[Spott]

[Ho Ho]

Täitsa huvitav oleks kuulda nonde Wini fanattide kohta, kellega siin on aeg-ajalt väidelda saanud, sama infot et kaua mida kasutanud on.
Tsernobil tuleb kohe esimesena pähe

[Alari A.]

Ho Ho, ennastki huvitab .ilmselt osad vaidlejad mehed on nö.teoreetikud naiste suna juttude põhjal või heal juhul googlest mõnda reviewd lugedes teavad hiljem "kaasa" rääkida
winiga tihedalt seotud al.2001(vahelduva eduga kasutamine 89-90a kanti,tööl ka vista kasutamine ),linux vaheludva eduga al.2003.full user al.2005 alguses,osx aasta jagu

[CnZ]

nii, mainiks enda väikse puuduse ka ära, mis Linuxil puudub:

YouP-PAX modifitseeritud draiverid + soft, mida kasutan Audigy helikaardil official asemetel. samamoodi Auzeni X-Fi Prelude ei toeta esialgu draivusid Linuxile, mille ma tellin

muidu aga ma toetan open source ideoloogiat igati. samuti mu läpakas istub Ubuntu, millega ma töötan, kui kuskil reisil olen.

[Dirty Harry]

[CnZ]

[Dirty Harry]

[CnZ]

no kuna mul endal hi-fi klapid, siis ikka vahe on märgatav jah. bassi ja soundstage vahe on tõusnud, nii filmides kui muusikat kuulates. viimase puhul Audigy pole muidugi õige pill. aga kuna mulle see Creative stiilis miljard GB draivusid ja softi (sama kahjuks ka YouP-PAXi kohta) ei meeldi, seega tellin Auzeni toote. ehk neil on see draivude majandamine väheke "härrasmehelikum"

edit: omal ajal speakeritega sai kXi kasutatud, mis on muusika jaoks muidugi parim, aga nad ei toeta veel korralikult kõrvaklappe ja siis oli suht tühm ja mono-sarnane heli

[Dirty Harry]

Linuxi all on muide Audigy draiverid veel pisemad kui YouP-PAXi omad ;).

Aga selge siis.

[Noname]

[londiste]

[Ho Ho]

londiste, ehk kirjeldad veidi lähemalt oma Linuxi kogemusi? Et kas dualboot, kui tihti sel ajal kasutasid, kui pikalt dualbootisid jne.

[SKG]

oma isikliku arvuti sain juba 93 aastal nn. Juku oli, aga 95-ndal sain juba Olivetti brändi PC, mingine 386 prosega oli, kus sai proovitud nii Win 3.x kui ka Win 95 ja sellest ajast olen Windowsi kasutanud ja arvuteid vahetanud Linuxi peale üle minna pole plaanis, kuna see valmistaks liialt ebamugavusi.

tööalaselt puutun Win-iga kokku väga palju kui nüüd mõtlema hakata olen seda üle 5000 korra installinud (Win 2000/XP/Vista)

[no9]

Umbes 94ndast aastast sai DOSiga tegeldud, aastakese-kaks hiljem Windowsiga (alates kolmandast seeriast). Linuxitest esimene oli redhat 8, sellele järgnes arvutult muid distrosid. Linux aga ei istunud ja sai proovitud FreeBSD'd, mis kohe meeldima hakkas. Lihtne ja loogiline tundus olevat. Paralleelselt sai uuritud ka solarist, linuxeid ja muud. Erinevad opsüsid on alati huvitanud, eriti kõvema raua omad. Ilmselgelt pole mainframe'i kuhugi panna (on olnud võimalusi osta ) ja ka miniarvutid on kohati kättesaamatud/kallid, niiet olen piirdunud OpenVMSi ja Tru64 näppimisega. Eks ideid on teisigi, aga aega pole. Muidu on olnud juhust näppida väga paljusid erinevaid opsüse, üks eksootilisem/antiiksem kui teine.
Kasutuses on ka paljud opsüsid, solaris töötab kodus serveris (zfsi rõõmud), freebsd'd kasutan serverites/tulemüürides, linuxit serveris, kus soft/raud muud ei võimalda, windows desktopil. Üldiselt on iga töö jaoks oma tööriist, mida meister kõige paremini valdab ja mis talle kõige rohkem meeldib.
Kui HV'lastest huvilisi on, siis võiks mingi eestikeelse UNIXi ja muude vanemate (ja ka uuemate) opsüside netimuuseumi teha, vajadusel ja võimalusel ka shell-kontod tekitada avalikuks kasutamiseks.

