[alliance]

[punktiir]

minu teada, nad ikka saavad küll midagi.

raamatukogudes võiks ju olla programmide ja os systeemide laenutus ka. laenad näiteks nädalavahetuseks endale windowsi 8)

Edit: raamatute eest maksavad autoritasu need raamatukogud, kes laenutavad läbi arvuti. paberil kirjas laenutusi ei arvestata ja nagu kuulsin, pidavat tahetama aina rohkem ja rohkem raamatukogusi üle viia ka arvutipõhisele laenutusele.

[Ho Ho]

[Elof]

[punktiir]

TanElofJ

lugemine pole piraatlus, aga selle väär kasutamine on küll

[Elof]

[liivakas]

panen tuima ja ilma igasuguste süümekateta lasen tarkvara korporatsioone üle 8)

muide, kui teile tulevad sõpsid külla ja te kuulate raadiot, vaatate laenutusest võetud visokassetti vms, siis olete juba kurjategija - avalik esitamine (pmst sama asi, millega ühele viljandi leivapole müts pähe tõmmati)

[Ho Ho]

[taifunk]

liivakas, teose avaliku esitamise keeld ilma loata kehtib siiski ainult ühiskondlikes ruumides: kaubanduskeskustes, bussides, tänaval jne.

[HacaX]

[Elof]

HacaX, mõttetus.
Mehel on naine, leivapäts ja arvutiprogramm, teine mees "kasutab" kõiki neid oma huvides, siis teine mees varastas esimeselt leiva, programmi, ja naise ?
Ent millest saab pärast kasutamist ilma jääda ? Ainult sellise objekti puhul oleks tegemist otseselt vargusega, millest esimene ilma jäi.
Naiste ülelöömist ka ei nimetata varastamiseks ikka veel

Intellektuaalne ning füüsiline omand on liiga erinevad oma olemustelt, et tuua nende fahel paraleele.

[Ho Ho]

[mihhkel]

ehk on 'väärtegu' tarkvarapiraatluse kohta õigem termin?

[Elof]

[WäntWõll]

Nu aga las herr MS toodab Eestile odavama softi ,kus on ära nuditud igasugu MSN,Mediaplayer firewall ja muu kräpp ,(mida piix kellelgi vaja ei ole)ja pangu hind mingi 450.-.Sellisel juhul kaaluks seda legaalset versiooni.Aga kuniks ma olen sunnitud selle koos sodiga soetama siis jääb ära ja ausalt tunnistan,et olen TARKVARA rott või kuidas soovite nimetada.Kuna olen mugav inimene ja analoog puudub samal tasemel .Pingviini jääknähtused sajas versioonis ei hakka üldse antenne endal liigutama,miks ma pean ennast koormama mingite 4 plaadi tõmmistega ja siis veel ei tea kust netist mingeid lisapakke tirima ja käsitsi installima,et saavutada esmane vajadus MUSS,NET,MOVIE.Lisaks veel selgub ,et soetatud riistvara ei ole toetatud 100% Hõhhh. Tagatipuks update ei ole lõpatuseni tasuta ühelgi linuxil või distrol või mida iganes(IMHO )mitte ,et pira Win oleks Kuniks pole saad ühtegi tasuta karbitoodet millel töötaks koheselt kõik rakendused siis ei jää muud öelda ,et aerenege va PINKUD veel ja võib-olla tulevikus kohtume ja see oleneb teist endist ainult(kes kirjutavad seda koodi või kuidas seda nimetatakse)Kuna praegast pole mõtet diskuteerida LINUX-WIN ,sest üks asub lapsekingades ja teine on vallutanud 80%maamunast 8)
Kirjutasin kuna vaatasin viimased 50 posti on härra HO HO tugevalt moraalilugenud ja justkui enda seisukohta hakanud pealesuruma ja mitte vähe
DREAMX

[Auron]

Lugedes inimeste suhtumist jääb paljude puhul tunne, et ollaksegi nii rumalad, et nö.tunnistatakse ainult füüsilise asja võtmist kui vargust.Kas ei jõua kohale, et asjade valmistegemiseks kulutatakse raha töötasudeks.Samuti paistab välja suhtumine nagu kui midagi väärat sooritada aga vahele ei jää siis poleks ka midagi valesti ja tegu poleks nagu olnud.

