praegune kellaaeg 06.06.2026 12:03:26 |
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
teretalv
HV veteran
liitunud: 15.01.2006
|
03.11.2010 21:35:32
|
|
|
| tsitaat: |
Ainuke vahe on selles, et kui tule riigieelarvelisele teisele kursusele siis on sul 6 riigieelarvelise semesti asemel 4 tükki järgi.
Vist oli ka nii, et kui tuled esimesele kursusele siis saad valida mida üle kanda eelmisest koolist, aga kui tuled teisele siis ei saa valida ja kantakse kõik üle.
|
siis ikka on nii et esimese kursuse ained ei pea tegema kui on 4 semestrit järgi, räägid iseendale vastu
_________________
Ära usu kes kutsuvad kuskile raha investeerima. Suurt tootlust ei tule keegi kandikul kätte tooma! Head ja kindlat tootlust saab ainult siis, kui ise enda kontrolli all on kogu protsess või enamus sellest.
Teen Hobikorras Audio, Video, Foto ja Trükiettevalmistust/Kujundust ja Python Scripte |
|
| Kommentaarid: 51 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
1 :: |
44 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Mario.
HV Guru
liitunud: 25.07.2004
|
|
03.11.2010 21:44:10
|
|
|
| No niiehknaa ma kahtlen kutsekoolide pädevuses sissejuhatavalt ka midagi õpetada.
|
|
| Kommentaarid: 274 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
6 :: |
2 :: |
217 |
|
| tagasi üles |
|
|
ak.90
HV veteran
liitunud: 01.06.2007
|
|
03.11.2010 22:16:00
|
|
|
| teretalv kirjutas: |
| tsitaat: |
Ainuke vahe on selles, et kui tule riigieelarvelisele teisele kursusele siis on sul 6 riigieelarvelise semesti asemel 4 tükki järgi.
Vist oli ka nii, et kui tuled esimesele kursusele siis saad valida mida üle kanda eelmisest koolist, aga kui tuled teisele siis ei saa valida ja kantakse kõik üle.
|
siis ikka on nii et esimese kursuse ained ei pea tegema kui on 4 semestrit järgi, räägid iseendale vastu |
Sellesmõttes, et sul on riigeelarvelist 4 semestrit järgi.
Kui tuled esimesele kursusele saad 3+1 aastat õppida riigieelarvelisel, peaasi, et täidad miinimumkoormuse ära.
Kui tuled teisele on 2+1 aasta riigeelarvelist toetust.
| MarioA. kirjutas: |
| No niiehknaa ma kahtlen kutsekoolide pädevuses sissejuhatavalt ka midagi õpetada. |
Ega ülikoolis ka teab mis pädevalt kõike ei õpetata, peab ikka omal ka tahtmist olema, et asja korralikult hallata.
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
188 |
|
| tagasi üles |
|
|
Mario.
HV Guru
liitunud: 25.07.2004
|
|
03.11.2010 23:06:43
|
|
|
| Selles on sul tuline õigus.
|
|
| Kommentaarid: 274 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
6 :: |
2 :: |
217 |
|
| tagasi üles |
|
|
heretic666
HV Guru
liitunud: 13.02.2006
|
|
09.11.2010 00:21:25
|
|
|
| Otsi mulle asutus, mis teeb sulle kõik selgeks, kui sa ei viitsi ise asjaga tegeleda?
|
|
| Kommentaarid: 73 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
70 |
|
| tagasi üles |
|
|
Mario.
HV Guru
liitunud: 25.07.2004
|
|
09.11.2010 07:32:23
|
|
|
Miks nii rumal nõudmine? Selge, et kutse- ja ülikool eeldab pädevate oskuste omandamiseks omapoolset panust ja siirast huvi.
Mina soovin aga väita, et kutsekoolide sisuline temaatikaline materjal, õppekord ja maht ei kannata mingit kriitikat.
|
|
| Kommentaarid: 274 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
6 :: |
2 :: |
217 |
|
| tagasi üles |
|
|
teretalv
HV veteran
liitunud: 15.01.2006
|
|
09.11.2010 12:50:06
|
|
|
| tsitaat: |
Mina soovin aga väita, et kutsekoolide sisuline temaatikaline materjal, õppekord ja maht ei kannata mingit kriitikat.
|
ei kannata jah 
_________________
Ära usu kes kutsuvad kuskile raha investeerima. Suurt tootlust ei tule keegi kandikul kätte tooma! Head ja kindlat tootlust saab ainult siis, kui ise enda kontrolli all on kogu protsess või enamus sellest.
Teen Hobikorras Audio, Video, Foto ja Trükiettevalmistust/Kujundust ja Python Scripte |
|
| Kommentaarid: 51 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
1 :: |
44 |
|
| tagasi üles |
|
|
Rasmus
HV veteran
liitunud: 30.12.2002
|
|
09.11.2010 13:00:25
|
|
|
| teretalv kirjutas: |
| tsitaat: |
Mina soovin aga väita, et kutsekoolide sisuline temaatikaline materjal, õppekord ja maht ei kannata mingit kriitikat.
|
ei kannata jah |
Ühtpidi on teil vast õiguski, aga igal mündil on siiski kaks külge. Mina arvan seda, et igal erineval haridusliigil (pean silmas siinkohal akadeemilist kõrgharidust vs kutseharidust) peaks olema oma kindel nišš, mida ta täidab ja mina julgen küll praegu öelda, et kutseharidus täidab oma nišši minu arust paremini, kui akadeemilist kõrgharidust andev õppeasutus.
_________________
Rakvere parasiit |
|
| Kommentaarid: 49 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
|
teretalv
HV veteran
liitunud: 15.01.2006
|
|
09.11.2010 13:20:24
|
|
|
| tsitaat: |
mida ta täidab ja mina julgen küll praegu öelda, et kutseharidus täidab oma nišši minu arust paremini, kui akadeemilist kõrgharidust andev õppeasutus.
|
kus kohas ta täidab paremini kui kutsekooli lõpetanud õpilased ei kõlba tööandjate arust sest neil puudub EELNEV töökogemus, isegi töökohti pole kus MASSILISELT iga aasta uusi kutsekoolide lõpetajaid tööle saaks minna
_________________
Ära usu kes kutsuvad kuskile raha investeerima. Suurt tootlust ei tule keegi kandikul kätte tooma! Head ja kindlat tootlust saab ainult siis, kui ise enda kontrolli all on kogu protsess või enamus sellest.
Teen Hobikorras Audio, Video, Foto ja Trükiettevalmistust/Kujundust ja Python Scripte |
|
| Kommentaarid: 51 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
1 :: |
44 |
|
| tagasi üles |
|
|
knoppix
HV kasutaja
liitunud: 21.11.2003
|
|
09.11.2010 13:35:11
|
|
|
| MarioA. kirjutas: |
| Mina soovin aga väita, et kutsekoolide sisuline temaatikaline materjal, õppekord ja maht ei kannata mingit kriitikat. |
Loomulikult ei ole kutsekool koht kus kohas spetsialiseerutakse või pärast mille lõpetamist võib ennast spetsialistiks nimetada. Kuid siiski leian, et kutsekooli poolt antud alus on piisavalt pädev ning mitmekülgne.
standardne haridus tulenevalt õppekavast on nii ehk naa puudulik kuid pakutakse võimalust laiendada oma silmaringi, jõuda otsusele mis meeldib ning luua visiooni oma tulevikusoovidest. Kool on võimalik läbida ka "natukene targema sekretäri" tasemel, kuid huvi üles näidates on õpetajate poolsed teadmised / kooli infrastruktuur ning loodud "tundidevälised tegevused" loovad head tingimused eriala valdamiseks.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
Fukiku
Kreisi kasutaja
liitunud: 06.11.2003
|
|
09.11.2010 13:41:11
|
|
|
| knoppix kirjutas: |
| MarioA. kirjutas: |
| Mina soovin aga väita, et kutsekoolide sisuline temaatikaline materjal, õppekord ja maht ei kannata mingit kriitikat. |
Loomulikult ei ole kutsekool koht kus kohas spetsialiseerutakse või pärast mille lõpetamist võib ennast spetsialistiks nimetada. Kuid siiski leian, et kutsekooli poolt antud alus on piisavalt pädev ning mitmekülgne.
standardne haridus tulenevalt õppekavast on nii ehk naa puudulik kuid pakutakse võimalust laiendada oma silmaringi, jõuda otsusele mis meeldib ning luua visiooni oma tulevikusoovidest. Kool on võimalik läbida ka "natukene targema sekretäri" tasemel, kuid huvi üles näidates on õpetajate poolsed teadmised / kooli infrastruktuur ning loodud "tundidevälised tegevused" loovad head tingimused eriala valdamiseks. |
Oot-oot, kas just kutsehariduse mõte ei olegi see, et sa omandad elukutse ja oled valmis kooli lõpetamise järel kohe töötama? Mingid kokad, ehitajad, tislerid ju vist enamvähem sellist haridust saavadki ju? Või näidatakse neile ka ainult kaugelt tööd ja räägitakse ümmargust mulli ja siis saadetakse tööpõllule tegelikult ametit õppima, tähtis diplom taskus?
