praegune kellaaeg 17.06.2025 16:18:44 |
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
teretalv
HV veteran
liitunud: 15.01.2006
|
03.11.2010 21:35:32
|
|
|
| tsitaat: |
Ainuke vahe on selles, et kui tule riigieelarvelisele teisele kursusele siis on sul 6 riigieelarvelise semesti asemel 4 tükki järgi.
Vist oli ka nii, et kui tuled esimesele kursusele siis saad valida mida üle kanda eelmisest koolist, aga kui tuled teisele siis ei saa valida ja kantakse kõik üle.
|
siis ikka on nii et esimese kursuse ained ei pea tegema kui on 4 semestrit järgi, räägid iseendale vastu
_________________
Ära usu kes kutsuvad kuskile raha investeerima. Suurt tootlust ei tule keegi kandikul kätte tooma! Head ja kindlat tootlust saab ainult siis, kui ise enda kontrolli all on kogu protsess või enamus sellest.
Teen Hobikorras Audio, Video, Foto ja Trükiettevalmistust/Kujundust ja Python Scripte |
|
| Kommentaarid: 51 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
1 :: |
44 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Mario.
HV Guru
liitunud: 25.07.2004
|
|
03.11.2010 21:44:10
|
|
|
| No niiehknaa ma kahtlen kutsekoolide pädevuses sissejuhatavalt ka midagi õpetada.
|
|
| Kommentaarid: 274 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
6 :: |
2 :: |
217 |
|
| tagasi üles |
|
|
ak.90
HV veteran
liitunud: 01.06.2007
|
|
03.11.2010 22:16:00
|
|
|
| teretalv kirjutas: |
| tsitaat: |
Ainuke vahe on selles, et kui tule riigieelarvelisele teisele kursusele siis on sul 6 riigieelarvelise semesti asemel 4 tükki järgi.
Vist oli ka nii, et kui tuled esimesele kursusele siis saad valida mida üle kanda eelmisest koolist, aga kui tuled teisele siis ei saa valida ja kantakse kõik üle.
|
siis ikka on nii et esimese kursuse ained ei pea tegema kui on 4 semestrit järgi, räägid iseendale vastu |
Sellesmõttes, et sul on riigeelarvelist 4 semestrit järgi.
Kui tuled esimesele kursusele saad 3+1 aastat õppida riigieelarvelisel, peaasi, et täidad miinimumkoormuse ära.
Kui tuled teisele on 2+1 aasta riigeelarvelist toetust.
| MarioA. kirjutas: |
| No niiehknaa ma kahtlen kutsekoolide pädevuses sissejuhatavalt ka midagi õpetada. |
Ega ülikoolis ka teab mis pädevalt kõike ei õpetata, peab ikka omal ka tahtmist olema, et asja korralikult hallata.
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
188 |
|
| tagasi üles |
|
|
Mario.
HV Guru
liitunud: 25.07.2004
|
|
03.11.2010 23:06:43
|
|
|
| Selles on sul tuline õigus.
|
|
| Kommentaarid: 274 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
6 :: |
2 :: |
217 |
|
| tagasi üles |
|
|
heretic666
HV Guru
liitunud: 13.02.2006
|
|
09.11.2010 00:21:25
|
|
|
| Otsi mulle asutus, mis teeb sulle kõik selgeks, kui sa ei viitsi ise asjaga tegeleda?
|
|
| Kommentaarid: 72 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
70 |
|
| tagasi üles |
|
|
Mario.
HV Guru
liitunud: 25.07.2004
|
|
09.11.2010 07:32:23
|
|
|
Miks nii rumal nõudmine? Selge, et kutse- ja ülikool eeldab pädevate oskuste omandamiseks omapoolset panust ja siirast huvi.
Mina soovin aga väita, et kutsekoolide sisuline temaatikaline materjal, õppekord ja maht ei kannata mingit kriitikat.
|
|
| Kommentaarid: 274 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
6 :: |
2 :: |
217 |
|
| tagasi üles |
|
|
teretalv
HV veteran
liitunud: 15.01.2006
|
|
09.11.2010 12:50:06
|
|
|
| tsitaat: |
Mina soovin aga väita, et kutsekoolide sisuline temaatikaline materjal, õppekord ja maht ei kannata mingit kriitikat.
|
ei kannata jah 
_________________
Ära usu kes kutsuvad kuskile raha investeerima. Suurt tootlust ei tule keegi kandikul kätte tooma! Head ja kindlat tootlust saab ainult siis, kui ise enda kontrolli all on kogu protsess või enamus sellest.
