|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
sukelduja
HV Guru
liitunud: 14.06.2007
|
04.11.2026 15:52:41
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| tsitaat: |
| Ametlik seisukoht on, et ei olnud põhjustatud tehnilisest rikkest. Mitteametliku põhjuse pärast poleks lennuk kohe kindlasti alla kukkunud. Reisilennukil on oluliselt vähem SPOFe (single point of failure). |
Millest sa nüüd räägid, Copterilinest või ? Vägagi tehniline rike. Kui reisilennukil ka mõni juhtpindadest kinni kiilub ebasobivasse asendisse, oled samamoodi p'ses. Sabatüüriga ehk pääsed kuidagi. |
Lennukitel pole pearootorit.
|
|
| Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
25 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 09.04.2002
|
|
04.11.2026 16:00:26
|
|
|
| tsitaat: |
| Lennukitel pole pearootorit. |
Ja siis ? Rootor = pöördtiib, väga töökindel asi arvestades mehaanilist keerukust, eriti fa puhul.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
sukelduja
HV Guru
liitunud: 14.06.2007
|
|
04.11.2026 16:11:58
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| tsitaat: |
| Lennukitel pole pearootorit. |
Ja siis ? Rootor = pöördtiib, väga töökindel asi arvestades mehaanilist keerukust, eriti fa puhul. |
Ei, ei ole. Ükskõik millise detaili ülesütlemine põhjustab kohe allakukkumise. Sama hull on seis sabarootoriga. Mingi "arvestades....." on täiesti kohatu. Oluline on töökindlus ja punkt.
|
|
| Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
25 |
|
| tagasi üles |
|
|
Markos
HV veteran
liitunud: 09.04.2002
|
|
04.11.2026 16:22:08
|
|
|
| sukelduja kirjutas: |
| Markos kirjutas: |
| tsitaat: |
| Lennukitel pole pearootorit. |
Ja siis ? Rootor = pöördtiib, väga töökindel asi arvestades mehaanilist keerukust, eriti fa puhul. |
Ei, ei ole. Ükskõik millise detaili ülesütlemine põhjustab kohe allakukkumise. Sama hull on seis sabarootoriga. Mingi "arvestades....." on täiesti kohatu. Oluline on töökindlus ja punkt. |
Jah, aga ei ütle üles. Selleks on hooldusintervallid, kindel eluiga ja regulaarne inspektsioon. Näiteks EC120B puhul on vaja iga 20 tunni tagant rootoripead kontrollida pragude osas. Muul ajal ei ole see vajalik. Semi rigid puhul on lennueelse esimese inspektsiooni käigus vaja vaadata pea ja selles leiduvate poltide seisukorda, kontrollida liigendeid, troop stoppereid ja nihkemärke. Mis sabarootorisse puutub, siis, kui lennu ajal sabarootoriga midagi juhtub, siis sa ei kuku alla, sa saad edasi lennata kuniks kiirust on, sest saba ise veab aerodünaamiliselt masina otseks. Maandumine on probleem, sisuliselt point and shoot, tehtav ja ma olen pedaaliriket nõrkemiseni harjutanud, mis on sama asi. Vahetult enne maapinda keeratakse gaas maha, moment kaob ja sa ei hakka pöörlema. Hoog on sees, külg on kergelt ees, ripplend ei õnnestu, seega tuleb valida kohta, eelistatult asfalt, siis libised edasi ja ei jää kuhugile kännu taha kinni, masin on võimalik terveks jätta.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
Dogbert
HV Guru
liitunud: 03.05.2004
|
|
05.11.2026 00:33:27
|
|
|
sukelduja, ka lennukil on juhtpindade servode kinnikiilumist, äärmusasendisse liikumisi ja purunemisi esinenud, mis linnukesed juhitamatuna maapinnale või vette prantsatama paneb. Lennuõnnetuste uurimiste sarjas rida igausgu juhtumeid saba kõrgustüüri asendi reguleerimise kruvist (jäme keermega polt põhimõtteliselt) tiibadel olevate flapside (kuidas neid eesti keelde on tõlgitud, ei tea) hüdrosilindrite poltide ärakukkumiseni. Selles mõttes erinevus kopteri pearootori asendit reguleeriva hüdrosilindri kinnikiilumise või voolikute-ventiilide ummistumise tõttu äärmusasendisse liikumise tõttu allasadamisega on üsna 1:1 võrreldav.
Selles mõttes on ehk erinevus, et 10-11km kõrguselt allajõudmine võtab veidi rohkem aega, aga see tähendab vaid seda, et lennukis viibijatel on suts rohkem aega suremise mõttega harjuda. Samas õhkutõusul või maandumisel tekkiv juhtpinna rike võib lennuki alla tuua umbes sama kähku või kiireminigi, kui sadas alla Copterline'i kopter.
