[vigurvänt]

Igasugu sullereid/manipulaatoreid on siginenud nii palju, et ma viimastel aastatel ei olegi ühelegi suvatüübile enam midagi andnud, keda ma piisavalt hästi ei tunne. Mõned suuremad fondid ja paar telesaadet tunduvad nagu suht kindel valik.

[Dirty Harry]

[Betamax]

Probleem on suuresti selles, et tegemist on low-tech petuskeemiga kui sellisega, mida on võimatu tehnoloogiaga ratsionaalsel viisil takistada rohujuure tasandil. Isegi siis, kui inimesel pole nutiseadmeid, saab talt raha ära võtta. Üks kõne ja ta viib ise raha prügikasti, pakiautomaati või annab suvalisele tüübile, kes ta ukse taha tuleb. Ainus viis seda takistada, on telefon inimeselt ära võtta, kuigi ka see ei takista, kui talle ukse taha tullakse kedagi imiteerides.

[MatchMaker]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120424777/60-aastase-raamatupidaja-kaudu-peteti-valja-nelja-firma-raha

[Wiltz]

Täpselt, seega millegi "turvaliseks tegemine" ega ka mitte "veel turvalisemaks tegemine" siin tegelikult sisuliselt ei aita. Võibolla mingi minimaalse mõõdetava tulu tooks...õigemini siis natuke väiksemad "kulud" pettuste ohvritele Aga samas see toimuks kõigi kasutajate mugavuse ja aja (raiskamise) hinnaga.

Juba on mingid kuradima hüüdjad sotsiaalmeedias huilgamas kuidas smartID tuleb nüüd ikka "palju turvfalisemaks" teha jne. Et hakkame kõike kinnitama neljakordsete koodi sisestamistega ja iga suvalist makset kinnitama mingi oma näo pildiga. No tule taevas appi...ma loodan, et selliseid idiootseid ideid päriselt rakendama ei hakata. JÄLLE selle pärast, et 1% elanikkonnast on faking tolad ja annavad vabatahtlikult kõik asjad mõnele suvalisele tüübile telefoni otsas ära

[A.S.]

Pole hullu, varsti pidi ju sellistele süüdimatutele jobudele hakatama esimese küsimise peale panga poolt raha tagastama. Vot siis läheb alles "huvitavaks", võib rahulikult neid PIN-e loopida vasakule-paremale.
Hakkame kõik "pangamaksu" maksma, et ullikestele tagasimaksuks ikka raha jaguks.

[Tanel]

Ja siis on ka selliseid juhtumeid
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120424222/see-vottis-sonatuks-eesti-naine-sai-petturile-ise-jalile-kuid-politsei-patti-kinni-ei-vota

Keegi teab kuidas see mingi Rakvere juhtum lahenes, kus asjaolud kandikul ette kanti, aga politsei midagi ei teinud?
Kohus vist isegi sundis politseid sellega tegelema, aga pole kuulda olnud, mis saanud on.

[napoleon]

Mind paneb imestama, et suurema osa lugude puhul on jutt, et pole kaardiandmeid kuskil jaganud ega kuhugi PIN-i pannud.
See ei tundu reaalne. Kasvõi Wolt. Mingi subscription tehakse et iga kord kinnitama ei peaks. Aga kui uue kaardi lisad siis suunatakse panka kinnitama. Mingi aja tagant viskab niisama ka swedi lehele kinnitama.
Paypal ka viimati suunas panga lehele kinnitama, ilmselt selleks et pole selle kaudu hulk aega mingit makset teinud.
Ei saa nagu olla, et raha ise läks kuhugi ja mina ei tea kuidas ja miks nagu riigi eelarvega.