Iseküsimus on muidugi see, et kas IT on ala, mida eelpool kirjeldatud filosoofiaga üldse võimalik õppida/õpetada on.
Laiapõhjalise hariduse andmine ja inimese ettevalmistamine iseseisvaks õppimiseks, ameti omandamiseks on siiski rohkem akadeemilise kõrghariduse rida kui kutsehariduse eesmärk.
_________________
Foxic is just a simple fox
Enne kui sa küsid oma küsimuse - küsi seda vannipardilt! Rangelt soovitatav enne programmeerimise alafoorumisse uue teema tegemist. |
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
|
Max Powers
liitunud: 21.03.2003
|
|
09.11.2010 13:50:09
|
|
|
| Ameti omandamine peaks just kutsehariduse (+rakenduslik) eesmärk olema. Akadeemiline on see "laiapõhjaline"
|
|
| Kommentaarid: 215 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
2 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
|
knoppix
HV kasutaja
liitunud: 21.11.2003
|
|
09.11.2010 14:00:20
|
|
|
| Fukiku kirjutas: |
Oot-oot, kas just kutsehariduse mõte ei olegi see, et sa omandad elukutse ja oled valmis kooli lõpetamise järel kohe töötama? Mingid kokad, ehitajad, tislerid ju vist enamvähem sellist haridust saavadki ju? Või näidatakse neile ka ainult kaugelt tööd ja räägitakse ümmargust mulli ja siis saadetakse tööpõllule tegelikult ametit õppima, tähtis diplom taskus?
Iseküsimus on muidugi see, et kas IT on ala, mida eelpool kirjeldatud filosoofiaga üldse võimalik õppida/õpetada on.
|
Minu arvates ei ole võimalik võrrelda ehitajaid, kokki, tislereid. 5 aastat tagasi treisid tislerid lauajalgu samalaadselt nagu praegu, kokad kasutavad jätkuvalt standartseid panne ja toidulisandeid.
IT alal niimoodi hakkama ei saa. Ma usun, et kui võtta suvaline progreja, veebidisainer, sys-op vms ja 5 aastaks purki panna siis oma teadmistelt on ta praktiliselt kasutu.
Kutsekooli poolt antud põhi on piisav, et praktikatel tööandjale silma jääda ning 3 kuuga genereerida rohkem teadmisi konkreetsest valdkonnast kui 4 aastaga kutsekoolis.
On mitmeid tuttavaid kes on koolist läinud otse riigitööle, mõne suurema ettevõtte kõrgrmale positsioonile IT alal just sellepärast, et nemad omandavad oma teadmised noorelt, kohustuslike praktikate käigus jaksavad (on huvi rabeleda) nagu loomad, õpivad uusi asju ulmelistel kiirustel pärast mida pakutakse ka tööd.
Samas tõsiasi, et kes pole praktikatel silma paistnud, pole ka sekretärist paremat töökohta pärast kooli koos diplomiga.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
Rasmus
HV veteran
liitunud: 30.12.2002
|
|
09.11.2010 14:01:01
|
|
|
| teretalv kirjutas: |
| tsitaat: |
mida ta täidab ja mina julgen küll praegu öelda, et kutseharidus täidab oma nišši minu arust paremini, kui akadeemilist kõrgharidust andev õppeasutus.
|
kus kohas ta täidab paremini kui kutsekooli lõpetanud õpilased ei kõlba tööandjate arust sest neil puudub EELNEV töökogemus, isegi töökohti pole kus MASSILISELT iga aasta uusi kutsekoolide lõpetajaid tööle saaks minna |
Väidan seda, et kutsehariduse omandanud õppuri reaalsed omandatud praktilised oskused on hetkel suuremad, kui akadeemilise hariduse omandanud õppuril. Ma ei hakanud absoluutselt selle võrdluse korral tooma sisse lisatingimusi (nagu näiteks tööandjate poolt soovitud eelnev töökogemus vms), sest see tingimus on väga levinud igati ja ka akadeemilise kõrghariduse omandanud õppuri puhul eeldatakse töökogemuse olemasolu ning selliste lisatingimuste vaatlemine ei ole üleüldse ju praegu teemaks.
Kuigi ma ei ole ise ettevõtte juht ja ei ole osalenud ka erinevate ettevõtete personalitöös, on läbi mitmete kogemuste ja tuttavate siiski minuni jõudnud infot, et praeguses seisus on tugevamate praktiliste oskustega kutsehariduse omandanud õppur eelisseisus, sest sobitusaeg on lühem ja töötulemused selle võrra efektiivsemad.
Kindlasti on minu jaoks üheks oluliseks asjaoluks siinkohal ka see, et akadeemilise hariduse tase on selles mõistes muutunud, et väga paljud õppurid omandavad kõrghariduse bakalaureuse kraadi tasemel, kuid samas on teada (ja sellest on juba viimasel ajal ka jälle rääkima hakatud nii avalikus meedias kui ka mujal), et bakalaureus, kui akadeemiline aluskraad ei taga veel piisavalt head spetsialiteeti tööturule sisenemisel ning seetõttu ongi akadeemilise hariduse omandanud õppurid selle võrra keerulisemas olukorras. Spetsialiteeti tagav õpe algab siiski alles magistrantuuris (nagu ka eelnevatel aegadel käidi kõrgkoolis 5 aastat, mitte 3) ning alles siis on tagatud õppurile piisavalt head akadeemilised oskused olemaks väga heas konkurentsis teiste tööturule sisenejatega.
Paraku on minu silmade järgi praegu tekkinud olukord, kus noor õppur, kes on omandanud bakalaureuse kraadi eeldab, et ta on omandanud ka kõik vajaminevad oskused edasiseks tööjõuturul läbi löömiseks ja suur on ehmatus, kui jõutakse reaalse tulemuseni, et reaalsed ametioskused on kahjuks puudulikud ning ei võimalda täita neid ametikohti, mida täitma peaks.
Teine oluline asjaolu, mida mina vaatlen on see, millised on Eesti keskmise ettevõtte IKT vajadused reaalselt. Kindlasti saab alati raamidest välja minna ning tuua näiteks ettevõtteid, millede töötajate professioon peab olema väga kõrge, kuid enamik ettevõtteid selliseid töötajaid lihtsalt ei vaja.
Keskmine Eesti ettevõte, töötajate arvuga 10-50 töötajat ning tõenäoliselt IT-ga seotud töökohtade arvuga vahemikus 5-20 ei vaja magistrikraadiga spetsialisti, vaid vajab IT-töötajat, kui teenindavat üksust, mis rahuldab kõik esmased vajadused. Keerulisemate situatsioonide jaoks ostetakse vajadusel teenus sisse ja kuna see olukord on vägagi tõenäoliselt kas väga lühiajaline või üleüldse puudub, siis on minu silmade läbi IKT sektor natuke üle hinnatud.
