šveitsis on näiteks need nii jaburalt suured, et väga paljudes söögikohtades ei saagi kaardiga maksta.

ranel, kui internet ei tööta siis vähemalt osad terminalid suudavad dial-up'iga luua enda keskusega side. Ning loomulikult on suurte süsteemide puhul oht, et selle võib töökorrast välja lüüa. Samas oleme juba pikka aega sõltuvad transpordist, elektrist, veest, prügiveost, internetist, telefonisidest ja muudest suurtest süsteemidest. Saame nagu hakkama või mis? Muidugi ON olnud ka suuremaid muresid... aga kui tihti neid on? Kas need on märkimisväärselt seganud?

Ma ei tea, kuidas on teistega aga ma võtaks iga kell väga laialdase kaardiga maksmise võimaluse koos sellega kaasneva riskiga. Ja kui vaja siis plaan B-na võiks olla sularaha. Samamoodi nagu tänapäeval on olemas tigupost juhuks kui plaan A ei tööta.

[lauri]

[teitur]

Laadal ostan väikse võtmehoidja 15kr eest ja teen siis pangaülekande?

[Dirty Harry]

[Jann1]

Kas hetkel on üldse mõni riik kus puudub sularaha?

[ranel]

Nagu irooniana ei töötand just kaardimakse Jebimist kui palju, kuna klient tankis enne ära ja siis tuli maksma


Ma ei tea küll, mis süsteemidest te räägite. Mina räägin nii, kuidas ma ise seda asja praktikas näen.

[tahanteada]

Mark0: Unustad ära selle, et sularaha on "kohe ja praegu" tehing. Seesama turutädi, kes saab selle 15 krooni, saab selle koheselt edasi kasutada - kasvõi lähimas poes leiva ostmiseks.
Igasugu ülekannetega peab ta kõigepealt ootama, et millal talle see raha pangaarvele laekub ja alles siis saab poest selle leiva osta.

Ja on veel üks nüanss. Kui keegi teeb selle 15 kroonise ülekande, siis see tädi ei saa kasutada ju mitte 15 krooni - vaid saab kasutada summat, kus 15 kroonist on maha lahutatud pangakulu.
-Ükski pank ei hoia ei kontosid ega kaarte niisama ilusate silmade eest, vaid konto omanik maksab hooldustasude jms.-ga selle kõik kinni.

Seega sularahas otsearveldus on alati odavam ja kiirem toiming, kui see on pankade-arvete kaudu käies. Ja pisisummade korral tuleb aastal "päris suur kopikas", mille võrra saab tegelikkuses vähem kulutada.

[Denkeš]

Ma ei saa aru miks Eesti Pank ei võiks viruaalraha süsteemi korraldada?

[korsten]

[Nokia]

esimene asi mis meelde tuli oli see Elioni tuumikvõrgu kadumine natukeseks ajaks, mis siis sellel ajal inimesed peaks varastama?