Sisepoliitika 2026 :: Hinnavaatluse Foorumid

Kuum19.03.2026, 15:22
Riigikogu kantselei direktor: vallandatud ametnik proovis end meedias puhtaks pesta (64)
Riigikogu kantselei direktor Antero Habicht ütleb, et ametnikud võivad oma töömuredest avalikult rääkida alles siis, kui neid maja sees kuulda pole võetud.

Madis Hindre
Madis Hindre
madis.hindre@ekspress.ee
DIREKTOR: Antero Habicht on riigikogus töötanud tosin aastat. Kantseleid juhib ta alates 2022. aastast.
DIREKTOR: Antero Habicht on riigikogus töötanud tosin aastat. Kantseleid juhib ta alates 2022. aastast.FOTO: Riigikogu| Delfi Meedia
8 min
Riigikogu kantselei direktor vabastas Piia Schultsi ametist muuhulgas selle eest, et ta oma mõtteid avameelselt Ekspressiga jagas. Kas tunnete, et peate ise intervjuud andes ettevaatlik olema, sest vastasel korral võib teid vallandamine oodata?

Esiteks on valeväide, et ta vabastati selle tõttu, et ta avameelselt oma mõtteid avaldas. Ta ikkagi vabastati selle tõttu, et ta esmajärjekorras tegi vea. Teiseks jäi meedias ilmunud artiklist mulje, et ta on selle vea kõigi teiste kaela ajanud. Ja kolmandaks ei teavitanud ta sellest veast. Küsimus ei ole avameelsete mõtete avaldamises, mis on igati lubatav. Aga need mõtted läksid selles suunas, et kõik teised on tema veas süüdi.

Lugesin üle, mida Piia Schults Ekspressile ütles. Ta märkis, et hoiatas poliitikuid sügisel, et veebikasiinod eelnõu ettevalmistamine nõuab rohkem aega. Seda kinnitasid ka poliitikud. „Seadus ei ole mõni luuletus või ajaleheartikkel, et mis siis ikka juhtub, kui seal mõni sõna valesti jääb. Seaduse valmimisele ja küpsemisele peab aega andma. Vastasel korral on võimalikud kahjud väga suured,“ rääkis Schults. Kuidas täpselt need laused tööandja mainet kahjustasid?
Meie maja mõistes on kiire siis, kui esimese ja teise lugemise vahel on nädal-poolteist ja siis pannakse kaks lugemist ühele nädalale.

Antero Habicht, riigikogu kantselei direktor
Komisjoni nõuniku pea ainus töö eelnõu juures on nende vigade tuvastamine. Ma ei saa kuidagi ametnikuga nõustuda, et teda survestati või et oli kiire. Ma tsiteeriks endist riigikogu esimeest Eiki Nestorit. Avaistungil ütles ta saadikutele, et peagi näete, kuidas väga olulisi otsuseid tehakse siin majas väga kiiresti ja ebaoluliste üle arutatakse kuid või isegi aastaid.

Meie ametnikul oli eelnõuga tegelemiseks kaks kuud. Meie maja mõistes on kiire siis, kui esimese ja teise lugemise vahel on nädal-poolteist ja siis pannakse kaks lugemist ühele nädalale.

Artikli tonaalsus viitab sellele, et inimene proovis ennast meedias puhtaks pesta. See ei ole riigiametnikule kohane.

Kui ametnik näeb, et tema hinnangul on asutuse tööprotsessis midagi valesti läinud, siis kas ta tohib sellest avalikkusele rääkida?
Kindlasti tohib, kui ta on seda tööandjale enne öelnud.

Miks?
Mina saan ametnikueetikast aru selliselt, et probleemi lahendamist peab alustama asutuse seest. Ja kui tõesti keegi ei kuula, on vabadus ja voli seda teemat avalikult käsitleda.

Kus see piir jookseb? Kaua tuleb muret menetleda, kuni saab öelda, et ametniku poleks kuulda võetud?

Väga raske öelda. Mulle endale ei ole kunagi seda piiri ette tulnud. Püüan mõelda lahendustele, mitte sellele, kuidas kõik halvasti on.

Aga sellisel juhul on see ju lõputu pidur.
Pigem mitte. Saab vahetu juhiga rääkida. Meil on erinevad koosolekud, kus saab rääkida. Tema saab oma juhiga rääkida.

