[netcat]

Unistada ju võib

https://forte.delfi.ee/artikkel/120442487/austraalias-saadi-mereveest-ja-paikesevalgusest-vesinikku-see-meetod-voib-energiat-odavamaks-muuta

[anubis]

Tuugenitest ülejäänud elektri saaks vesiniku tootmiseks väärindada ja vesinik energiakandjana on võimalik transportida ja hiljem kasutada.

Veest elektri abil vesiniku eraldamine pole tuumafüüsika, ei ole seda ka vesiniku transport ja näiteks olemasolevate gaasijaamade (või planeeritud jaamade korral ehituslikult ettevaatavalt) konverteerimine seda kasutama.

(kui keegi jalajäljest tuleb rääkima siis ma võin teile näidata auku maas kus 10Mt põlevkivi iga aasta välja võetakse ja iga tonni kohta 10m3 põhjavett lisaks ära raisatakse-reostatakse, lisaks kuhjatakse põlemisjäätmeid kosmosest nähtavatesse hunnikutesse ilusa eresinise veega laguunide kõrvale)

[Janis]

Tuulikud auku lükatuna paistavad ka kosmosest väga vägevalt
Ja kõik need risuks muutunud PV jaamad kuskil soojematel maadel

[degrass]

[Janis]

Ekre + muud uhhuud jah. Igasugustega suhelnud, muster on selge.
Tuulikud ju pidavat üldse tegelt diisli pealt töötama, üks rääkis

[degrass]

[anubis]

Kus 10Mt tuulikuid iga aasta hunnikusse aetakse?

Päikesepaneelide kohta tahaks ka viidet.

Edit: sa pead sarkasmi tagi kasutama

[Janis]

Sa peaksid lihtsalt vait olema

[Tanel]

Osad ei saa lihtsast füüsikast aru - vesiniku käitlemine/hoiustamine on kallis ja tavalised gaasitorud selleks ei sobi.
Nagu varasemalt öeldud - lihtsam ja odavam kui vesinikku läbi toru lükata on el.energia ülekanne vesiniku tootmiseks.
Aga selle ülekandega on omad kaod + keegi (hint: maksumaksja) peab selle netonegatiivse vesiniku tootmise, transportimise ja hoiustamise kinni maksma.

[ref]

[avrn]

Sitta sest effektiivsusest, uued eurorahad tulekul:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120442513/vesinikurevolutsioon-euroopas-uhine-strateegia-surub-energiahinnad-alla-ja-kergitab-borse
Fail Balticut veel pole, ei sest hullu, hakkame aga Baltic Tube`i ehitama, siis tuleb õnn õuele.
Issand, anna kannatust!

[Tanel]

Rahu, me maksame selle kõik kinni

[netcat]

Samal ajal Kuubal

https://www.delfi.ee/artikkel/120442700/kuuba-elektrivork-varises-tana-taielikult-kokku-kumme-miljonit-on-elektrita

[sakinaga]

[anubis]

[elukaz]

Mis tuulikud selle vesinikuga teevad? Küsimus ikka jaotusvõrgus mitte kogumises. Või tuleb iga tuuliku külge generaator mis otse mereveest vesinikku toodab? Vbolla polegi paha mõte kui elektriks muundamine vahele jätta.. samas elektrolüüsiks vist ikka elektrit vaja.. ju targemad ikka teavad mis räägivad

[Betamax]

https://www.delfi.ee/artikkel/120442658/vargad-himustavad-paikeseelektrijaamade-vaskkaableid-paldiskist-varastati-neid-15-kilomeetri-jagu
15 km kaablit ja pooleteise nädala jooksul ei saanud keegi arugi?

[netcat]

[anubis]

Mina räägin selles, et tuugenid toodavad elektrit ja kui tuugenite toodetud elektrit odaval või miinustundide ajal vesinikuks väärindada/salvestada siis see on energiajulgeoleku mõttes oluline. Seda võib teha tuugeni kõrval või rannikul, kui sinna tuugenite juurest elektrijuhe (mis ma väidan, et on olemas, kui tuugenid meres) läheb.

Sellepeale kraaksatada, et "olemasolevad torud ei toeta vesinikku" on põhjapanev ja vaidlustamisele mittekuuluv loogika.

Kes olemasolevatest torudest peale eelkõneleja räägib? Ma räägin kohapeal üleliigse elektri salvestamisest kujule mis võimaldab ilma akudesse salvestamata sellest n+1 km kaugusel gaasijaamas sooja ja elektrit toota, nullsaastega. Torujuhtmega transport, jällegi, pole tuumafüüsika.
https://www.h2inframap.eu/

Ja siis tuleb füüsikast rääkima. #coolstory

(Kui suur on tuugeniga avamerel toodetud elektri abil eraldatud vesiniku jalajälg, või sellest vesinikust põletamisel gaasigeneraatoris toodetud elektri ja soojusenergia oma? Keegi füüsik äkki teab /s)

[Tanel]

No ei käi vesiniku puhul asjad nii lihtsalt. Kui see sinu arvates nii lihtne ja odav on, oleks see ammu ära tehtud.

[anubis]

Kui sa pumpad tiblastanist odavat gaasi siis pole vaja kallist elektrist vesinikutootmisvõimakust ehitada.