Teen Hobikorras Audio, Video, Foto ja Trükiettevalmistust/Kujundust ja Python Scripte |
|
| Kommentaarid: 51 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
1 :: |
44 |
|
| tagasi üles |
|
|
Rasmus
HV veteran
liitunud: 30.12.2002
|
|
09.11.2010 13:00:25
|
|
|
| teretalv kirjutas: |
| tsitaat: |
Mina soovin aga väita, et kutsekoolide sisuline temaatikaline materjal, õppekord ja maht ei kannata mingit kriitikat.
|
ei kannata jah |
Ühtpidi on teil vast õiguski, aga igal mündil on siiski kaks külge. Mina arvan seda, et igal erineval haridusliigil (pean silmas siinkohal akadeemilist kõrgharidust vs kutseharidust) peaks olema oma kindel nišš, mida ta täidab ja mina julgen küll praegu öelda, et kutseharidus täidab oma nišši minu arust paremini, kui akadeemilist kõrgharidust andev õppeasutus.
_________________
Rakvere parasiit |
|
| Kommentaarid: 50 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
|
teretalv
HV veteran
liitunud: 15.01.2006
|
|
09.11.2010 13:20:24
|
|
|
| tsitaat: |
mida ta täidab ja mina julgen küll praegu öelda, et kutseharidus täidab oma nišši minu arust paremini, kui akadeemilist kõrgharidust andev õppeasutus.
|
kus kohas ta täidab paremini kui kutsekooli lõpetanud õpilased ei kõlba tööandjate arust sest neil puudub EELNEV töökogemus, isegi töökohti pole kus MASSILISELT iga aasta uusi kutsekoolide lõpetajaid tööle saaks minna
_________________
Ära usu kes kutsuvad kuskile raha investeerima. Suurt tootlust ei tule keegi kandikul kätte tooma! Head ja kindlat tootlust saab ainult siis, kui ise enda kontrolli all on kogu protsess või enamus sellest.
Teen Hobikorras Audio, Video, Foto ja Trükiettevalmistust/Kujundust ja Python Scripte |
|
| Kommentaarid: 51 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
1 :: |
44 |
|
| tagasi üles |
|
|
knoppix
HV kasutaja
liitunud: 21.11.2003
|
|
09.11.2010 13:35:11
|
|
|
| MarioA. kirjutas: |
| Mina soovin aga väita, et kutsekoolide sisuline temaatikaline materjal, õppekord ja maht ei kannata mingit kriitikat. |
Loomulikult ei ole kutsekool koht kus kohas spetsialiseerutakse või pärast mille lõpetamist võib ennast spetsialistiks nimetada. Kuid siiski leian, et kutsekooli poolt antud alus on piisavalt pädev ning mitmekülgne.
standardne haridus tulenevalt õppekavast on nii ehk naa puudulik kuid pakutakse võimalust laiendada oma silmaringi, jõuda otsusele mis meeldib ning luua visiooni oma tulevikusoovidest. Kool on võimalik läbida ka "natukene targema sekretäri" tasemel, kuid huvi üles näidates on õpetajate poolsed teadmised / kooli infrastruktuur ning loodud "tundidevälised tegevused" loovad head tingimused eriala valdamiseks.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
Fukiku
Kreisi kasutaja
liitunud: 06.11.2003
|
|
09.11.2010 13:41:11
|
|
|
| knoppix kirjutas: |
| MarioA. kirjutas: |
| Mina soovin aga väita, et kutsekoolide sisuline temaatikaline materjal, õppekord ja maht ei kannata mingit kriitikat. |
Loomulikult ei ole kutsekool koht kus kohas spetsialiseerutakse või pärast mille lõpetamist võib ennast spetsialistiks nimetada. Kuid siiski leian, et kutsekooli poolt antud alus on piisavalt pädev ning mitmekülgne.
standardne haridus tulenevalt õppekavast on nii ehk naa puudulik kuid pakutakse võimalust laiendada oma silmaringi, jõuda otsusele mis meeldib ning luua visiooni oma tulevikusoovidest. Kool on võimalik läbida ka "natukene targema sekretäri" tasemel, kuid huvi üles näidates on õpetajate poolsed teadmised / kooli infrastruktuur ning loodud "tundidevälised tegevused" loovad head tingimused eriala valdamiseks. |
Oot-oot, kas just kutsehariduse mõte ei olegi see, et sa omandad elukutse ja oled valmis kooli lõpetamise järel kohe töötama? Mingid kokad, ehitajad, tislerid ju vist enamvähem sellist haridust saavadki ju? Või näidatakse neile ka ainult kaugelt tööd ja räägitakse ümmargust mulli ja siis saadetakse tööpõllule tegelikult ametit õppima, tähtis diplom taskus?
