[no9]

Naljaga pooleks võib ju väita, et linuxile on pea võimatu viirust kirjutada, sest see, mis töötab ühe distroga, ei tööta kohe mitte teisega. Minuarvates on märksa ohtlikum linuxikasutajate ignorantsus turvaprobleemide suhtes: nende opsüs on see kõige turvalisem ju. Kusjuures rõhutakse süsteemi puutumatusele. Õige ta on mingilmääral, aga mul, kui kasutajal, on sügavalt ükskõik süsteemifailidest, milled ma saan ajahetkel T üle kirjutada, kui mu kodukataloogist on tähtsad, mitte-süsteemsed ja isiklikud dokumendid kadunud. Ja selle vastu ei kindlusta mind mitte ükski operatsioonisüsteem.
Ühed ohtlikumad arvutikasutajad (minuarvates) on just need häkkerid, kes esimesi kordi gentood/debiani/muud "häkkeri" linuxit installivad/mudivad. Tundub, et sellistel kaob ohutunne täiesti ära, alates gentoo cflagide üle"optimeerimisest" ja lõpetades "linux on turvalisem kui windows" suhtumisega (mis on täiesti argumenteerimata). Linuxi alla on mõnes mõttes isegi lihtsam ussikesi/viirusi peita. Esiteks tänu sellele, et neid ei osata oodata (võltskindlusest) ja teiseks tänu "isetegemisrõõmule". Teise punkti all pean ma silmas näiteks XXX usb webcami draivereid (kuskil tuttaval sf.net projektilehel), mis pole veel ametlikus kernelipuus, kuid mida saab kompileerida kernelisortsu patchimisega - reaalne võimalus väike pahalane KERNELISSE poetada. Või siis suvaline veidi pahatahtlik HOWTO, mis juhtub kuskil wikis/foorumis/veebilehel ajutiselt üleval olema. Piisab mõnest lihtsamast või keerulisemast skriptireast (ka üksikust käsust), et süsteem katki teha. Halvemal juhul lähevad kasutaja enda failid ja selleks ei pea isegi roodu parooligi teadma. Võimalusi on mitmeid ja kõige nõrgem lüli on ikkagi kasutaja (enamjaolt). Linuxi turvalisusest rääkides tekitatakse pigem võltsi turvatunnet. Ma saaks aru, et openbsd puhul oleks selline jutt (et opsüs X on turvaline) veidikenegi õigustatud, aga linuxi puhul (võrreldes openbsd'ga näiteks) küll mitte.
Rääkides viirustest, neid on windowsi all kahtlemata rohkem. Üheks põhjuseks on windowsi/rakendustarkvara parandamata turvaaugud. Küll aga ma ei mõista linuxi/unixi kasutajate seisukohta, et neil pole selliseid probleeme nagu on windowsikasutajatel. Turvaauke leitakse ju mõlemal "suurel", windowsil ja linuxil. Või käib see asi nii, et windowsil on viirus ja linuxil exploit? Et siis linuxile ei saagi viiruseid olla? Huvitav variant iseenesest. Fakt on ka see, et ka linuxi masinaid võetakse maha ja neisse murtakse sisse. On see siis viirus või mitte, lõpuks pole vahetki. 8)

[gandalf]

[8]

[no9]

[Ho Ho]

Root ligipääs on praktiliselt kõigil kodukasutajatel, lihtsalt valdav enamus neist ei kasuta seda tavategevusteks nagu seda on veebis kolamine või messengeri jooksutamine. Ehk siis kui keegi suudab kirjutada miski brauseri kaudu leviva Linuxi pahalase siis on sellega üsna keeruline kasutaja tervet süsteemi nakatada kuna lihtsalt pole võimalik süsteemseid programme eriti lihtsalt üle kirjutada.

Loomulikult kasutaja enda failidele võib selline asjandus otsa peale teha kuid selliste asjadega ei tegele vist enam ükski vähegi endast lugupidav pahalaste kirjutaja.

[edit]
Kui juba turvaaukude peale jutt läks siis ...
http://www.theinquirer.net/default.aspx?article=37619

Ühelt viidatud lingilt:

[Atti]

Miks arvatakse, et openbsd on mingi ultra turvline asi? Kasutan paralleelselt linuxit, freebsd ja openbsd ja pian ütlema, et pole neil vahet eriti midagi. Lihtsalt linuxile kõige rohkem igasugu nodi, freebsd piale törts vähem ja openbsd piale veel vähem. Samas kui omal mõistud peas saab ka openbsd piale peaaegu kõik asjad kokku traageldada. See ju ammu teada, tuntud fakt, et arvutisüsteemi kõige ebaturvalisem osa on kasutaja. Linuxite ja bsd puhul on võetud kasutajalt sunismaiste loabittidega osa sigatsemisvõimalusi ära.