Ma ei pea siinkohal silmas ettevõtteid, kelle jaoks IT on põhitegevusala, vaid just enamikke ettevõtteid, kelle jaoks IT oma olemuses on ikkagi toetav ja teenindav, mitte põhitegevust pakkuv struktuur. Selliseid ettevõtteid on eestis märgatavalt rohkem ja nende vajadused ei eelda kõrgharidusega spetsialiteedi olemasolu.
Väga oluline valdkond, kus akadeemiline IT haridus kindlasti peab pakkuma väga häid teadmisi ja oskuseid (ja minu arusaamist mööda pakub) on tarkvaraarendus ja sellega seotud valdkonnad. See on valdkond, kus kutseharidus ei paku tõenäoliselt mitte kunagi konkurentsi akadeemilisele haridusele, sest akadeemilise hariduse suunitlus ja tulem on lihtsalt niivõrd erinev. Kuna hetkel on Eesti eripära ka see, et meil on ettevõtteid, kes antud valdkonnaga ka aktiivselt tegelevad ning jälgides tööbörsi võib üsna julgelt öelda, et "töökäsi" selles valdkonnas on alati puudu, siis see on kindlasti koht, kus akadeemiline haridus õigustab ennast igati.
Küll aga näen mina kitsaskohta mõlema hariduseliigi puhul hoopis mujal. Mina leian seda, et märgatavalt rohkem tuleks tähelepanu pöörata kommunikatsiooni ja üldistele asjaajamisoskustele. Siinkohal ei saa absoluutselt öelda, et akadeemilise haridusega õppur oleks eelistatud, sest mõlemal valdkonna õppuril on need oskused kahjuks väga madalal tasemel ja nende headus on pigem tingitud isiksuseomadustest, mitte õpitud professionaalsusest. See on asi, millele mina pööraksin märgatavalt rohkem tähelepanu, sest minu isiklik kogemus ütleb seda, et palju reaalelulisi probleeme tulenebki just madalast kommunikatsioonivõimest, mitte teadmiste puudumisest.
_________________
Rakvere parasiit |
|
| Kommentaarid: 49 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
|
mirko28
Aeg maha 1p
liitunud: 31.12.2003
|
|
09.11.2010 14:19:02
|
|
|
| Kas neid kes ülikoolis max paar aastat käisid ja seejärel tööle asusid, võiks nimetada sisuliselt kutsekooli taustaga inimesteks? Minu arust võiks. Või mis te arvate?
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
Fukiku
Kreisi kasutaja
liitunud: 06.11.2003
|
|
09.11.2010 14:29:09
|
|
|
| knoppix kirjutas: |
| Fukiku kirjutas: |
Oot-oot, kas just kutsehariduse mõte ei olegi see, et sa omandad elukutse ja oled valmis kooli lõpetamise järel kohe töötama? Mingid kokad, ehitajad, tislerid ju vist enamvähem sellist haridust saavadki ju? Või näidatakse neile ka ainult kaugelt tööd ja räägitakse ümmargust mulli ja siis saadetakse tööpõllule tegelikult ametit õppima, tähtis diplom taskus?
Iseküsimus on muidugi see, et kas IT on ala, mida eelpool kirjeldatud filosoofiaga üldse võimalik õppida/õpetada on.
|
Minu arvates ei ole võimalik võrrelda ehitajaid, kokki, tislereid. 5 aastat tagasi treisid tislerid lauajalgu samalaadselt nagu praegu, kokad kasutavad jätkuvalt standartseid panne ja toidulisandeid.
IT alal niimoodi hakkama ei saa. Ma usun, et kui võtta suvaline progreja, veebidisainer, sys-op vms ja 5 aastaks purki panna siis oma teadmistelt on ta praktiliselt kasutu.
Kutsekooli poolt antud põhi on piisav, et praktikatel tööandjale silma jääda ning 3 kuuga genereerida rohkem teadmisi konkreetsest valdkonnast kui 4 aastaga kutsekoolis.
On mitmeid tuttavaid kes on koolist läinud otse riigitööle, mõne suurema ettevõtte kõrgrmale positsioonile IT alal just sellepärast, et nemad omandavad oma teadmised noorelt, kohustuslike praktikate käigus jaksavad (on huvi rabeleda) nagu loomad, õpivad uusi asju ulmelistel kiirustel pärast mida pakutakse ka tööd.
Samas tõsiasi, et kes pole praktikatel silma paistnud, pole ka sekretärist paremat töökohta pärast kooli koos diplomiga. |
Täpselt nagu ma ütlesin - IT õppimine kutsehariduse vormis tundub minu jaoks juba oma olemuselt natuke vildakas idee, eriti juhul kui seda tehakse põhikooli baasilt. Inimesed ei ole minu arvates nii noorelt veel piisavalt küpsed, et olla võimelised sel alal haridust omandama ning korralikku pädevust saavutama. Puudu vast eelkõige võimekusest ise ennast motiveerida otsima, uurima, õppima.
IT puhul pigem peaks rääkima ainult rakenduskõrgharidusest (IT Kolledzh näiteks) ja akadeemilisest haridusest (TÜ, TTÜ). Võibolla ma muidugi alahindan kutsekoolide taset antud valdkonnas tugevalt alla, aga kangesti kipub selline mulje jääma, et kutseharidus IKT valdkonnas ei tööta.
_________________
Foxic is just a simple fox
Enne kui sa küsid oma küsimuse - küsi seda vannipardilt! Rangelt soovitatav enne programmeerimise alafoorumisse uue teema tegemist. |
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
|
Rasmus
HV veteran
liitunud: 30.12.2002
|
|
09.11.2010 14:33:14
|
|
|
| Fukiku kirjutas: |
Täpselt nagu ma ütlesin - IT õppimine kutsehariduse vormis tundub minu jaoks juba oma olemuselt natuke vildakas idee, eriti juhul kui seda tehakse põhikooli baasilt. Inimesed ei ole minu arvates nii noorelt veel piisavalt küpsed, et olla võimelised sel alal haridust omandama ning korralikku pädevust saavutama. Puudu vast eelkõige võimekusest ise ennast motiveerida otsima, uurima, õppima.
IT puhul pigem peaks rääkima ainult rakenduskõrgharidusest (IT Kolledzh näiteks) ja akadeemilisest haridusest (TÜ, TTÜ). Võibolla ma muidugi alahindan kutsekoolide taset antud valdkonnas tugevalt alla, aga kangesti kipub selline mulje jääma, et kutseharidus IKT valdkonnas ei tööta. |
See kõik sõltub sellest, millisel tasemel spetsialisti sa vaatled. Kutseharidussüsteem ei peagi väljutama spetsialisti, kes on võimeline töötama näiteks keskmise suurusega ettevõttes IT-juhina. Küll aga madalamatel astmetel. Ei ole enam nii, et IT spetsialist peab olema väga laialdaste teadmistega ning oskama kõiki tegevusi rohujuure tasandilt kuni tipptegevusteni välja. Ka IT valdkond on sisemiselt spetsialiseerunud ja nn "musta töö" tegijaid on samuti vaja.
_________________
Rakvere parasiit |
|
| Kommentaarid: 49 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
|
Fukiku
Kreisi kasutaja
liitunud: 06.11.2003
|
|
09.11.2010 14:37:32
|
|
|
| Rasmus kirjutas: |
| Fukiku kirjutas: |
Täpselt nagu ma ütlesin - IT õppimine kutsehariduse vormis tundub minu jaoks juba oma olemuselt natuke vildakas idee, eriti juhul kui seda tehakse põhikooli baasilt. Inimesed ei ole minu arvates nii noorelt veel piisavalt küpsed, et olla võimelised sel alal haridust omandama ning korralikku pädevust saavutama. Puudu vast eelkõige võimekusest ise ennast motiveerida otsima, uurima, õppima.