[BA79]

Pangamaksu me tegelikult maksame (kaardi või maksepaketi kuutasu). Küsimus on selles, et pangad võivad hakata viidates sellele, et vaja turvalisusesse "investeerida" siis proportsionaalselt võib selleks tarbeks paketitasu tõusta.
Aga reaalselt muidugi rahaga ei kaitse kedagi. Kui ikka telefoni teel inimene vabatahtlikult identifitseerimiseks ja makse teostamiseks vajalikud protseduurilised tegevused kelmi juhendamisel ka teeb, siis reaalset kaitset selle vastu polegi. Juriidiliselt on kõik korrektne, ise andis PIN koodid, ise algatas makse jne. Fakt, et ta teeb seda mõjutustegevuse tulemusena on loomulikult raskendav ja kuriteole viitav asjaolu, aga kuna inimene ei ole võimeline kelmi tuvastama ja pärast ütlema, et jah, see inimene helistas ja nõudis siis reaalselt ei muuda see midagi. Telefonikelmid, eriti, kui nad on teistes riikides, teavad hästi, et ohver neid otseselt süüdistada ega tunnistajaütlusi anda ei saa. Jah, tehakse harangud pätikontorites, konfiskeeritakse vara jne, aga seda kriminaalsel teel omandatud raha ohvritele ei tagastata, sest see raha on ammu juba "puhtaks" pestud. Mingi varifirma kaudu kanditakse legaalsele firmale üle ja ongi kõik.
Ainus kaitse selliste kelmuste vastu on teadlikkus. Kedagi mitte usaldada rahaasjades, eriti tel. teel ja internetis. Samas on ikkagi "müstiline" et kuidas kelmid oma rahakad, ent rumalad ohvrid üles leiavad?!? See info tundub lekkivat nendelt, kes teavad, kellel on raha. Nimetama ei hakka, igaüks saab ise mõistatada, keda silmas pean.

Ja nagu näha, siis olla väike-ettevõtja, on samuti ohtlik tee. Ettevõtjana vaja pidada kirjavahetust ja suhelda erinevate partneritega jne. Aga teha vahet, kas sinuga suhtleb reaalse organisatsiooni esindaja nt Maksuamet või mingi libasuller, kes esindab ent maksuametnikuna, on samuti raske. Mina arvan, et kui mina oleks ettevõtja, siis ajaks maksuametiga asju ametlike kontaktide kaudu. Igasugused investeerimispakkumised ja telefoni teel esitatud nõudeid tuleb ignoreerida. Muidugi, kui teadlikult maksuametile võlgu olla siis loomulikult EMTA ka ühendust võtab. Ma ei tea muidugi, kas maksuametnikud helistavad ametlikult numbrilt või oma töö-mobiililt, aga e-maili aadressi ehtsust on küll lihtne kontrollida, et kindlaks teha, kas on ehtne või mitte.

[vigurvänt]

Kui just väga spetsiifiline ajuehitus ei ole, siis iseenda lolluse ja kelmide eest pakub mingit ajutist kaitset ka oma vaba raha paigutamine sellistele hoiustele, kust raha kohe kätte ei saa. Nt SEB kogumishoius või Bigbanki säästuhoius. Swedbanki rahakogujast saab raha kohe kätte. Tähtajalised hoiused hästi ei sobi, vähemalt SEB'is on võimalik need koheselt ära lõpetada. Neid, kes oma kortereid kelmidele jagavad, ei aita ilmselt mitte miski. Ettevõtjatega on vist samuti keerulised lood, sest neil on vaja arvelduskontodel liigutada suuremaid summasid.

[Wiltz]

No pole viga, eks see ettevõtlus ole ju siin eestis nagunii ilgelt ülehinnatud...nagu arvab käesolev valitsus ja muud tähtsad poliitikud Nii saabki seda probleemi vaikselt lahendada, pole vaja liiga palju ette võtta...maksta on vaja, makse ja värki.

