[Markos]

Vana sõber helistas ja küsis, kuidas ma elektriautoga rahul olen. Juttu jätkus pikemaks, ta loobus.

[DVDRW]

Ütlesin, et vaja teha nii:

Spoiler

Samuti loobus.

[Markos]

Sinnamaani ei jõudnudki. Kui selgus, et avalik laadimine maksab samapalju, kui bens, siis oli asi selge (koduslaadimise võimalus puudub).

[etk]

[Janis]

Kui kiirlaadijate peal peab ainult elama siis kohe kindlasti pole midagi soodsam. Ise ka samamoodi soovitanud et pole mõtet oma hübriidi vms ökopilli välja vahetada

[Markos]

Pole siin mingit eksitust, mul on kõide adekvaatsem võrdlusplatvorm olemas, kuna oman mõlemat tehnoloogiat. Ongi põhiliselt kaks asja, mille peale inimesed praegust pead elektriautode suudna keeravad, need on WLTP numbrid ja see, et "elektriga on odavam sõita". Kui aga reaalselt seletada, et see WLTP kukub talvel pooleks ja, et avalikes laadijates tankides kaob igasugune "kütuse soodsus" ära + kaasnev ebamugavus, kui pead autot spetsiaalselt laadima viima, siis on asi selge ka. Mina ei ütle, et osta või ära osta, ma ütlen nagu asjad on ja otsuse teeb igaüks ise. Mul lähedasematest sõpradest pooltel on elektriautod ja teistel MÕJUVATEL põhjustel, nagu autode kasutamise muster, pikad vahemaad, koduslaadimise võimaluse puudumine jne, mitte. Ühel sõbral koduslaadimise võimalust ei ole, aga on tööl, ehk siis tegelikult on ideaalne valim kõikidest võimalikest stsenaariumitest.

[Oisu.]

Kahtlustan, et kuna Norras on tihti töö juures laadimise võimalus, siis on ka palju elektri autosi
AI:

Spoiler

tsitaat:

Sul on täiesti õigus. Seos laadimisinfrastruktuuri arendamise ja elektriautode suure arvu vahel Norras on väga tugev ning juurdepääs laadimisele töökohal on oluline tegur .Siin on mõned punktid, mis toetavad teie oletust 2026. aasta seisuga:Elektriautode suur osakaal: 2026. aasta alguses oli Norras registreeritud üle 945 000 elektrilise sõiduauto, mis moodustas üle 32% kogu sõiduautopargist.Töökoht laadimiskeskusena: Töökohal laadimine on elektriautode laadimise kõige kiiremini kasvav valdkond. Üle 60% elektriautode juhtidest eeldab tänapäeval, et neil on võimalik tööl laadida.Taristunõuded: Alates 2021. aasta suvest on kehtestatud nõue, et uued hooned oleksid „laadimisvalmis“, mis lihtsustab laadimispunktide paigaldamist.Laadimine siis, kui võimalik: Kuna paljud elektriautode juhid laadivad autot siis, kui võimalik, mitte siis, kui hädavajalik, on töökohtade laadimisvõimalused peamiseks ajendiks, miks inimesed julgevad elektriautot valida, eriti need, kes ei saa kodus laadida.

Eesti tööandjatele kohustus laadimistaristu väljaehitamiseks ja ongi 32 % autodest EV - d

[Markos]

Eks autot ongi mõistlik laadida vaid seal, kus ta pikemalt seisab, seega siin ongi peamiselt kaks võimalust, töö või kodu. Igasuguse poeskäikude aegsed laadimised jms on paraolümpia.

[etk]

Jah, kahel kuul aastas on 7-10€ asemel 9-13€, sarnaselt on neil kuudel ka vedelkütustega liikujatel suurem kütusekulu. Selle paari kuu põhjal väita, et elektriautoga ei ole soodsam sõita on eksitav väide. Kitsastes nišhides õige aga mitte üldistavalt rakendatav.
Soovitusi ei peagi otse andma, kui sa räägid juba eksitavat juttu, siis tehaksegi ise tänu sellele suunatud valik. Muidu lähenemisega nõus, et igaüks peab ise oma oludest lähtudes valiku tegema aga see eeldab pädevate ja õigete teadmiste omamist. Kurb on näha lihtsalt, et mõned meeleheitlikult ekslikku infot jagavad.

