[bladerunner]

Et äpp-s saab teeninduse kogemus hindeks 1 aga iseeteninduses hinde 2? Tõesti kordades parem...

[Magic]

Arukas otsus
Ei pea kõigeks äpp olema. Aastaid mobiilis ka niisama saanud

[Tanel]

Kusjuures Telia äpp välismaal (näit. Gruusias) ei avanegi.

[jeesus188]

Võinuks telia tv ja äpi kokku keevitada. Aga ju see arendus liiga kallis 😁

[Magic]

ära kutsu kurja

[BA79]

Selleks, et mobiilis brauseri abil iseteenindust ja teenust ennast kasutada, peab olema hästi disainitud mobiilvaade. Ilma selleta on tavalise brauseriga kuva väga kohmakas ja ebamugav kuna veebilehe kuva ei mahu täies ulatuses ekraanile ära.

[indrpo]

Minu Telia äpp oli viide brauserisse. Samal ajal küsis ta vahel tegevusi tehes topelt autentimist.
Brauser otse seda aga ei küsi. pealegi on iseteenindus kohendatud ka mobiilivaates kasutamiseks, arendused on pidevad.

TeliaTV äpp ja iseteenindus on kaks eri asja, neid ei saa kunagi ühte patta panna.

[jeesus188]

Kunagi ei saanud ka numbrinuppe tagasi tuua, võimatu oli
Aga järsku ilmusid tagasi

[Kassmees]

[kaabakas]

Pereliige? Lõhestunud isiksus? Dementsus?

[Spezz]

[BA79]

kaabakas, Mina saan aru nii, et probleem on selles, et maksete tegemine väljus kontrolli alt. Kelle/mille pärast ei tea.
Panga seisukohast on nii, et kontoga seotud tegevuste suhtes autoriseerib inimene, kas igakordselt allkirja andes igale tehingule või sõlmides püsimakselepingu.
Kui maksed toimuvad nt läbi krediitkaardi igakuiselt siis sama, niikaua kui kaarti pole suletud ja pole alust arvata, et tegemist on kahtlase tehinguga, niikaua vastutab kaardivaldaja.
Pank oleks ilmselt suhtunud teisiti, kui makseid oleks teinud võõras inimene volitamatult, aga see tuleb enne ära tõestada, sest teatavasti igasuguse tehingu ja lepingulise tegevuse sooritamiseks peab ennast tuvastama ja siis digiallkirjaga ka oma tahteavaldust kinnitama. Seega pank loeb, et konto kasutaja ise logis sisse ja sooritas tegevusi.
Näiteks pereliikmed võivad üksteisele anda pangakaarti kasutamisekis (osad annavad väidetavalt suisa võõrastele nagu erinevatest petujuhtumitest on läbi käinud), et mine käi poes too seda.
Kasutab tehniliselt ja juriidiliselt volitamata isik, aga kuna kaardi kasutamist ei saa kontrollida siis loetakse, et tehingu sooritas kaardivaldaja. Ja vastutab samuti kaardivaldaja.
Swed näiteks on liitunud turvaliste maksete süsteemiga ja nüüd on see piisavalt täiendatud erinevate meetmetega, et kaardiga netis maksmiseks ei piisa enam ainult CVV koodist ja kaardile kantud andmete sisestamisest.
Kaardivaldaja suunatakse sisse logima ja sisselogimist loetakse siis autoriseerimise aluseks (pärast edukat sisselogimist suunatakse tagasi tehingut lõpuni viima).
Nüüd muidugi küsimus, kes siis tegi, kui väidetavalt inimene pole ise seda teinud... Tõenäosus, et pangas mingi süsteemirike seda põhjustas on muidugi ka olemas
(aeg ajalt ju juhtub ka selliseid intsidente, et teatud ajavahemikul debiteeritakse kõik summad topelt), aga kas konkreetsel juhul see juhtus, seda ei saagi teada.
Oleks võõras inimene ligi pääsenud, oleks ilmselt raha kuskile kolmandale arvele kandnud, aga kuna maksed laekusid inimese enda kõnekaardile raha laadimiseks, siis seepärast pank ka inimesele endale ka viitab.

[kaabakas]

Antud tsitaadis ei olnud sõnagi sellest, kas ja kes ja kuidas need maksed autoriseeritud olid. Ja selleks, et raha konto pealt maha läheks, pole autoriseerimist alati vaja. Pool maailma elab ikka veel tasemel, kus ostuks piisab krediitkaardi numbrist, jne, ja kui ennast neist lahti ei taha ühendada, siis peab see võimalus ka meil olemas olema. Rääkimata sellest, et kui panga süsteemid ise raha liigutavad, siis ei saa mingist sinupoolsest autoriseerimisest juttugi olla.

Vähe sellest. ühel tuttaval hakkas kunagi krediitkaardi pealt regulaarselt välismaale viiekas maha minema. Kõigist piirangutest hoolimata. Pank seda esialgu ei uskunud, aga pidi lõpuks nentima, et tõesti nii on. Kuhu ja miks raha läks, seda ei saanudki teada. Asi saadi pidama ainult nii, et pank pani maksetele manuaalse kontrolli peale. Iga kord kui raha kaardi pealt lahkuda üritas, helistati ja küsiti üle, kas olid sina.

Maailm on suur ja lai, ja ka meie väiksel konnatiigil on oma sügavus. Igasuguseid asju juhtub. Ja infosüsteemid on lõpuks ainult inimeste tehtud, ja lisaks polnud sugugi kõik nendest inimestest kompetentsed ja motiveeritud. Maksesüsteemid pole võibolla bugised nagu windows, aga seal kindlasti on bugisid. Eriti mis puudutab nüüd moodsat fintechi, mis läheneb rahaasjadele startupi pohhuismiga.

Ühesõnaga, panga vastust sellisel kujul ei saa ma näha muud moodi kui küsimusele mitte vastamisena.

[marli1]

[dex]

teenusepakkuja kalkulatsioon näitas, et sellise kujul annab kliendi käest, kas kohe praegu või kunagi tulevikus, veel ühe lisakopika välja meelitada. Ega siin midagi muud keerulist ju ei olegi.