Aga tegelikult kui natuke süvitsi mõtlema hakata siis jah, päris huvitav kokkusattumus tegelikult küll, et need tohututest summadest ilma jääjad kõik hoiavad oma tohutuid summasid just arvelduskontodel ja et petised üsna hästi näikse teadvad, kellel need suurte summadega arvelduskontod on

[survepuks]

[Tanel]

survepuks, mul läks varasematel aastatel Aasias reisides ja lennujaamades makstes Swedbank Gold kaarte lukku, oma 2-3x aastas kindlasti.
Kuskilt ikka andmed läksid jooksma. Rahad sain kõik kenasti tagasi, aga jube tüütu oli kaardiandmeid äppides pidevalt uuendada.
Kui hakkasin maksma välismaiste kaartidega, probleemid kadusid, Swedbank kaardiga maksan nüüd vaid Eestis.

[survepuks]

Tanel, Tollel perioodil reisil ei käinud (läti poed kõige kaugem) ja Luminor oli. Kusjuures Aasia plaan minna küll ,aga kuidas seal läbi Apple pay maksmine, kas see ka probleemne? Hetkel välismaa panga kontot ei oma. Swed ütles, et nad võivad vahepeal saata kontrollsõnumit.T

[Tanel]

Apple Pay kogemust pole, aga pole probleemidest kuulda olnud.

[Wiltz]

kas nö. välismaa pangas kontot teha, kaarti saada on lihtne? on seal mingid kuu või muud regulaarsed tasud suuremad kui eesti omades?

[Tanel]

Näiteks mõlemad, Revolut ja N26 (minu referral koodid küljes) saab teha kodus online, ilma välisriiki minemata.
Konto ja krediitkaardid saab tasuta ja on ilma kuumaksuta

[Alari A.]

Kasutaga spoilereid.

[jeesus188]

[Tanel]

https://www.err.ee/1609891156/pettusehirmus-inimesed-eiravad-kullerite-ja-politsei-telefonikonesid

[woox2k]

Peale selle artikli lugemist kargas boomerbookis ka ette mingi suvalise võõra postitatud hoiatus petukirja kohta kus väidetavalt nõutakse SmartID PIN1. Ekraanipildilt oli näha, et kirja saatja oli ...@eesti.ee ja kirjas paluti minna eesti.ee portaali. Eesti.ee aadressil sisse logides SmartID-ga tõepoolest küsitakse PIN1!

Üldiselt on ettevaatlikus tore aga nagu ülal lingitud artiklis kirjutatakse, toob see kaasa hoopis uusi probleeme. Eks võiks ju proovida inimesi veel rohkem koolitada aga ka sellel on kuskil piir. Kõiki inimesi vajalikule teadlikkuse tasemele polegi võimalik viia!
Selgelt peaks midagi muutuma ka teenuspakkujate suhtluskanalite valikus või tehnoloogias. Kõike ei saa kasutaja kaela ka kogu aeg ajada. Sellel on ka muidugi piirid ja aitaks vältida teadmatusest/tähelepanematusest tehtud vigu. Neid inimesi kes petturiga notari juurde lähevad ja oma maja ümber kirjutavad, neid ikka ei päästa miski.

Siin teemas võiks ka rohkem olla juttu lahenduste teemal tuimalt inimeste tainasteks tembeldamise asemel. Sellist juttu eeldaks boomerbooki kommentaariumist, mitte tehnoloogiafoorumist! Asjatundjaid siin ju teoreetiliselt peaks olema. Ega see ka ei pruugi aidata aga mõni arendaja võib saada häid ideid.
Suvalise näitena kargas pähe mõte, et tehniliselt saaks ju SmartID ka kontrollida nii päringu tegija, kui ka PIN sisestaja IP aadressi ja kui need pole ühes võrgus siis hoiatus kuvada või üldse keelduda edasi minemast. Loomulikult ei ole alati arvuti ja telefon ühes võrgus ja tekitab ka lisaprobleeme aga valikulise turvakihina, mida kasutajad ise välja lülitada saaks oleks hea.

[RCC]

minul on väga lihtne lahendus, tõsi, see toimib vaid eestis....

[Tanel]

https://www.err.ee/1609891030/pangaliit-kaalub-pettuste-tokestamiseks-ulekannetele-rahunemispausi

[A.S.]

