[Tanel]

Kui seni on vaid justiitsministeerium otsustanud, kes tegeleb ajakirjandusega ja kes mitte, siis varsti plaanib seda tegelike kasusaajate avalikustamisega seoses hindama hakata ka rahandusministeerium. Postimehe peatoimetaja Anvar Samosti sõnul on sel meediavabadusele erakordselt halb mõju, mida tasuks iga hinna eest vältida.

Seni on saanud minna igaüks mobiilist või arvutist äriregistrisse, et vaadata, kellele mõni ettevõte päriselt kuulub ehk siis kes on ühe või teise firma tegelik kasusaaja.

Tulevikus see enam nii lihtne ei oleks, sest riik kavatseb piirata inimeste ringi, kes sellele teabele ligi pääsevad. Kui eestlasest omanik tahab oma osalust ettevõttes avalikkuse eest varjata, siis piisab tal tulevikus üksnes sellest, kui ta asutab ettevõtte välisriigis ja märgib selle Eesti ettevõtte omanikuks.

Loe edasi: https://www.err.ee/1610054083/riik-soovib-otsustada-kes-teeb-ajakirjandust-ja-kes-mitte

[Prillpapa]

Pealkiri eksitav, nii nagu artikli sisus kirjas on ka riik varem riigi vaatest selekteerinud, kes riigi arvates on ajakirjanik ja kes mitte.
Nn kinnistusraamatu kuritarvitamine, kus üks proua massiliselt tutvus kinnistuomanike andmetega, riik pööras kinnisturaamatuga põhjendamatu tutvumise kinni ja asus erandeid looma, kus üheks erandiks on ajakirjanikud, kes eeldatavasti oma tööst tulenevalt saaks kinnistute omandisuhetega ka edaspidi massiliselt tutvuda.
Nüüd lihtsalt ka teised ministeeriumid tahavad oma õigusloomes ja korras õigust dikteerida kes nende silotorni vaatest ajakirjanik on ja kes mitte.

Ka ajakirjanikud ise ei ole nii puhtad, vaid enda tsunftist tulenevalt peavad end erilisemate õigustega kutseesindajateks, ikkagi nn neljas võim ju.
Seda küll sotsiaalmeedia levikuga tekkinud olukorras, kus iga blogija, juutuuber, tikktokker jm isehakanud uudisteportaali pidaja ei kvalifitseeruks ajakirjanikuks isegi siis kui tema töö võib olla professionaalne ja ületada kvaliteedilt või auditooriumilt päris ajakirjanike/meedia tulemit, vaid ainult põhjusel kus puudub ajakirjaniku kutse, haridus ehk ettevalmistus.
Kõik need stampargumendid, kuidas "päris" ajakirjanik oskab kajastuses ohukohti märgata, on tasakaalukas, ei kasuta rumalate, laste jt nõrgemate olukorda ära, kuni riigi propaganda- ja julgeolekuhuvidega arvestamiseni.
Seega "ajakirjanikuks" olemust ja sellega kaasnevaid privileege ja piiranguid saab piirata märkimisväärselt, alates sellest, et peab olema läbinud nt Tartu Ülikooli meedia hariduse, võib peab olema Eesti Ajakirjanike Liidu liige, kus kutsetsunft ise riigi jaoks teeb eelfiltratsiooni, võib ka piisata kui inimene töötab mõnes meediaväljaandes, kus toimetus ja kolleegidest profid seltsimehelikul käendusel vastutavad kollektiivselt "amatööri" töö eest.

[DigeBeni]

Enamikke riiklikke plaane tuleks neist arusaamiseks pea peale pöörata ja käsitleda mitte sellest otsast, mis näoga avalikuse poole, vaid kõige selle järgi, millest avalikusele pigem sõnagi ei kõssata.

Väga lühidalt kokku võtvalt, tungitakse taaskord kodanikuvabaduste kallale maskeerides seda läbipaistvuse suurendamisega samas, kui riiklike struktuuride endi huvides tegutseb terve müriaad väga värvikaid ja tugevasti poliit-ideoloogiliselt kallutatud organisatsioone, mis omavad ajakirjandusega võrreldes märksa märgilisemat ja praktilisemat mõjujõudu ühiskonnas.

Ometi neist teemadest rääkimine on justkui tabu, elevant ruumis, millest ühisrindlikus kanapimeduses mööda vaadatakse. Huvitav, miks see küll on nii.