Iseküsimus on muidugi see, et kas IT on ala, mida eelpool kirjeldatud filosoofiaga üldse võimalik õppida/õpetada on.
Laiapõhjalise hariduse andmine ja inimese ettevalmistamine iseseisvaks õppimiseks, ameti omandamiseks on siiski rohkem akadeemilise kõrghariduse rida kui kutsehariduse eesmärk.
_________________
Foxic is just a simple fox
Enne kui sa küsid oma küsimuse - küsi seda vannipardilt! Rangelt soovitatav enne programmeerimise alafoorumisse uue teema tegemist. |
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
|
Max Powers
liitunud: 21.03.2003
|
|
09.11.2010 13:50:09
|
|
|
| Ameti omandamine peaks just kutsehariduse (+rakenduslik) eesmärk olema. Akadeemiline on see "laiapõhjaline"
|
|
| Kommentaarid: 215 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
2 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
|
knoppix
HV kasutaja
liitunud: 21.11.2003
|
|
09.11.2010 14:00:20
|
|
|
| Fukiku kirjutas: |
Oot-oot, kas just kutsehariduse mõte ei olegi see, et sa omandad elukutse ja oled valmis kooli lõpetamise järel kohe töötama? Mingid kokad, ehitajad, tislerid ju vist enamvähem sellist haridust saavadki ju? Või näidatakse neile ka ainult kaugelt tööd ja räägitakse ümmargust mulli ja siis saadetakse tööpõllule tegelikult ametit õppima, tähtis diplom taskus?
Iseküsimus on muidugi see, et kas IT on ala, mida eelpool kirjeldatud filosoofiaga üldse võimalik õppida/õpetada on.
|
Minu arvates ei ole võimalik võrrelda ehitajaid, kokki, tislereid. 5 aastat tagasi treisid tislerid lauajalgu samalaadselt nagu praegu, kokad kasutavad jätkuvalt standartseid panne ja toidulisandeid.
IT alal niimoodi hakkama ei saa. Ma usun, et kui võtta suvaline progreja, veebidisainer, sys-op vms ja 5 aastaks purki panna siis oma teadmistelt on ta praktiliselt kasutu.
Kutsekooli poolt antud põhi on piisav, et praktikatel tööandjale silma jääda ning 3 kuuga genereerida rohkem teadmisi konkreetsest valdkonnast kui 4 aastaga kutsekoolis.
On mitmeid tuttavaid kes on koolist läinud otse riigitööle, mõne suurema ettevõtte kõrgrmale positsioonile IT alal just sellepärast, et nemad omandavad oma teadmised noorelt, kohustuslike praktikate käigus jaksavad (on huvi rabeleda) nagu loomad, õpivad uusi asju ulmelistel kiirustel pärast mida pakutakse ka tööd.
Samas tõsiasi, et kes pole praktikatel silma paistnud, pole ka sekretärist paremat töökohta pärast kooli koos diplomiga.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
Rasmus
HV veteran
liitunud: 30.12.2002
|
|
09.11.2010 14:01:01
|
|
|
| teretalv kirjutas: |
| tsitaat: |
mida ta täidab ja mina julgen küll praegu öelda, et kutseharidus täidab oma nišši minu arust paremini, kui akadeemilist kõrgharidust andev õppeasutus.
|
kus kohas ta täidab paremini kui kutsekooli lõpetanud õpilased ei kõlba tööandjate arust sest neil puudub EELNEV töökogemus, isegi töökohti pole kus MASSILISELT iga aasta uusi kutsekoolide lõpetajaid tööle saaks minna |
Väidan seda, et kutsehariduse omandanud õppuri reaalsed omandatud praktilised oskused on hetkel suuremad, kui akadeemilise hariduse omandanud õppuril. Ma ei hakanud absoluutselt selle võrdluse korral tooma sisse lisatingimusi (nagu näiteks tööandjate poolt soovitud eelnev töökogemus vms), sest see tingimus on väga levinud igati ja ka akadeemilise kõrghariduse omandanud õppuri puhul eeldatakse töökogemuse olemasolu ning selliste lisatingimuste vaatlemine ei ole üleüldse ju praegu teemaks.
Kuigi ma ei ole ise ettevõtte juht ja ei ole osalenud ka erinevate ettevõtete personalitöös, on läbi mitmete kogemuste ja tuttavate siiski minuni jõudnud infot, et praeguses seisus on tugevamate praktiliste oskustega kutsehariduse omandanud õppur eelisseisus, sest sobitusaeg on lühem ja töötulemused selle võrra efektiivsemad.