[BA79]

Rahunemispaus ei lahenda probleemi, kui suller ütleb, et pole hullu, ootame 20 minutit ja teeme edasi...

woox2k Sul on õigus, et 100% teadlikkust ei kasvata, aga üldjuhul peab ikka inimene ise mõtlema. Öeldakse ju, et lukk on looma jaoks, inimene, kui tahab, saab igast piirangust ja lukust üle (NO, ok füüsiliselt, IT-maailmas mitte nii lihtsalt). Meil on peres kokkulepe, et kui pakki ei oota, siis võõraid kõnesid vastu ei võta. Isegi vanemale pereliikmele saatis sõnumi ükskord mingi asutuse ametnik, kas pereõde või uuringu läbiviija, milles palus, et võtaks vastu, et ei ole petukõne.
Pakiautomaadist väljavõtmiseks pole identifitseerida ennast vaja sest väljavõtmine toimub uksekoodiga. Kullerfirmadel on sõnumid konkreetsed ja nende puhul sõltub kõik sellest, kas ootad pakki või mitte. Kui ei oota, võib sõnumit rahumeeli ignoreerida.
Kõige raskem ilmselt saabki olema olukord, kui nt vee-ettevõtte esindaja tahab aega kokku leppida sest vaja veearvesti välja vahetada sest käes on veearvesti taatlemise aeg. Meile on siiani ette helistatud. Kord käis ka üks Elektrilevi näitsik arvestit kontrollimas, aga temal oli töötõend kaelas.
Üldiselt ma usun, et varem või hiljem hakatakse klientida suhtlema ainult läbi iseteeninduse. Politseiametnikega muidugi on keerulisem, aga tehniliselt poleks ilmselt väga raske kommunikatsioonisüsteemi nii ümber korraldada, et ametnik saadab meili ja see läheb läbi eesti.ee. Nii nagu Siseministeerium valijakaarte saadab või KOV läbi eesti.ee suhtleb. Ma olen kõik riigi poolt saadetud teated kätte saanud sest olen eesti.ee sõnumid ümber suunanud oma e-mailile, mida kasutangi ametlikuks asjaajamiseks. Meili teel kommunikatsioon on küll aeglasem, aga telefoni teel siis peaks enne ette saatma SMS'i et politsei helistab, ametnik see ja see, tel number see ja see. Kodanik, kellega ühendust tahetakse võtta peaks tegelikult siis politsei veebilehelt ametniku kontaktandmed üle kontrollima, kui kahtleb, kas on ikka ehtne ametnik või petturi katse ühendust võtta. Pangad juba suhtlevad läbi iseteeninduse. Kõik teatised pangakaardi väljastamise kohta ja nt laenulepiongu lõpetamisega seotud küsimused. Ainsad, kes on ühendust võtnud on laenuhaldurid, aga nendega on tegemist harva.

[napoleon]

[laurx]

[BA79]

laurx, Ma mõtlesin seda, et inimene võiks ikka mõelda, mis on reaalselt loogiline ja mis mitte. Kui ma helistan panga klienditeenindusse ja kõnekeskus enne klienditeenindajaga ühendamist palub mul valida sobilik autentimisviis, nt Mobiil-ID ja siis kui tuleb kontrollkood ja see ühtib kõnekeskuse poolt öeldud numbritega, siis sisestan PIN1. Aga mitte nii, et helistab mulle mingi jorss ja ütleb, et Tere, olen Swedpangast, teie konto on blokeeritud, avamiseks minge sellele lehele ja sisestage vajalikud andmed ja kinnitage PIN2-ga. Siis see ei ole ikkagi reaalne. Pangad koguaeg korrutavad, et nemad mitte kunagi ei võta ühendust Whatsappi või SMS kaudu. Kui olen nt krediitkaardi tagasimaksega viivitanud, saadetakse teatis internetipanka. Kui makse jääb pikemaks ajaks tegemata, saadetakse meeldetuletus koos neutraalsel toonil tagajärgede eest hoiatamisega lihtkirjana. Aga mitte kunagi pole mulle sellepärast helistatud.
Samamoodi olin kord Rimi iseteeninduskassas maksmas, kui mulle saabus SMS, et teie Swedi kaart on blokeeritud, avamiseks klikkige lingile jne, olukorras kus ma just Swedi kaarti maksmiseks kasutasin . Loomulikult ma ignoreerin selliseid katseid mind õnge otsa meelitada. Kusjuures investeerimispakkumisi ja tuttavate haiglaravijuttu pole veel pidanud telefonis kuulama. Kord üks venekeelne küll helistas, aga kui ta küsis, et "kas te kuulete mind hästi", siis panin kõne kinni. Ilmselt "investeerimispakkumine" oli. Mõtlema peab, kas mul on midagi vaja või ootan mingit kõnet või mitte. Aga ilmselgelt erinevatel telefonimüüjatel, kes telefonitsi meedia- ja ajalehetellimusi, raamatuid, ehteid jne müüvad, läheb nüüd veel raskemaks selle müügitöö tegemine, kui inimesed isegi ametlikult ja reaalselt eksisteeriva ametiasutuse või ettevõtte ametnikuga ühendust võtta ei julge.