IT puhul pigem peaks rääkima ainult rakenduskõrgharidusest (IT Kolledzh näiteks) ja akadeemilisest haridusest (TÜ, TTÜ). Võibolla ma muidugi alahindan kutsekoolide taset antud valdkonnas tugevalt alla, aga kangesti kipub selline mulje jääma, et kutseharidus IKT valdkonnas ei tööta. |
See kõik sõltub sellest, millisel tasemel spetsialisti sa vaatled. Kutseharidussüsteem ei peagi väljutama spetsialisti, kes on võimeline töötama näiteks keskmise suurusega ettevõttes IT-juhina. Küll aga madalamatel astmetel. Ei ole enam nii, et IT spetsialist peab olema väga laialdaste teadmistega ning oskama kõiki tegevusi rohujuure tasandilt kuni tipptegevusteni välja. Ka IT valdkond on sisemiselt spetsialiseerunud ja nn "musta töö" tegijaid on samuti vaja. |
Tõsi, aga IT-sisene spetsialiseerumine toimib jälle suuremates struktuurides, ma usun. Keskmine 15-20 töötajaga firma, kellel on ühte IT tugiisikut vaja, vajab minu arvates pigem rakenduskõrghariduse tasemega inimest - tööpõld on siiski üle keskmise lai. Kutseharidusega "musta töö" tegijad leiaksid oma niši minu arvates pigem kuskil suures IT tugiteenuseid müüvas firmas elukutseliste windowsi installijate ja arvutikastide kokkulappajatena, ilmselt ka esimese taseme kasutajatoe rollides. Palju aga Eestis selliseid töökohti on? Ma arvan, et kokku vast vähem, kui neid väike- ja keskmise suurusega firmade IT-inimese positsioone, kuhu rakenduskõrgharidusega noor võiks pürgida.
_________________
Foxic is just a simple fox
Enne kui sa küsid oma küsimuse - küsi seda vannipardilt! Rangelt soovitatav enne programmeerimise alafoorumisse uue teema tegemist. |
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
|
Rasmus
HV veteran
liitunud: 30.12.2002
|
|
09.11.2010 14:52:51
|
|
|
| Fukiku kirjutas: |
| Tõsi, aga IT-sisene spetsialiseerumine toimib jälle suuremates struktuurides, ma usun. Keskmine 15-20 töötajaga firma, kellel on ühte IT tugiisikut vaja, vajab minu arvates pigem rakenduskõrghariduse tasemega inimest - tööpõld on siiski üle keskmise lai. Kutseharidusega "musta töö" tegijad leiaksid oma niši minu arvates pigem kuskil suures IT tugiteenuseid müüvas firmas elukutseliste windowsi installijate ja arvutikastide kokkulappajatena, ilmselt ka esimese taseme kasutajatoe rollides. Palju aga Eestis selliseid töökohti on? Ma arvan, et kokku vast vähem, kui neid väike- ja keskmise suurusega firmade IT-inimese positsioone, kuhu rakenduskõrgharidusega noor võiks pürgida. |
No eks siin olegi tegelikult juba tegemist rohkem subjektiivse arvamusega. Sul on kindlasti omad head argumendid, miks sa arvad, et 15-20 töökohaga (mitte töötajaga!) ettevõte vajab kõrgharidusega spetsialisti. Kuna olen ise töötanud IT-teenuseid (sh IT-tugiteenuseid pakkuvas ettevõttes), kelle klientide hulgas oli valdav enamik just 15-20 töökohaga olevaid ettevõtteid, siis võin julgelt öelda, et reaalsed vajadused on nii madalad, et kõrgharidusega spetsialisti need ettevõtted minu kogemuse järgi ei vaja - ilmselge overkill. Piisab vaid sellest, kui teenusena ostetakse konseptsioon (seda ka vajadusel) sisse, ning igapäevase süsteemi töö tagab just tavaline kutseharidusega spetsialist. Tõenäoliselt tuleb palgavahesid arvestades ka oluliselt odavam, sest kõrgharidusega spetsialist tahab tõenäoliselt ka märgatavalt suuremat töötasu, mis on tema haridustaset ja võimekust arvestades ka täiesti arusaadav.
Teiselt poolt näengi ma just siin ka seda ohtu, et hea haridusega spetsialist kipub oma valdkonnas pahatihti üle pingutama. Nagu ma juba eelnevalt mainisin, siis minu arust on IKT sektor Eestis natuke liialt ületähtsustatud ja ülehinnatud. Enamike ettevõtete jaoks on tegemist ikkagi teenindava, mitte juhtiva struktuuriga. Küll aga on inimesed edevad ja hea haridusega spetsialist tahab tingimata rakendada igasugu edevaid lahendusi, mis mingil ajahetkel võivad ettevõtte tööd hoopistükkis takistama hakata. Olen ise selliseid asju näinud ja läbi elanud, seega räägin siinkohal praegu ainult enda kogemusest ja ei tugine üldisele pildile.
_________________
Rakvere parasiit |
|
| Kommentaarid: 49 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
|
Fukiku
Kreisi kasutaja
liitunud: 06.11.2003
|
|
09.11.2010 14:58:25
|
|
|
| Rasmus kirjutas: |
No eks siin olegi tegelikult juba tegemist rohkem subjektiivse arvamusega. Sul on kindlasti omad head argumendid, miks sa arvad, et 15-20 töökohaga (mitte töötajaga!) ettevõte vajab kõrgharidusega spetsialisti. Kuna olen ise töötanud IT-teenuseid (sh IT-tugiteenuseid pakkuvas ettevõttes), kelle klientide hulgas oli valdav enamik just 15-20 töökohaga olevaid ettevõtteid, siis võin julgelt öelda, et reaalsed vajadused on nii madalad, et kõrgharidusega spetsialisti need ettevõtted minu kogemuse järgi ei vaja - ilmselge overkill. Piisab vaid sellest, kui teenusena ostetakse konseptsioon (seda ka vajadusel) sisse, ning igapäevase süsteemi töö tagab just tavaline kutseharidusega spetsialist. Tõenäoliselt tuleb palgavahesid arvestades ka oluliselt odavam, sest kõrgharidusega spetsialist tahab tõenäoliselt ka märgatavalt suuremat töötasu, mis on tema haridustaset ja võimekust arvestades ka täiesti arusaadav.
Teiselt poolt näengi ma just siin ka seda ohtu, et hea haridusega spetsialist kipub oma valdkonnas pahatihti üle pingutama. Nagu ma juba eelnevalt mainisin, siis minu arust on IKT sektor Eestis natuke liialt ületähtsustatud ja ülehinnatud. Enamike ettevõtete jaoks on tegemist ikkagi teenindava, mitte juhtiva struktuuriga. Küll aga on inimesed edevad ja hea haridusega spetsialist tahab tingimata rakendada igasugu edevaid lahendusi, mis mingil ajahetkel võivad ettevõtte tööd hoopistükkis takistama hakata. Olen ise selliseid asju näinud ja läbi elanud, seega räägin siinkohal praegu ainult enda kogemusest ja ei tugine üldisele pildile. |
Tunnistan, et võibolla olin oma väljaütlemistega natukene ennatlik ja ilmselgelt väga subjektiivne. IT tugiteenuste pakkumise valdkonnaga olen kokku puutunud väga põgusalt, seega rohkem üritan sel teemal mitte sõna võtta. 
_________________
Foxic is just a simple fox
Enne kui sa küsid oma küsimuse - küsi seda vannipardilt! Rangelt soovitatav enne programmeerimise alafoorumisse uue teema tegemist. |
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
|
mirko28
Aeg maha 1p
liitunud: 31.12.2003
|
|
09.11.2010 15:08:54
|
|
|
Rasmus'e jutuga olen päri. Näen selles samu arusaamu, millest ka ise kunagi siin rääkisin.
Tulen vast siiski enda eelnevalt öeldud seisukohtade juurde tagasi, kuna keegi tolla neid kommenteerida veel ei viitsinud.
Nimelt, kas teile ei tundu, et koolid on tänapäeval nagu teleturud, lähed ostma mikserit, aga saad 7 lisajupinat kaasa? Mida kõrgem kool, seda rohkem juppe saab kaasa. Kas teile tundub ka, et praktilises elus pole nende juppidega midagi peale hakata?
Miks siis Teleturg koolides on? Sellepärast, et kool ongi Turg, kes on mõjutatav niipaljude mõjutajate poolt, et põhiteema läheb üldse kaduma seal. Või mis te arvate?