Kindlasti on minu jaoks üheks oluliseks asjaoluks siinkohal ka see, et akadeemilise hariduse tase on selles mõistes muutunud, et väga paljud õppurid omandavad kõrghariduse bakalaureuse kraadi tasemel, kuid samas on teada (ja sellest on juba viimasel ajal ka jälle rääkima hakatud nii avalikus meedias kui ka mujal), et bakalaureus, kui akadeemiline aluskraad ei taga veel piisavalt head spetsialiteeti tööturule sisenemisel ning seetõttu ongi akadeemilise hariduse omandanud õppurid selle võrra keerulisemas olukorras. Spetsialiteeti tagav õpe algab siiski alles magistrantuuris (nagu ka eelnevatel aegadel käidi kõrgkoolis 5 aastat, mitte 3) ning alles siis on tagatud õppurile piisavalt head akadeemilised oskused olemaks väga heas konkurentsis teiste tööturule sisenejatega.
Paraku on minu silmade järgi praegu tekkinud olukord, kus noor õppur, kes on omandanud bakalaureuse kraadi eeldab, et ta on omandanud ka kõik vajaminevad oskused edasiseks tööjõuturul läbi löömiseks ja suur on ehmatus, kui jõutakse reaalse tulemuseni, et reaalsed ametioskused on kahjuks puudulikud ning ei võimalda täita neid ametikohti, mida täitma peaks.
Teine oluline asjaolu, mida mina vaatlen on see, millised on Eesti keskmise ettevõtte IKT vajadused reaalselt. Kindlasti saab alati raamidest välja minna ning tuua näiteks ettevõtteid, millede töötajate professioon peab olema väga kõrge, kuid enamik ettevõtteid selliseid töötajaid lihtsalt ei vaja.
Keskmine Eesti ettevõte, töötajate arvuga 10-50 töötajat ning tõenäoliselt IT-ga seotud töökohtade arvuga vahemikus 5-20 ei vaja magistrikraadiga spetsialisti, vaid vajab IT-töötajat, kui teenindavat üksust, mis rahuldab kõik esmased vajadused. Keerulisemate situatsioonide jaoks ostetakse vajadusel teenus sisse ja kuna see olukord on vägagi tõenäoliselt kas väga lühiajaline või üleüldse puudub, siis on minu silmade läbi IKT sektor natuke üle hinnatud.
Ma ei pea siinkohal silmas ettevõtteid, kelle jaoks IT on põhitegevusala, vaid just enamikke ettevõtteid, kelle jaoks IT oma olemuses on ikkagi toetav ja teenindav, mitte põhitegevust pakkuv struktuur. Selliseid ettevõtteid on eestis märgatavalt rohkem ja nende vajadused ei eelda kõrgharidusega spetsialiteedi olemasolu.
Väga oluline valdkond, kus akadeemiline IT haridus kindlasti peab pakkuma väga häid teadmisi ja oskuseid (ja minu arusaamist mööda pakub) on tarkvaraarendus ja sellega seotud valdkonnad. See on valdkond, kus kutseharidus ei paku tõenäoliselt mitte kunagi konkurentsi akadeemilisele haridusele, sest akadeemilise hariduse suunitlus ja tulem on lihtsalt niivõrd erinev. Kuna hetkel on Eesti eripära ka see, et meil on ettevõtteid, kes antud valdkonnaga ka aktiivselt tegelevad ning jälgides tööbörsi võib üsna julgelt öelda, et "töökäsi" selles valdkonnas on alati puudu, siis see on kindlasti koht, kus akadeemiline haridus õigustab ennast igati.
Küll aga näen mina kitsaskohta mõlema hariduseliigi puhul hoopis mujal. Mina leian seda, et märgatavalt rohkem tuleks tähelepanu pöörata kommunikatsiooni ja üldistele asjaajamisoskustele. Siinkohal ei saa absoluutselt öelda, et akadeemilise haridusega õppur oleks eelistatud, sest mõlemal valdkonna õppuril on need oskused kahjuks väga madalal tasemel ja nende headus on pigem tingitud isiksuseomadustest, mitte õpitud professionaalsusest. See on asi, millele mina pööraksin märgatavalt rohkem tähelepanu, sest minu isiklik kogemus ütleb seda, et palju reaalelulisi probleeme tulenebki just madalast kommunikatsioonivõimest, mitte teadmiste puudumisest.