EDIT: Uus artikkel: https://www.err.ee/1609892512/swedbank-petturite-surve-inimestelt-raha-katte-saada-on-enneolematu Hmm. Mure tundub suur olevat, kui nii palju artikleid avaldatakse. On oluline märkida, et petturid tunduvad "head" eeltööd tegevat. Ehk siis tel. numbrid, osalused mingis ettevõttes (juba ainuüksi avalikult kättesaadav isikukood läbi e-äriregistri on heaks "saagiks") võimaldavad inimeste kohta kokku panna mingi üldpildi. Ehk siis soovituslik on igalpoolt vähemasti delikaatsemad andmed, info sotsiaalmeedia ja foorumite profiilidest ära korjata. Ise pole kunagi oma tel. numbrit ega täpset elukohta kusagil avaldanud. ERR kirjutas ka sellest, et avalikud isikukoodid tegelikult muudavad petturitel tegutsemise lihtsamaks. https://www.err.ee/1609891495/avalikud-isikukoodid-aitavad-kaasa-kelmide-tegevusele
Selles valguses on tegelikult tegemist dilemmaga: Äriregistri andmed ja äriühingutega seotud isikud peavad olema läbipaistvad, aga ilmselgelt saaks midagi siiski teha, näiteks kui isikukoodi 6 numbrit ära maskeerida. See pole tegelikult normaalne, et kui ma asutan ettevõtte, siis saavad kurikaelad ettevõtlusega seotud infot minu ja teiste inimeste vastu ära kasutada. Artiklis räägitakse seadustest, aga vastavad seadused saab ju ümber teha.

[mina634]

viimasele ma ütlen, et PIN1 saab ka pangast raha ära võtta - pead andma ainult kaardi tagant CVC numbri.

[Tanel]

https://www.err.ee/1609892512/swedbank-petturite-surve-inimestelt-raha-katte-saada-on-enneolematu

[woox2k]

[napoleon]

Enne smart id-d oli miski telefoniteeninduse parool.
Aga see on nõrk kuna seda võib keegi kogemata kuulda kui selle telefonis ütled.

[BA79]

woox2k, Kui ma ise helistan, valides ametliku panga tel. numbri siis mis pettust selle taga olla saab? Kurjategija suunab tel käigu pealt ringi oma kõnekeskusesse või?!? Isegi kui see teoreetiliselt võimalik oleks siis reaalselt ja tehniliselt on see suht võimatu või äärmiselt raske, sest ta peab siis esmalt teadma millal, mis numbrilt ma helistan ja peab ka läbi mobiilside võrgu ka mu telefonile ligi pääsema ja kuidagiviisi suunamise läbi viima.
Mobiil-ID näitab ka lühendatud kujul toimingu algatamise kirjet.