Mõnes mõttes kõige lihtsam viis piraatlust defineerida oleks see kui inimene käib kõrvalmajas tööl ja töö tegemise eest talle palka ei maksta.Kuna füüsiliselt ega rahaliselt töölkäimine talle kulukas pole siis nagu poleksi midagi valesti selles, et ta tehtud töö eest tasu ei saa.Ehk siis ei saada aru, et asi pole selles mida saadakse vaid selles mida ei saada milleks on tasu töö eest.

[HacaX]

[Draax]

[HacaX]

Khmmm... huvitav tähelepanek. Et siis tuleks loobuda ebamoraalsusejutust ja rõhuda sellele, et kuna tootjad kasu ei saa siis on tõenäoline et nad ka arendusega enam ei tegele ja piraja saab ise kahju? Ehk siis midagi enesetapjate peatamise sarnast?

[DigeBeni]

... minu näegus piraatlusest ei ole ilmselt ei seadusandluse ega moraalijüngrite meelejärgi, kuid kuna tegemist on teemaga, mida on väga raske piiritleda ja raamidesse suruda, ning kuna nii piraatide kui ka tarkvara legaalsuse eest võitlejate leerid pole minuarvates suutnud kogu teemaatikat piisavalt veenvalt paika panna, siis olen ma lubanud endale täiesti ilma igasuguste süümepiinadeta mõningaid mööndusi antud teemal. Ajalugu on näidanud, et paljud asjad, mis mingil ajahetkel on olnud keelatud ja millest rääkiminegi on olnud tabu, muutuvad tihtilugu üldise arengu käigus täiesti normaaseteks igapäevasteks nähtusteks, ning saavad lõpuks ka seadusandluse poolt vastavalt reglementeeritud, eks näis ...

[punktiir]

aga endal on ikka jõle hea tunne ikka, kui tead, et pole "piraat"

[liivakas]

[Ho Ho]

[silver010]

[Draax]

[namstoop]

[punktiir]

no muusikatööstus on omaette ooper. figaro siin ja figaro sääl.
ümisemisega on nii, et kui sa oled mingil kontserdil ja sa oled selle eest maksnud, siis ole hää ja ümise, kui on aga tasuta kontsert, siis parem on häälepaeli mitte valla lasta.

[Ho Ho]

[punktiir]

ei mäleta mis asjaga oli tegemist, aga mingi netileht on juba mitmendat aastat valinud m$ kõige ebainimsõbralikuks firmaks.

[namstoop]

[Ho Ho]

[namstoop]

Ma ei tea kas ja kellele maksavad... ei ole huvi tundnud

mu jutu mõte oli selles, et kui kasutustingimustes on kirjas, et kasusaamise eesmärgil levitada ei tohi, siis olen ma selle tarkvara sõbrale jagamisel, kes suurest rõõmust õhtusöögi tegi, kah ju ülaloleva diskussiooni valguses "varas". Lihtsalt see litsentsitingimuste ja autorikaitse värk on nii erikuraditobedalt keeruliseks aetud, et pooltel juhtudel ilmselt kasutajad ei teagi (mitte lihtsalt ei anna endale aru vms), et nad kellegi õiguseid rikuvad. Ja see ei ole argument, et litsentsileping tuleb läbi lugede... nagu kunagi keegi kusagil seda teeks... 8)

[mihhkel]

[liivakas]

ma lisan juurde veel oma arvamuse, et igasugune autorikaitse on kurjast ja takistab arengut. kui nn autoril on anne millelegi (olgu see siis muusika, näitlemisoskus, või kõnealune "tarkvara tegemise oskus"), siis on tal kohus ühiskonna ees seda jagada. kunst kuulub rahvale, mu härrad

[Ho Ho]

[HacaX]

Sellega nõustun, et kunsti sissetoomine on paha käik. Sest siis tekib vägisi küsimus: mis õigusega võtavad nii kodu- kui välismaised näitlejad/maalijad/lauljad/etc oma töö eest raha? Kunst kuulub ju rahvale!