Põhjus, miks ma linuxi-armastajaid ja windowsi-vihkajaid natuke ei seedi on vägagi objektiivne: üldiselt pole neil õrna aimugi, millest nad täpselt räägivad ja enda saamatuses süüdistavad teisi. Kõige rohkem häirib läbiv mõte, et kõik peaks lõpuks Linuxi peale "üle minema" jms. unix meeldib ka mulle, linux natuke vähem (mitte et linux poleks unix), ei arva ma et kõigile peab üks asi sobima - mulle meeldib windows peamiselt tema 3rd party rakendustarkvara pärast - ei viitsi mina ennast opsüsi ja programmi järgi painutada, kui see absoluutselt vajalik pole. Samas meeldib mulle jälle pf rohkem kui windowsi tulemüür. Sellegipoolest leian ma, et NT arhitektuuron elegantsem kui UNIXi lihtsus.

[marqs]

[Ho Ho]

Võibolla saaks ka veidi eksootilisemat rauda üle võrgu näppida kui nende vidinate omanikega läbirääkimisi pidada. Ega siis igal inimesel pole oma superarvutit kodunurgas mida ajaviiteks kellata

[no9]

[DigeBeni]

[Herr Kurm]

kas ta mitte BSDpede polnud? ma nagu mäletanuksin et ta mind ründas.

[DigeBeni]

... natuke teemakohast:
http://www.postimees.ee/090807/esileht/arvamus/276159.php

[londiste]

bullshit

algab sellega, et microsoft on päh.
räägib, et valikuvõimalus puudub.
tunnustatud ja tasuta töökindlad alternatiivid on vaieldav väide.
analüüside puudumine - hea ja õige punkt. neid oleks tõesti väga vaja. jutt seal ümber on bs.
lõpp ja valikuvabaduse nõudmine - demagoogia.

[mightythor]

minumeelest on ka kõik muu jutt selline tühi mull väljaarvatud see, et kas tõesti pole seda põhjalikult analüüsitud Seda ma ei osanudarvata. Nüüd kui juba erinevad infosüsteemid ning kasutajad on seotud MS tarkvaraga, on ilmselt raskem midagi muuta kui alguses oleks põhjalik uuring tehtud ning lähtuvalt selle tulemustest otsuseid langetatud.

[DigeBeni]

... teile ei jõua jutu üldmõte pärale ehk riik ei tee praktiliselt mitte kui midagi, et alternatiivseid lahendusi üldse otsida või nende kasutamist tõsiselt kaaluda, peamiselt kuulatakse vaid raskelt kinni makstud lobistide jura. See ei tähenda, et M$ lahendused oleks igal juhul halvad ja valed vaid hetkel on praktiliselt kõik valdkonnad ilma konkurentsi võimaldamata M$'ile ette mängitud. Lollus on rääkida, et kõigil ühed võimalused, miks keegi ei tee ise midagi omal initsiatiivil, kuid tuleks mõelda ka sellele, kui raske on neil nö. isehakanud inimestel oma projekte M$ suuruse hiiu kõrval läbi ajada ehk nende projektide laiemale üldsusele nähtavaks muutmiseks, oleks vaja juba väga hädasti riigi abi, kuna muidu surutakse nad lihtsalt kõlvatu konkurentsi abil maha ja projektist kaugemale ei jõutagi ...

