[Magic]

See kutsekate kriitika on IT osas ikka suht õigustatud... kuigi mingi aimduse ta asjast annab ja hetkel pärast põhikooli valides võtaks ka midagi IT või automaatika alast. Mina läksin siiski kooli nii, et keska läbi ja siis ülikooli ehitusinseneriks õppima - baasainepunktidega peaks saama ka IT'sse, kui väga kopa ette viskab. Hetkel vähemalt IT ala tööandjatel vähe lihtsam töötajaid leida ja iga mats enam tööle ei saa. Uue tööseadusega töötajast vabanemine ka lihtsam ja väiksemate kuludega, nii et eks tööandja seis tugevneb ka selles valdkonnas nagu ehituse ja kaubandusega juba juhtunud on.

[R.Adams]

Kas keegi saab soovitada kuhu täpsemalt ja mida oleks mõttekam edasi õppima minna. Nimelt saab siis kohe-kohe lõpetatud keskkool/gümnaasium ning otsin kuhu edasi õppima minna. Mind huvitab mitte nii väga programmeerimine vaid pigem arvutite komplekteerimine ja riistvara/arvuti komponentide tundmaõppimine ning nende parameetrid ja muu sinna juurde kuuluv. Siiani olen uurinud TTÜ ja IT Kolledži kodulehti.

[aatomik]

IT Kolledži programm on selline rohkem praktilisema suunitlusega ja TTÜ on jälle suhteliselt teoreetiline. Tegelikult vahet pole kumbasse kooli lähed, sellise ainega nagu "Arvutid", mida Evartson annab, saad nii või naa tutvust teha

[webromps]

Keegi see aasta plaanib TTÜ-sse informaatikat? Kui jah, siis 99,9% tõenäosusega kohtume

[Djomka]

Evartsoni arvutite loengud ja praktikumid vähemalt esimesel aastal piirdusid pigem ALU ja elektroonikaga. Muidugi eksamil oli vaja palju rohkem, aga siiski väga teoreetiliselt. Siiani peale esimest aastat kõige praktilisemad loengud on olnud Cisco praktikumid (IT administreerimise erialal vähemalt).

[virus152]

Aga kuhu soovitate just programmeerimise haru õppima minna?

[julmu]

[aatomik]

[Max Powers]

Huh, jälle aasta mööda läinud.
Äkki peaks see aasta minema oma poolelijäänud kõrgharidust lõpetama

[siLc]

Nüüd peale kolmanda aasta lõppu TTÜ Arvutisüsteemides (Arvuti- ja Süsteemitehnika uus nimetus, mingi aeg oli uues Õppeinfosüsteemis "Arvutitehnika") võib öelda, et nõks alla poole tervest bakast on tehtud (lisaks 11AP vääringus ootab eksamite sooritamist) ja sügisel vaatab arvatavasti vastu tõsiasi, et tuleb lõpuks minna REV kohale või kaugõppesse, olenevalt mis töökohast saab...

Ei tea kuidas ITK-s on aga TTÜ-s on Arvutid jaotatud I ja II, esimese tegin juba kahe aasta eest ära aga teine ootab veel oma korda. Progemist oli niipalju kui Informaatika I ja II võimaldasid.

Üldse Arvutisüsteemid tundus, et polnud kõige õigem valik 3a eest. Viimati kui kooli vestibüülis ja pika koridori alguses peeti nö. töönäitust, otsisid pea kõik firmad just koodineegreid ja mitte rahvast, kelle arvutitehnika-alaseid teadmisi rakendada saaks. Sama saab välja lugeda infotehnoloogia alt pea igast tööportaalist. Lühidalt on ilmselge, et oluliselt vähem oleks saanud alt minna Informaatikaga - progejaid vajatakse nii tõusus kui languses.

[kotmarjak]

kui valida TTÜ ja ITK kohapealt, siis igakell ITK.
õppejõud inimlikud, parem kool(seest ja väljast), õpilasi vähem ja sellest kodusem tunne, õppekavad kõvasti huvitavamad, ei peedistada matade ja füüsikatega jne jne

[virus152]

[R.Adams]

Minu jaoks tundub kõige sobivam olevat ITK: IT süsteemide administreerimine ning hetke seisuga tundus selle põhjal huvitava töökohana: arvutisüsteemide spetsialist. Infot leidsin ka neti aadressilt: http://www.startit.ee/ ITK poole kaldusin rohkem ka sellepärast, et seal on rohkem praktikat ning lisaks ka mõningat töökogemust. Teooria nagu ei tõmba eriti kuigi eks see oleks ka vajalik.

[ardo1001]

to weyoun ja Markos

Ülikool annab peale oskuste ja teadmiste ka iseseisva mõtlemisvõima ja analüüsioskuse, kuid mõned omandavad selle alles palju hiljem.
Üks osa on teoreetiline ja teine praktiline. Palju jääb sinu arutluses puudutamata või siis liiga kitsakoeliseks.

Räägite mingist IT ja juurateaduse ühilduvusest ja seostest, arvestamata ikkagi et üks on tehniline eriala teine humanitaarikas.
IT või siis mehaanika/automaatika tudeng on õppimas ikkagi inseneriks, spetsialistiks omas valdkonnas.

Ehk põhitõde, mis oleks pidanud ära märkima on see, et IT erialal olev isik peaks (peab ja ka saab) hakkama saama ka ilusti humanitaari valdkonnas (õigusteadus), suutma kõik vajalik omandada, kuid vastupidi see ei toimi, väga harva. Ja seda kõike mitte ainult õigusteaduse valdkonnas, ka kõiges muus saab õige insener/spetsialist hakkama, kas siis ehitus, elektroonika, elekter või vähemalt nende töödega vajalikul määral. See aga sõltub juba õppekavast ja õppekvaliteedist. Kuid nagu tegelikkuses kõik kõiki ei oska ja tuleks keskenduda enda erialale ja teha seda tõsise innukusega. IT eriala on samuti väga lai ja kõike ei saa korraga ära õppida selle bakalaureuse, magistri või doktoriõppe ajal. Selle suudavad võibolla vähesed läbi ja selgeks teha,näiteks siis kas keskendud tarkvarale või siis riisvarale, mis omaette suured maailmad, kuid väga tugevasti seotud.

TTÜ-s ja ka kindlasti ka UT-s on rõhk matemaatika ja füüsikal üsna suur, mis peabki tagantjärele vaadates nii olema. Suurel osal läheb seda ikka tugevasti vaja, kuigi pealiskaudselt asjast aru mitte saavalt vaadates ei tundu küll nii. Näitena võib tuua programeerija, kes teeb erirakendusi, 3D või mängunduse alal.

Seega kokkuvõttes kui asja tuuma pole näinud siis pole mõtet suuri üldistusi teha.

[Draqula]

[inc]

Rääkige, kas IT Kolledžil ka ühikakohti on? Endal sügisest minek...

[ranel]

[kotmarjak]

[Draqula]

[tame]

[kotmarjak]

[tame]

Selge pilt.

[inc]

[kotmarjak]

[Djomka]

ITK'l peaks olema TTÜ'ga mingi lepinguvärk, et ITK õpilased saavad kasutada TTÜ ühiselamuid. Eelmine aasta vähemalt oli ühika kohtadega suhteliselt problemaatiline, vähemalt kooli enda juures, kuid see aasta peaks asi juba parem olema (uus ühikas valmis)