[marco]

noxton, no siis me ju suht sarnased kasutajad. eks meelelahutus olegi põhiline. lihtsalt su esimene postitus oli kuidagi naljaks ja selgitav tekst järgnes alles järgmises postituses

[noxton]

marco, kõigile ei saa ju kõik meeldida ma proovinud linuxid, aga kohe saatsin selle pikalt kah, kui mängud käima ei läinud. usun, et linux võib töökindlam olla ja parem programeerimiseks jne. Aga jah, kui ma mingit arvamust ütlen, siis ikka enda oma minujaoks sama asi see linux nagu norton commanderi kasutamine windowsis

[SKG]

noxton, ei väitnudki ju, et sul pira Win on. aga paljud inimesed lihtsalt panevad pira Win XP peale, samas saaks samad asjad ka Ubuntu all asjad tehtud ja kõik oleks legaalne. ma ei pea silmas mängureid.

[Herr Kurm]

[no9]

Herr Kurm, vaata kasvõi HV linuxifoorumi teemat ubuntu kohta. On ikka naljakas küll, milliste probleemidega puutuvad nii kõva tarkvara, nagu linux ju seda on, kasutajad kokku. Siin on kindlasti süüdi rauatootjad, kes omi draivereid gpl litsentsi all välja ei anna või kasutajad, kes on täiesti lollid.
Põhjus, miks mulle meeldib linuxit kritiseerida, on hoopis see, et mõned linuxi kasutajad lihtsalt ei näe vigu linuxis ja näevad olematuid vigu windowsis (ja reageerivad muidugi vastavalt). Mis on mõneti naljakas, mõneti ka mitte.
Nälgivad progejad on pigem kujund, sest loomulikult progejad ei nälgi. Väga palju gpl koodi on kirjutatud omast vabast ajast ja oma lõbuks. Mis ei ole üldse halb, pigem hea. Paraku kaasneb sellega häda, et keegi ei vastuta otseselt selle koodijupi/programmi eest ja kui midagi ei tööta, siis saadki vastuseks, et progeja selle eest pappi ei saa, paranda ise ära kui tahad. Et kellele see tarkvara siis suunatud on? Distrode progejad on hoopis teine teema ju. Sellise teenuse eest tuleb maksta. Ja kohati mitte vähe. Et mis eelis siis linuxil windowsi ees on?
Ma olen ka linuxit kasutanud ja kasutan ka tulevikus, kui vaja, aga aru ma ei saa, mis selles tarkvaras nii erilist on? Nagu püha oleks mõne silmis. Või gpl litsents. Keegi ei pane reaalselt väga hea tarkvara koodi gpl litsentsi all välja, kui ta saaks seda müüa. Või kes on need lollid, kes täiesti mõttetu tarkvara (windows+sõbrad) eest roppu raha maksavad?

[stepzter]

[Draax]

[Spott]

[no9]

Windows on alati raua suhtes natuke rangem olnud ja vähegi vigasemad jupid toovad sinise surma. On ilmne, et nii juhtub ka vigaste draiveritega. Samas võib linuxiga asi toimida. Ma ei oskagi öelda, kumb variant parem on, sest eelised ja miinused on jällegi mõlemal. Windowsi all ei anta ühest küljest võltsi lootust, et asi funkab 100%, teisest küljest ei pruugigi see tähtis olla. Windowsi puhul on draiverid alati nõrgim lüli, sest neid on väga-väga palju ja sealhulgas on alati kehva kvaliteediga draiverid, mida on üpris ohtlik kernelisse jooksma lasta. Eriti odava rauajupi puhul, mis ei pakata tootjapoolsest garantiist.
Peaks ka seda mainima, et kui paljude arvates peaks windows olema lihtsam kasutada (võrreldes linuxiga, mis on minumeelest natuke vananenud väide), siis windowsi enda ülesehitus on märksa keerulisem kui linuxil või mõnel muul unixil. Põhimõtteliselt ongi windowsi all raskem probleemile jälile saada, kui next-next programm kuskil maha sureb. Tahaks hirmsasti paralleele tõmmata uue, elektroonikat täis, mersu ja vana ford sierra remontimise vahel, aga see poleks päris aus.

[Ho Ho]

[Draax]

[marqs]

[Ho Ho]

Windows is inherently harder to secure than Linux. There I said it. The simple truth.
Väike artikkel kus võrreldakse, kui palju süsteemseid väljakutseid peab ühe või teise OS'i peal tegema et serveerida üht HTML lehte ühe pildiga.

