[X]

võibolla võib sukene teema juba olla ,noh siis kustuage ära, aga miks siis protsessor läheb nii kuumaks ,miks tal on jahutust vaja.

[olc]

[one]

protseesor ju koormuse alla, olc-i näide jah on kõige arusaadavam...Ja kui näiteks teed midagi veel raskemat kui jooxmine siis hakkad rohkem higistama...Samamoodi ka prosega, kui mängid seal näiteks mingit uut arvutimängu siis prose läheb veel kuumemax...Mida suurem koormus prosele antud seda kuumem ta on ja mida väixem koormus seda jahedeam ta on...

[lennu]

lihtne.....elekter on sees....palju pisikesi laetud osakesi liiguvad ja edasi järelda juba ise

[Noname]

[Sahib]

Kas sul füüsika tunde juba on koolis? Mida kiiremini aineosakesed liiguvad, seda rohkem nad soojust eritavad

[er]

tegelikult on see protsessorite tootjate ja jahutajate tootjate vaheline kokkulepe - esimesed teevad järjest kuumemaid protsessoreid, et siis teistel oleks ka võimalik seibi teenida 8)

[Dumb(_;_)]

[Le Inc]

Kuna tegu on alalispingega, siis kehtib lihtne hr. Ohm'i seadus R=U/I.

[SCSI]

No täitsa tark ma ei ole aga jutt on selline. Kuna prose sisaldab miljoneid pisikesi transistore siis nende töös tekib soojus. Kuidas? Ma nüüd võin eksida aga asi on vist nii. Transistoril on kolm jalga baas, emmitter ja kollektor. Materjal räni ja germaaniumi ühendid. Parandage teadjad mehed! No nii. Siis emitteril tekivad lekkevoolud mis kütavadki transistori kuumaks. Nüüd hilja aegu avastati mingi uus asi kuidas vähenda lekkevoolu kadu - uued materjalid: indium fosfiit, galliumi, indiumi arseniidi ühendeid. Sorry keemias ei ole tugev. jne. Siis oli vist veel, et vähendada kollektori mahtuvust suurendades kollektori-emmitteri ülemineku pindala. Ühesõnaga ilge kamm.

[DoS]

[teadmamees]

t6si, mis puutub takistuse valem asjasse?
vb. tahtsid panna P=U*I

[sektor1]

Liikumine
Transistorid
Lülitused
Ülekanded

[Markos]

to SCSI: prose sees ei ole just palju pnp/npn transistore, vastasel juhul oleks see prose 1. väga suur, 2. oluliselt kuumem, 3. ja võtaks väga palju voolu, 4. ei kardaks staatilisi laenguid. Prose, nagu ka enamuse tänapäevase digitaaltehnika puhul kasutatakse väljatransistore, ja me räägime pais-läte-neel'st. Analoogtehnikast me teame, et see kuumeneb päris korralikult justnimelt lülitusi läbiva voolu toimel, mida suurem on vool, seda kuumem on lülitus. Digitaalis on meil voolud kaduvväikesed, kuid kuumenemine toimub sellegipoolest, miks ? Aga seepärast, et lülituste ühest seisu teise minemisel tekib paratamatult mingi vool ja sellega ka temperatuuritõus. Juhul kui see kõik toimuks piisavalt aeglaselt, ei oleks temperatuurist ka suurt lugu, selle muutumine jääks märkamatuks. Kui me muudame lülituste seisu mitusada või mitutuhat miljonit korda sekundis, hakkab asi aga juba päris korralikult tunda andma ja me vajame jahutust, vastasel korral siirded kuumeneksid senikaua, kuniks tekiksid läbilöögid või lühised ja prose põleks maha. Prosede kuumus on otseselt seotud kasutatava tehnoloogia, materjalide ja taktsagedusega, loomulikult on oma osa ka prose nn elektriskeemis, mis on oma keerukuselt jõudnud muidugi sellisele tasemele, et inimene seda enam lugeda ei suuda, projekteeritakse arvutil, mis detailskeemi ise valmis joonistab.