Kui auto peatub vaid kodus või tööl, siis jah muud kiirlaadijad on mõttetu kraam aga valdav enamus inimesi siiski külastab ka muid parklaid kus autod seisavad tihti enam kui pool tundi ehk praktikas on vägagi tehtav vaid avaliku võrgu peal elada ilma, et see kasutuskogemust märgatavalt mõjutaks. Igaühele ilmselgelt selline lähenemine ei sobi ja kindlasti oleks kodune laadimine parem nii kulu, mugavuse kui ka laiema elektrivõrgu vaatest.

[Tanel]

Oisu., ei ole asi päris nii lihtne, võrdled siga ja kägu:

a) Norras on 90% soodne hüdroenergia, Eesti võib sellisest juhitavast energiast vaid unistada. Kui tulevad gaasijaamad, muutub elekter veelgi kallimaks, eriti talveperioodil, kui tuul ei puhu.
b) Välja tuleks enne mõelda, kuidas EV omanikelt 500+ miljonit eurot kätte saada, mida ICE omanikud iga-aastaselt kütuseaktsiiisi näol maksavad. + 24% käibemaks juurde.
c) Vanade, läbiaetud EV akudega seonduv on endiselt lahendamata. Massilist, positiivse tulemiga realisatsiooni endiselt pole (jah, teame küll, maksudega saab sead ka lendama panna).

[anubis]

a)Norras on soodne hüdroenergia sellepärast, et sellesse investeeritakse raha. See võimsus ei ole tasuta käes.
b)Elektriautode omanikud maksavad oma tarbimise pealt samamoodi makse. Saastavad km kohta suurusjärkudes vähem kui SPM autod.
c)Näita akudega seotud probleeme mis päriselt probleem on.

[Markos]

[Oisu.]

[degreal]

Mis NO4 hinnaga toimub, see puhta tasuta

[Oisu.]

[salatoimik]

Tartu - Aegviidu - Tartu tripp minnes 13.9kWh, tagasi tulles 13.6kWh/100km peale
läksin mingi 80% akuga, teepeal laadima ei pidanud ja ranget veel üle 100km alles. Kiirus püsikaga 95 ehk reaalne 90 + vastavalt 70/50/40 alad mis seal teepeal olid.
Homme vast panen avalikus laadima. Alexela on nii 50kw kui AC laadijate hinna 0.16€/kWh peale lagetanud, Terminalis vastavalt 0.2€ ja 0.16€

[etk]

[salatoimik]

Ahsoo, ignitis on hetkel 2-s kiirlaadijas börsihind + marginaal tekitanud aga kuuldavasti pidi suht popp olema ning seetõttu mingi hetk ka teistesse laadijatesse laiendatama. Saab sedasi kliente külge ja ei seisa need laadijad niisama seal.

[Rasmus]

Kuidas nende akuautode energiakulu siis muutub, kui sõita kiiremini, kui 90 km/h? Ehk siis suvel näiteks 110 km/h või seal, kus lubatud ka 120 km/h? Ehk siis missuguse energiakulu reaalse tõusuga peaks sellisel juhul arvestama?

[M8T0]

Sooja suveilmaga püsikaga pikalt 90 on ca 13.5 ja 130 ca 19.5.
Järelejäänud netoakut ca 67.5 ehk siis 500km vs 350km.
Ülaltoodud numbrid ei kehti kui tuul vastu või vesine.

[Equinox]

Siin on üls leht, kus saab oma elektriautole arvutada (ja võrrelda teistega) kütusekulu.
Link: https://www.ecalc.ch/evcalc.php#

[Markos]

[M8T0]

Y LR kulu on ainult 1-2 ühikut suurem kui 3 LR seega pigem ikkagi enamik teisi lihtsalt söövad rohkem. 3 mõõdult oli täitsa kesklassi auto alles sajandi alguses. See, et kõike aina suuremaks venitatakse ei tee 4.7 meetrist autot väikeklassiks - muidugi üle keskmise mõõdus inimese jaoks võib kitsaks minna. Mul pikkust täiesti harju keskmine normaalne 185 ja enda järgi juhi tool pannes siis taga vasakul istudes põlved vastas ei ole. Pearuumiga muidugi üle 190cm puhul võib taga vastu juba minna.

Jalaruumi võrreldes on e39 väiksem kui model 3. Samas klassis uue asjaga võrreldes siis g20 on kübe väiksem kui model 3.
E39 oli mid/upper-mid class auto uuena.

[Markos]

Ma sõidan sellest pmst üle. Tegelt oleks sõitnud talvel, tantsin üle lumehunniku sõita, vedas, et pidama sain, mingi M3 parkis selle taga, oleks üle lasknud sellest nagu monster truck.

[M8T0]

Suurust see juurde ei anna kuigi soovid.
Kusjuures model3 on ees jalaruumi rohkem kui rzkäkil - päris kole.