[renx09]

[Aeron]

Kõik need 0.005% arvutikasutaid maailmas kes Adobe'i kasutavad? Sa ei pidanud silmas on ju Acrobati, sest sellele on n+1 paremat versiooni olemas.
Need use case'id on kõik nii spetsiifilised ja väga väikest kasutajastkonda mõjutavad.
Igapäeva kasutus, 95% tööst on email, word, excel. Töö kasutuse juures on seal reelgina +1 mingi tarkvara, aga töökasutus meid siin teemas eriti ei koti, seega selle võib rahus kõrvale panna.

[Janis]

Aga ise tulid tema tavalistele programmidele alternatiive pakkuma
Ja mis 0.05%, adobe programme ikka kasutatakse omajagu

Kui see nii lihtne oleks, siis oleks igal pool kontorites ja asutustes juba tasuta linuxid ja värgid.

[Aeron]

Mina üritasin SKGd julgustada ning nentisin, et reeglina, kui motviastsiooni on, ei ole Linux kui OS takistuseks, sest softile leiab lahenduse.
Sina tundsid vajadust midagi siin heietama hakata teemal, et ikka tegelikult ei saa ning fantaseerima mingied näited.

Pealegi, me räägime siin kodukasutajast, see on mängu teema.
Tbh, isegi kodukastutaja puhul, mis jura see nüüd siin on? Mille pärast me PC kallal võtame non-gaming related asjade osas?
Mis softi sa konsooli peal jooksutad? Mitu Abobe'i kasutajat PS5 peal on?

[Janis]

[HPN]

The Best And Worst PC Ports of 2025

Spoiler

Link

Mõnede puhul pole küll tegemist PC portidega, vaid lihtsalt PC versiooniga mängust. Listis pigem mängud, mida nad ise on proovinuid, sest kandidaate parima ja halvima listi oleks veelgi. Oblivion remaster ilusti esindatud.

Ma saan probleemi olemusest seal Steam Decki materdavas videos aru. Kui on Steam Deck verified, siis võiks mäng enam-vähem rahuldavalt seal ka joosta, aga omal võiks samuti kahe kõrva vahel midagi olla. Steam Deck on handheld üpris kesise riistvaraga, mille tugevuseks on Steam OS võrreldes näiteks Windowsi Big Screeen Experience variandiga (kaasa arvatud ROG Xbox Ally X peal). Ma ei eelda, et ma RDR2 või Kingdom Come: Deliverance II vms sellega normaalselt mängida saaksin. Tore, kui mõni taoline suuremate nõudmistega mäng Decki peal jookseb, aga ootused tuleb siiski realistlikud hoida. Uuemate mängude puhul võiks juba loota, et mänge optimeeritakse Decki või Steam OS+handheld (loe: kesise riistvaraga seade) jaoks, aga tuhanded vanemad mängud, mis tulid välja enne, kui Steam Deck üldse eksisteeris, on idiootne loota, et need kõik normaalselt seal jookseksid. Sama kehtib uute mängude puhul, mis isegi RTX 5080 köhima panevad (mis iganes selle põhjuseks võib olla; optimeerimata mäng või lihtsalt ongi suured riiistvaralised nõuded). Video analoogiks võiks tuua autojuhi, kes pimesi GPS-i järgib ja lõpetab autoga järve põhjas, sest nool ekraanil juhatas ta sinna, või mänguri, kes näeb 4k ning 120 PS5 karbil ja arvab, et mängib nüüd Cybepunk 2077 4k resol 120 kaadrit sekundis.

[sukelduja]

[Aeron]

[Janis]

Millised terved riigid? Näita

[Aeron]

Loe seda linki, mis panin enne. Saksmaa, Taani ja ilmselt riburadapidi tuleb neid riike juurde..

Spoiler

Denmark: Ministry of Digitalization

Open-source adoption in public agencies has expanded across Europe and Asia since the mid-2000s (5). However, Denmark’s recent open-source project is gaining attention around the world. Between June and November 2025, Denmark’s Ministry of Digital Affairs will be rolling out a transition from Microsoft to open-source platforms. Half the staff will migrate by August, with full implementation by autumn of 2025 (1). Commenting on the motivation for the migration, Danish digital minister Caroline Stage Olsen said, “we must never make ourselves so dependent on so few that we can no longer act freely. Too much public digital infrastructure is currently tied up with very few foreign suppliers. This makes us vulnerable.”

Cities like Copenhagen and Aarhus are also following suit. This move sets Denmark as a frontrunner in asserting technological independence in the European Union.

Germany: Schleswig-Holstein

In April 2024, Schleswig-Holstein also made a bold switch to open source, becoming “the first in Europe to completely ditch Microsoft tools like Teams, Word, Excel, and Outlook in public offices. Instead, the state is switching to open-source software like LibreOffice, Linux, and Open-Xchange to gain digital sovereignty and reduce reliance on U.S. tech giants. With 30,000 public workers already moving and 30,000 teachers to follow, the move aims to cut long-term costs and control data locally.”