_________________
Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus. |
|
| Kommentaarid: 33 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
32 |
|
| tagasi üles |
|
|
sukelduja
HV Guru
liitunud: 14.06.2007
|
|
05.11.2026 11:23:07
|
|
|
| Dogbert kirjutas: |
sukelduja, ka lennukil on juhtpindade servode kinnikiilumist, äärmusasendisse liikumisi ja purunemisi esinenud, mis linnukesed juhitamatuna maapinnale või vette prantsatama paneb. Lennuõnnetuste uurimiste sarjas rida igausgu juhtumeid saba kõrgustüüri asendi reguleerimise kruvist (jäme keermega polt põhimõtteliselt) tiibadel olevate flapside (kuidas neid eesti keelde on tõlgitud, ei tea) hüdrosilindrite poltide ärakukkumiseni. Selles mõttes erinevus kopteri pearootori asendit reguleeriva hüdrosilindri kinnikiilumise või voolikute-ventiilide ummistumise tõttu äärmusasendisse liikumise tõttu allasadamisega on üsna 1:1 võrreldav.
Selles mõttes on ehk erinevus, et 10-11km kõrguselt allajõudmine võtab veidi rohkem aega, aga see tähendab vaid seda, et lennukis viibijatel on suts rohkem aega suremise mõttega harjuda. Samas õhkutõusul või maandumisel tekkiv juhtpinna rike võib lennuki alla tuua umbes sama kähku või kiireminigi, kui sadas alla Copterline'i kopter. |
Millal selline asi viimati liinilennukiga juhtus?
|
|
| Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
25 |
|
| tagasi üles |
|
|
Markos
HV veteran
liitunud: 09.04.2002
|
|
05.11.2026 11:41:18
|
|
|
| tsitaat: |
| Millal selline asi viimati liinilennukiga juhtus? |
Ja millal kopteriga ? Minuarust täiesti mõttetu jauramine. Kui kardad lennata, siis sul on selleks see õigus, püsi vee-all, see on sinu teema ilmselt.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
sukelduja
HV Guru
liitunud: 14.06.2007
|
|
05.11.2026 12:48:27
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| tsitaat: |
| Millal selline asi viimati liinilennukiga juhtus? |
Ja millal kopteriga ? Minuarust täiesti mõttetu jauramine. Kui kardad lennata, siis sul on selleks see õigus, püsi vee-all, see on sinu teema ilmselt. |
Palju sul lennutunde oligi peale kursust? On viimase 2 kuu jooksul juurde ka tulnud?
|
|
| Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
25 |
|
| tagasi üles |
|
|
napoleon
Unknown virus
liitunud: 08.12.2008
|
|
05.11.2026 13:05:45
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| tsitaat: |
| Millal selline asi viimati liinilennukiga juhtus? |
Ja millal kopteriga ? Minuarust täiesti mõttetu jauramine. Kui kardad lennata, siis sul on selleks see õigus, püsi vee-all, see on sinu teema ilmselt. |
Aga see on ka huvitav küsimus, kas turvalisem on lennuk või allveelaev  Kuigi viimase kohta ilmselt väga pädevat statistikat ei saa, neid on piisavalt vähe, et isegi üks õnnetus võis riskihinnangut märkimisväärselt tõsta.
|
|
| Kommentaarid: 79 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
60 |
|
| tagasi üles |
|
|
netcat
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2010
|
|
05.11.2026 13:08:47
|
|
|
| Vee all on kindlasti allveelaevaga turvalisem sõita kui lennukiga. Viimasega on tavaliselt teekond lühike ja viib ainult põhja.
|
|
| Kommentaarid: 7 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
7 |
|
| tagasi üles |
|
|
sukelduja
HV Guru
liitunud: 14.06.2007
|
|
| Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
25 |
|
| tagasi üles |
|
|
napoleon
Unknown virus
liitunud: 08.12.2008
|
|
05.11.2026 13:13:55
|
|
|
Militaarotstarbeline lennuk võib teoorias isegi vee alt välja tulla. Selleks on vaja raketikütust, mis põlemiseks hapniku ei vaja 
|
|
| Kommentaarid: 79 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
60 |
|
| tagasi üles |
|
|
netcat
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2010
|
|
05.11.2026 13:23:06
|
|
|
| Ma arvan, kütusest on üksi vähe sest lennukeid ei ehitata tavaliselt veekindlaks.
|
|
| Kommentaarid: 7 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
7 |
|
| tagasi üles |
|
|
Markos
HV veteran
liitunud: 09.04.2002
|
|
05.11.2026 13:27:42
|
|
|
| tsitaat: |
| Palju sul lennutunde oligi peale kursust? On viimase 2 kuu jooksul juurde ka tulnud? |
Mis see siia puutub ? Jah ja läinud nädalal tegin Cessnaga väikese tutvumistiiru, võtaks äkki lennuki ka ligi.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
sukelduja
HV Guru
liitunud: 14.06.2007
|
|
05.11.2026 13:32:27
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| tsitaat: |
| Palju sul lennutunde oligi peale kursust? On viimase 2 kuu jooksul juurde ka tulnud? |
Mis see siia puutub ? Jah ja läinud nädalal tegin Cessnaga väikese tutvumistiiru, võtaks äkki lennuki ka ligi. |
Ostad uue või kasutatud?