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
Traf
Kreisi kasutaja
liitunud: 04.12.2007
|
|
09.11.2010 15:13:03
|
|
|
| estrose kirjutas: |
Rasmus'e jutuga olen päri. Näen selles samu arusaamu, millest ka ise kunagi siin rääkisin.
Tulen vast siiski enda eelnevalt öeldud seisukohtade juurde tagasi, kuna keegi tolla neid kommenteerida veel ei viitsinud.
Nimelt, kas teile ei tundu, et koolid on tänapäeval nagu teleturud, lähed ostma mikserit, aga saad 7 lisajupinat kaasa? Mida kõrgem kool, seda rohkem juppe saab kaasa. Kas teile tundub ka, et praktilises elus pole nende juppidega midagi peale hakata?
Miks siis Teleturg koolides on? Sellepärast, et kool ongi Turg, kes on mõjutatav niipaljude mõjutajate poolt, et põhiteema läheb üldse kaduma seal. Või mis te arvate? |
Kutsekoolides õpetatakse spetsiifilisi ja praktilisi oskusi.
Kõrgkoolis õpetatakse mõtlema.
|
|
| Kommentaarid: 49 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
48 |
|
| tagasi üles |
|
|
Flavius
HV Guru
liitunud: 25.12.2005
|
|
09.11.2010 15:21:35
|
|
|
Ja IT on valdkond, kus peab oskama mõtlema, seetõttu ka eelistatakse võimalikult kõrge haridusega inimesi.
|
|
| Kommentaarid: 126 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
118 |
|
| tagasi üles |
|
|
mirko28
Aeg maha 1p
liitunud: 31.12.2003
|
|
09.11.2010 15:23:42
|
|
|
| tsitaat: |
Kutsekoolides õpetatakse spetsiifilisi ja praktilisi oskusi.
Kõrgkoolis õpetatakse mõtlema. |
| tsitaat: |
A lot of fellows nowadays have a B.A., M.D., or Ph.D. Unfortunately, they don't have a J.O.B. ~"Fats" Domino
|
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
Fukiku
Kreisi kasutaja
liitunud: 06.11.2003
|
|
09.11.2010 15:24:38
|
|
|
| estrose kirjutas: |
Rasmus'e jutuga olen päri. Näen selles samu arusaamu, millest ka ise kunagi siin rääkisin.
Tulen vast siiski enda eelnevalt öeldud seisukohtade juurde tagasi, kuna keegi tolla neid kommenteerida veel ei viitsinud.
Nimelt, kas teile ei tundu, et koolid on tänapäeval nagu teleturud, lähed ostma mikserit, aga saad 7 lisajupinat kaasa? Mida kõrgem kool, seda rohkem juppe saab kaasa. Kas teile tundub ka, et praktilises elus pole nende juppidega midagi peale hakata?
Miks siis Teleturg koolides on? Sellepärast, et kool ongi Turg, kes on mõjutatav niipaljude mõjutajate poolt, et põhiteema läheb üldse kaduma seal. Või mis te arvate? |
Enda arvates ma kommenteerisin tookord ka sinu seisukohta, et sinu soovitus keskenduda ülikoolis ainult programmeerimise ainetele ja muud ignoreerida, on pehmelt öeldes jama kuivõrd siis sa võtadki ülikoolist välja kutsehariduse ja oled kitsalt spetsialiseeritunud mutrike, kes ei adu laia pilti. Siis ei oleks vaja ka ülikooli ronida.
_________________
Foxic is just a simple fox
Enne kui sa küsid oma küsimuse - küsi seda vannipardilt! Rangelt soovitatav enne programmeerimise alafoorumisse uue teema tegemist. |
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
|
mirko28
Aeg maha 1p
liitunud: 31.12.2003
|
|
09.11.2010 15:36:45
|
|
|
| Fukiku kirjutas: |
| Enda arvates ma kommenteerisin tookord ka sinu seisukohta, et sinu soovitus keskenduda ülikoolis ainult programmeerimise ainetele ja muud ignoreerida, on pehmelt öeldes jama kuivõrd siis sa võtadki ülikoolist välja kutsehariduse ja oled kitsalt spetsialiseeritunud mutrike, kes ei adu laia pilti. Siis ei oleks vaja ka ülikooli ronida. |
See on maitseasi, kust sa ostad mikseri, kas turult või linnapoest, viimasesse tasub ikka ronida, kuna sealt võib parema mikseri saada, kuid ei pruugi muidugi, eks selle kohta igal ühel omad kogemused ja arvamused.
Ma ei mõista kitsa-spetsialiseerumise mõtet kuigi hästi. Kui isik mikserdab tainast kutseka õpetaja juhendamisel või ülikooli õpetaja juhendamisel, siis tainas saab ju tehtud, ja hea päeva korral ka paar nalja visatud juhendaja poolt, oskus nalja teha ja mikserdada saab ju selgeks, ma ei arvaks, et mutriks ega töötuks sedalaadi oskused teeks.
Mulle ei tundu muidu mitte kellegi arvamus jama, mõni on lihtsalt igav:)
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
Fukiku
Kreisi kasutaja
liitunud: 06.11.2003
|
|
09.11.2010 15:43:15
|
|
|
| estrose kirjutas: |
| Fukiku kirjutas: |
| Enda arvates ma kommenteerisin tookord ka sinu seisukohta, et sinu soovitus keskenduda ülikoolis ainult programmeerimise ainetele ja muud ignoreerida, on pehmelt öeldes jama kuivõrd siis sa võtadki ülikoolist välja kutsehariduse ja oled kitsalt spetsialiseeritunud mutrike, kes ei adu laia pilti. Siis ei oleks vaja ka ülikooli ronida. |
See on maitseasi, kust sa ostad mikseri, kas turult või linnapoest, viimasesse tasub ikka ronida, kuna sealt võib parema mikseri saada, kuid ei pruugi muidugi, eks selle kohta igal ühel omad kogemused ja arvamused.
Ma ei mõista kitsa-spetsialiseerumise mõtet kuigi hästi. Kui isik mikserdab tainast kutseka õpetaja juhendamisel või ülikooli õpetaja juhendamisel, siis tainas saab ju tehtud, ja hea päeva korral ka paar nalja visatud juhendaja poolt, oskus nalja teha ja mikserdada saab ju selgeks, ma ei arvaks, et mutriks ega töötuks sedalaadi oskused teeks.
Mulle ei tundu muidu mitte kellegi arvamus jama, mõni on lihtsalt igav:) |
Sinu tollane seisukoht oli, et õpi ülikoolis programmeerimsit ning ignoreeri matemaatikat, algoritme, projektiaineid, andmebaase ja mida kõike veel õppekavasse sisse on pandud, sest see on ebaoluline.
See tundub väga sedasi, et sa tahad olla codemonkey, kes ei saa aru, misasi on andmebaas ja kuidas seda kasutatakse ja imeb näppu, kui tal tekib vajadus ise mõni keerulisem probleem lahendada, sest puudub arusaam neistsamadest algoritmidest, andmebaasidest ja isegi matemaatikast, mida sa soovitasid tähelepanuta jätta. Kui see ei ole enda kinni spetsialiseerimine väga pisikesse nišši, siis mis on? Sellise taustaga sa ju oled programmeerija, kelle arenguvõimalused on väga väikesed või väga aeglased, sest ta peab iseseisvalt omandama seda, mille teised ülikoolis said enne kui tal tekib lootus hakata programmeerija karjääriredelil tõusma ja midagi saavutama.
