[vigurvänt]

Igasugu sullereid/manipulaatoreid on siginenud nii palju, et ma viimastel aastatel ei olegi ühelegi suvatüübile enam midagi andnud, keda ma piisavalt hästi ei tunne. Mõned suuremad fondid ja paar telesaadet tunduvad nagu suht kindel valik.

[Dirty Harry]

[Betamax]

Probleem on suuresti selles, et tegemist on low-tech petuskeemiga kui sellisega, mida on võimatu tehnoloogiaga ratsionaalsel viisil takistada rohujuure tasandil. Isegi siis, kui inimesel pole nutiseadmeid, saab talt raha ära võtta. Üks kõne ja ta viib ise raha prügikasti, pakiautomaati või annab suvalisele tüübile, kes ta ukse taha tuleb. Ainus viis seda takistada, on telefon inimeselt ära võtta, kuigi ka see ei takista, kui talle ukse taha tullakse kedagi imiteerides.

[MatchMaker]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120424777/60-aastase-raamatupidaja-kaudu-peteti-valja-nelja-firma-raha

[Wiltz]

Täpselt, seega millegi "turvaliseks tegemine" ega ka mitte "veel turvalisemaks tegemine" siin tegelikult sisuliselt ei aita. Võibolla mingi minimaalse mõõdetava tulu tooks...õigemini siis natuke väiksemad "kulud" pettuste ohvritele Aga samas see toimuks kõigi kasutajate mugavuse ja aja (raiskamise) hinnaga.

Juba on mingid kuradima hüüdjad sotsiaalmeedias huilgamas kuidas smartID tuleb nüüd ikka "palju turvfalisemaks" teha jne. Et hakkame kõike kinnitama neljakordsete koodi sisestamistega ja iga suvalist makset kinnitama mingi oma näo pildiga. No tule taevas appi...ma loodan, et selliseid idiootseid ideid päriselt rakendama ei hakata. JÄLLE selle pärast, et 1% elanikkonnast on faking tolad ja annavad vabatahtlikult kõik asjad mõnele suvalisele tüübile telefoni otsas ära

[A.S.]

Pole hullu, varsti pidi ju sellistele süüdimatutele jobudele hakatama esimese küsimise peale panga poolt raha tagastama. Vot siis läheb alles "huvitavaks", võib rahulikult neid PIN-e loopida vasakule-paremale.
Hakkame kõik "pangamaksu" maksma, et ullikestele tagasimaksuks ikka raha jaguks.

[Tanel]

Ja siis on ka selliseid juhtumeid
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120424222/see-vottis-sonatuks-eesti-naine-sai-petturile-ise-jalile-kuid-politsei-patti-kinni-ei-vota

Keegi teab kuidas see mingi Rakvere juhtum lahenes, kus asjaolud kandikul ette kanti, aga politsei midagi ei teinud?
Kohus vist isegi sundis politseid sellega tegelema, aga pole kuulda olnud, mis saanud on.

[napoleon]

Mind paneb imestama, et suurema osa lugude puhul on jutt, et pole kaardiandmeid kuskil jaganud ega kuhugi PIN-i pannud.
See ei tundu reaalne. Kasvõi Wolt. Mingi subscription tehakse et iga kord kinnitama ei peaks. Aga kui uue kaardi lisad siis suunatakse panka kinnitama. Mingi aja tagant viskab niisama ka swedi lehele kinnitama.
Paypal ka viimati suunas panga lehele kinnitama, ilmselt selleks et pole selle kaudu hulk aega mingit makset teinud.
Ei saa nagu olla, et raha ise läks kuhugi ja mina ei tea kuidas ja miks nagu riigi eelarvega.

[BA79]

Pangamaksu me tegelikult maksame (kaardi või maksepaketi kuutasu). Küsimus on selles, et pangad võivad hakata viidates sellele, et vaja turvalisusesse "investeerida" siis proportsionaalselt võib selleks tarbeks paketitasu tõusta.
Aga reaalselt muidugi rahaga ei kaitse kedagi. Kui ikka telefoni teel inimene vabatahtlikult identifitseerimiseks ja makse teostamiseks vajalikud protseduurilised tegevused kelmi juhendamisel ka teeb, siis reaalset kaitset selle vastu polegi. Juriidiliselt on kõik korrektne, ise andis PIN koodid, ise algatas makse jne. Fakt, et ta teeb seda mõjutustegevuse tulemusena on loomulikult raskendav ja kuriteole viitav asjaolu, aga kuna inimene ei ole võimeline kelmi tuvastama ja pärast ütlema, et jah, see inimene helistas ja nõudis siis reaalselt ei muuda see midagi. Telefonikelmid, eriti, kui nad on teistes riikides, teavad hästi, et ohver neid otseselt süüdistada ega tunnistajaütlusi anda ei saa. Jah, tehakse harangud pätikontorites, konfiskeeritakse vara jne, aga seda kriminaalsel teel omandatud raha ohvritele ei tagastata, sest see raha on ammu juba "puhtaks" pestud. Mingi varifirma kaudu kanditakse legaalsele firmale üle ja ongi kõik.
Ainus kaitse selliste kelmuste vastu on teadlikkus. Kedagi mitte usaldada rahaasjades, eriti tel. teel ja internetis. Samas on ikkagi "müstiline" et kuidas kelmid oma rahakad, ent rumalad ohvrid üles leiavad?!? See info tundub lekkivat nendelt, kes teavad, kellel on raha. Nimetama ei hakka, igaüks saab ise mõistatada, keda silmas pean.