Põhimõtteliselt selline pettus on võimalik ainult siis, kui ma helistan libapanga klienditeenindusse, aga õnneks on see suhteliselt 100% välistatud, kui ma tean, et Swedi klienditeenindus eraklientidele on +372 6310 310. Ma ei saa kogemata valesti valida kui number on mul telefoniraamatus. Jah, on võimalik, et SMS-i pannakse vale number, aga ma tean ka seda, et pank tavaliselt SMS-i ei saada (ainult võla meeldetuletused). Ehk siis ignoreerin seda, kui keegi panga nimel mulle SMS saadab.

mina634, CVC ei puutu ID/Mobiil-ID ega Smart-ID autentimisse mitte kuidagi. Tegemist on turvakoodiga mis on mõeldud kaardi olemasolu kontrollimiseks rahvusvahelises kaardimaksesüsteemis. Seda peab sisestama internetis kaardiga ostes ja mitte kusagil mujal. Turvakoodi sisestamisel eeldatakse, et kaarti kasutab kaardivaldaja seaduslikult (alati muidugi ei pruugi), vähemalt niikaua kui kui kaardivaldaja pole kaotsi läinud või varastatud pangakaarti sulgeda (selleks ei pea ütlema panga klienditeenindusele CVC koodi), piisab, kui oled ennast tuvastanud (kui mobiilselt autentida ei saa, siis ütled isikukoodi) ja ütled, et kaart varastati ja lased kinni panna. ASi on selles, et kaardiga tehtud tehingute eest vastutab kaardivaldaja kuni kaardi sulgemiseni. Ja selleks, et võõraste tehingute eest mitte vastutada ning rahalist kahju kanda, on soovituslik koheselt kaart sulgeda. Kui ei eksi, oli SEB-l näiteks kaardi kasutamise tingimustes kirjas, et klient vastutab kuni 12 tunni jooksul pärast kaardi sulgemist teostatud tehingute eest.

[napoleon]

BA79,
Booo.... swed võib helistada või panna sõnumisse hoopis numbri +372 613 1517. Mulle tavaliselt swedi kõned sellelt numbrilt tulevadki.
Ilmselt mingi libapank

Selle CVC puhul on mõeldud ilmselt seda, et virtuaalkaardi andmed näeb PIN1 sisestades ära ja siis saab selle kaardiga kuskil makseid teha.

[BA79]

napoleon, Vahet pole, minu jaoks on oluline erakliendi number. Kust teised kõnesid saavad, kas pangaametniku lühinumbrilt (Ärikliendihaldur, laenuhaldur vms), pole enam minu asi.
Virtuaalkaardile tasub panna limiit, mis on vajalik ühekordselt ostu tegemiseks. Kui raha broneeritud ja makse teostatud, kustutad kaardi ära. Järgmine kord kui vaja midagi osta, teed uue virtuaalika. Ja kui inimene ise nii loll on, et laseb kellegi kaugteel PIN1-ga oma internetipanka sisse siis ikka ise süüdi siiski. Selle jaoks on pea ja mõtlemisvõime, mida kasutada, et sedasi vastu pükse mitte saada.

[Mnator]

https://novaator.err.ee/1609893181/hirm-habi-ja-eetilised-dilemmad-eakad-otsivad-digiasjadega-abi-raamatukogust

minge raamatukogudesse vanureid õpetama

[Tanel]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120425722/eestis-kasvav-nuhtlus-soomes-lahendus-olemas-pohjanaabrid-said-petukoned-kontrolli-alla

[Wiltz]

nojah, nagu arvata võiski siis lahendus probleemile on tegelikult olemas ja pole isegi kuigi keeruline teostada/rakendada. aga eesti kui suur etiiger ja muidu maailma võimsaim "itriik" loomulikult ei suuda (ei taha) sellega hakkama saada ma olen 100% kindel, et telefonioperaatorid juba aastaid tagasi teadsid täpselt kuidas seda pulli takistada või ehk isegi täielikult peatada saaks. aga miskipärast ei ole midagi ette võetud...

[laurx]

[siinus]

skandinaavjasse läheb ainult raha. Tehnilised lahendused aretatakse ikka kohapeal põlveotsas nagu näha.