Üldiselt kõik kes leiavad et piramine on normaalne võiks mõelda säärast mõtet: too *üks* koopia mille sa varastad kohe kindlasti ei maksa nii palju kui tarkvara arendamise peale kulus. Aga kulutusi ju tehti - progejad istusid kes teab kui kaua kinnistes ruumides ja kribasid koodi, müüjad poodides nägid vaeva et karbid korralikult riiulisse panna, reklaamiosakond kulutas hiigelsummasid et populaarsematel saitidel nende bännerit vilgutataks, jne jne jne. Need summad mis asja valmisetegmiseks kulusid on oluliselt lahmakamad kui see paarsada kuni -tuhat krooni mis sa mingi paketi eest välja käiksid. Ehk teisisõnu: konkreetselt *sina* saad asja poolmuidu. Aga kui sa isegi seda murdosa kulutustest tasuda ei taha siis mil moel see kõik kinni makstud saab? Või ei ole see kulutus üleüldse väärt tasumist?

Lühidalt: tuleb endale teadvustada et igal juhul tehti kulutusi, piramisega otseselt kulusid juurde ei tekita, aga ei aita kuidagi ka kaasa nende vähendamisele. Nii lihtne see ongi.

[bezdomn6i]

niih.
vahepeal on juba selgunud, et piraatlus pole vargus. ja tore ka et ho ho piraate enam varasteks ei kutsu
sellele, et piraatlus ebaseaduslik on pole vast keegi väitnud. ho ho unistus, et ebaseaduslikult omandatud tarkvara osakaal väheneks 3-4 korda e. arenenud riikide tasemele on minu arvates täiesti reaalne kui vaid aega selleks antakse. ma olen ikkagi veendunud, et piraattarkvara osakaal väheneb kui inimeste sissetulekud suurenevad. on ju lääneriikides keskmine palk umbkaudu 3-4 korda kõrgem...

tarkvara võrdlemine ravimitega on samaväärne leivaga ja sokolaadiga võrdlemisega kuna üks on ikkagi virtuaalne suurus, teisel on füüsiline mõõde olemas. ho ho, ära nüüd lolliks mine kui ma jälle kopeerimisest rääkima hakkan. ma saan aru, et on tarkvara, aga kuna ainult taoliste virtuaalsete suuruste puhul on selline kopeerimine/kloonimine/misiganes-sind-rahuldav-tegevus võimalik, et omamik/kasutaja otsest kahju ei kanna. ka tarkvara omanik (ettevõte, kes seda toodab) ei saa ka saamata jäänud tulu näol kahju kuna sellest lihtlalt ei saa seda järeldada. ja ka toda tarkvara tootev sektor ei saa otsest kahju kuna seda ei saa otseselt järeldada.
saamata jäänud tulu võib, aga ei pruugi kahju tähendada. isegi kui on pealtnäha selge, et sellest kahju sünnib, siis pole seda ilma mõttepolitsei abita võimalik kindlaks teha.

kui mingit vahendit piraatluse vähendamiseks välja pakkuda, siis ilmselt efektiivseim oleks isp-ide pitsitamine, mis omakorda tundub suht ebausutav kuna keegi ei taha kliente ja raha kaotada (pakun välja, et praeguse seisuga liigub netiteenuse pakkujate käte vahelt rohkem raha läbi kui tarkvara ja muusikamüüjate käte vahelt).

ps.
see ei olnud kaitsekõne piraatluse hüvanguks.