[londiste]

üsna suur osa infosüsteemidest on olnud tükk aega microsofti tarkvaraga seotud.

tasuta tarkvara tunnustatud ja töökindel staatus ei ole just väga vana nähtus. ja ega ka praegu tasulise tarkvaraga võrreldav alati pole.

mulle alati meeldib tasuta tarkvara propageerijate jutt. peaaegu sama ilus nagu kommunism. free for all!

kõige toredam on muidugi see, et sellised tühikargajad tõmbavad tahes-tahtmata vett peale ka asjalikele ettepanekutele, avatud lähtekoodiga tarkvara propageerijatele näiteks. avalikkus ei jaga niikuinii matsu lahti, misasi on opensource, misasi -on tasuta.

DigeBeni, millest see jutt, et ettemängitud.
vastavad analüüsid sobiva tarkvara osas puuduvad ju

muide, millest üldse jutt käib? lahendused? infosüsteemid? kasutajate masinad?

[XYZ]

Mitte lihtsalt abi ei aita, vaid tuleks luua riiklik firma/keskus kus spetsialistid tegelevad emakeelse vaba tarkvara loomise ja toetamisega.

[pacho]

Huvitaval kombel pole hr. Kaareste vaba tarkvara ideoloogiale pihta saanud....
Küsimus pole absoluutselt rahas, vaid jätkusuutlikuses ja kodumaise ettevõtluse toetamises.

XYZ, riik on halb peremees. Eestis on riiklikud ettevõtted mõeldud parteineegritele lisakopika maksmiseks.

[londiste]

huvitaval kombel?

[pacho]

Tegelikult on säärane mõtteviis täitsa tavaline. Lugege kasvõi käesolevat teemat.

Mul täitsa kama mida eraisik või firma kasutab, kuid riik peaks tegema kõik mis tema võimuses, et maksumaksja raha läheks tagasi maksumaksjale.

[XYZ]

[DigeBeni]

londiste, selles see probleem peitubki, et ei ole uuritud, otsitud ega üldse midagi märkimisväärset tehtud, et alternatiivides selgusele jõuda ja veenduda, et valitud lahendused on ikka need kõige paremad ! Juba riigi tasemel sellist ignorantset suhtumist praktiseerides, annab see väga vale noodi erasektorile. Ükski firma ei võta endale riski suurfirmadega konkureerimiseks, kui riik nii loiult alternatiividesse suhtub. Riik on lasknud tarkvaralahenduste osas ohjad väga lõdvaks, otsuseid tehakse süüvimata pakkumiste tagamaadesse, pikematesse perspektiivarvesse ja kogu asjal on lastud minna nii, nagu üsna üheselt erapoolikud lobist-nõunikud soovitanud. Sellises olukorras ei saagi olla tõsiseltvõetavaid valikuid ...

[londiste]

DigeBeni, ja siis käib iga veidi aja tagant mõni (reeglina noor ja idealistlik) aktivist, kes teeb meedias või vahel ka kuskil temaatilises netikeskkonnas lahmiva, faktivaese/-vigase populistliku pläuh-pläuh ja asi jookseb samamoodi edasi

miks ma arvan, et eestis ei leidu kas piisavalt asjalikke tegijaid (kahtlen) või on enamik neist ilusasti mõnda kehaosapidi asjas sees

[DigeBeni]

londiste, ja kõik jääbki sellisele tasemele, kui riik suhtumist ei muuda ja midagi väga konkreetset ette ei võeta. Asjalikud tegelased voolavad ära piiritaha, kus neid tõsiselt võetakse ja siinse turu hõivabki monopol ...

[pacho]

[XYZ]

Mitmel maal, sealhulgas üle lahe Soomes ju töötabki.

[Silver?!]

Kas keegi veel mäletab millise ministeeriumi haldusalas on (win)ID kaardi projekt?

[londiste]

[stepzter]

Riigil peaks oma kodanike ees moraalne kohustus olema valida võimaluse korral avalikku hüvesse investeerimine, mille üks esindaja on vaba tarkvara, selle asemel et viia ressurss riigist välja ise enda poolt väljaantud intellektuaalsete väärtuste monopolide hoidjatele.