[Herr Kurm]

ehk ka see seletab kuidas "kasutajasõbralikkus" toimib ja seda mõistetakse

http://www.youtube.com/watch?v=eRjVeRbhtRU

E.

lausa muigama ajab, peale seda kui Dell avas klientidele soovideavaldamise lehe siis näeb mis soovinimekirja tipus on:

http://www.dellideastorm.com/

jahm, linuxiga laetud masinatele pole turgu

[Ho Ho]

Esikohal preinstalled Linux
Teisel preinstalled OOo
Kolmandal üleliigse nodi mitte installimine
Neljandal Linux laptopil
Viiendal tühi kast ilma OS'ita

Päris hea, igasugu muu pudi-padi on väga väikse toetusega võrreldes nendega. Ei tea kui palju neist soovidest ka täidetakse.

[stepzter]

Tühi kast ilma OS'ita on praegu juba (vähemalt kohati) võimalik. Ostsin eelmisel suvel imeodavalt ühe tühja Delli ja pistsin sinna Kubuntu peale. 7.9k eest 1GB mäluga ja WXGA resoga läppar pole üldse paha diil.

[Spott]

Delli puhul on sul ka tegelikult võimalik MS Windowsi litsentsi raha tagasi nõuda ja litsentsist loobuda.

[Jannoke]

[Herr Kurm]

inimeste kogemusel

[Spott]

http://www.linux.com/article.pl?sid=07/01/03/227237

[Dirty Harry]

See protseduur tõotab uskumatult palju nussi...väga ebameeldiv.

[oth]

[Spott]

[Elof]

Linux on nagu seks?
Linux on nagu kommunism ( ) - http://news.com.com/Cuba+to+migrate+to+open-source+software/2100-7344_3-6160496.html?tag=newsmap

[Ho Ho]

Vabavara ongi kommunism."Päriselus" pole kommunismi veel käima saadud, tarkvaramaailmas aga töötab see juba üle 20a.

[Elof]

Mu meelest vabavara küll pigem hästireguleeritud anarhia, ent eks ole mõttetu selliseid analoogide definitsioone hakata ületähtsustama.

[v6sa]

Ho Ho nüüd sa panid topeltämbrisse, kommunismist on asi kaugel ja jutt pole vabavarast vaid Vabast Tarkvarast (nimetavas käändes: Vaba Tarkvara), need mis GPL ja BSD litsentside all avaldatakse

[Ho Ho]

Sry, tühik jäi tõesti ära.
Muidu minu jaoks isklikult tundub asi üsna sarnane kommunismi ideele: rahvas teeb vabatahtlikult asju ning jagavad hüvesid teistega ilma et eriti midagi vastu tahaks saada. Võibolla kui asja täpsemalt uurima hakata on seal tõesti suuremad sarnasused mõne teise asjaga.

[edit]

Üks võimalik variant kuidas võis MS windowsi arendada
http://www.theinquirer.net/default.aspx?article=37962

[edit2]

Heh, kedagi vist ei huvitagi enam antud teemal läbustamine

Täna igatahes sain taas ühe suht negatiivse kogemuse Windowsiga. Oli tarvis teha serverile jõudlustesti, testimisprogramm oli jmeter. Eesmärk oli siis panna too proge viide masinasse ning nendega hakata serverit pommitama. Kolmes masinas läks asi probleemideta käima kuid kahes mitte. Kõva poolteist tundi läks aega kahe inimesega jamades et viga leida, lõpuks selgus, et asja käkkis ära see, et programm oli lahti pakitud kasutaja kodukataloogi ning kuna "users and settings" sisaldab tühikuid siis .bat failid ei funksi sellistes kohtades korrektselt.Kohe peale programmi kopeerimist ilma tühikuteta kataloogi hakkasid nad probleemivabalt tööle.

Selle peale hakasin mõtlema, et ei tea kas siis XP all polegi piiratud õigusega kasutajal võimalik sarnaseid programme kasutada? Peaks ju tal olema kirjutusõigus ainult oma kodukataloogi piires ning too asub tühikutega kataloogis. Jama lugu, või mis?

[XYZ]

"Selle peale hakasin mõtlema, et ei tea kas siis XP all polegi piiratud õigusega kasutajal võimalik sarnaseid programme kasutada? Peaks ju tal olema kirjutusõigus ainult oma kodukataloogi piires ning too asub tühikutega kataloogis. Jama lugu, või mis?"
mis teha kui tihend ei kõlba mitte kuskile ja ei ole isegi foorumist sellisele nämmutatud probleemile lahendust meelde jätnud
sel juhul on ikka tõesti jamalugu
" " " " " " " " " " " " " " " " " " " " " " " " " " "

[Ho Ho]

Aga mis see lahendus oleks? Kusagile kodukataloogist väljapoole installimine? Ei tundu ju kuigi turvaline ja loogilin tegevus

[Scart]

[mihhkel]

Tegelikult see on featuur, mitte buug: muudab kahjutuks kahtlased skriptid