[sukelduja]

[Markos]

[sukelduja]

[Markos]

[Dogbert]

sukelduja, ka lennukil on juhtpindade servode kinnikiilumist, äärmusasendisse liikumisi ja purunemisi esinenud, mis linnukesed juhitamatuna maapinnale või vette prantsatama paneb. Lennuõnnetuste uurimiste sarjas rida igausgu juhtumeid saba kõrgustüüri asendi reguleerimise kruvist (jäme keermega polt põhimõtteliselt) tiibadel olevate flapside (kuidas neid eesti keelde on tõlgitud, ei tea) hüdrosilindrite poltide ärakukkumiseni. Selles mõttes erinevus kopteri pearootori asendit reguleeriva hüdrosilindri kinnikiilumise või voolikute-ventiilide ummistumise tõttu äärmusasendisse liikumise tõttu allasadamisega on üsna 1:1 võrreldav.

Selles mõttes on ehk erinevus, et 10-11km kõrguselt allajõudmine võtab veidi rohkem aega, aga see tähendab vaid seda, et lennukis viibijatel on suts rohkem aega suremise mõttega harjuda. Samas õhkutõusul või maandumisel tekkiv juhtpinna rike võib lennuki alla tuua umbes sama kähku või kiireminigi, kui sadas alla Copterline'i kopter.

[sukelduja]

[Markos]

[sukelduja]

[napoleon]

[netcat]

Vee all on kindlasti allveelaevaga turvalisem sõita kui lennukiga. Viimasega on tavaliselt teekond lühike ja viib ainult põhja.

[sukelduja]

[napoleon]

Militaarotstarbeline lennuk võib teoorias isegi vee alt välja tulla. Selleks on vaja raketikütust, mis põlemiseks hapniku ei vaja

[netcat]

Ma arvan, kütusest on üksi vähe sest lennukeid ei ehitata tavaliselt veekindlaks.

[Markos]

[sukelduja]

[Markos]

[somnambuul]

[Markos]

[napoleon]

[Raivoy]

Tegu polegi vist mitte faktiga, et hermeetiline poleks vaid surve, mida vesi tekitab.

Ma võin eksida, pole asjatundlik, aga kas mitte lennuk pole ehitatud põhimõttel suurem surve sees, madalam väljas?
Allveelaevale mõjub vastupidine, välissurve kerele on suurem kui seest õhusurve välja?

[netcat]

Nii on, lisaks sellele on lennukis tavaliselt veel hulgem ventiile ja avausi mis ongi mõeldud selleks, et õhk saaks sisse ja välja.

Ja muidugi kui kohtumine veepinnaga toimub ootamatult, siis kaasneb sellega tavaliselt uute suuremate avauste katastroofiline teke.

[sukelduja]

[Raivoy]

Midagi sealt lennuõnnetuste uurimiste episoodidest meelde ka jäänud.
(Seal üks äge mees, kel minu arust nö null emotsiooni näoga)

[Dogbert]

[Etz]

[jägaja]

[sukelduja]

[Markos]

[napoleon]

Keegi ei keela sul seda õhuballooni ju kopteris hoida. Võib-olla isegi mõistlik kui lendad pikemaid otsi vee kohal st. pole mingi probleemi korral kuhugi hädamaandumist teha.

[Markos]

[sukelduja]

[Markos]

[napoleon]

Ma pole nüüd teab mis tugeva tervisega, aga 2 minutit suudan hinge kinni hoida ilma et pilt tasku läheks. Mis seal lennukis siis juhtub, et ainult 15-25sek aega on?

[mikk36]

Õhku hoiad kinni enne seda suure koguse sisse hingates ja peale seda liikumatult olles. Kui aga juhtub suvalisel hetkel, on kopsud pooltühjad ja peale seda pead kiirelt füüsiliselt ka ennast tõenäoliselt liigutama, seega hapnikuvaru peaaegu et ei ole ja pead hakkama saama selle vähesega, mis seal kõrgustes on. Lisaks, kui hapnikutaseme langus on piisavalt pika aja jooksul, muutud ka järjest juhmimaks ja teed järjest ebaadekvaatsemaid otsuseid.

[Dogbert]

Rõhu järsul langusel ega sa seal kopsudes seda õhku varuks niiväga ikka hoida ei saagi, kui lõhki ei taha minna. Lased selle rõhu täitsa vabatahtlikult kopsudest välja, kui haiget tegema hakkab. See pole vee all hinge kinni hoidmine, kus rõhk väljaspool on kõrgem ja üritab kopse hoopis kokku pressida.
Ja kui oled rõhud tasakaalu lasknud, siis on kopsudes seesama hõre õhk mis väljaspool.

Ühtlasi hakkab rõhulanguse korral varsti vereplasmast eralduma seal lahustunud gaase (peam lämmastikku) ja kui ei pääse kiiresti tagasi kõrgema rõhuga atmosfääri, tekib "tuukri efekt", kes liiga kiirelt pinnale tõuseb - lämmastiku mullid veres.

[jägaja]

Inimesele ei tekitaprobleeme mitte hapnikupuudus, vaid CO2 töus kehas. Sellest tingituna keha reageerib äkiliselt diafragma kokkutömbest tingitud väljahingemisega.
Mul uo midagi sellist meelde jäänud

[sukelduja]