Kui sa seda teha ei taha siis tuleb luua elektritootmine ja vesiniku transpordiks sobiv infra, peale seda on tegemist samaväärselt valitud ajal ja kohas kasulikuks tööks muutmisega. Kui tootmisvõimsus on pidevalt kasutuses sest selleks on tarbija, mis tootmisvõimsuse sõltumata võrgu vajadusest või puudusest suudab väärindada või sinna otsetarbimiseks suunata, siis polegi vaja midagi maaseest välja kaevata või puurida. Vesinik põleb väga puhtalt ja seda on ka muudeks asjadeks võimalik kasutada.

Kui sa viitsiks kaasa mõelda siis muna ja kana, ehk selleks et seda teha tuleb seda teha, mitte samamoodi jätkata ja imestada miks miski ei muutu.

[ref]

Meie kandis on kogu vesiniku teema hetkel uuringute tasemel (https://elering.ee/pohjamaade-balti-vesinikukoridor). Mingigi adekvaatne kasutus on aastate kaugusel... Suurim huviline on vast EuroChem ja nende ammoniaagiterminal - seal on olnud jutuks nn. "rohelise ammoniaagi" tootmine mis teoorias sobiks ka laevakütuseks. Jällegi - teoorias kuna ammoniaagi energiatihedus on ~3x väiksem kui kütteõlil (ehk, et tänase punkerdamise korral vaja 3x tihedamini kütust laadida ja see teeb opereerimise kallimaks; masinate ümberehitus tuleb muidugi veel lisakuluks).

Kõik need "saab nii ja saab naa" jutud on ju reaalsest kasutusest aasta(kümnete)(te) kaugusel (sama tänase seisuga ka tuumajaama puhul), ehk, et ikkagi ignoreeritakse tuimalt lähima 4-5a jooksul juhtuvat - põlevkivijaamad lähevad turult ning alternatiivi ei ole või parimal juhul on alternatiivideks kas gaasil baseeruv soojusjaam või parimal juhul gaasiturbiin mida, vastupidiselt unistustele, ei anna "lihtsalt ja mõistliku kuluga" maagaasi pealt vesinikule ringi tõsta (tänaste tehnoloogiate juures, 4-5a tehnika arenguks suurtootmises on jube lühike aeg, pigem tasub vaadata ~10a horisonti).
Jah - Siemensilt on väikesed turbiinid (~14-20MW) olemas mis kasutavad nii maagaasi kui vesnikku ümberehitusteta, enamus turbiine kannatab sellise 20-30% seguga töötamist (väike kogus vesinikku) aga sellisel juhul on kas turbiini võimsus väiksem või kütuse tarbimine suurem (energiatihedus gaasi rõhul tuleb mängu) jne. Kõigil nendel on ju omad hädad - meil pole mõtet ehitada 20MW turbiini kaupa tootmist (kallis), meil pole mõtet puhtalt 20-30% segu jaoks täielikku infrat rajada (kallis)...

Teoorias ju võiks lihtsalt 20% vesinikku tänasesse maagaasi sisse segada ja võrku lükata - aga selle tulemus on vähem energiat per kuupmeeter gaasi ja vajadus tarbida rohkem ning see ei tundu majanduslikult ülearu mõistlik olema (lisaks ka üldine turu surve - tasub biolisandi teemat kütuses meenutada).

Samuti unsutab auväärt kaasfoorumlane, et tööstuslik tootmine vajab stabiilset sisendit tundide või isegi päevade lõikes, ehk, et üleliigne tuule elekter peab stabiilselt ja pidevalt üle olema, mitte nii, et 3h2min ühel ja 12h37min järgmisel päeval - sellise mustri juures ei anna mitte mingi nurga alt midagi tööstuslikult toota.

Lisaks - maagaas on täna (ka piiratud mahus Eestis) kasutusel nii väetiste valmistamisel kui keemiatööstuses (ning vesiniku tootmisel). Eelkõige väetiste puhul on vaja kuidagi see auk katta, juba täna on turul hinnad kõrged (ja seeläbi ka toit kallim) ning tootmine vs nõudlus paigast.... Seega kui tänane gaasiinfra läheb vesiniku peale pakivad tootjad oma tootmise Euroopas kokku ja kolivad sinna kus on sisendit. Turg väetiseta ei jää, lihtsalt kõik läheb kallimaks. Oluliselt. Ning transpordile läheb rohkem energiat tarvis...

[Tanel]

[ref]

Veidi ennetavalt - jah, on PEM elektrolüüsi protsess mis peaks sobima eelkõige taastuvallikate üleliigse elektri kasutamiseks (https://www.researchgate.net/publication/361061772_PEM_water_electrolysis_for_hydrogen_production_fundamentals_advances_and_prospects).
Hetkel peaks suurim seade olema 20MW (https://www.airliquide.com/stories/hydrogen/air-liquide-operates-worlds-largest-pem-electrolyzer-fueled-renewable-energies-sources-canada) ja toimetab suhteliselt kenasti... efektiivsus ~80% juures. Küll aga - protsess vajab plaatina ja iriidiumi, ehk, et asi on tsipa kallim kui lihtsalt "soolalahusesse särtsu andmine" ja toimib kõige paremini sellise 70-80 kraadi juures (mis eeldab vedeliku mingil määral ette soojendamist).

Suurim "klassikaline" soolalahusel opereeriv tööstuslik protsess on 150MW juures - https://fuelcellsworks.com/news/the-worlds-largest-green-hydrogen-project-with-a-150mw-electrolyser-comes-online-in-china-el-periodico-de-la-energia.

Tsipa veel minna ja skaleerida kogutootmisele - 4% tuleb elektrolüüsist (kõik protsessid ja tüübid).