|
|
| Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
25 |
|
| tagasi üles |
|
|
Markos
HV veteran
liitunud: 09.04.2002
|
|
05.11.2026 13:33:58
|
|
|
| sukelduja kirjutas: |
| Markos kirjutas: |
| tsitaat: |
| Palju sul lennutunde oligi peale kursust? On viimase 2 kuu jooksul juurde ka tulnud? |
Mis see siia puutub ? Jah ja läinud nädalal tegin Cessnaga väikese tutvumistiiru, võtaks äkki lennuki ka ligi. |
Ostad uue või kasutatud? |
Ma räägin litsentsist, mitte lennukist. Lennuki omamine ainult enese tarbeks on mõttetu kulu ja neid on meil piisavalt, et rentida.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
somnambuul
HV veteran
liitunud: 22.03.2004
|
|
05.11.2026 13:39:08
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| tsitaat: |
| Palju sul lennutunde oligi peale kursust? On viimase 2 kuu jooksul juurde ka tulnud? |
Mis see siia puutub ? Jah ja läinud nädalal tegin Cessnaga väikese tutvumistiiru, võtaks äkki lennuki ka ligi. |
Nii praktilise poole pealt, palju seal õppes kattuvust on, päris 100% vist ei pea kursust uuesti tegema?
|
|
| Kommentaarid: 60 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
54 |
|
| tagasi üles |
|
|
Markos
HV veteran
liitunud: 09.04.2002
|
|
05.11.2026 13:44:17
|
|
|
| somnambuul kirjutas: |
| Markos kirjutas: |
| tsitaat: |
| Palju sul lennutunde oligi peale kursust? On viimase 2 kuu jooksul juurde ka tulnud? |
Mis see siia puutub ? Jah ja läinud nädalal tegin Cessnaga väikese tutvumistiiru, võtaks äkki lennuki ka ligi. |
Nii praktilise poole pealt, palju seal õppes kattuvust on, päris 100% vist ei pea kursust uuesti tegema? |
4 ainet teooriat ja eksamid. Lennupraktikast 10% saab üle kanda. Lennuk on kõvasti lihtsam juhtida.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
napoleon
Unknown virus
liitunud: 08.12.2008
|
|
05.11.2026 13:47:05
|
|
|
| netcat kirjutas: |
| Ma arvan, kütusest on üksi vähe sest lennukeid ei ehitata tavaliselt veekindlaks. |
Ma pole spetsialist. Aga kui see lennuk 30+ km kõrgusel peab toime tulema, siis ilmselt suhteliselt hermeetiline on ehk lühikest aega peaks vee all ka vastu.
|
|
| Kommentaarid: 79 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
60 |
|
| tagasi üles |
|
|
Raivoy
HV vaatleja
liitunud: 15.03.2007
|
|
05.11.2026 14:02:17
|
|
|
Tegu polegi vist mitte faktiga, et hermeetiline poleks vaid surve, mida vesi tekitab.
Ma võin eksida, pole asjatundlik, aga kas mitte lennuk pole ehitatud põhimõttel suurem surve sees, madalam väljas?
Allveelaevale mõjub vastupidine, välissurve kerele on suurem kui seest õhusurve välja?
_________________
Fossiiliks muutumas. |
|
| Kommentaarid: 4 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
netcat
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2010
|
|
05.11.2026 14:09:36
|
|
|
Nii on, lisaks sellele on lennukis tavaliselt veel hulgem ventiile ja avausi mis ongi mõeldud selleks, et õhk saaks sisse ja välja.
Ja muidugi kui kohtumine veepinnaga toimub ootamatult, siis kaasneb sellega tavaliselt uute suuremate avauste katastroofiline teke.
|
|
| Kommentaarid: 7 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
7 |
|
| tagasi üles |
|
|
sukelduja
HV Guru
liitunud: 14.06.2007
|
|
05.11.2026 14:14:32
|
|
|
| Raivoy kirjutas: |
Tegu polegi vist mitte faktiga, et hermeetiline poleks vaid surve, mida vesi tekitab.
Ma võin eksida, pole asjatundlik, aga kas mitte lennuk pole ehitatud põhimõttel suurem surve sees, madalam väljas?
Allveelaevale mõjub vastupidine, välissurve kerele on suurem kui seest õhusurve välja? |
Nii on. Lennukites vähendatakse sisemist õhurõhku 0.75 atmosfääri/bari peale, et rõhku seintele vähendada. Isegi kui teoreetiliselt lennuk jääks vette maandumisel hermeetiliseks, siis suruks välisrõhk selle kokku tõenäoliselt juba 10m juures.
|
|
| Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
25 |
|
| tagasi üles |
|
|
Raivoy
HV vaatleja
liitunud: 15.03.2007
|
|
05.11.2026 14:18:47
|
|
|
Midagi sealt lennuõnnetuste uurimiste episoodidest meelde ka jäänud.
(Seal üks äge mees, kel minu arust nö null emotsiooni näoga)
_________________
Fossiiliks muutumas. |
|
| Kommentaarid: 4 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
