[asjameez]

Mu läpparis on ainult vaba tarkvara ja vabavara Ostsin läppari kasutatuna, seega mõtlen, et pole M$-i sponsoreerinud
Seda raha, mis raisatakse tuuleveskitega võitlemisel, võiks kasutada hoopis vabale tarkvarale üleminekul (mingid kulutused üleminekul ikkagi on, kuid selle eest on tulevik ikkest prii). Eesti võiks eeskuju võtta juba vabale tarkvarale üle läinud riikidest.

[XYZ]

[asjameez]

[XYZ]

[Marie]

[XYZ]

[bigmarx]

[Marie]

[XYZ]

[Chaza!]

[The Man]

Minu w7 retail jääb veel pikaks ajaks kasutusse, ühekordne väljaminek mitme aasta peale polegi nii hull. Eriti, kui amazon retail plaate peaaegu Eesti OEM hinnaga müüb Aga nagu tabelist näha, on piramine mustade riikide teema, hea, kui Eesti ikka pinnale lähemale vaikselt kerkib.

[Marie]

Tundub, et siin ikka ei jõua mõnele kohale miks ma seda lõiku ei tea mitmendat korda välja toon

[HacaX]

Ennast huvitaks kui põhjalikult BSA reaalselt masinaid kontrollib, a´la on nad valmis võimaluseks et firmas mingeid poetshekke/M$i litsentse pole kuna raalides jookseb *NIX, aga selle *NIXi peal jookseb omakorda mõnelt warez saidilt tiritud M$ Office

[Auron]

Tegelt täitsa lambifirmades kus pmst arvuti ainukseks funktsioonideks on igast dokementide tegemine ja võime neid printida, noh ja ka emaili saata polegi tavaliselt rohkem vaja kui linux ja openoffice.

[Foxxx]

Auron, Linuxiga on üks väga kehv nüanss.. Kui keskmine kontoritöötaja on 10 aastat teinud tööd Windowsi keskkonnas, siis katsu sa talle öelda, et nüüdsest hakkad linuxis töötama. Inimesed on harjumuste ohvrid ja selle vastu ei saa suurt midagi teha.

[mikk36]

Sai tööl üles seatud üks OpenSUSE'l põhinev arvuti, mille eesmärgiks oli anda ligipääs tööfailidele (pdf) ja intranetile, kiire koolitus et kust mida vajutada ja ei ole ühtegi kurtmist seni olnud kellegi poolt. Arvuti toimib endiselt edukalt ja keegi pole katki teinud midagi.
Märkida tasuks veel ka seda, et seda arvutit ei kasuta kontoritöötajad vaid isikud, kel on tõenäoliselt veelgi vähem kokkupuudet arvutitega.

[XYZ]

[-Koppel-]

Väiksemate firmade juhid tahavad kõige üle alati ise otsustada. Kui nad on valiku ees, kas OpenOffice või Microsoft Office ning neile räägitakse, et meie vajaduste jaoks ei ole neil mingit muud vahet kui üks on tasuta ja teine on tasuline.
Oleks loogiline arvata, et kui vahet ei ole, siis võtta asi, mis tasuta kätte tuleb - aga ei! Väiksemate firmade juhid ajavad millegi uue õppimisele kohe sõrad vastu ning ilma asjasse süvenemata otsustavad vana hea Microsoft Office kasuks.

Isegi inimesed, kes OpenOffice paketti kasutavad on sunnitud tabelarvutusi *.xls mitte *.ods formaadis salvestama, et need juhmid juhid oma failid lahti saaksid.
Kui oleks IT tüüpide otsustada, siis oleks OpenOffice levimisel oluliselt vähem takistusi. Tuleb korraldus, et homsest kasutavad kõik OpenOffice-t ning kui ei oska siis õppigu ära.

Harjumise jõud on suur ning Microsoft teab seda. Kuradi kaval plaan on koolidele tasuta litsentse jagada, nagu narkodiilerid. Kord Microsoft Office kasutaja, igavesti Microsoft Office kasutaja... get them young!

[Max Powers]

VÄikestes firmades ei ole IT tüüpe tavaliselt.
Eks MS ole muidugi teinud tublit tööd igasuguste 90 päevaste trialite istutamisega uutesse arvutitesse jne.

[XYZ]

[Joel]

[mikk36]

XYZ, kui kitsas see siis on ?
Kaustadest failide avamine ja brauseriga veebi sirvimine.
Kui palju rohkemat lihtsal (kontori)kasutamisel vaja on?

[Foxxx]

mikk36, Tahaks ka sellise tegevuse eest palka saada.

[XYZ]

[Chaza!]

[XYZ]

[Foxxx]

Chaza!, Nad teevad ilmselgelt head tööd, sa ei saa süüdistada ju Microsofti selles, et nad on võimelised oma tooteid müüma. Vabatahtlikel on alati vaba valik midagi analoogset teha.

[mikk36]

[XYZ]

mikk36, just seepärast ma kirjutasingi, et tarkvara valik on ülivaba...pole põhjust ühtki sellise kasutuse jaoks hakata esile tõstma.

[Ho Ho]

[XYZ]

[Foxxx]

Nüüd on reklaam süüdi kõiges, HV reklaamib ka end väljaspool siinset keskkonna, hakkame vaikselt juba risti lööma? Reklaam on tänapäeva ärimudeli lahutamatu osa. Oleks äkki aeg leppida sellega?