[edit]
1:1 võrdlemise teeb nats keerukamaks see, et Linuxis kasutati Apachet, Winis IIS'i.

[no9]

Suht vana artikkel, kui mälu ei peta. Sellegipoolest ei saa siit muud järeldada, kui seda, et IIS kasutab rohkem süsteemseid teenuseid kui Apache. Arvestades Windowsi eripärasid on see ka üpris loomulik.
Huvitav, millist graafikut DOS'i jaoks kirjutatud veebiserver näitaks
Sõnakombinatsioon "inherently harder to secure" viib mõtted hoopis traditsioonilise unixi/linuxi turvapoliitikale, kus on ainult üks n.ö. adminn-kasutaja - root. Vastupidiselt paljudele opsüsidele, mis on algusest peale disainitud multi-user, multi-tasking opsüsideks. VMS ja Windows NT tulevad esimesena pähe, lisaks veel mõned miniarvutite/mainframe'ide opsüsid. Ahjaa.. mis ma öelda tahtsin on see, et kui keegi näiteks linuxi all mingit tõsisemat teenust hallata tahab (a la bindida <1024 pordi külge), siis tuleb temale kohe kindlasti roodu õigused anda (või programmile, aga see teeb sama välja).

[Herr Kurm]

[no9]

[Ho Ho]

Üks teoreetiline variant on teha kerge portide suunamine localhosti piires

[stepzter]

[no9]

[heretic666]

Kuda Linuxil viirustega on ikkagi ? Windooza jaoks on neid muidugi mõista p*rsetäis, aga Linux peaks olema ohutum.

[Ho Ho]

Linuxis pead viiruse leidmiseks esiteks roppu moodi vaeva nägema ning kui sa selle ka leiad siis pead selle käsitsi installima
Keegi kunagi tegi kuskil viiruste andmebaasis mingi otsingu. Sealt vaatas vastu ~200 Linuxi viirust. Kui õigesti mäletan siis Winile leiti eelmine aasta ühe kuuga poolesaja uue viiruse jagu

[Kristo.]

heretic666, tsitaat Pingviini foorumist:

[tikimunkee]

Võin tuua näite elust: Kui lasin paar aastat tagasi internetühenduse korterisse panna siis algul jagasin seda ruuteri kaudu naabriga (Tal opiks WinXP, mul linux-Suse)- olime mõlemad värsked arvutiomanikud ja üsna võhikud- tulemuseks et järgmisel päeval naabril arvuti viiruseid täis (kohalekutsutud itimees viis arvuti nö tõrjesse), minul mitte.
Siiamaani pole viiruste jms saastaga veel probleeme olnud ja kirunud olen ainult siis kui ise mingi jama kokku olen keeranud - viimasel juhul ka probleemidele lahendus alati leitud.

[HacaX]

Ei tea, viimasel ajal viirused küll enam erilist poleemikat ei paista põhjustavat (pole tegelikult ka ime - ka Win on nüüdseks valivam mida käima laseb ja kes süsteemseid faile modida tohib), pigem on probleemiks kõikvõimalikud troojad ja ussid, noid aga leidub ka *NIXidele terve posu. Kas keskmisel kasutajal nende masinassesaamine sama lihtsalt käib kui Wini puhul on küll teine teema...

[mihhkel]

http://www.osugisakae.com/tech/2007/02/09/on-the-usability-of-paper-clips/
Eks ta ole

[no9]