[laurx]

Jah. Kalliz.

[Wiltz]

Olles isegi mõnes kohalikus telekommi it-arenduses töötanud siis jah, papi tasku panijad võivad skandinaaviast olla...klaviatuuri klõbistamise ehk tehniliste lahenduste välja mõtlemise ning valmis kirjutamise tööd tehakse ikka siin...nüüd juba muidugi osaliselt ostetakse ka kuskilt sisse, aga päris kindlasti mitte skandinaaviast

[Tanel]

[Betamax]

Ebanormaalne. Maksan pangalingiga Enefiti arvet - suunab mind uue SEB kujundusega keskkonda. Maksan Telia arvet pangalingiga - suunas mind vana kujundusega keskkonda. Hakkasin juba endas ka kahtlema, et kuhu ma vajutasin. Ja mingi Banqup on makseteenuse pakkuja. Oijah...

[BA79]

Betamax, Mõistan hämmeldust ja ise ka imestan, kuidas erinevad ettevõtted, sh ka riigiettevõtted on üha enam kasutamas tundmatute nimedega maksevahendajaid. Varsti vist niipidi, et kõige turvalisem ja kindlam on makseid teostada läbi internetipanga, kasutades nt määratud makse võimalust (Eeltäidetud maksekorralduses tuleb vajadusel muuta ainult summat ja kui soovi on, siis ka selgituses arvenumbrit). Kuna eeltäidetud maksekorralduses on alati juba kliendile eraldatud viitenumber, siis ei saa juhtuda, et arvesumma läheb mõne teise isiku arve tasumiseks ehk valele viitenumbrile.
Kui neid makseväravaid veel juurde tuleb, võib ühel päeval postkasti laekuda libaarve. Ja nt see Banqup teenuspakkuja asemel on nt Banqqup (ehk ajab segadusse). Inimene juba harjunud, et maksab läbi maksevärava, ent nende ehtsuse kontrollimine ei ole nii lihtrne, kui veebiaadress koosneb mitmest alamdomeenist. Kust klient teadma peaks, et ta maksab ehtsat arvet ja mitte mingit libaarvet kui maksevärava veebiaadress on nii lõpmatult pika nimekujuga?

[MatchMaker]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120427740/pettuste-hirm-sundis-telia-muutma-telefoni-teel-isikutuvastuse-korda

[Tanel]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120429341/usalda-protsessi-eesti-mees-kaotas-whatsappi-investeerimisgrupis-pea-kogu-oma-raha

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120429392/eestlastelt-peteti-mullu-valja-29-miljonit-eurot

[laurx]

..ei õpita..

[mina634]

täna raadios rääkis, et tehisaru võib sul kogemata failid ära kasutada ja kui e-maili on peidetud käsklus, siis tehisaru võib failid ära kustutada..
mul on arvutis tehisaruta OS veel ja googles on need tehisaru seaded väljas e-mailis.
vikeraadios, jakob rosina saates.

[BA79]

mina634, Tehisaru võib palju asju teha, kui kasutaja sideseadmetele ja internetti ühendatud koduseadmetele ligi pääseb. Seepärast olen otsustanud, et püüan vältida tulevikus tehisaruga varustatud koduseadet. Sama ka arvutite ja nutitelefonidega (Nende puhul on valik tulevikus vast nigelam sest tehisaru võtavad järjest enam kasutusele nutitelefonide tootjad, kui ka nende seadmete tarkvaraarendajad). Androidil on Gemini see mis järjest enam funktsioone juurde saab, tõsi selle peab kasutaja ise sisse lülitama). Mul nt iPhones on häälkäsklusi kasutav assistent Siri, aga ei kasuta seda, väljas on. Tulevastes õunatelefonides on samamoodi tehisaru kasutav opsüsteem.
Püüan vanaga hakkama saada, et ei peaks ostma tehisaruga nutitelefoni. Ei usalda seda ja ei hakka seda kunagi tegema.