[kotmarjak]

[inzinz]

[kännuämmelg]

[inzinz]

Issand jumal, naljast ka enam aru ei saada Ma lihtsalt naljatasin seksi ja IT võrdlemise üle töökohtadena, väga kahju et sa naljale pihta ei saanud

[SCREAMER]

kas keegi õpib/õppis/lõpetas Mainoris magister IT juhtimist?
ei suuda otsustada, kas minna sügisel või mitte

[lagunov]

[Absona]

[2korda2]

lagunov,
Ma ei ütle järgnevat paha pärast. IT pole tõenäoliselt see, mida tegema peaksid. "11. klass ja matemaatika nii raske", "füüsika õpetaja ka imelik", "programmeerida pole veel proovinud". Need on selged viited.
Küsi tegijate käest, kui varakult nad alustasid, mida nad keskkooli/gümnaasiumi matemaatikast arvavad jms. Mina sahkerdasin ennast 1988-89 ennast teise kooli arvutiringi liikmeks, sest oma koolis sellist võimalust polnud. Vale tuli päevavalgele aga aus ülestunnistus päästis ja mul lubati jätkata. Olin siis vist 8 klassis.
IT on selline ala, kuhu järjest tuleb igasugu sihitult ringi vaatavat kontingenti. Just see "ah, kui sa muud ei taha teha, mine IT peale" on põhjuseks, miks minu arvates keskmise IT-tüdruku tase on märksa kõrgem keskmise IT-poisi omast: tüdrukud ei eksi sellele alale niisama - neil on tõesti huvi asja vastu. Samas piisav hulk poisse proovib kätt, sest "mängida mulle meeldib ja arvuteid olen ka kokku pannud".

[inzinz]

2korda2, sessuhtes ütleks et mis klassist alustad, ei ole mingi näitaja mille alusel võib lahterdada kõiki ja kõike ja olla kindel et kõik on õigesti.
Ma 10. klassis nägin esimest korda progemist, sama talv (ehk 4 kuud peale seda kui esimese hello world'i tegin pascalis) olin vabariiklikul informaatika olümpiaadil teisel kohal algajate tasemel, esimesel kohal oli keegi 12. klassi oma.
Pluss kui inimesel on tahtmist ja viitsimist, saab progema õppida kasvõi peale mingi baka kraadi saamist, mis pole progemisega seotud.

Ma olen näiteks näinud inimest, kes on väidetavalt aastaid progenud PHP's, on ette näidata tõepoolest hulk erinevaid lehti (keerukamad kui lihtsalt hello world), kuid kes oli hädas nii elementaarse asjaga nagu see, et miks " märkide vahel $ märki kasutada ei saa korralikult pluss oli veel muidki totraid asju mis jutu käigus välja tulid...

[tame]

Samal ajal, kui suurema osa ülejäänud valdkondade erialade õppimiseks pole põhjalikud eelteadmised ja varasemad kogemused hädavajalikud, siis paistab enamik inimesi olevat arvamusel, et infotehnoloogiaga seotud erialadele asudes on need rohkem kui iseenesest mõistetavad. Miks nii?

[XYZ]

[inzinz]

Eelteadmised ennem ise uurima asumist või eelteadmised enne ülikooli astumist ?? Kummalgi juhul ei ole eelteadmised kohustuslikud ega hädavajalikud kui nüüd päris aus olla. Eelteadmised ongi ju põhimõtteliselt kogemused
Kui inimesel on piisavalt loogikat ja head mõtlemist, võib nullist alustades poole aastaga väga kaugele jõuda.
Kui loogikat ja pühendumist on puudulikult, siis ei suuda ka aasta aega eeltööd eriti paremaks midagi teha.
Põhiline kriteerium on ikkagi huvi ja pühendumus.

Kui inimesel on piisavalt oskuseid et saada sisse ülikooli riigieelarvelisele kohale on tal õigus proovida seda mida ta ise tahab, kuna tal on mingid arvestatavad oskused olemas
ja kui riigieelarvevälisele saab, seda enam, ta maksab suurt raha selle eest et proovida mida tahab Kui saab aasta jooksul aru et ei soovi ikkagi seda, siis vahetab eriala ja kulutatud raha jääb nö koolitusrahaks

[XYZ]

inzinz, kas kogu teksti lugemine sul ka ikka kombeks on? Tsiteeritud tekstis oli jutt otseselt eriala õppimisest. Ja minu arvamus puudutas seda, et milline saab olema õppimise lõpptulemus. Eelteadmised ja kogemused ei saa olla sünonüümid, sõltuvalt erialast võivad nad teinekord suuremal või vaähemal määral kattuda aga ei pea