[Draax]

Tarkvaratootjatele piraatide poolt tekitatud kahju võib küll tinglikult nimetada "saamata jäänud kasumiks", kuid kindlasti ei saa nende kahe asja vahele üks-ühest võrdusmärki panna.
Mõelge nüüd ise, kui Bill tuleks Vista puhul lagedale sellise tarkvaraga, mille kopeerimine ja illegaalne kasutamine on 100% võimatu. Kas siis kõik need piraadid läheksid legaalsele Windowsile üle? Ei. Ma usun et enamus neist ebaseaduslikest kasutajates läheks üle Linuxile (neil kas pole raha või ei soovi Billile maksta). Linuxi kasutajate arv suureneks väga lühikese perioodi jooksul hüppeliselt ning see avaldaks omakorda nõudluse kaudu survet tarkvaratootjatele: kui juba üle kolmandiku potentsiaalsest turust kasutab Linuxit, ei saa näiteks arvutimängude tootja sellest mööda vaadata ja hakkab pakkuma ka Linuxiga ühilduvat tarkvaraversioone. Nõudlus dikteerib mängu.

Umbes aasta pärast peale piraatimiskindla Vista väljalaskmist oleks Microsofti turuosa kolinal kokku kukkunud ja Bill omadega ummikus. Microsoft teeb piraatide suunas kurja nägu ja vibutab sõrme, aga samas neile meeldib suurte numbritega laiutada: et nii- ja nii mitme % arvutite opsüs on Windows ja et üle 80% maailma arvutitesse on installeeritud IE jne. (muidugi on, sest XP automaatne update vajab IEd, dooh!) Need suured numbrid kuivaks hetkega kokku, kui piraatlust ei oleks.
Selles valguses ei tundu enam üllatav, et Microsoft ei ole suutnud oma tarkvara kopeerimiskindlaks teha. Võimalused selleks peaks neil olemas olema, sest minu arvates pole ühelgi maailma tarkvaratootjal nii suurt rahakotti ja intellektuaalset ressurssi kui Billil. Seda lihtsalt ei taheta teha, sest praegusel vabavara võidukäigu ajastul oleks see enda hävingule allakirjutamine.

Billile on esmatähtis, eesmärk, et kõigis maailma arvutites oleks opsüsteemiks Windows. Sest ainult see tagab temale vajaliku tulubaasi. Kasumi suurendamine (et võimalikult paljud neist kasutajatest maksaks) on teisejärguline eesmärk, mida saab kasutama hakata alles siis, kui esimene on täidetud. Ja hoolimata sellest, et väidetavalt kannab MS hiigelkahjusid, töötab ülalmainit skeem ilusti:
Kui piraat ostab uue arvuti ja talle pakutakse sellega kaasa tema valikul XPd või RedHati litsentsi, mis te arvate, kumma ta valib?
Kui noorest piraadist saab ärimees, kellel on vaja oma kontori arvutid varustada legaalse softiga, mis opsüsteemi ta ostab?

Olukord, kus kõik arvutikasutajad kasutavad Windowsi ja 60% neist on selle välja ostnud on Microsoftile kindlasti märksa kasulikum kui olukord, kus 40% kasutajatest kasutavad Windowsit ja kõik neist maksavad.


Ülalolev puudutab muidugi ainult opsüsteeme ja peegeldab Microsofti monopolistlikku olukorda, rakendustarkvaraga on lood natuke teised, aga seal on tarbijal ka suurem valikuvõimalus (nt. viirusetõrjeprogrammid) Majandusteaduski väidab, et kui tegu on absoluutse monopoliga (nagu Billil oli umbes 5-6a tagasi, enne Linuxi uuestisündi), võib ta põhimõtteliselt dikteerida kõik hinnad ja tingimused. Aga kui monopol keerab vindi liiga üle (küsib liiga kõrget hinda) siis kukub ta kolinal ning alternatiive tekib nagu kärbseid. Piraatluse vastu võitlemine on selles osas samasugune vindikeeramine: kui kõik kraanid kinni keerata, saab keeraja lõpuks ise vastu näppe.

[namstoop]

heh, siis pole tavakodanikul muud midagi teha, kui loosungi all "Toeta MS-i, kasuta piraattarkvara!" omi asju edasi ajada... 8)


Aga siis oleks ju hoopis kaval käik MS poolt kodukasutajale enda toodang tasuta kätte anda? Ja samas ärikasutajale hinda juurde keerata ning kontroll karmiks ajada. Kuna inimene kodus kasutab, siis on tal oskus olemas ja tahab tööl ka. Ja kasum tuleb sealt.