_________________
Foxic is just a simple fox
Enne kui sa küsid oma küsimuse - küsi seda vannipardilt! Rangelt soovitatav enne programmeerimise alafoorumisse uue teema tegemist. |
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
|
mirko28
Aeg maha 1p
liitunud: 31.12.2003
|
|
09.11.2010 16:09:39
|
|
|
| Fukiku kirjutas: |
| See tundub väga sedasi, et sa tahad olla codemonkey, kes ei saa aru, misasi on andmebaas ja kuidas seda kasutatakse ja imeb näppu, kui tal tekib vajadus ise mõni keerulisem probleem lahendada, sest puudub arusaam neistsamadest algoritmidest, andmebaasidest ja isegi matemaatikast, mida sa soovitasid tähelepanuta jätta. Kui see ei ole enda kinni spetsialiseerimine väga pisikesse nišši, siis mis on? Sellise taustaga sa ju oled programmeerija, kelle arenguvõimalused on väga väikesed või väga aeglased, sest ta peab iseseisvalt omandama seda, mille teised ülikoolis said enne kui tal tekib lootus hakata programmeerija karjääriredelil tõusma ja midagi saavutama. |
Suurem osa inimestest (ja sh ka suurem osa ülikoolis õppinutest) ei sobigi rohkemaks kui monkey'ks, suurem osa inimestest soovib midagi muud. Fats Domino elab praeguseni New Orleans'is, mine küsi talt, miks ta ütles et ülikoolikraadidega isikutel tööd pole. Ma arvan, et ta vastab seda, mida praegu kirjutasingi, et ei saa olla midagi, milleks ei sobi ja milleks sisemas soovi pole olla. Kuid on teisigi asju, millest ka rääkisin, et ülikoolis läheb kütus raisku ebavajalike asjade peale, tegeletakse teleturu mikseri einevate lisadega, filosoofia ja sotsioloogiaga jne. Nagu ütlesin, ma ei mõista, kuidas saab silmavaade vale laiusega tulla või oskusi väheks jääda, kui osatakse mikserit kasutada ja nalja teha. Ülikool toodab maksumaksjaid, kelleks Bill Gates ei soovinud hakata, kuid erinevalt bill Gates'ist suurem osa inimesi ei hakka ka oma äri ajama, ja kes kutsekas tunneb, et sooviks siiski äri ajada või muud moodi karjääri teha, see sotsioloogia ja filosoofia loengut nüüd ülikooli kuulama kindlasti ei lähe.
Andmebaasid on olulised, algoritmide loeng juba väheväärtuslik, sotsioloogia ja filosoofia jam uusikateooria juba kasutu, nii oli minu arvamus, ma loodan, et väljendasin selgelt ennem.
Üks asi veel. Sa kasutad sõna "arenguvõimalus" jm sellesisulisi mõisteid. Enamik inimesi soovivad areneda inimestena, teha oma hobisid ja kasvatada lapsi, nagu Domino teeb. Kui sa arvad, et nad on codemonkey'd, siis loodan, et sa seda sõna normaalselt võtad, sest nende areng elus pole kehvem kui B.S-kraadiga isikutel. Näiteks vaata Gates'i, keda teatakse kui hea programmeerijana, kes optimeeris nutikalt koodi ja oli hea tehnik- ega seda ülikooli talle vaja polnud selle oskuse jaoks, sai ta oma oskused kätte, ja leidis ka viisid kuidas oma karjäärilisi võimeid arendada.
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
mirko27
HV veteran
liitunud: 29.06.2002
|
|
09.11.2010 19:22:49
|
|
|
| Raiskasin just 15 minutit oma elust. Aitäh sulle estrosse.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
11 |
|
| tagasi üles |
|
|
mirko28
Aeg maha 1p
liitunud: 31.12.2003
|
|
09.11.2010 19:52:50
|
|
|
| mirko27 kirjutas: |
| Raiskasin just 15 minutit oma elust. Aitäh sulle estrosse. |
Võta heaks.
Kui ütled, mida kuulda soovid ja osutad kellelegi, kes ei räägi seda, siis ma võin ümber lükata tema seisukoha, kas siis tuled ja ütled, et investeerisid ennast 15 minutit rõõmsalt, see oleks küll ju tore.
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
Mario.
HV Guru
liitunud: 25.07.2004
|
|
09.11.2010 20:17:56
|
|
|
TPT on ainukene kool ainukese sobiva erialaga, olles elukohale piisavalt ligidal, kuhu oli võimalik end rakendada. Eriala valikul inimesel, kes on teadlikult huvitatud arvutustehnikast, mingit raskust ega küsimust kindlasti ei olnud.
Esmamulje koolist tõi endaga sisutühjad õppeained ja mitte rohkema täidisega personali peakolukesed. Kõik, absoluutselt KÕIK õppekorralduse alal on nii lonkav, nii ebakvaliteetne, kui üks keskmisest koolist tulnud inimene suudab haarata. Järgmiseks astmeks on õppeasutused erivajadustega inimestele. Mõistes, et kutsekoole saatev kriitika on hulgi kordi lahjem, kui tegelik olukord, siis kahetsustunne kahel õlal surub tihti maani. Teiselt poolt on tegu siiski ainukese kooliga, mis sobis minu geograafilistele tingimustele ja arvestades, et huvi antud eriala vastu on siiras ja teadmised üldjoontes rohkemad ning täielikumad (võis siis kvaliteetsemad), kui õppejõududel, siis peale puudumiste likvideerimise, vältimaks konflikte juhtkonnaga, vaeva näha pole vaja.
Õppetööd siin koolis sisuliselt ei toimu. Erialased teadmised, mitte pelgalt hinded, omandab vaid see, kes omaalgatuslikult kooli kõrvalt end tublisti täiendab või minu puhul siis seda päeva loomulikuks protsessiks ehk hobiks peab. Ehk edukalt haritud ja kvalifitseeritud inimese tekkeloos antud õppeasutus rolli ei mängi. Paberi tagamisel aga küll. Ääretult eriline kool, nii eriline, et lähikondlastele ei julge ka piiksatada, mis uksest sisse astudes iga päev ees ootab.
Suhtlust rühmakaaslastega samuti väga toimuda ei saa. Millest ikka pärdikuga vestelda, kui tema ühine joon sinuga on vaid suutlikkus banaani tuvastada. Olenemata kogu kriitikast on minu meeleheaks rühmas siiski paar helgemat pead, kellega temaatiline sotsiaalne vajadus rahuldada. Klassi- või grupitunde üle arutlemine kipuks juba mõnitamiseks. Positiivsena väärib välja toomist tasuta lõuna ja alati söödav menüü.
Kooli olen nõus esindama ainult avalikult ja ainult ERRi vahendusel ning ainult toimuvat tsirkust kirjeldades. Mis puutub kellelegi teemaks oleva õppeasutuse soovitamisega, siis kindel ei.
Peale koolieluga tutvumist mingeid ootusi ei julge kindlasti tõstatada. On vaja täiesti teise suhtumisega personali selle asemele, kes seda eelnimetatud vabakasvatusega ahvipuuri praegu talitab. Mõistame, et harimisel ja talitamisel on vahe.
Seega ei.. antud kutsekoolil pole mingit nišši, kui tasuta süüa ei taha.
Olge lahked.. võttis kaks aastat aega ja julgust, et ka siin teemas igapäevaseid samme antud õppeasutusse mainida. 
Iga mõistlik inimene tunneks end alaväärsena.
viimati muutis Mario. 09.11.2010 20:20:28, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 274 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
6 :: |
2 :: |
217 |
|
| tagasi üles |
|
|
mirko28
Aeg maha 1p
liitunud: 31.12.2003
|
|
09.11.2010 20:18:25
|
|
|
| MarioA. kirjutas: |
Olge lahked.. võttis kaks aastat aega ja julgust, et ka siin teemas igapäevaseid samme antud õppeasutusse mainida. |
Tere,
mul pole aega, et lugeda seda teksti hetkel, kuid seda viimast lauset märkasi nküll, ja võin sellele vastata, et eks see julgus tulebki vaikselt, kuid 2a küll hoogu võtta pole vaja, see on kõigest internet, ütle mida tahad ja niipalju kui soovid, alati leidub keegi kes arvab nagu sina ja keegi kes arvab teisiti.