[Ho Ho]

Ma ei ütle, et reklaam halb on. Lihtsalt, et kuna tasuta asjade promomiseks ei ole võtta lõppmata hulgal pappi siis paratamatult on nende reklaam oluliselt väiksem ning vastavalt ka kasutajaskond, isegi kui kvaliteedi poolest võib tegu olla jupp maad parema asjaga. A'la firefox vs IE mõni aasta tagasi. Nüüdseks on turg enam-vähem tasakaalustunud kuid tol ajal läks see ikka väga vaevaliselt ehkki FF'i promoti üsnagi korralikult. Lihtsalt rahvas ei oska tahtagi paremat kui nende aastaid kasutuses olnud softijupp kuna lihtsalt pole proovida saanud midagi muud kui nende praegune vidin vajub sisse aknast ja uksest.

Pole midagi parata, keskmine inimene kardab muudatust, isegi sellist mis kaugemas perspektiivis neile kasulik olla võib.

[XYZ]

[Ho Ho]

[XYZ]

[Ho Ho]

[XYZ]

Siiski, nii minul kui ka paljudel teistel oli IE just lisaks arvutis olemas ka w3.1 aegadel, ehki ta polnud põhikomplektis ja kui ta muutus kiiremaks ja mugavamaks w3.11 ajal umbkaudu ja samal ajal Netscape lihtsalt paigal tammus, siis sai rohkem IE-d hakatud kasutama. W95/98 kui kodustele mänguritele mõeldu jäi mul hoopis tähelepanust kõrvale, alles NT4 andis põhjuse parema opsüssi peale kolimiseks. Ning muuseas ka tol hämaratel kaugetel w3.1 aegadel sai opsüssi käimapaneku järel esimese netitööriistana IE käima pandud ja tihti oli siis esimene asi üles otsida Netscape allalaadimiskoht.
Polnud mingit erireklaami vaja ja ei lugenud see, et kuskaudu üks või teine hankida tuli. Lihtsalt tarbijad eelistasid paremat tarkvara. Ja kui see vahetus, siis toimus üleminek. Vabatahtlikult! Mitte käsukorras.

[Ho Ho]

[tahanteada]

Ho Ho: Väikse ääremärkusena: Ära päris kinnisilmi ikka neid internetis olevaid History-nimesid/aegade numbreid usu, kuna need käivad üksteisele vastu isegi kuulsas-väga kuulsas Wikipedias.

Näitena 2 linki, mis üksteisele vastukäiva infoga on:
1. http://www.livinginternet.com/w/wi_browse.htm
2. http://en.wikipedia.org/wiki/Web_browser

[XYZ]

[Ho Ho]

[XYZ]

Siis koolita seda halli massi ega paremat meetodit ole, muidu nad ei oska selle tarkvaraga ikkagi midagi õigesti teha. Aga nagu eespool üks unistas muudkui käsukorras pealesumistest, siis see on äärmiselt vale tee!

[tahanteada]

Ho Ho: OT: Vaata - elus on tihti ka mustmiljon muud asja teha, kui muudkui pead vaevata selle üle, et muudkui ümber õppida ja õppida, muid, kümneid kordi olulisemaid tegevusi uuesti ja uuesti nurka visates.

Sel juhul lähen ma poodi ja ostan juba toodetud leiva-saia, mitte ma ei hakka veel nende küpsetamisega kodus vaeva nägema.
Samuti ostan ma poest auto, mis mul kohe sõidab, mitte, et ma pean hakkama veel garaažis autot ise ehitama. Ja pole sugugi kindel, et see iseehitatud auto tuleb kätte odavam või et sõidab paremini, kui juba tehases valmistatud auto.

[Ho Ho]

[-Koppel-]

See pealesuruja olin mina, sest firmades on ülemuse käsk, mis asjad liikuma paneb. Kui aga ülemus tasuta tarkvara kasulikkusest aru ei saa, siis ei tule ka vastavat käsku ega koolitust.

Kuidas peaks saama OpenOffice populaarsemaks muutuda, kui kollektiivist ainult üks inimene seda kasutab ning ühilduvuse huvides dokumendid ikkagi Microsoft Office formaati on sunnitud salvestama.
RISO kohustuslikud standardid: http://www.riso.ee/wiki/Avatud-standardid#Kohustuslikud_standardid
Avaliku sektori asutused kasutavad omavahelisel suhtlemisel, suhtlemisel avalikkusega, veebides ja avalikes registrites ainult allpooltoodud esitlusformaate. Asutuse sisesuhtluse piires on lubatud (kuid mitte soovitav) kasutada ka muid formaate. Avalik sektor ei saa keelduda neis formaatides esitatud dokumentide vastuvõtmisest.

Julgen arvata, et avalik sektor üsna tihti ei järgi seda määrust.

[XYZ]

Juhtumisi ehk on ülemusel omad majanduslikud kaalutlused, mis hindavad ümberõppimisega seotud kulusid suuremateks kui tasulise tarkvara ostmisele kuluvat summakest
See, et mingi asi on pealtnäha tasuta ei tee seda vähimalgi määral veel tõeliselt heaks Alles siis kui tarbijad vabatahtlikult lausa trügivad seda sinu ekstralemmikut kasutama, siis võid öelda, et see on hea.
Ja pealekauba, ma olen mitmel juhul soovitanud, kui on salvestusformaadi probleeme, siis proovige inimesed vana head RTF-formaati. Enamusel juhtudest võib see osutuda täiesti sobivaks ja samas teda söövad sisse nii MS office kui ka OO.

[Ho Ho]

[XYZ]

[-Koppel-]

XYZ, millest selline OpenOffice vastasseis? "seda sinu ekstralemmikut"

Ei väida, et üks oleks teisest parem, väidan, et nad on tüüpilise kontorikasutaja vaatevinklist võrdsed. Üks tasuline teine tasuta.
Kus on loogika vailida võrdsete toodete puhul tasuline variant?

Plussina on OpenOffice formaadid ISO standardid, seega on suurem lootus, et järgmise versiooniga formaat ei muutu.
Millised on MS Office plussid OOo ees?