[X]

võibolla võib sukene teema juba olla ,noh siis kustuage ära, aga miks siis protsessor läheb nii kuumaks ,miks tal on jahutust vaja.

[olc]

[one]

protseesor ju koormuse alla, olc-i näide jah on kõige arusaadavam...Ja kui näiteks teed midagi veel raskemat kui jooxmine siis hakkad rohkem higistama...Samamoodi ka prosega, kui mängid seal näiteks mingit uut arvutimängu siis prose läheb veel kuumemax...Mida suurem koormus prosele antud seda kuumem ta on ja mida väixem koormus seda jahedeam ta on...

[lennu]

lihtne.....elekter on sees....palju pisikesi laetud osakesi liiguvad ja edasi järelda juba ise

[Noname]

[Sahib]

Kas sul füüsika tunde juba on koolis? Mida kiiremini aineosakesed liiguvad, seda rohkem nad soojust eritavad

[er]

tegelikult on see protsessorite tootjate ja jahutajate tootjate vaheline kokkulepe - esimesed teevad järjest kuumemaid protsessoreid, et siis teistel oleks ka võimalik seibi teenida 8)

[Dumb(_;_)]

[Le Inc]

Kuna tegu on alalispingega, siis kehtib lihtne hr. Ohm'i seadus R=U/I.

[SCSI]

No täitsa tark ma ei ole aga jutt on selline. Kuna prose sisaldab miljoneid pisikesi transistore siis nende töös tekib soojus. Kuidas? Ma nüüd võin eksida aga asi on vist nii. Transistoril on kolm jalga baas, emmitter ja kollektor. Materjal räni ja germaaniumi ühendid. Parandage teadjad mehed! No nii. Siis emitteril tekivad lekkevoolud mis kütavadki transistori kuumaks. Nüüd hilja aegu avastati mingi uus asi kuidas vähenda lekkevoolu kadu - uued materjalid: indium fosfiit, galliumi, indiumi arseniidi ühendeid. Sorry keemias ei ole tugev. jne. Siis oli vist veel, et vähendada kollektori mahtuvust suurendades kollektori-emmitteri ülemineku pindala. Ühesõnaga ilge kamm.

[DoS]

[teadmamees]

t6si, mis puutub takistuse valem asjasse?
vb. tahtsid panna P=U*I

[sektor1]

Liikumine
Transistorid
Lülitused
Ülekanded

[Markos]

to SCSI: prose sees ei ole just palju pnp/npn transistore, vastasel juhul oleks see prose 1. väga suur, 2. oluliselt kuumem, 3. ja võtaks väga palju voolu, 4. ei kardaks staatilisi laenguid. Prose, nagu ka enamuse tänapäevase digitaaltehnika puhul kasutatakse väljatransistore, ja me räägime pais-läte-neel'st. Analoogtehnikast me teame, et see kuumeneb päris korralikult justnimelt lülitusi läbiva voolu toimel, mida suurem on vool, seda kuumem on lülitus. Digitaalis on meil voolud kaduvväikesed, kuid kuumenemine toimub sellegipoolest, miks ? Aga seepärast, et lülituste ühest seisu teise minemisel tekib paratamatult mingi vool ja sellega ka temperatuuritõus. Juhul kui see kõik toimuks piisavalt aeglaselt, ei oleks temperatuurist ka suurt lugu, selle muutumine jääks märkamatuks. Kui me muudame lülituste seisu mitusada või mitutuhat miljonit korda sekundis, hakkab asi aga juba päris korralikult tunda andma ja me vajame jahutust, vastasel korral siirded kuumeneksid senikaua, kuniks tekiksid läbilöögid või lühised ja prose põleks maha. Prosede kuumus on otseselt seotud kasutatava tehnoloogia, materjalide ja taktsagedusega, loomulikult on oma osa ka prose nn elektriskeemis, mis on oma keerukuselt jõudnud muidugi sellisele tasemele, et inimene seda enam lugeda ei suuda, projekteeritakse arvutil, mis detailskeemi ise valmis joonistab.