Naljaga pooleks võib ju väita, et linuxile on pea võimatu viirust kirjutada, sest see, mis töötab ühe distroga, ei tööta kohe mitte teisega. Minuarvates on märksa ohtlikum linuxikasutajate ignorantsus turvaprobleemide suhtes: nende opsüs on see kõige turvalisem ju. Kusjuures rõhutakse süsteemi puutumatusele. Õige ta on mingilmääral, aga mul, kui kasutajal, on sügavalt ükskõik süsteemifailidest, milled ma saan ajahetkel T üle kirjutada, kui mu kodukataloogist on tähtsad, mitte-süsteemsed ja isiklikud dokumendid kadunud. Ja selle vastu ei kindlusta mind mitte ükski operatsioonisüsteem.
Ühed ohtlikumad arvutikasutajad (minuarvates) on just need häkkerid, kes esimesi kordi gentood/debiani/muud "häkkeri" linuxit installivad/mudivad. Tundub, et sellistel kaob ohutunne täiesti ära, alates gentoo cflagide üle"optimeerimisest" ja lõpetades "linux on turvalisem kui windows" suhtumisega (mis on täiesti argumenteerimata). Linuxi alla on mõnes mõttes isegi lihtsam ussikesi/viirusi peita. Esiteks tänu sellele, et neid ei osata oodata (võltskindlusest) ja teiseks tänu "isetegemisrõõmule". Teise punkti all pean ma silmas näiteks XXX usb webcami draivereid (kuskil tuttaval sf.net projektilehel), mis pole veel ametlikus kernelipuus, kuid mida saab kompileerida kernelisortsu patchimisega - reaalne võimalus väike pahalane KERNELISSE poetada. Või siis suvaline veidi pahatahtlik HOWTO, mis juhtub kuskil wikis/foorumis/veebilehel ajutiselt üleval olema. Piisab mõnest lihtsamast või keerulisemast skriptireast (ka üksikust käsust), et süsteem katki teha. Halvemal juhul lähevad kasutaja enda failid ja selleks ei pea isegi roodu parooligi teadma. Võimalusi on mitmeid ja kõige nõrgem lüli on ikkagi kasutaja (enamjaolt). Linuxi turvalisusest rääkides tekitatakse pigem võltsi turvatunnet. Ma saaks aru, et openbsd puhul oleks selline jutt (et opsüs X on turvaline) veidikenegi õigustatud, aga linuxi puhul (võrreldes openbsd'ga näiteks) küll mitte.
Rääkides viirustest, neid on windowsi all kahtlemata rohkem. Üheks põhjuseks on windowsi/rakendustarkvara parandamata turvaaugud. Küll aga ma ei mõista linuxi/unixi kasutajate seisukohta, et neil pole selliseid probleeme nagu on windowsikasutajatel. Turvaauke leitakse ju mõlemal "suurel", windowsil ja linuxil. Või käib see asi nii, et windowsil on viirus ja linuxil exploit? Et siis linuxile ei saagi viiruseid olla? Huvitav variant iseenesest. Fakt on ka see, et ka linuxi masinaid võetakse maha ja neisse murtakse sisse. On see siis viirus või mitte, lõpuks pole vahetki. 8)

[gandalf]

[8]

[no9]

[Ho Ho]

Root ligipääs on praktiliselt kõigil kodukasutajatel, lihtsalt valdav enamus neist ei kasuta seda tavategevusteks nagu seda on veebis kolamine või messengeri jooksutamine. Ehk siis kui keegi suudab kirjutada miski brauseri kaudu leviva Linuxi pahalase siis on sellega üsna keeruline kasutaja tervet süsteemi nakatada kuna lihtsalt pole võimalik süsteemseid programme eriti lihtsalt üle kirjutada.

Loomulikult kasutaja enda failidele võib selline asjandus otsa peale teha kuid selliste asjadega ei tegele vist enam ükski vähegi endast lugupidav pahalaste kirjutaja.

[edit]
Kui juba turvaaukude peale jutt läks siis ...
http://www.theinquirer.net/default.aspx?article=37619

Ühelt viidatud lingilt:

[Atti]

Miks arvatakse, et openbsd on mingi ultra turvline asi? Kasutan paralleelselt linuxit, freebsd ja openbsd ja pian ütlema, et pole neil vahet eriti midagi. Lihtsalt linuxile kõige rohkem igasugu nodi, freebsd piale törts vähem ja openbsd piale veel vähem. Samas kui omal mõistud peas saab ka openbsd piale peaaegu kõik asjad kokku traageldada. See ju ammu teada, tuntud fakt, et arvutisüsteemi kõige ebaturvalisem osa on kasutaja. Linuxite ja bsd puhul on võetud kasutajalt sunismaiste loabittidega osa sigatsemisvõimalusi ära.

[Herr Kurm]

ehk ka see seletab kuidas "kasutajasõbralikkus" toimib ja seda mõistetakse

http://www.youtube.com/watch?v=eRjVeRbhtRU

E.

lausa muigama ajab, peale seda kui Dell avas klientidele soovideavaldamise lehe siis näeb mis soovinimekirja tipus on:

http://www.dellideastorm.com/

jahm, linuxiga laetud masinatele pole turgu

[Ho Ho]

Esikohal preinstalled Linux
Teisel preinstalled OOo
Kolmandal üleliigse nodi mitte installimine
Neljandal Linux laptopil
Viiendal tühi kast ilma OS'ita

Päris hea, igasugu muu pudi-padi on väga väikse toetusega võrreldes nendega. Ei tea kui palju neist soovidest ka täidetakse.