( Sry, et ma täna niipalju spämminud olen seda teemat, minuarust võiks mulle keegi hoiatuse lisada. )
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
sukelduja
HV Guru
liitunud: 14.06.2007
|
|
12.11.2010 13:51:55
|
|
|
| Kas kutsekoolides ka õpetatakse mis on klassid P, NP ja mis on NP täielik ülesanne?
|
|
| Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
25 |
|
| tagasi üles |
|
|
aims
HV kasutaja
liitunud: 02.08.2002
|
|
13.11.2010 14:23:57
|
|
|
Üks teemaga haakuv lugemine: http://jora.kakupesa.net/?p=2630
| tsitaat: |
Koolist tahab
* ITN hetkel vajatavaid kutseoskusi
* häkker tarkust ja teadmisi |
|
|
| Kommentaarid: 32 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
31 |
|
| tagasi üles |
|
|
murjam
HV kasutaja
liitunud: 09.09.2004
|
|
13.11.2010 21:32:53
|
|
|
| Ootaks arvamusi kaugõppe kohta ITK-s, kuidas õppemahud on? Ei kujuta üldse ette seda õppevormi.
|
|
| Kommentaarid: 13 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
13 |
|
| tagasi üles |
|
|
TahisJR
HV vaatleja
liitunud: 23.05.2003
|
|
26.11.2010 21:48:42
|
|
|
MarioA., mulle kohe meeldib see, kui inimese arvamus koolist on see, et õpetatud geeniused õpetavad õpetamata geeniuseid ja geeniused ise ei tee midagi, lihtsalt saavad targaks 
Seis ei ole nii hull, kui Sa röögid, saa ... noh teisest küljest, mis Sa ikka sellest eeslist sõimad, ega eeslist seepärast veel inimest saa, võtan oma sõnad tagasi...
|
|
| Kommentaarid: 11 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
11 |
|
| tagasi üles |
|
|
Mario.
HV Guru
liitunud: 25.07.2004
|
|
26.11.2010 22:25:45
|
|
|
Nagu on öelnud Confucius, siis õppimine ilma mõtlemiseta on katastroof, kuid mõtlemine ilma õppimiseta kannatamatu. Paraku kehtib ühiskonnas esimene tendents.
Geeniustest ei tea midagi.
|
|
| Kommentaarid: 274 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
6 :: |
2 :: |
217 |
|
| tagasi üles |
|
|
v0ltage
HV kasutaja
liitunud: 16.01.2006
|
|
07.12.2010 17:46:30
|
|
|
| Kellelgi on kogemusi/teadmisi Taanis õppimise kohta?Ise olen suht huvitatud.Minule.com kaudu kavatsen uurida seda asja.Plussiks see,et tasuta haridus,ingliskeelne õpe ning elatist on kergem teenida kui meil siin.Praegu olen vaadanud enim näiteks Aarhus Business Academy.Teeviidal väideti,et ei ole raske sisse saada ja enamus on ka saanud.
|
|
| Kommentaarid: 38 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
35 |
|
| tagasi üles |
|
|
stks
HV kasutaja
liitunud: 28.01.2007
|
|
07.12.2010 18:44:03
|
|
|
Kas keegi oskab lihtsalt seletada informaatika ja arvutisüsteemide erinevused baka õppes?
_________________
Minu loogika jääb minu loogikaks |
|
| Kommentaarid: 31 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
28 |
|
| tagasi üles |
|
|
webromps
HV kasutaja
liitunud: 13.06.2005
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
mirko28
Aeg maha 1p
liitunud: 31.12.2003
|
|
13.12.2010 12:18:23
|
|
|
| stks kirjutas: |
| Kas keegi oskab lihtsalt seletada informaatika ja arvutisüsteemide erinevused baka õppes? |
Erialade erinevus on õppeainetes. Ilmselt suurem osa õppe-aineid on mõlemal erialal samad, seega suurt erinevust pole.
Sõna "informaatika" (nagu ka matemaatika, füüsika) oma olemuselt tundub olema "puhtam" sõna kui teise eriala nimetus jm sellsied (nagu nt rakendus-matemaatika, elektrik). "Puhtam" ehk teadus-lähedasem distsipliin on see, sedalaadi teaduslähedasemad erialad peaks vormima laia ülevaatliku silmaringiga ja väheste praktiliste kogemustega spetsialisti, sedalaadi eesmärk peaks sellistel teadus-puhtamate nimedega erialadel olema.
Minu arust parim seletus nende kahe eriala kohta oleks võrrelda neid kahte praega, kus on kartul ja kaste, ühes on sealiha ja teises loomaliha, salat jm kõik on sama, seega nagu üldjoontes samad asjad, niiet ma ei näe suurt vahet kumba eelistada, kuid soovitan erialade ained läbi võrrelda lihtsalt.
viimati muutis mirko28 13.12.2010 12:29:56, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
mirko27
HV veteran
liitunud: 29.06.2002
|
|
13.12.2010 12:25:27
|
|
|
Kuule estrose, kas sul on spetsiaale kirjutaja palgatud selle ila tootmiseks?
webromps - arvutisüsteemides keskendutakse tunduvalt rohkem riistvarale kui seda tehakse informaatikas
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
11 |
|
| tagasi üles |
|
|
mirko28
Aeg maha 1p
liitunud: 31.12.2003
|
|
13.12.2010 12:28:12
|
|
|
| elmar, kas raske esmaspäev taas?
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
p2rn4
HV kasutaja
liitunud: 09.10.2004
|
|
08.02.2011 19:19:27
|
|
|
ITK administraatori erialal õppinutele: IT süsteemide tugi ja korraldus ettevõttes - selle aine kohta oskate midagi rääkida? Väga tahaks teada, kui mõtekad need praktika tunnid on?
_________________
Good, better, best. Never let it rest. Until your good is better and your better is best. - Tim Duncan |
|
| Kommentaarid: 46 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
46 |
|
| tagasi üles |
|
|
aims
HV kasutaja
liitunud: 02.08.2002
|
|
08.02.2011 22:33:54
|
|
|
| p2rn4 kirjutas: |
| ITK administraatori erialal õppinutele: IT süsteemide tugi ja korraldus ettevõttes - selle aine kohta oskate midagi rääkida? Väga tahaks teada, kui mõtekad need praktika tunnid on? |
Omal ajal oli puhas ITIL see aine. Kui Leibur ikka annab, siis on arvatavasti sama ehk ITIL.
|
|
| Kommentaarid: 32 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
31 |
|
| tagasi üles |
|
|
p2rn4
HV kasutaja
liitunud: 09.10.2004
|
|
08.02.2011 23:01:13
|
|
|
| aims kirjutas: |
| p2rn4 kirjutas: |
| ITK administraatori erialal õppinutele: IT süsteemide tugi ja korraldus ettevõttes - selle aine kohta oskate midagi rääkida? Väga tahaks teada, kui mõtekad need praktika tunnid on? |
Omal ajal oli puhas ITIL see aine. Kui Leibur ikka annab, siis on arvatavasti sama ehk ITIL. |
Tõsi, kuid praktikate osas oskad midagi öelda? Kas see on nagu Makroökonoomika/Mirkoökonoomika praktika, kus kohalkäimine midagi juurde väga ei anna?
_________________
Good, better, best. Never let it rest. Until your good is better and your better is best. - Tim Duncan |
|
| Kommentaarid: 46 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
46 |
|
| tagasi üles |
|
|
Carniflex
HV vaatleja
liitunud: 23.12.2007
|
|
12.02.2011 23:26:19
|
|
|
| mirko28 kirjutas: |
| Kuid on teisigi asju, millest ka rääkisin, et ülikoolis läheb kütus raisku ebavajalike asjade peale, tegeletakse teleturu mikseri einevate lisadega, filosoofia ja sotsioloogiaga jne. Nagu ütlesin, ma ei mõista, kuidas saab silmavaade vale laiusega tulla või oskusi väheks jääda, kui osatakse mikserit kasutada ja nalja teha. |
Ma ise olen füüsik. Samas ma ei saa väita et filosoofia, mida pidin õppima mõnede ainepunktide ulatuses esimestel kursustel oleks mööda külge maha jooksnud. Ja loomulikult on mingi kogus selliseid aineid kus lihtsalt ilamullikesi aetakse, kuid see kipub olema pigem nõrga õppejõu proleem, kui see, et aine reaalselt totaalselt kasutu oleks.