Aga kui ajakirjanik küsib, kas siis peab valetama?
Valetama kindlasti ei pea. Aga maja sees on ka tava, et kui ajakirjanik küsib, on võimalik avalike suhete osakonnaga konsulteerida ja küsimused neile suunata. Valetada kindlasti ei tohi. Praegu mulle tundub, et ametnik on olukorda presenteerinud oma huvides.

Käskkirjas heidate te Schultsile ette, et ta käsitles intervjuus asutuse sisemisi tööprotsesse. Kas põhimõtteliselt on mingi osa asutuse tööst, mida ei tohiks avada?
Ta käsitleb neid tööprotsesse ühepoolselt, keerates neid enda kasuks. See on probleem. Ta räägib läbi selle prisma, et tal ei olnud piisavalt aega, kuigi asutuse vaates saame me aru, et tal oli piisavalt aega.

Käskkirjas pole selgitatud, milles väljendus tööandja maine kahjustumine. Ehk millest ära tunda, et maine on nüüd kehvem kui enne.
Mulle tundub lihtsalt, et ametnikule lihtsalt see eelnõu ei meeldinud.

Antero Habicht, riigikogu kantselei direktor
Võib-olla see on minu subjektiivne arvamus. Aga selle ja ka eelmiste artiklite ilmumine seavad negatiivsesse valgusesse poliitikud. Mitte nende poliitiliste otsuste pärast, mis nad teevad, vaid selle pärast, otsekui oleks poliitikud ametnikku survestanud. Tegelikult oli see peaaegu tavapärane eelnõu menetlus ja poliitikute survet ei olnud. Mulle tundub lihtsalt, et ametnik ei suutnud oma töös neutraalseks jääda ja talle lihtsalt see eelnõu ei meeldinud.

Kas tuleb ette, et ametnikud ütlevad poliitikutele, et nii kiire on ja me ei jõua seda kvaliteetselt teha?
Ikka tuleb. Ja selle riskiga me teinekord ka arvestame.

Kuidas sellele tavaliselt reageeritakse?
Mõnikord õnnestub rohkem aega võtta. Mõnikord kantseleil õnnestub keegi appi saata. Varasemas koosseisus on olnud ka juhus, kui meil oli kiirmenetlusi, siis parlamendi esimees saatis peaministrile kirja ja palus arvestada, et parlamendil jääks seaduste menetlemiseks mõistlik aeg.

Kas otsus Piia Schults ametist vabastada parandas või kahjustas riigikogu mainet?
Kuniks selle teema üle avalik debatt käib, siis arvan, et see pigem kahjustab mainet.

Aga siis te olete ju ka ise asutuse mainet kahjustanud.
Teoorias võib sellise järelduseni jõuda. Aga kuniks me ei saa lasta minna ametnikul, kes teeb hooletult vea ja siis ajab seda avalikult kõigi teiste süüks... Sellise ametniku tööle jätmine kahjustab kordades rohkem asutuse mainet, kui tema ärasaatmine.

Kas see käskkiri kohtus kannab?
Kui sellise kaasuse puhul inimesele distsiplinaarkaristuse määramine kohtus ei kanna, siis peaksid poliitikud vaatama avaliku teenistuse seadusele otsa ja mõtlema, mis nende sätete mõte on. See säte oleks niimoodi sisutühi.

Loomulikult oleks mul juhina võimalik mängida koondamisolukorda. Öelda, et üks ametikoht kaotatakse ära, saata inimene koju ja paari kuu pärast ametikoht uuesti teha. Aga see on ebaaus lähenemine. Kui põhjus oli miski muu, pole mõtet koondamist mängida.

Kohtud on varem tihti oodanud, et vallandamisele eelneksid leebemad meetmed. Näiteks noomitused. Seekord ju ühtegi noomitust all ei ole.
Tegelikult on siin ju küsimus usalduse kaotuses. Riigikogus on 101 liiget. Minul oleks kantselei juhina keeruline nende teenistuses olles öelda, et me usaldame seaduseelnõusid selliste inimeste kätte, kes teevad vigu ja hiljem leiavad, et vea tekkimises on kõik teised süüdi. Sealhulgas poliitikuid.

Kas poliitikud on teiega sel teemal rääkinud?
On olnud poliitikuid, kes on mulle öelnud, et võib-olla ei peaks inimest kohe ära saatma.

Antero Habicht, riigikogu kantselei direktor
Olen mõne poliitikuga rääkinud, et me seda menetlust läbi viime ja võib juhtuda, et lõpetame teenistussuhte. On olnud poliitikuid, kes on mulle öelnud, et võib-olla ei peaks inimest kohe ära saatma. Olen ka neile endapoolset vaadet selgitanud.