Ja nagu näha, siis olla väike-ettevõtja, on samuti ohtlik tee. Ettevõtjana vaja pidada kirjavahetust ja suhelda erinevate partneritega jne. Aga teha vahet, kas sinuga suhtleb reaalse organisatsiooni esindaja nt Maksuamet või mingi libasuller, kes esindab ent maksuametnikuna, on samuti raske. Mina arvan, et kui mina oleks ettevõtja, siis ajaks maksuametiga asju ametlike kontaktide kaudu. Igasugused investeerimispakkumised ja telefoni teel esitatud nõudeid tuleb ignoreerida. Muidugi, kui teadlikult maksuametile võlgu olla siis loomulikult EMTA ka ühendust võtab. Ma ei tea muidugi, kas maksuametnikud helistavad ametlikult numbrilt või oma töö-mobiililt, aga e-maili aadressi ehtsust on küll lihtne kontrollida, et kindlaks teha, kas on ehtne või mitte.

[vigurvänt]

Kui just väga spetsiifiline ajuehitus ei ole, siis iseenda lolluse ja kelmide eest pakub mingit ajutist kaitset ka oma vaba raha paigutamine sellistele hoiustele, kust raha kohe kätte ei saa. Nt SEB kogumishoius või Bigbanki säästuhoius. Swedbanki rahakogujast saab raha kohe kätte. Tähtajalised hoiused hästi ei sobi, vähemalt SEB'is on võimalik need koheselt ära lõpetada. Neid, kes oma kortereid kelmidele jagavad, ei aita ilmselt mitte miski. Ettevõtjatega on vist samuti keerulised lood, sest neil on vaja arvelduskontodel liigutada suuremaid summasid.

[Wiltz]

No pole viga, eks see ettevõtlus ole ju siin eestis nagunii ilgelt ülehinnatud...nagu arvab käesolev valitsus ja muud tähtsad poliitikud Nii saabki seda probleemi vaikselt lahendada, pole vaja liiga palju ette võtta...maksta on vaja, makse ja värki.

Aga tegelikult kui natuke süvitsi mõtlema hakata siis jah, päris huvitav kokkusattumus tegelikult küll, et need tohututest summadest ilma jääjad kõik hoiavad oma tohutuid summasid just arvelduskontodel ja et petised üsna hästi näikse teadvad, kellel need suurte summadega arvelduskontod on

[survepuks]

[Tanel]

survepuks, mul läks varasematel aastatel Aasias reisides ja lennujaamades makstes Swedbank Gold kaarte lukku, oma 2-3x aastas kindlasti.
Kuskilt ikka andmed läksid jooksma. Rahad sain kõik kenasti tagasi, aga jube tüütu oli kaardiandmeid äppides pidevalt uuendada.
Kui hakkasin maksma välismaiste kaartidega, probleemid kadusid, Swedbank kaardiga maksan nüüd vaid Eestis.

[survepuks]

Tanel, Tollel perioodil reisil ei käinud (läti poed kõige kaugem) ja Luminor oli. Kusjuures Aasia plaan minna küll ,aga kuidas seal läbi Apple pay maksmine, kas see ka probleemne? Hetkel välismaa panga kontot ei oma. Swed ütles, et nad võivad vahepeal saata kontrollsõnumit.T

[Tanel]

Apple Pay kogemust pole, aga pole probleemidest kuulda olnud.

[Wiltz]

kas nö. välismaa pangas kontot teha, kaarti saada on lihtne? on seal mingid kuu või muud regulaarsed tasud suuremad kui eesti omades?

[Tanel]

Näiteks mõlemad, Revolut ja N26 (minu referral koodid küljes) saab teha kodus online, ilma välisriiki minemata.
Konto ja krediitkaardid saab tasuta ja on ilma kuumaksuta

[Alari A.]

Kasutaga spoilereid.