_________________
Rakvere parasiit |
|
| Kommentaarid: 50 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
|
mirko28
Aeg maha 1p
liitunud: 31.12.2003
|
|
09.11.2010 14:19:02
|
|
|
| Kas neid kes ülikoolis max paar aastat käisid ja seejärel tööle asusid, võiks nimetada sisuliselt kutsekooli taustaga inimesteks? Minu arust võiks. Või mis te arvate?
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
Fukiku
Kreisi kasutaja
liitunud: 06.11.2003
|
|
09.11.2010 14:29:09
|
|
|
| knoppix kirjutas: |
| Fukiku kirjutas: |
Oot-oot, kas just kutsehariduse mõte ei olegi see, et sa omandad elukutse ja oled valmis kooli lõpetamise järel kohe töötama? Mingid kokad, ehitajad, tislerid ju vist enamvähem sellist haridust saavadki ju? Või näidatakse neile ka ainult kaugelt tööd ja räägitakse ümmargust mulli ja siis saadetakse tööpõllule tegelikult ametit õppima, tähtis diplom taskus?
Iseküsimus on muidugi see, et kas IT on ala, mida eelpool kirjeldatud filosoofiaga üldse võimalik õppida/õpetada on.
|
Minu arvates ei ole võimalik võrrelda ehitajaid, kokki, tislereid. 5 aastat tagasi treisid tislerid lauajalgu samalaadselt nagu praegu, kokad kasutavad jätkuvalt standartseid panne ja toidulisandeid.
IT alal niimoodi hakkama ei saa. Ma usun, et kui võtta suvaline progreja, veebidisainer, sys-op vms ja 5 aastaks purki panna siis oma teadmistelt on ta praktiliselt kasutu.
Kutsekooli poolt antud põhi on piisav, et praktikatel tööandjale silma jääda ning 3 kuuga genereerida rohkem teadmisi konkreetsest valdkonnast kui 4 aastaga kutsekoolis.
On mitmeid tuttavaid kes on koolist läinud otse riigitööle, mõne suurema ettevõtte kõrgrmale positsioonile IT alal just sellepärast, et nemad omandavad oma teadmised noorelt, kohustuslike praktikate käigus jaksavad (on huvi rabeleda) nagu loomad, õpivad uusi asju ulmelistel kiirustel pärast mida pakutakse ka tööd.
Samas tõsiasi, et kes pole praktikatel silma paistnud, pole ka sekretärist paremat töökohta pärast kooli koos diplomiga. |
Täpselt nagu ma ütlesin - IT õppimine kutsehariduse vormis tundub minu jaoks juba oma olemuselt natuke vildakas idee, eriti juhul kui seda tehakse põhikooli baasilt. Inimesed ei ole minu arvates nii noorelt veel piisavalt küpsed, et olla võimelised sel alal haridust omandama ning korralikku pädevust saavutama. Puudu vast eelkõige võimekusest ise ennast motiveerida otsima, uurima, õppima.
IT puhul pigem peaks rääkima ainult rakenduskõrgharidusest (IT Kolledzh näiteks) ja akadeemilisest haridusest (TÜ, TTÜ). Võibolla ma muidugi alahindan kutsekoolide taset antud valdkonnas tugevalt alla, aga kangesti kipub selline mulje jääma, et kutseharidus IKT valdkonnas ei tööta.
_________________
Foxic is just a simple fox
Enne kui sa küsid oma küsimuse - küsi seda vannipardilt! Rangelt soovitatav enne programmeerimise alafoorumisse uue teema tegemist. |
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
|
Rasmus
HV veteran
liitunud: 30.12.2002
|
|
09.11.2010 14:33:14
|
|
|
| Fukiku kirjutas: |
Täpselt nagu ma ütlesin - IT õppimine kutsehariduse vormis tundub minu jaoks juba oma olemuselt natuke vildakas idee, eriti juhul kui seda tehakse põhikooli baasilt. Inimesed ei ole minu arvates nii noorelt veel piisavalt küpsed, et olla võimelised sel alal haridust omandama ning korralikku pädevust saavutama. Puudu vast eelkõige võimekusest ise ennast motiveerida otsima, uurima, õppima.