[konn]

jah t2itsa 6ige. prose sees on FETid, millel on drain, gate ja source mitte emitter, collector ja base ning soojus tekib siirderežiimi l2bimisel. see viimane tuleks ka muidugi teisiti nimetada kuna p2rineb bipolaaride ajast aga ikkagi, m6te on sarnane.

k6ik 6eldakse enne 2ra kui ma j6uan peale lennata...

loogiliselt tuletades peaks need jurakad seal olema indutseerkanaliga ja asi t66tama impulssloogika nivoodega 0 ja 3.3V, tuumas siis vastavalt ylemine nivoo nagu ta on uutes prosedes mingi 1.5-2.2V. hajuvõimsuse v2hendamiseks tulebki v2hendada seda pinget, selleks aga on vaja teha transe mis avanevad madalamal pingel. samuti kui ylemine nivoo on juba kuskile 1V kanti siis muutub asi v2ga h2iretundlikuks, hakkab avanema iga v2ikese v6nke peale. lisajama on j2lle see et kui saadki transi avanema madalal pingel siis ta avaneb nii uimaselt, suure hilistuse t6ttu v6ib k6rgetest sagedustest ainult unistada.

seega nagu paistab r2ni on ennast peaaeu ammendanud, pole n2ha mingit revolutsiooni. praegu on asja paratamatut piiri kaugemale lykatud ikka v2iksemale ja v2iksemale kristallile yle minekuga aga seda ei saa ka l6pmatuseni teha. seega mingil ajal kui pole uut tehnoloogiat leiutatud peaks hakkama prosede suurus kasvama

[villimar]

Mina olen pärit veel sellest ajast, kus arvutid tõesti transistoridel ja lampidel töötasid, ning operatiivmalu oli algus magnettrumlitel , hiljem ferriitidel. Oli tõesti probleem, kui kirjutasid mäsinale tsükli, mis pidevalt mälu ja arvutustega möllas hakkasid toiteplokid lendama. Neid toiteplokke oli ca 10 tk, iga värgi jaoks eraldi.Taktsagedus oli 100 KHz, aga kui tahtsid said taktikaupa käsitsi edasi kerida ja debugida ja prose registrid kahendkoodis tuledelt välja lugeda.
Vahepeal kadus see temperatuuri probleem nagu tahaplaanile aga nüüd jälle päevakorral. Niipalju siis prose temperatuurist. Ei ole miskit uut siin ilmas.

[konn]

siis sa tead, et arvutid on tapnud p2ris palju inimesi
t2nu sellele et 36V trioodid korralikult ei funkand t6steti kaitsemadalpinge v22rtus 42V peale

[Telempe]

kui suur on protsessori kasutegur?

[sant]

Miks siis protsessor läheb nii kuumaks ,miks tal on jahutust vaja?
Tegelt on vastus lihtne:ükski elektrit tarbiv seade ei oma 100%-st kasutegurit;st ta ei muunda kasutatud elektrienergiat 100% ulatuses teiseks energia liigiks;tavaliselt raisku minev energia muutub soojuseks-see oli vist selle pärast,et aine osakesed,mis üksteise vastu põrkavad\hõõruvad,kiirgavad kergemini välja infrapuna spectrumisse mahtuvat energiat?Krt,seda ei mäleta enam täpselt 8)
Kuigi ma ei kujuta ette,milleks see 60wt kulub-mehhaaniline transide lülitamine nii palju ei võta(muidu arvuti käriseks ja müriseks töö ajal nii et seda nägu ),valgust ka nagu ei eraldu,tugevaid magnetvälju pole täheldanud,kiirgust ka nagu pole;järgi jääb nagu soojus energia(infra spectrumisse mahtuv energia that is )-ja seda tuleb uhkesti

[gault]

milleks sellist lolli juttu vaja on ????

[X]

noh ma lihtsalt kontrollisin

[stepzter]

[konn]

pole mingit piiri kui asi suurema ruumala peale 2ra jagada. h2sti varjestatud j2medad kuldjuhtmed moodulite vahele ja t66tab. probleem on selles kuidas teha odavalt ja lihtsalt, mitte selles kuidas yleyldse teha. teineasi on aga veel hoopis see, et pole vaja koguaeg lisada transe ja t6sta sagedust, v6ib t66tada v2lja t6husamaid arhitektuure. m6tle ise mis oleks kui praeguse 2000MHz 64-bitise prose j6udlust oleks pyytud saavutada t6stes 16-bitise kivi taktsagedust. teoreetiliselt arutledes.. ei hakka nüüd arutama selle asja v6imalikkust seoses m2lu adresseerimisega jne

[stepzter]

[Markos]

Härrased unustavad ära ka mahtuvuse, mis ränikristallis täiesti vältimatult eksisteerib ja millega hakkamasaamine järjest tihenevate lülituste tõttu üsna suureks peavaluks osutub.

[stepzter]

[Markos]

Ei, need mahtuvused on komponentide endi, st transistoride vahelised ränikihis, vot see hakkab sõna otseses mõttes ülelööke tekitama.