[inzinz]

Minu point oli see, et mingite kindlate eelteadmiste puudumine mingil erialal ei tähenda kohe automaatselt, et sa ei sobi seda tegema ega isegi mitte proovima.
Eelteadmised on soodustav tegur mis annab eelise teiste ees. Samamoodi on näiteks baka kraad soodustav tegur tööle võtmise juures, kuid baka kraadi puudumine ei tähenda veel kohe elu lõpuni töötuna olemist ning baka kraadi omamine samas ei garanteeri 100% tööle võtmist suurema konkurentsiga ametikohale. Väga palju oleneb ikkagi inimesest endast, tema õppimisvõimest ja pühendumusest.

[XYZ]

Proovida võib aga katsu aru saada ka minu jutu mõttest, et ilma eelneva huvita on tõenäoline, et õppijast tuleb lihtsalt päeva õhtusse veeretaja aga mitte hea spetsialist.

[kännuämmelg]

[Smith]

[kännuämmelg]

[2korda2]

[Max Powers]

IT pole ainult progemine. Kui on huvi, siis andke minna.
Kui hiljem huvi kaob, siis saab alati midagi muud teha.

[R A T]

2korda2 ei valeta, endal peab huvi olema ja tõenäoliselt on mõtet õppida ikka enese täienduseks, mitte niisama lampi...

[DoS]

[Vermon]

[kännuämmelg]

[cbr]

IT alla käib mingil määral ka elektroonika, süsteemitehnika, signaalitöötlus jne. Progemine pole kaugeltki terve IT ju.

[Magic]

See kutsekate kriitika on IT osas ikka suht õigustatud... kuigi mingi aimduse ta asjast annab ja hetkel pärast põhikooli valides võtaks ka midagi IT või automaatika alast. Mina läksin siiski kooli nii, et keska läbi ja siis ülikooli ehitusinseneriks õppima - baasainepunktidega peaks saama ka IT'sse, kui väga kopa ette viskab. Hetkel vähemalt IT ala tööandjatel vähe lihtsam töötajaid leida ja iga mats enam tööle ei saa. Uue tööseadusega töötajast vabanemine ka lihtsam ja väiksemate kuludega, nii et eks tööandja seis tugevneb ka selles valdkonnas nagu ehituse ja kaubandusega juba juhtunud on.

[R.Adams]

Kas keegi saab soovitada kuhu täpsemalt ja mida oleks mõttekam edasi õppima minna. Nimelt saab siis kohe-kohe lõpetatud keskkool/gümnaasium ning otsin kuhu edasi õppima minna. Mind huvitab mitte nii väga programmeerimine vaid pigem arvutite komplekteerimine ja riistvara/arvuti komponentide tundmaõppimine ning nende parameetrid ja muu sinna juurde kuuluv. Siiani olen uurinud TTÜ ja IT Kolledži kodulehti.

[aatomik]

IT Kolledži programm on selline rohkem praktilisema suunitlusega ja TTÜ on jälle suhteliselt teoreetiline. Tegelikult vahet pole kumbasse kooli lähed, sellise ainega nagu "Arvutid", mida Evartson annab, saad nii või naa tutvust teha

[webromps]

Keegi see aasta plaanib TTÜ-sse informaatikat? Kui jah, siis 99,9% tõenäosusega kohtume

[Djomka]

Evartsoni arvutite loengud ja praktikumid vähemalt esimesel aastal piirdusid pigem ALU ja elektroonikaga. Muidugi eksamil oli vaja palju rohkem, aga siiski väga teoreetiliselt. Siiani peale esimest aastat kõige praktilisemad loengud on olnud Cisco praktikumid (IT administreerimise erialal vähemalt).

[virus152]

Aga kuhu soovitate just programmeerimise haru õppima minna?

[julmu]

[aatomik]

[Max Powers]

Huh, jälle aasta mööda läinud.
Äkki peaks see aasta minema oma poolelijäänud kõrgharidust lõpetama

[siLc]

Nüüd peale kolmanda aasta lõppu TTÜ Arvutisüsteemides (Arvuti- ja Süsteemitehnika uus nimetus, mingi aeg oli uues Õppeinfosüsteemis "Arvutitehnika") võib öelda, et nõks alla poole tervest bakast on tehtud (lisaks 11AP vääringus ootab eksamite sooritamist) ja sügisel vaatab arvatavasti vastu tõsiasi, et tuleb lõpuks minna REV kohale või kaugõppesse, olenevalt mis töökohast saab...