IT puhul pigem peaks rääkima ainult rakenduskõrgharidusest (IT Kolledzh näiteks) ja akadeemilisest haridusest (TÜ, TTÜ). Võibolla ma muidugi alahindan kutsekoolide taset antud valdkonnas tugevalt alla, aga kangesti kipub selline mulje jääma, et kutseharidus IKT valdkonnas ei tööta. |
See kõik sõltub sellest, millisel tasemel spetsialisti sa vaatled. Kutseharidussüsteem ei peagi väljutama spetsialisti, kes on võimeline töötama näiteks keskmise suurusega ettevõttes IT-juhina. Küll aga madalamatel astmetel. Ei ole enam nii, et IT spetsialist peab olema väga laialdaste teadmistega ning oskama kõiki tegevusi rohujuure tasandilt kuni tipptegevusteni välja. Ka IT valdkond on sisemiselt spetsialiseerunud ja nn "musta töö" tegijaid on samuti vaja.
_________________
Rakvere parasiit |
|
| Kommentaarid: 50 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
|
Fukiku
Kreisi kasutaja
liitunud: 06.11.2003
|
|
09.11.2010 14:37:32
|
|
|
| Rasmus kirjutas: |
| Fukiku kirjutas: |
Täpselt nagu ma ütlesin - IT õppimine kutsehariduse vormis tundub minu jaoks juba oma olemuselt natuke vildakas idee, eriti juhul kui seda tehakse põhikooli baasilt. Inimesed ei ole minu arvates nii noorelt veel piisavalt küpsed, et olla võimelised sel alal haridust omandama ning korralikku pädevust saavutama. Puudu vast eelkõige võimekusest ise ennast motiveerida otsima, uurima, õppima.
IT puhul pigem peaks rääkima ainult rakenduskõrgharidusest (IT Kolledzh näiteks) ja akadeemilisest haridusest (TÜ, TTÜ). Võibolla ma muidugi alahindan kutsekoolide taset antud valdkonnas tugevalt alla, aga kangesti kipub selline mulje jääma, et kutseharidus IKT valdkonnas ei tööta. |
See kõik sõltub sellest, millisel tasemel spetsialisti sa vaatled. Kutseharidussüsteem ei peagi väljutama spetsialisti, kes on võimeline töötama näiteks keskmise suurusega ettevõttes IT-juhina. Küll aga madalamatel astmetel. Ei ole enam nii, et IT spetsialist peab olema väga laialdaste teadmistega ning oskama kõiki tegevusi rohujuure tasandilt kuni tipptegevusteni välja. Ka IT valdkond on sisemiselt spetsialiseerunud ja nn "musta töö" tegijaid on samuti vaja. |
Tõsi, aga IT-sisene spetsialiseerumine toimib jälle suuremates struktuurides, ma usun. Keskmine 15-20 töötajaga firma, kellel on ühte IT tugiisikut vaja, vajab minu arvates pigem rakenduskõrghariduse tasemega inimest - tööpõld on siiski üle keskmise lai. Kutseharidusega "musta töö" tegijad leiaksid oma niši minu arvates pigem kuskil suures IT tugiteenuseid müüvas firmas elukutseliste windowsi installijate ja arvutikastide kokkulappajatena, ilmselt ka esimese taseme kasutajatoe rollides. Palju aga Eestis selliseid töökohti on? Ma arvan, et kokku vast vähem, kui neid väike- ja keskmise suurusega firmade IT-inimese positsioone, kuhu rakenduskõrgharidusega noor võiks pürgida.
_________________
Foxic is just a simple fox
Enne kui sa küsid oma küsimuse - küsi seda vannipardilt! Rangelt soovitatav enne programmeerimise alafoorumisse uue teema tegemist. |
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
|
Rasmus
HV veteran
liitunud: 30.12.2002
|
|
09.11.2010 14:52:51
|
|
|
| Fukiku kirjutas: |
| Tõsi, aga IT-sisene spetsialiseerumine toimib jälle suuremates struktuurides, ma usun. Keskmine 15-20 töötajaga firma, kellel on ühte IT tugiisikut vaja, vajab minu arvates pigem rakenduskõrghariduse tasemega inimest - tööpõld on siiski üle keskmise lai. Kutseharidusega "musta töö" tegijad leiaksid oma niši minu arvates pigem kuskil suures IT tugiteenuseid müüvas firmas elukutseliste windowsi installijate ja arvutikastide kokkulappajatena, ilmselt ka esimese taseme kasutajatoe rollides. Palju aga Eestis selliseid töökohti on? Ma arvan, et kokku vast vähem, kui neid väike- ja keskmise suurusega firmade IT-inimese positsioone, kuhu rakenduskõrgharidusega noor võiks pürgida. |
No eks siin olegi tegelikult juba tegemist rohkem subjektiivse arvamusega. Sul on kindlasti omad head argumendid, miks sa arvad, et 15-20 töökohaga (mitte töötajaga!) ettevõte vajab kõrgharidusega spetsialisti. Kuna olen ise töötanud IT-teenuseid (sh IT-tugiteenuseid pakkuvas ettevõttes), kelle klientide hulgas oli valdav enamik just 15-20 töökohaga olevaid ettevõtteid, siis võin julgelt öelda, et reaalsed vajadused on nii madalad, et kõrgharidusega spetsialisti need ettevõtted minu kogemuse järgi ei vaja - ilmselge overkill. Piisab vaid sellest, kui teenusena ostetakse konseptsioon (seda ka vajadusel) sisse, ning igapäevase süsteemi töö tagab just tavaline kutseharidusega spetsialist. Tõenäoliselt tuleb palgavahesid arvestades ka oluliselt odavam, sest kõrgharidusega spetsialist tahab tõenäoliselt ka märgatavalt suuremat töötasu, mis on tema haridustaset ja võimekust arvestades ka täiesti arusaadav.