The state developed detailed migration roadmaps, technical training modules, and community partnerships to facilitate the transition. Their focus was not only software replacement but creating a culture of digital empowerment within government IT teams, from daily operations to long-term data ownership.

France and Other European Nations

Other nations across the EU are also investigating and implementing new programs to support digital sovereignty. 11 French ministries install LibreOffice on 500,000 workstations. Italy’s Ministry of Defence has standardized on LibreOffice and ODF for 150,000 PCs. Toulouse saved approximately €1.8 million over three years by migrating 90% of its desktops to LibreOffice. And the city of Barcelona has invested heavily in open-source software as part of its broader digital strategy.

These examples show a clear pattern: governments are serious about reducing foreign dependencies in critical digital infrastructure.

[Janis]

Ei hakka ma mingit linki lugema.
Aga loen, et päris palju miljoneid läks nendes paaris linnas see tasuta asi maksma

[Aeron]

Kui sa ootad, teised sinu mõtteid kuidagi pidi tõsiselt võtad, siis kena on süveneda sellesse, mida sulle vastatakse.
Selline valikuline süvenemine ja pimesi lahmimine pole kõige parem viis suhtlemiseks.

Midaiganes sa ka ei tee kümnete tuhandete inimestega, kulutad sa raha, et muudatust ellu viia. Kui sa võtad, et sul on nt 80 € /h tehniku tunnihind, siis 1h per inimene 30 000 inimese puhu on 2.4 milj. Edaspidi on kulu softile 0. MS puhul maksad office suite'i eest oletame, et 100 €, siis 30 000 kasutaja puhul on üks versiooniuuendus 3 milj ja teed neid mingi aja möödudes uuesti. Või siis istud kuutasulisel mudelil, oletame, et see on supersoodne 6 € per kasutaja business standard litsentsi eest (tavahind 12,2 €), mis on kuus 180k ehk ~ 2.2 milj aastas.

[Janis]

Ma süvenesingi ja sain aru, et seda pole mõtet lugeda - minu jaoks täiesti tundmatu lehekülg ja minul tõesti ei ole aega hakata selgeks tegema, kas see on õige jutt või mitte.
A selle tunnihinnaga saaks uue litsentsi osta hoopis ja järelteenindust poleks kuna kasutajad on vana süsteemiga harjunud.

Kui ka noorem olin, siis tundusid ka sellised tasuta asjad ägedad ja "õiged". Aga kui nüüd on vaja reaalset arvutit tööks kasutada, siis makstud tarkvara on igast asendist parem ja kliendile jääb ka professionaalsem mulje asjast

[Aeron]

Oeh, äkki lõpetaks selle OT ära. See ei ole õige koht selleks teemaks.
Kui sind päriselt huvitab kuidas töökontekstis asju teha, kirjuta PS, üks meie inimene just lõpetaks ühe ca 200 pealise eesti ettevõtte Zorini peale migreerimise projekti.
Täisautomaatne provisioneerimine koos halduskihi, tarkvara ja muude kellade viledega. Setup on töökindel ja seega igakuine piletite hulk on väiksem, litsentsi kulusid vähem jne.
Tegime ka ühele tootmisettevõttele töökeskkonda Windowsile sarnase lahenduse. See oli valulisem, sest tööriistad on viletsamad, aga tehtud sai ja täna saab seal suvaline operaator võta riiulist ettevalmistatud "külma" masina ning sisevõrku ühendades saab umbes 4-5 klahvivajutusega PXE bootist paigaldatud installi kaudu täiesti ettevalmistatud keskkonna sama moodi kätte paarikümne minutiga.

[Janis]

Ok, lõpetame ära jah. Sa oled kõige targem maailmas ja probleeme vaatame ainult sinu silmade läbi

[Aeron]

Hea Janis, sa vaidled inimesega kelle tööks on viimased ca 20 aastat olnud äri IT-ga tegelemine.
Ma arvan, et antud küsimuses jah, ma pigem usaldan enda kogemust, kuna sinu senised sõnavõtud on ...

[SKG]

Kordame veel: Steam Deck Verified ei kainud "ühe katkise mängu" kohta.

[Janis]

[Aeron]

...jah, ma olen kurvist ees, varsti jõuad sinagi tagasi sinna, et krt, tegelt on pärsis ok juba...
Mis ei tähenda, et ma täna käiks ja pakuks igal sammul igale poole. Igaks asjaks on oma aeg ja koht.
Ettevõtte kultuur peab selleks valmis olema või siis on autokraatlikud juhid, kes ütlevad, kuidas on