[NAIRI2]

[mina634]

[Tanel]

Kui AI singulaarsus tuleb, pole enam millelgi vahet - terve ühiskond keeratakse peapeale.

[mina634]

Pink Floydi 1975 aasta video kirjeldab sarnast olukorda:

Spoiler

https://youtu.be/7S8wllPmazM

--

[Tanel]

https://www.postimees.ee/8398587/keskpaevatund-hobemagi-pangad-peaksid-olema-kodanike-kaitsel-meie-usaldame-oma-raha-teie-katte

[BA79]

Eile saadeti üle pika aja Liba-Omniva nime all SMS teavitus "kinnipeetud saadetise kohta". Saatjaks mingi Slovakkia number ja sõnumis link omniva-net veebiaadressile. Hale katse, ei lähe selliste sõnumite õnge, seda enam et ma ei oota praegu pakki ja kui ka ootaks, siis tean väga hästi, mis on Omniva tegelik veebiaadress.

Tanel, Selles vaates ma arvan küll, et näiteks Mobiil-ID on turvalisem. Kontrollkoodi saamiseks tuleb enda telefonist isikutuvastamise protsess ise käsitsi algatada (kui pole lasknud veebibrauseris seda "meelde jätta" (mida ma isiklikult mitte kunagi ei tee)). Kui keegi kolmas saadab kontrollkoodi, siis on tegemist petukatsega. Ja loomulikult enne ka veenduda, et sait millel algatad, on ehtne. Mobiilisõnumis või suisa telefonikõnes esitatud nõude peale nõustuda ja koodi ehtsust kinnitada ei ole mõistlik.
Teenuspakkuja saadab nt arve meili peale. Arve tasumist saab kas meilis otse makse algatamise lingilt algatada või siis sisened enne teenuspakkuja iseteeninduskeskkonda, kuhu sisenemiseks tuleb ka enne isikutuvastus ära teha. Ehk n.ö mitu turvakihti on parem, kui otse. Makseväravaid on juba niipalju, et võib halva õnne korral ka n.ö libamakset teostada (Makserekvisiidid suunavad makse kusagile välispanka). Umbes nii, et näiliselt on kõik ehtne, aga makse saaja juriidiline nimi on muudetud. See on ka tegelikult nüanss, et makseandmetes oleks tegeliku saaja nimi kattuv teenuspakkuja nimega, mida saab ka ise lihtsalt kontrollida. Kõik me teame näiteks, et Telia arve tasumiseks tuleb tasuda Telia Eesti AS arveldusarvele kasutades arves esitatud rekvisiite (sh on kontonumbri ehtsuse kõrval oluline ka õige viitenumber). Kui ei eksi, on mõned ettevõtted liba-arvetega petta saanud, et saabub arve mingi olematu teenuse või kauba eest, ent raamatupidaja ei võtnud vaevaks kontrollida või ei küsinud enne juhatuse liikmelt kinnitust, kas arve tasumiseks ka reaalne alus on.