Teiselt poolt näengi ma just siin ka seda ohtu, et hea haridusega spetsialist kipub oma valdkonnas pahatihti üle pingutama. Nagu ma juba eelnevalt mainisin, siis minu arust on IKT sektor Eestis natuke liialt ületähtsustatud ja ülehinnatud. Enamike ettevõtete jaoks on tegemist ikkagi teenindava, mitte juhtiva struktuuriga. Küll aga on inimesed edevad ja hea haridusega spetsialist tahab tingimata rakendada igasugu edevaid lahendusi, mis mingil ajahetkel võivad ettevõtte tööd hoopistükkis takistama hakata. Olen ise selliseid asju näinud ja läbi elanud, seega räägin siinkohal praegu ainult enda kogemusest ja ei tugine üldisele pildile.
_________________
Rakvere parasiit |
|
| Kommentaarid: 50 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
|
Fukiku
Kreisi kasutaja
liitunud: 06.11.2003
|
|
09.11.2010 14:58:25
|
|
|
| Rasmus kirjutas: |
No eks siin olegi tegelikult juba tegemist rohkem subjektiivse arvamusega. Sul on kindlasti omad head argumendid, miks sa arvad, et 15-20 töökohaga (mitte töötajaga!) ettevõte vajab kõrgharidusega spetsialisti. Kuna olen ise töötanud IT-teenuseid (sh IT-tugiteenuseid pakkuvas ettevõttes), kelle klientide hulgas oli valdav enamik just 15-20 töökohaga olevaid ettevõtteid, siis võin julgelt öelda, et reaalsed vajadused on nii madalad, et kõrgharidusega spetsialisti need ettevõtted minu kogemuse järgi ei vaja - ilmselge overkill. Piisab vaid sellest, kui teenusena ostetakse konseptsioon (seda ka vajadusel) sisse, ning igapäevase süsteemi töö tagab just tavaline kutseharidusega spetsialist. Tõenäoliselt tuleb palgavahesid arvestades ka oluliselt odavam, sest kõrgharidusega spetsialist tahab tõenäoliselt ka märgatavalt suuremat töötasu, mis on tema haridustaset ja võimekust arvestades ka täiesti arusaadav.
Teiselt poolt näengi ma just siin ka seda ohtu, et hea haridusega spetsialist kipub oma valdkonnas pahatihti üle pingutama. Nagu ma juba eelnevalt mainisin, siis minu arust on IKT sektor Eestis natuke liialt ületähtsustatud ja ülehinnatud. Enamike ettevõtete jaoks on tegemist ikkagi teenindava, mitte juhtiva struktuuriga. Küll aga on inimesed edevad ja hea haridusega spetsialist tahab tingimata rakendada igasugu edevaid lahendusi, mis mingil ajahetkel võivad ettevõtte tööd hoopistükkis takistama hakata. Olen ise selliseid asju näinud ja läbi elanud, seega räägin siinkohal praegu ainult enda kogemusest ja ei tugine üldisele pildile. |
Tunnistan, et võibolla olin oma väljaütlemistega natukene ennatlik ja ilmselgelt väga subjektiivne. IT tugiteenuste pakkumise valdkonnaga olen kokku puutunud väga põgusalt, seega rohkem üritan sel teemal mitte sõna võtta. 
_________________
Foxic is just a simple fox
Enne kui sa küsid oma küsimuse - küsi seda vannipardilt! Rangelt soovitatav enne programmeerimise alafoorumisse uue teema tegemist. |
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
|
mirko28
Aeg maha 1p
liitunud: 31.12.2003
|
|
09.11.2010 15:08:54
|
|
|
Rasmus'e jutuga olen päri. Näen selles samu arusaamu, millest ka ise kunagi siin rääkisin.