Enda kogemuse põhjal tundub mulle, et riigiametites vaba tarkvara juurutamine jääb kinni 3 asja taha:
1) kvalifitseeritud inimeste puudus
2) kordineerimise puudumine (kivi RIA kapsaaeda, kuigi suure tõenäosusega põhjustatus probleemist 1)
3) inerts - suletud tarkvara jaoks on investeering pöördumatult tehtud ning tööprotsesside muutmine vajaks ainult lisainvesteeringuid
Kui nendest komistuskividest üleastumiseks energia leiab, siis ma tegelikult olen täiesti nõus eeltoodud Postimehe artikli autoriga riigi rahasäästu võimaluste osas. Seda lisaks sellele mõõdetamatule kasule, et kulutatud raha eest toodetud hüved on kõigile kodanikele vabalt kättesaadavad. Ja seda isegi kui arvestada tuntud progeja J Zawinsky kommentaari, et Linux on tasuta ainult siis kui su aeg on väärtusetu - tänapäevases kontekstis kipub Linux aja väärtuse vaekausi isegi enda kasuks pöörama.

See jutt siin äratas minus uuesti teotahte lasta võimalikult palju rahva raha eest riigile tehtud arendusi avatud litsentsidega avalikuks kasutamiseks välja. Soovitaks teil kiusata kõiki käeulatusse jäävaid riigiasutusi oma arendusi ka avalikustama - muuhulgas maksab MKM'i käest küsida, kus on Windowsi digidoci lähtekood.


Aga poliitilise vandenõu teooriat ei maksa siin rääkida, ma pole kuskil näinud sellesuunalisi poliitilisi jõude liikumas - rohkem on pingutuste puudumises süüdi hirm, teadmatus ja kartused.

[Scart]

üleval toodud punktid on kõik üsna täpsed ning ei tasu unustada ühte väga lihtsat fakti - 99% meie riiklikust sektorist on täiesti süüdimatu oma töö ja kohustuste suhtes. piisavalt kogemusi, et sai juba aastaid tagasi käega löödud.

[sukelduja]

[Ho Ho]

Ise töötaks sellises kohas hea meelega. Samas ma ei näe hetkel põhjust progejaid kokku ostma hakata, üldjuhul piisaks tõlkijaist kuna pea iga hädavajaliku asja jaoks on juba ammu programmid valmis, mõnel üksikul vaid puudub dokumentatsioon. Kui väga vaja siis võib ka juba eksisteerivate vabatahtlike tõlkijatega kokku leppida, et sümboolse tasu eest pühendaksid nad mõne seni tõlkimata rakenduse kallal töötamiseks. Minu arvates on see igal juhul mõistlikum kui hakata paralleelselt veel üht tõlkemeeskonda ülal pidama.

[sukelduja]

[londiste]

oeh, ma ei oskaks paremini öeldagi kui sukelduja seda tegi
ei väljenduks v-o mitte nii kriitiliselt aga samasse suunda küll.

[DigeBeni]

sukelduja, sa räägid üldse millestki muust, vaba tarkvara arendamine on hoopis teine teema ja sisuliselt ei peaks riik selles osas ise suurt midagi tegema ! See, mida sina vaba tarkvara näppides näed, pole kaugeltki see, mida riigile pakkuda suudetaks. Riigi asi oleks paika panna nõuded tarkvaralahendustele, tulevikunägemuse ja tooma välja garantiid arendajatele, siis tuleksid ka alternatiivsed lahendused. Hetkel laseb aga riik ennast pimestada suurettevõtete dumpingpakkumistega ja isegi ei kaalu mitte alternatiive, ning kodumaine või õigemini kodumaiste huvide realiseerimise jaoks igasugune tarkvaraarendus pea-aegu puudub ...

[londiste]

ohoo.
räägi konkreetsemalt,mida riik valesti teeb.

[Dirty Harry]

[sukelduja]

[londiste]

Mark0, ma pidasin seda DigeBeni hangete juttu silmas.
pole ühtki hanget näinud, kas need ei käigi nii, nagu ta kirjeldab?

[Ho Ho]

[Herr Kurm]

Hehe, MS-is on juba paras paanika. Uuendati oma gettheFUD lehte ja topiti bannerid igale poole üles:

http://www.microsoft.com/windowsserver/facts/default.mspx

[XYZ]