[raul141]

No siis tuleks luua ka hindamisministeerium, uue koalitsiooniga hea ju kaarte jagada. Ühesõnaga võiks ju kõik ministeeriumid selle loa üle vaadata. Siis on hea vaadata, kes tööd teevad. On hea lugeda, kui palju keegi, mis tööd tegi.

[Sahasrahla]

Seaduseloomingus - klapid viltu peas, vankril pole rattaidki all - aga ikka jõhkralt piitsa ja suund kasvõi otse sohu.
Ja siis veel mingisugune illusoorne paralleel maailm, nagu 10..20 aasta tagune meedia oleks relevantne.
Soodad - võtaks labida kätte ja hakkaks kaevama, tõmbaks mulla peale - saaks tulevikuks väetist!
Mis järgmiseks - laseme "Pravda" ka trükki?

[Outenter]

Arvestades selle artikli kvaliteeti tekib küsimus, et kas meil üldse ongi enam päris ajakirjanikke?
Pigem on meil hunnik klikimagnetite tootjaid ehk siis pealkirjatreialeid, kelle jaoks sisu on teisejärguline ja patihti puudub nendel pealkirjatreialitel, tänu ebapiisavale haridusteele, ka võime teemast päriselt aru saada.

[Sahasrahla]

https://www.err.ee/1610055241/rahandusministeerium-riigi-ariuhingute-juhtidelt-majandushuvide-deklaratsioone-ei-noua

[raul141]

Outenter, Kas nüüd halvasti peab ütlema, aga mulle väga meeldis EKRE plaan erastada err. Probleem vähemalt suurema raharaiskamise osas kaoks. Ja ei saagi süüdistada kedagi rahva raha eest kellegi partei eelistuses. Praegu tehakse tasuta, pärast erastamist läheb reklaam nii hinnaliseks, et ei tellitagi poliitreklaami Kuigi, kes tahab ajakirjandust, peab oma taskust kinni maksma enamjaolt. Seal võib kahju samas mujal tekkida- mingi seltskond jääb isoleerituks ja mine tea, mis juhtuma hakkab. Teatud seltskond jah naudiks seda.

[Prillpapa]

raul141, err-i erastamine ei tarvitse lahendada kumbagi, ei raharaiskamist ega politiseeritust. Kui ERR senisel kujul lakkaks, hakkaks tekkima tung asenduse järele. Näiteks kultuuriministeerium võib tunda vajadust endiselt propageerida nii klassikalist muusikat, kui tahta tagada rahvale ülekanne laulu- ja tantsupidudelt - see tellitaks sisse kas erameediast ehk raha kulutataks ikka, või teisel juhul a'la iga ministeerium ja/või selle allasutuste kommunikatsiooni&propa osakonnad hakkavad oma meediaväljundit ehitama. Just käis läbi uudis kuidas PPA olla miski dokumentaalfilmi piirivalvest tellinud, ikka et propageerida oma head tööd.
Kaitseväel on läbivalt olnud oma propagandistid kerlidellod palgal, kelle töö sisu ongi toota positiivset kuvandit, sisult kõik negatiivne on niigi salastatud ja positiivset ning toredust saab propagandaga võimendada.

Meedia parteiline politiseeritus olevat uuema aja märk, nii nagu meediajumalad USA-s ees teevad on see meile eeskujuks ja kordamiseks - see aeg kus meedia üritas olla erapooletu, olevat olnud rahalistel kaalutlustel, kui meedia sõltus reklaamimüügist tuli "müüa laialt" ja parteiline eelistus oleks kärpinud tarbijaskonda ehk mõjunud reklaamimüügile kehvasti. Nüüd kus reklaamimüük ei ole peamine ja ainuke raha sissetooja on meedia samuti valinud poliitilisi eelistusi kelle eest nemad ja nende tarbija seisab.

Kui erameedia parteistub ja hakkab esindama omale meelepärase või omaniku/rahastaja poliitilisi eelistusi, muutuks nt valimisdebati korraldamine üldse küsitavaks, kes tahab minna konkurentpartei korraldatud debatisaatesse
Halvimal juhul kaoks debatt nö ERR-i stiilis üldse ära, iga partei debati asemel karjub oma agendat kanalitest mida osta õnnestub või kes konkreetset parteid muidu soosivad.

ERR ei ole ideaalne aga mingites mõõtmetes täidab pandud rolli.