[konn]

ehk siis t2ienduseks niipalju et seal on kujuteldav kondensaator, vastassuunas pingestades t6mbuvad laengukandjad siirdest eemale ja siis ongi siirde tsoon nagu isolaator ja kristallide teised otsad nagu juhid. see on nüüd see asi bipolaar juraka basil seletatuna, sest seal on k6ik kandiline ja lihtne aru saada. FET-i puhul on sama p6him6te keerulisemas kestas.

see gate alune plaat ei puutu siin küll asjasse jah, seal pole mingit konde laadimist, yhe juraka potentsiaali muutmisel pole kondega midagi tegemist

[voyager_est]

Oi jumal-jumal.
Tõesti arvate, et selline süviti asjadesse tungimine midagi annab?
Vean kihla, et enamus, kes seda loevad, ei saa sittagi aru.
Polnud vaja oma teadmistega laiata, vaid asi lihtsalt ära seletada.
...

[svenman]

njah, posti algatajal juba ammu juhe täiega koos ja ei juge suud lahti teha, nii et vist aeg pillid kotti panna selle teema juures ))

[KrikU]

Samas on palju ka selliseid inimesi kellele see tekst on hariv ja lisa informatsiooni andev
Vähemalt mulle küll.

[pistong]

minule ka.

[lennu]

aiaiaiai...kes kaevas pea aastavanuse teema üles

[Marie]

[ojapoiss]

Näe sai siis sõjaväes oldud... nüüd siis sai see teema ka siis läbi loetud

[Wiltz]

voyager_est, kõik inimesed siin foorumis ei ole teismelised "arvutikuurud", kes on omale suutnud poest ise tykid tuua ja need kasti tõsta, ning lisaks kasutavad tuledega venti, mitte mõhkugi nende juppide toimimisest aga aru ei saa!

üle pika aja oli jälle ÜLIHEA actually tarka ja kasulikku juttu lugeda siit foorumist...see tekitas sõna otseses mõttes hea tunde, et aegajalt võib siit siiski veel midagi juurde õppidagi! Konna ja stepzteri postid olid täiesti värskendava toimega
Pagana hea näha, et on ka tarku inimesi siin peale selle tohutu kamba hooplevate ja läbustavate teismeliste, loodaks vaid et tihemini nende teksti otsa satuks

[Magic]

[stepzter]

Kus juures on täiesti kahju, et sellised teemad kaovad ajaloo hämarustesse ära. Natukene on kahju kirjutada pikalt üldharivat juttu, kui seda asjast huvitatutel raske ülesse leida on. Kuluks ära mingi eesti keelne riistvara teemaline wiki, kus see jutt oleks kergemini tarbitav. Mina (ja loodetavasti ka teised) heameelega kirjutaks sinna sisu.
Kui keegi (miks ka mitte näiteks hinnavaatlus) oleks nõus hostima sellist asja võiks ma aidata seda ka ülesse panna.

[Magic]

[voyager_est]

[Wiltz]

teema algataja kysis sellise kysimuse, millele ei saa vastata a'la "sest ta teeb tööd!" ...see võib ju sisuliselt õige vastuski olla, aga mida tyyp sellest targemaks saab siis? ei tahaks öelda, et kysimus on rumalalt esitatud, ja nagu on ka ütlus- ei ole lolli kysimust, on vaid lollid vastused (midagi sarnast ta oli, natuke panin sõnastusega vb puusse ) fakt on see, et kysimus on kyllaltki...noobilik, kuid kui kysija tõesti teada tahab ja asja vastu huvi tunneb, siis ma ütlex, et tal on siit teemast lugeda üht, teist!!!
teine asi, foorumid on kohad, kus lisaks kellegi konkreetsetele kysimustele (tihtipeale paljude ühesugustele kysimustele) vastamisega, tegeletakse ka üldise aruteluga. Asjalik jutt peaks olema tähtsuselt esimesel kohal. Just sel põhjusel ei häiri mind ennast näiteks kunagi, kui mõnes teemas tekib offtopic, mis samas on väga huvitav lugeda ja paljudele tõenäoliselt kasulik! Foorumi on hea siis, kui ta on justnimelt HUVITAV!!!

sry voyager_est, aga ma tõesti EI VAATA, millal keegi midagi kirjutanud on, mis kirjas see kirjas, ja selle üle võib arutleda niikaua kuni midagi arutada on...see teema oli prose foorumis esilehel mingi aeg, ja nii mina seda lugema sattusin. Kui sulle ei meeldi, et sinu poolt aasta (minupärast 3 aastat) tagasi kirjut textil sabast kinni võetaxe, siis ole hea ja hakka seda vaixelt ümber muutma
Ühesõnaga, mida ma öelda tahan, aasta hiljem või kuu hiljem, see ei oma minu jaoks mitte mingisugust tähtsust...ja ma ausalt öeldes ei mõista üldse, mida sa selle all silmas pead: "ma ei viitsi enam ringi sebida ja ekseldada"? kes sul käsib midagi teha???