Ei tea kuidas ITK-s on aga TTÜ-s on Arvutid jaotatud I ja II, esimese tegin juba kahe aasta eest ära aga teine ootab veel oma korda. Progemist oli niipalju kui Informaatika I ja II võimaldasid.

Üldse Arvutisüsteemid tundus, et polnud kõige õigem valik 3a eest. Viimati kui kooli vestibüülis ja pika koridori alguses peeti nö. töönäitust, otsisid pea kõik firmad just koodineegreid ja mitte rahvast, kelle arvutitehnika-alaseid teadmisi rakendada saaks. Sama saab välja lugeda infotehnoloogia alt pea igast tööportaalist. Lühidalt on ilmselge, et oluliselt vähem oleks saanud alt minna Informaatikaga - progejaid vajatakse nii tõusus kui languses.

[kotmarjak]

kui valida TTÜ ja ITK kohapealt, siis igakell ITK.
õppejõud inimlikud, parem kool(seest ja väljast), õpilasi vähem ja sellest kodusem tunne, õppekavad kõvasti huvitavamad, ei peedistada matade ja füüsikatega jne jne

[virus152]

[R.Adams]

Minu jaoks tundub kõige sobivam olevat ITK: IT süsteemide administreerimine ning hetke seisuga tundus selle põhjal huvitava töökohana: arvutisüsteemide spetsialist. Infot leidsin ka neti aadressilt: http://www.startit.ee/ ITK poole kaldusin rohkem ka sellepärast, et seal on rohkem praktikat ning lisaks ka mõningat töökogemust. Teooria nagu ei tõmba eriti kuigi eks see oleks ka vajalik.

[ardo1001]

to weyoun ja Markos

Ülikool annab peale oskuste ja teadmiste ka iseseisva mõtlemisvõima ja analüüsioskuse, kuid mõned omandavad selle alles palju hiljem.
Üks osa on teoreetiline ja teine praktiline. Palju jääb sinu arutluses puudutamata või siis liiga kitsakoeliseks.

Räägite mingist IT ja juurateaduse ühilduvusest ja seostest, arvestamata ikkagi et üks on tehniline eriala teine humanitaarikas.
IT või siis mehaanika/automaatika tudeng on õppimas ikkagi inseneriks, spetsialistiks omas valdkonnas.

Ehk põhitõde, mis oleks pidanud ära märkima on see, et IT erialal olev isik peaks (peab ja ka saab) hakkama saama ka ilusti humanitaari valdkonnas (õigusteadus), suutma kõik vajalik omandada, kuid vastupidi see ei toimi, väga harva. Ja seda kõike mitte ainult õigusteaduse valdkonnas, ka kõiges muus saab õige insener/spetsialist hakkama, kas siis ehitus, elektroonika, elekter või vähemalt nende töödega vajalikul määral. See aga sõltub juba õppekavast ja õppekvaliteedist. Kuid nagu tegelikkuses kõik kõiki ei oska ja tuleks keskenduda enda erialale ja teha seda tõsise innukusega. IT eriala on samuti väga lai ja kõike ei saa korraga ära õppida selle bakalaureuse, magistri või doktoriõppe ajal. Selle suudavad võibolla vähesed läbi ja selgeks teha,näiteks siis kas keskendud tarkvarale või siis riisvarale, mis omaette suured maailmad, kuid väga tugevasti seotud.

TTÜ-s ja ka kindlasti ka UT-s on rõhk matemaatika ja füüsikal üsna suur, mis peabki tagantjärele vaadates nii olema. Suurel osal läheb seda ikka tugevasti vaja, kuigi pealiskaudselt asjast aru mitte saavalt vaadates ei tundu küll nii. Näitena võib tuua programeerija, kes teeb erirakendusi, 3D või mängunduse alal.

Seega kokkuvõttes kui asja tuuma pole näinud siis pole mõtet suuri üldistusi teha.

[Draqula]

[inc]

Rääkige, kas IT Kolledžil ka ühikakohti on? Endal sügisest minek...

[ranel]

[kotmarjak]

[Draqula]

[tame]

[kotmarjak]

[tame]

Selge pilt.

[inc]

[kotmarjak]

[Djomka]

ITK'l peaks olema TTÜ'ga mingi lepinguvärk, et ITK õpilased saavad kasutada TTÜ ühiselamuid. Eelmine aasta vähemalt oli ühika kohtadega suhteliselt problemaatiline, vähemalt kooli enda juures, kuid see aasta peaks asi juba parem olema (uus ühikas valmis)