[konn]

jah t2itsa 6ige. prose sees on FETid, millel on drain, gate ja source mitte emitter, collector ja base ning soojus tekib siirderežiimi l2bimisel. see viimane tuleks ka muidugi teisiti nimetada kuna p2rineb bipolaaride ajast aga ikkagi, m6te on sarnane.

k6ik 6eldakse enne 2ra kui ma j6uan peale lennata...

loogiliselt tuletades peaks need jurakad seal olema indutseerkanaliga ja asi t66tama impulssloogika nivoodega 0 ja 3.3V, tuumas siis vastavalt ylemine nivoo nagu ta on uutes prosedes mingi 1.5-2.2V. hajuvõimsuse v2hendamiseks tulebki v2hendada seda pinget, selleks aga on vaja teha transe mis avanevad madalamal pingel. samuti kui ylemine nivoo on juba kuskile 1V kanti siis muutub asi v2ga h2iretundlikuks, hakkab avanema iga v2ikese v6nke peale. lisajama on j2lle see et kui saadki transi avanema madalal pingel siis ta avaneb nii uimaselt, suure hilistuse t6ttu v6ib k6rgetest sagedustest ainult unistada.

seega nagu paistab r2ni on ennast peaaeu ammendanud, pole n2ha mingit revolutsiooni. praegu on asja paratamatut piiri kaugemale lykatud ikka v2iksemale ja v2iksemale kristallile yle minekuga aga seda ei saa ka l6pmatuseni teha. seega mingil ajal kui pole uut tehnoloogiat leiutatud peaks hakkama prosede suurus kasvama

[villimar]

Mina olen pärit veel sellest ajast, kus arvutid tõesti transistoridel ja lampidel töötasid, ning operatiivmalu oli algus magnettrumlitel , hiljem ferriitidel. Oli tõesti probleem, kui kirjutasid mäsinale tsükli, mis pidevalt mälu ja arvutustega möllas hakkasid toiteplokid lendama. Neid toiteplokke oli ca 10 tk, iga värgi jaoks eraldi.Taktsagedus oli 100 KHz, aga kui tahtsid said taktikaupa käsitsi edasi kerida ja debugida ja prose registrid kahendkoodis tuledelt välja lugeda.
Vahepeal kadus see temperatuuri probleem nagu tahaplaanile aga nüüd jälle päevakorral. Niipalju siis prose temperatuurist. Ei ole miskit uut siin ilmas.

[konn]

siis sa tead, et arvutid on tapnud p2ris palju inimesi
t2nu sellele et 36V trioodid korralikult ei funkand t6steti kaitsemadalpinge v22rtus 42V peale

[Telempe]

kui suur on protsessori kasutegur?

[sant]

Miks siis protsessor läheb nii kuumaks ,miks tal on jahutust vaja?
Tegelt on vastus lihtne:ükski elektrit tarbiv seade ei oma 100%-st kasutegurit;st ta ei muunda kasutatud elektrienergiat 100% ulatuses teiseks energia liigiks;tavaliselt raisku minev energia muutub soojuseks-see oli vist selle pärast,et aine osakesed,mis üksteise vastu põrkavad\hõõruvad,kiirgavad kergemini välja infrapuna spectrumisse mahtuvat energiat?Krt,seda ei mäleta enam täpselt 8)
Kuigi ma ei kujuta ette,milleks see 60wt kulub-mehhaaniline transide lülitamine nii palju ei võta(muidu arvuti käriseks ja müriseks töö ajal nii et seda nägu ),valgust ka nagu ei eraldu,tugevaid magnetvälju pole täheldanud,kiirgust ka nagu pole;järgi jääb nagu soojus energia(infra spectrumisse mahtuv energia that is )-ja seda tuleb uhkesti

[gault]

milleks sellist lolli juttu vaja on ????

[X]

noh ma lihtsalt kontrollisin

[stepzter]

[konn]

pole mingit piiri kui asi suurema ruumala peale 2ra jagada. h2sti varjestatud j2medad kuldjuhtmed moodulite vahele ja t66tab. probleem on selles kuidas teha odavalt ja lihtsalt, mitte selles kuidas yleyldse teha. teineasi on aga veel hoopis see, et pole vaja koguaeg lisada transe ja t6sta sagedust, v6ib t66tada v2lja t6husamaid arhitektuure. m6tle ise mis oleks kui praeguse 2000MHz 64-bitise prose j6udlust oleks pyytud saavutada t6stes 16-bitise kivi taktsagedust. teoreetiliselt arutledes.. ei hakka nüüd arutama selle asja v6imalikkust seoses m2lu adresseerimisega jne

[stepzter]

[Markos]

Härrased unustavad ära ka mahtuvuse, mis ränikristallis täiesti vältimatult eksisteerib ja millega hakkamasaamine järjest tihenevate lülituste tõttu üsna suureks peavaluks osutub.