[Death]

Arutleks nüüd pisut piramise põhjustest?

1. Sisse kiilunud harjumused - Office ja MS näiteks. Inimene ei taha alustada nullist Linuxi või OO.org softiga sest see tähendaks ümberõppimist. Lisaks muidugi see sovietlik taust et riigi/asutuse tagant varastamine polegi nagu varastamine.

2. Ei anta endale aru, et kodukasutajal pole tegelikult kogu selle suureks puhutud kommertssofti kõigi võimalustega MITTEMIDAGI teha. Jee kasutab keskmine kodukasutaja Photoshopi võimalus 100% ära või office omasid? No way.

3. kitsid gamerid kes ei viitsi/taha pappi välja köhida lihtlabase meelelahutuse eest ja nii piravad nii win kui mänge.

3. No ei tõmba osta proget mille kasutatavuses kindel ei ole.

namstoop, just minu mõte.

[Draax]

[punktiir]

tuleb tagasi kutsuda "õnnis" nõuka aeg, kus kõik oli kõigi oma.

[Ho Ho]

[bezdomn6i]

[punktiir]

ja rohi oli rohelisem jne.

kas keegi muidu mäletab, tolleaja programmide ja op süsteemide hindu? kas neil üldse oli mingi hind

[Ho Ho]

Tolle aja hindadega on kohatu võrrelda. ~20a tagasi maksis 286 > 100k rubla, mõni inimene ei saanud kümne aasta jooksul nii palju palkagi.

[infidel]

Väike võrdlus:
Ühistransport ja tarkvara
Tavapilet - ostad pileti, mis kehtib sõidu lõpuni. Sõidad niikaua kui võimalik (lõpp-peatus).
Tavalitsents - ostad tarkvara ja kasutad niikaua kui võimalik (programm aegub).
Sooduspilet - eritingimustel saad pisut soodsamalt, aga kehtib ainult vastava paberi ettenäitamisel. Teistele anda ei saa.
OEM litsents - eritingimustel saadud, kehtib siis kui arvutijupp on alles. Teistele anda ei saa.
Kuupilet - Ostad pileti ja võid sõita kõigi bussidega mingi aja jooksul. Teistele andmine sõltub bussifirmast.
analoog tarkvarast - hetkel ei tea.
bussijänes - kehtiva piletita või kehtetu sooduspiletiga reisija.
piraat - kehtiva litsentsita või kehtetu litsentsiga (OEM kleeps?) kasutaja.

Sarnasus veel see, et piraatlusest ega jänesesõitmisest ei saa keegi otsest kahju. Saamata jäänud tulu on aga raske hinnata, kuna suur osa inimestest ei ostaks mingil juhul piletit/litsentsi. Tartus on aga piletikontroll tunduvalt viisakam ja sõbralikum (minu teada pääseb 10päeva pileti ostmisega) kui seda BSA paistab.

Ise sõidan kuupiletiga ja olen veendunud piraat. Hetkel tegelen asjaga, mis oleks vaid pisut teiste asjaolude juures ka piraatlus - refereerin teadusartiklit.

veel analooge piraatlusele:
Kuuled raadios unelaulu ja laulad seda lapsele - taasesitamine isikliku kasu eesmärgil.
Vaatad galeriis pilte ja jätad meelde. Pärast mõtled, et ilus pilt oli. Taasesitamine (mälupilt) isikliku kasu eesmärgil.
Vaatad kinos filmi ja pärast räägid sõbrale, mis filmis juhtus. Loed kellelegi raamatut ette. Joonistad mingi kaubamärgi või objekti, mis on autoriõigusega kaitstud. Filmid oma kodu ja peale jääb mängiv telekas/raadio. Et cetera ad absurdum.

[namstoop]

[bezdomn6i]

infidel-il päris kenad võrdlused
lisaks veel ainult, et buss võiks olla ka selline kummist (praktiliselt piiramatu mahutavusega)...

[namstoop]