[kotmarjak]

[inzinz]

[kännuämmelg]

[inzinz]

Issand jumal, naljast ka enam aru ei saada Ma lihtsalt naljatasin seksi ja IT võrdlemise üle töökohtadena, väga kahju et sa naljale pihta ei saanud

[SCREAMER]

kas keegi õpib/õppis/lõpetas Mainoris magister IT juhtimist?
ei suuda otsustada, kas minna sügisel või mitte

[lagunov]

[Absona]

[2korda2]

lagunov,
Ma ei ütle järgnevat paha pärast. IT pole tõenäoliselt see, mida tegema peaksid. "11. klass ja matemaatika nii raske", "füüsika õpetaja ka imelik", "programmeerida pole veel proovinud". Need on selged viited.
Küsi tegijate käest, kui varakult nad alustasid, mida nad keskkooli/gümnaasiumi matemaatikast arvavad jms. Mina sahkerdasin ennast 1988-89 ennast teise kooli arvutiringi liikmeks, sest oma koolis sellist võimalust polnud. Vale tuli päevavalgele aga aus ülestunnistus päästis ja mul lubati jätkata. Olin siis vist 8 klassis.
IT on selline ala, kuhu järjest tuleb igasugu sihitult ringi vaatavat kontingenti. Just see "ah, kui sa muud ei taha teha, mine IT peale" on põhjuseks, miks minu arvates keskmise IT-tüdruku tase on märksa kõrgem keskmise IT-poisi omast: tüdrukud ei eksi sellele alale niisama - neil on tõesti huvi asja vastu. Samas piisav hulk poisse proovib kätt, sest "mängida mulle meeldib ja arvuteid olen ka kokku pannud".

[inzinz]

2korda2, sessuhtes ütleks et mis klassist alustad, ei ole mingi näitaja mille alusel võib lahterdada kõiki ja kõike ja olla kindel et kõik on õigesti.
Ma 10. klassis nägin esimest korda progemist, sama talv (ehk 4 kuud peale seda kui esimese hello world'i tegin pascalis) olin vabariiklikul informaatika olümpiaadil teisel kohal algajate tasemel, esimesel kohal oli keegi 12. klassi oma.
Pluss kui inimesel on tahtmist ja viitsimist, saab progema õppida kasvõi peale mingi baka kraadi saamist, mis pole progemisega seotud.

Ma olen näiteks näinud inimest, kes on väidetavalt aastaid progenud PHP's, on ette näidata tõepoolest hulk erinevaid lehti (keerukamad kui lihtsalt hello world), kuid kes oli hädas nii elementaarse asjaga nagu see, et miks " märkide vahel $ märki kasutada ei saa korralikult pluss oli veel muidki totraid asju mis jutu käigus välja tulid...

[tame]

Samal ajal, kui suurema osa ülejäänud valdkondade erialade õppimiseks pole põhjalikud eelteadmised ja varasemad kogemused hädavajalikud, siis paistab enamik inimesi olevat arvamusel, et infotehnoloogiaga seotud erialadele asudes on need rohkem kui iseenesest mõistetavad. Miks nii?

[XYZ]

[inzinz]

Eelteadmised ennem ise uurima asumist või eelteadmised enne ülikooli astumist ?? Kummalgi juhul ei ole eelteadmised kohustuslikud ega hädavajalikud kui nüüd päris aus olla. Eelteadmised ongi ju põhimõtteliselt kogemused
Kui inimesel on piisavalt loogikat ja head mõtlemist, võib nullist alustades poole aastaga väga kaugele jõuda.
Kui loogikat ja pühendumist on puudulikult, siis ei suuda ka aasta aega eeltööd eriti paremaks midagi teha.
Põhiline kriteerium on ikkagi huvi ja pühendumus.

Kui inimesel on piisavalt oskuseid et saada sisse ülikooli riigieelarvelisele kohale on tal õigus proovida seda mida ta ise tahab, kuna tal on mingid arvestatavad oskused olemas
ja kui riigieelarvevälisele saab, seda enam, ta maksab suurt raha selle eest et proovida mida tahab Kui saab aasta jooksul aru et ei soovi ikkagi seda, siis vahetab eriala ja kulutatud raha jääb nö koolitusrahaks

[XYZ]

inzinz, kas kogu teksti lugemine sul ka ikka kombeks on? Tsiteeritud tekstis oli jutt otseselt eriala õppimisest. Ja minu arvamus puudutas seda, et milline saab olema õppimise lõpptulemus. Eelteadmised ja kogemused ei saa olla sünonüümid, sõltuvalt erialast võivad nad teinekord suuremal või vaähemal määral kattuda aga ei pea

[inzinz]

Minu point oli see, et mingite kindlate eelteadmiste puudumine mingil erialal ei tähenda kohe automaatselt, et sa ei sobi seda tegema ega isegi mitte proovima.
Eelteadmised on soodustav tegur mis annab eelise teiste ees. Samamoodi on näiteks baka kraad soodustav tegur tööle võtmise juures, kuid baka kraadi puudumine ei tähenda veel kohe elu lõpuni töötuna olemist ning baka kraadi omamine samas ei garanteeri 100% tööle võtmist suurema konkurentsiga ametikohale. Väga palju oleneb ikkagi inimesest endast, tema õppimisvõimest ja pühendumusest.

[XYZ]

Proovida võib aga katsu aru saada ka minu jutu mõttest, et ilma eelneva huvita on tõenäoline, et õppijast tuleb lihtsalt päeva õhtusse veeretaja aga mitte hea spetsialist.

[kännuämmelg]

[Smith]

[kännuämmelg]

[2korda2]

[Max Powers]

IT pole ainult progemine. Kui on huvi, siis andke minna.
Kui hiljem huvi kaob, siis saab alati midagi muud teha.

[R A T]

2korda2 ei valeta, endal peab huvi olema ja tõenäoliselt on mõtet õppida ikka enese täienduseks, mitte niisama lampi...

[DoS]

[Vermon]

[kännuämmelg]

[cbr]

IT alla käib mingil määral ka elektroonika, süsteemitehnika, signaalitöötlus jne. Progemine pole kaugeltki terve IT ju.