Kui tark tekst on vähegi seotud kysimusega, siis on see minumeelest igati teretulnud

[Le Inc]

Natuke ka elektrijuttu:

On olemas kolme liiki takistusi (vahelduvvoolu puhul!):

1) aktiivtakistus = vool ja pinge on faasis
2) induktiivtakistu = vool on pingest 90 kraadi ees
3) mahtuvustakistus = vool on pingest 90 kraadi taga

Iga eletrijuhti, mida läbib vool, tehakse tööd! Ehk kogu elektrienergia EI muundata mehaaniliseks vms. energiaks, vaid tänu takistusele muutub osa sellest soojuseks, mis tuleb eraldada kehalt, et see üle ei kuumeneks.

Muide mu noored, Ohmi seadus U=I*R on nagu aamen kirikus - teades seda seadust ja selle seoseid, on teil pool eletrotehnikast juba selge!

Minu lihtne nägemus CPU'st kui küttekehast

[sigakoer]

Täitsa targaks võib saada siin suvalisi teemasid lugedes

[elukaz]

Veel on olemas ülijuhid, mis üldse sooja ei eralda. Tore oleks neist prose ehitada, aint ülijuhtimiseks vajalikku tempi pisut keeruline saavutada.
Lülitusprotsessidelt soojuseralduse ära kaotamine pisut utoopilisem juba.

[Wiltz]

ülijuhid? tean, et on olemas selline mõiste nagu ülijuhtivus, mis saavutatakse absoluutse nulli juures, ehk siis sealmaal, kus "elu jääb seisma" mingitest ülijuhtidest eraldi ei ole mina küll kuulnud, aga vb olen liiga vähe fyysika loengus käinud!
Tore oleks, kui üldse kõik oleks tasuta, ja kunagi plussidega miinusi ei kaasneks, kuid selge on see, et sellist olukorda ei saa kunagi olema, milleks sellised unistused?

[sant]

Muideks kunagi liikus cnn-ni pealt uudis, kus räägiti et mingi keeruline aine mille teadlased just välja olid leiutanud, muutus ülijuhiks juba -50 (või oli -40) kraadi juures, see absoluutse nulli värk on juba ammu ületatud; st ka muudel temperatuuridel esineb ülijuhtivust, samas on seda ainet kallis toota ja kasutada kõlbaks seda ehk antarktikas. Paraku linki ma ei oska anda oma väite tõestuseks

[Wiltz]

jah, aga ained siiski muutuvad ülijuhtideks teatud tempil?! mitte ei ole lihtsalt ülijuhid... ok, correct my if im wrong, aga minumeelest ikka on niipidi!

[stepzter]

elukaz, lülitumisprotsess ise ei eralda soojust. Transistor on nagu pisike kondensaator, mis tuleb lülitamiseks vastavalt tühjaks või täis laadida. Soojust eraldab transistori laadimine läbi juhtme ja eelmiste transistoride. Kui teha kiip, kus ühendusjuhtmed on ülijuhid ja transistor on sisse lülitatuna ülijuht ja välja lülitatuna ei juhi voolu üldse (ehk lõpmatu suure takistusega), siis see kiip praktiliselt ei eraldakski soojust. Lihtsalt sellise kiibi valmistamisel on vähemalt praeguse tehnoloogiaga teatavad raskused.

[stepzter]

Wiltz, õige, osad ained mingist temperatuurist madalamal temperatuuril muutuvad ülijuhtideks. Kusjuures piisavalt suure magnetvälja (mõnikümmend teslat tavaliselt) puhul lõpetab aine ülijuhtimise ära. Kuna vool tekitab magnetvälja, siis on olemas piir, kui suurt voolu saab ülijuhtivast materjalist läbi juhtida.

Muide, viimati kui ma vaatasin, siis füüsikud ei olnud veel välja nuputanud, miks osad ained üldse ülijuhid on. Kui nad selle välja nuputavad siis on lootust, et õnnestub senise katse-eksituse meetodi asemel süstemaatiliselt lähenedes toatemperatuuril ülijuhtiv materjal välja töötada.

[elukaz]

Stepzter, nõus sellega, et lülitusele eelnevas ja järgnevas seisus võiks voolu mitte tarbida.
Lülitamiseks kulub mingi aeg, mille jooksul lülitatava objekti laadimiseks kasutatava komponendi takistus muutub "nullist lõpmatuseni", selles vahemikus töötab asi takistina, mis eraldab soojust.
Kui kondekat laadida ülijuhiga tekiks ülisuur vool, mis killiks ülijuhi.