Tulen vast siiski enda eelnevalt öeldud seisukohtade juurde tagasi, kuna keegi tolla neid kommenteerida veel ei viitsinud.
Nimelt, kas teile ei tundu, et koolid on tänapäeval nagu teleturud, lähed ostma mikserit, aga saad 7 lisajupinat kaasa? Mida kõrgem kool, seda rohkem juppe saab kaasa. Kas teile tundub ka, et praktilises elus pole nende juppidega midagi peale hakata?
Miks siis Teleturg koolides on? Sellepärast, et kool ongi Turg, kes on mõjutatav niipaljude mõjutajate poolt, et põhiteema läheb üldse kaduma seal. Või mis te arvate?
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
Traf
Kreisi kasutaja
liitunud: 04.12.2007
|
|
09.11.2010 15:13:03
|
|
|
| estrose kirjutas: |
Rasmus'e jutuga olen päri. Näen selles samu arusaamu, millest ka ise kunagi siin rääkisin.
Tulen vast siiski enda eelnevalt öeldud seisukohtade juurde tagasi, kuna keegi tolla neid kommenteerida veel ei viitsinud.
Nimelt, kas teile ei tundu, et koolid on tänapäeval nagu teleturud, lähed ostma mikserit, aga saad 7 lisajupinat kaasa? Mida kõrgem kool, seda rohkem juppe saab kaasa. Kas teile tundub ka, et praktilises elus pole nende juppidega midagi peale hakata?
Miks siis Teleturg koolides on? Sellepärast, et kool ongi Turg, kes on mõjutatav niipaljude mõjutajate poolt, et põhiteema läheb üldse kaduma seal. Või mis te arvate? |
Kutsekoolides õpetatakse spetsiifilisi ja praktilisi oskusi.
Kõrgkoolis õpetatakse mõtlema.
|
|
| Kommentaarid: 49 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
48 |
|
| tagasi üles |
|
|
Flavius
HV Guru
liitunud: 25.12.2005
|
|
09.11.2010 15:21:35
|
|
|
Ja IT on valdkond, kus peab oskama mõtlema, seetõttu ka eelistatakse võimalikult kõrge haridusega inimesi.
|
|
| Kommentaarid: 126 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
118 |
|
| tagasi üles |
|
|
mirko28
Aeg maha 1p
liitunud: 31.12.2003
|
|
09.11.2010 15:23:42
|
|
|
| tsitaat: |
Kutsekoolides õpetatakse spetsiifilisi ja praktilisi oskusi.
Kõrgkoolis õpetatakse mõtlema. |
| tsitaat: |
A lot of fellows nowadays have a B.A., M.D., or Ph.D. Unfortunately, they don't have a J.O.B. ~"Fats" Domino
|
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
Fukiku
Kreisi kasutaja
liitunud: 06.11.2003
|
|
09.11.2010 15:24:38
|
|
|
| estrose kirjutas: |
Rasmus'e jutuga olen päri. Näen selles samu arusaamu, millest ka ise kunagi siin rääkisin.
Tulen vast siiski enda eelnevalt öeldud seisukohtade juurde tagasi, kuna keegi tolla neid kommenteerida veel ei viitsinud.
Nimelt, kas teile ei tundu, et koolid on tänapäeval nagu teleturud, lähed ostma mikserit, aga saad 7 lisajupinat kaasa? Mida kõrgem kool, seda rohkem juppe saab kaasa. Kas teile tundub ka, et praktilises elus pole nende juppidega midagi peale hakata?
Miks siis Teleturg koolides on? Sellepärast, et kool ongi Turg, kes on mõjutatav niipaljude mõjutajate poolt, et põhiteema läheb üldse kaduma seal. Või mis te arvate? |
Enda arvates ma kommenteerisin tookord ka sinu seisukohta, et sinu soovitus keskenduda ülikoolis ainult programmeerimise ainetele ja muud ignoreerida, on pehmelt öeldes jama kuivõrd siis sa võtadki ülikoolist välja kutsehariduse ja oled kitsalt spetsialiseeritunud mutrike, kes ei adu laia pilti. Siis ei oleks vaja ka ülikooli ronida.
_________________
Foxic is just a simple fox
Enne kui sa küsid oma küsimuse - küsi seda vannipardilt! Rangelt soovitatav enne programmeerimise alafoorumisse uue teema tegemist. |
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
| lisa lemmikuks |
|
 |
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