Ülikooli eesmärk tavaliselt ei ole inimest õpetada töötama programeeritava tööpingiga XXX mis asub tehases YYY või õpetada inimesele selgeks C või mõne muu keele süntaks. Ülikooli point on anda maailmapilt ning oskus probleeme lahendada. Kutsekool on suunatud rohkem praktilise rakenduse poole. Olen sellegi läbi käinud enne füüsikuks saamist ja ma ei ütleks, et kutsekoolist saaks nõrgema hariduse kui ülikoolist sama ajaga. Rõhk on lihtsalt erinevas kohas. Kutsekooliks siis Tallinna Polütehnikum ja ülikooliks Tallinna Tehnikaülikool. Kusjuures matemaatikat õpetatakse ka kutsekoolis, lihtsalt natuke rakenduslikuma rõhuga ning alati ei nimetata seda matemaatikaks. Polütehnikumi elektrotehnika nimeline aine sisaldab päris paraja portsu seda mida tehnikaülikoolis diskreetse matemaatika ja funktsionaalanalüüsi loengutes kuulda saab. Esimene on fokuseeritud üsna teravalt rakendusliku poole peale, teised kaks annavad üldisemat pilti asjast, kui sul pole vaja enam transistoridest loogikaskeeme ise kokku panna või kõrgsagedustfiltrit arvutada kompleksarvude kaudu.
Iti õppimise poole pealt ma sõna ei julge võtta eriti kuna pole selle ala tegelane. Siiski ma tunnen, et pean ütlema, et mind ajavad närvi sellised IT rakendused, mille normaalseks kasutamiseks sa pead teadma kuidas C's andmemassiive defineeritakse, sest kasutajaliides on lihtsalt .. noh .. selline. Kui itimehed rohkem filosoofiat ja sotsioloogiat õpiks, ehk oleks siis selliseid kasutajaliideseid maailmas vähem.
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
Hanzy
HV vaatleja
liitunud: 09.03.2011
|
|
09.03.2011 03:47:07
|
|
|
| MarioA. kirjutas: |
TPT on ainukene kool ainukese sobiva erialaga, olles elukohale piisavalt ligidal, kuhu oli võimalik end rakendada. Eriala valikul inimesel, kes on teadlikult huvitatud arvutustehnikast, mingit raskust ega küsimust kindlasti ei olnud.
...
Olge lahked.. võttis kaks aastat aega ja julgust, et ka siin teemas igapäevaseid samme antud õppeasutusse mainida.
Iga mõistlik inimene tunneks end alaväärsena. |
Julgen samuti tunnistada, et õpin hetkel seal, õnneks viimane kursus ning arvatavasti sügisest on tulemas IT Kolledži (või TTÜ, aga pigem ITK). Ehk ei soovta väga TPT-d (Tallinna Polütehnikum), mis siis, et asub kesklinnas. Saab õppida päevases õppes peale põhikooli ning sessioonõppes peale keskkooli (see on 1 nädal kuus). Erialad ei ole väga IT alased, progemist oli väga vähe ning väidetavat veebiprogemist ei tulegi, kuigi kui ka tuleks, ei usu, et õpiks midagi uut. Kõik, mis vahepeal on õpitud on tulnud pigem ise õppides. Igatahes eriti õppima ei motiveeri, kui ei saa õppida, mida tahad. Ja sedagi pikkade ajavahemike tagant. Endal tol momendil sobis selline variant lihtsalt paremini, kuigi kaalusin juba aasta tagasi jätta pooleli ja minna ITK-sse. Oleks vist ikkagi pidanud minema. Õnneks klassikaaslased toredad ja paar neist ka väga asjalikud (ehk seepärast saigi jäädud) ning saab mujalt juurde õppida.
Ise arvan, et ITK oleks sobivam kui TTÜ informaatika, kuna matemaatikat ja füüsikat sai niigi koolis õpitud, õnneks muidugi ka aru saadud ja ei pea otseselt enam vajalikuks (see muidugi ei määra iseenesest midagi). Samas saab alati jätkata TTÜ magistris. On soovitatud ka minna üleüldse füüsikat minna õppima, annab rohkem loogilist mõtlemist. Seega nagu eelpool öeldud, kummagil variandil omad head ja vead ja maha tegema ei ole mõtet hakata kumbagi.
Kumb raskem on? Tegelikult arvan, et TTÜ ning loogiliselt võttes võiks seega siiski otsustada viimase kasuks... Ise aga arvatavasti lähen edasi ITK-sse, toimunud seal ka rohkem IT üritusi minuteada (MS, Eneta ning MUG.ee omad). Hinnatud õppejõud ning nüüdsest ka MSP Heiki Tähis on samuti soovitanud tulla õppima ITK-sse. Arvangi, et kõige parem on uurida neilt, kes juba käinud ning kes nt tuntumatest tegijatest on kus õppinud.
|
|
| tagasi üles |
|
|
Delp
HV vaatleja
liitunud: 30.04.2007
|
|
09.03.2011 13:07:31
|
|
|
| No keskkooli füüsika ja ülikooli füüsika on nagu öö ja päev. Keskkoolis on näiteks Newtoni II seadus F=ma, aga ülikoolis saad sellise vastuse eest jalaga pe*se. Aga see selleks. Ise olen seda meelt, et TTÜ on mõttekam, kui kannatad ära kõik need aastad, mis kuluvad põhja ladumiseks ja käid magistrantuuris ka ära. ITK-s saad aga rutem n-ö asja kallale. Ehk siis, kui eriline akadeemik ei ole, siis tasuks pigem ITK valida. See, et need MS üritused ITK hoones toimuvad, ei tähenda, et teised sealt osa võtta ei tohiks. Aga füüsika on tõesti kõige vingem valik, sest seal keeratakse su aju ikka hoopis teistmoodi protsesse tajuma ja mõtlema.
|
|
| tagasi üles |
|
|
Draqula
HV Guru
liitunud: 29.10.2004
|
|
09.03.2011 15:37:48
|
|
|
| Delp kirjutas: |
| No keskkooli füüsika ja ülikooli füüsika on nagu öö ja päev. Keskkoolis on näiteks Newtoni II seadus F=ma, aga ülikoolis saad sellise vastuse eest jalaga pe*se. Aga see selleks. Ise olen seda meelt, et TTÜ on mõttekam, kui kannatad ära kõik need aastad, mis kuluvad põhja ladumiseks ja käid magistrantuuris ka ära. ITK-s saad aga rutem n-ö asja kallale. Ehk siis, kui eriline akadeemik ei ole, siis tasuks pigem ITK valida. See, et need MS üritused ITK hoones toimuvad, ei tähenda, et teised sealt osa võtta ei tohiks. Aga füüsika on tõesti kõige vingem valik, sest seal keeratakse su aju ikka hoopis teistmoodi protsesse tajuma ja mõtlema. |
Nii on, keskkoolis õpetatakse sulle, et "F=m*a", ülikoolis seletatakse sulle rohujuures tasandil ära, miks F=m*a ning matemaatikas on veel palju muid valemeid mida saab edaspidi ning tagurpidi tuletada - jõutakse tegeliku asjade loogikani, mitte lihtsalt ei korrutata tuimalt nagu keskkoolis.
Kui on piisavalt püsivust, et magistrini jõuda, siis soovitaks pigem valida TTÜ - harjud ära akadeemilise lähenemisega maast madalast ja magistris on kergem - seda on nähtud tuttavate pealt kes tulnud ITK'st ning teiste pealt kes TTÜ'st. Nii TLÜ kui TTÜ magistriõppes. Ka ITK'st tulnud saavad kenasti hakkama, kuid asjade seisu ja vormi taipamine võtab veidi rohkem aega ja energiat.
Mis puudutab ITK's toimuvat koolivälist tegevust nagu MUG jne, siis õnneks koliti ITK TTÜ õue peale ehk siis pole isegi mitte füüsilisi takistusi osalemiseks. Samuti saab huvitavaid aineid risti võtta. Ise olen näiteks õppinud TTÜ hingekirjas olles mõne aine TLÜ's ning TLÜ hingekirjas jälle TTÜ's aineid teinud - kuidas aga ajakava ning õppejõud paremini sobisid.
|
|
| Kommentaarid: 42 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
34 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
| lisa lemmikuks |
|
 |
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