[stepzter]

Tühi kast ilma OS'ita on praegu juba (vähemalt kohati) võimalik. Ostsin eelmisel suvel imeodavalt ühe tühja Delli ja pistsin sinna Kubuntu peale. 7.9k eest 1GB mäluga ja WXGA resoga läppar pole üldse paha diil.

[Spott]

Delli puhul on sul ka tegelikult võimalik MS Windowsi litsentsi raha tagasi nõuda ja litsentsist loobuda.

[Jannoke]

[Herr Kurm]

inimeste kogemusel

[Spott]

http://www.linux.com/article.pl?sid=07/01/03/227237

[Dirty Harry]

See protseduur tõotab uskumatult palju nussi...väga ebameeldiv.

[oth]

[Spott]

[Elof]

Linux on nagu seks?
Linux on nagu kommunism ( ) - http://news.com.com/Cuba+to+migrate+to+open-source+software/2100-7344_3-6160496.html?tag=newsmap

[Ho Ho]

Vabavara ongi kommunism."Päriselus" pole kommunismi veel käima saadud, tarkvaramaailmas aga töötab see juba üle 20a.

[Elof]

Mu meelest vabavara küll pigem hästireguleeritud anarhia, ent eks ole mõttetu selliseid analoogide definitsioone hakata ületähtsustama.

[v6sa]

Ho Ho nüüd sa panid topeltämbrisse, kommunismist on asi kaugel ja jutt pole vabavarast vaid Vabast Tarkvarast (nimetavas käändes: Vaba Tarkvara), need mis GPL ja BSD litsentside all avaldatakse

[Ho Ho]

Sry, tühik jäi tõesti ära.
Muidu minu jaoks isklikult tundub asi üsna sarnane kommunismi ideele: rahvas teeb vabatahtlikult asju ning jagavad hüvesid teistega ilma et eriti midagi vastu tahaks saada. Võibolla kui asja täpsemalt uurima hakata on seal tõesti suuremad sarnasused mõne teise asjaga.

[edit]

Üks võimalik variant kuidas võis MS windowsi arendada
http://www.theinquirer.net/default.aspx?article=37962

[edit2]

Heh, kedagi vist ei huvitagi enam antud teemal läbustamine

Täna igatahes sain taas ühe suht negatiivse kogemuse Windowsiga. Oli tarvis teha serverile jõudlustesti, testimisprogramm oli jmeter. Eesmärk oli siis panna too proge viide masinasse ning nendega hakata serverit pommitama. Kolmes masinas läks asi probleemideta käima kuid kahes mitte. Kõva poolteist tundi läks aega kahe inimesega jamades et viga leida, lõpuks selgus, et asja käkkis ära see, et programm oli lahti pakitud kasutaja kodukataloogi ning kuna "users and settings" sisaldab tühikuid siis .bat failid ei funksi sellistes kohtades korrektselt.Kohe peale programmi kopeerimist ilma tühikuteta kataloogi hakkasid nad probleemivabalt tööle.

Selle peale hakasin mõtlema, et ei tea kas siis XP all polegi piiratud õigusega kasutajal võimalik sarnaseid programme kasutada? Peaks ju tal olema kirjutusõigus ainult oma kodukataloogi piires ning too asub tühikutega kataloogis. Jama lugu, või mis?

[XYZ]

"Selle peale hakasin mõtlema, et ei tea kas siis XP all polegi piiratud õigusega kasutajal võimalik sarnaseid programme kasutada? Peaks ju tal olema kirjutusõigus ainult oma kodukataloogi piires ning too asub tühikutega kataloogis. Jama lugu, või mis?"
mis teha kui tihend ei kõlba mitte kuskile ja ei ole isegi foorumist sellisele nämmutatud probleemile lahendust meelde jätnud
sel juhul on ikka tõesti jamalugu
" " " " " " " " " " " " " " " " " " " " " " " " " " "

[Ho Ho]

Aga mis see lahendus oleks? Kusagile kodukataloogist väljapoole installimine? Ei tundu ju kuigi turvaline ja loogilin tegevus

[Scart]

[mihhkel]

Tegelikult see on featuur, mitte buug: muudab kahjutuks kahtlased skriptid