[Dogbert]

Kulla inimene, 1890. aastatel ei ehitatud haamri ja meisliga .
Sinu ajalooteadmistes on ikka määratu suured lüngad. Siis ehitati juba teraskonstruktsiooniga pilvelõhkujaid ja tööriistadeks ei olnud ainult haamrid ja meislid .

See et elektrilisi käsitööriistu veel eriti polnud, pole mingi näitaja. Aur ja suruõhk olid ammu kasutusel (pean silmas terasetööstust, kus terastalasid jm valmistati), käsitööriistades suruõhk tuli praktilisse kasutusse küll jah veidi hiljem, aga mitte väga palju.
Teraskonstruktsioone tol ajal lisaks täitsa tavalistele poltühendustele ka neediti kokku. Aeti (algelise) gaasikeevitusega (jah, madalrõhu atsetüleenpõletid täitsa olemas sel ajal) neet punaseks ja taoti suure haamriga.
Kõrghoonete ehitamisel kasutati konstuktsioonide tõstmisel aurukraanasid, nt pilt Eiffeli torni ehitamisest: https://www.instagram.com/p/CruaEG_tVXf/

https://www.google.com/search?&q=steam-powered+construction+crane&tbm=isch

suurehitustel, kaevandustes jm olid auru-ekskavaatorid: https://www.google.com/search?&q=steam+shovel&tbm=isch

Sama absurdne nagu väita, et raamatupidamist ei saanud eksisteerida enne kompuutrite kasutuselevõttu Lamemaalane.

Et 1892. aastal tehtud fotol pole inimesi näha, pole ka väga imelik, sest alles siis toodeti esimesed kantavad fotoaparaadid. Säriaeg võis olla mitmeid sekundeid, tõenäoliselt valiti pildi tegemiseks aeg, kui objektil polnud segavaid töölisi, kes oleksid udusena pildile jäänud. Pildistamiseks pidid inimesed paigal seisma sel ajal.

Kasutuskõlblik fotograafia oli alles 1850.-st arenema hakanud.

Tobedate oletuste ja rumalate teooriate uskumise asemel vaata natuke vastava ala ajalugu.

[sukelduja]

[degrass]

[Prillpapa]

Kas ajalooliste ülepaisutatud hooneid ja tänapäevast ehitust saab üldse võrrelda, ehk kas üldse mõõdupuud on samad.
Esiteks ajalooliselt neid uhkeid hooneid ei jagunud sugugi kõigile, pigem eliidi ja võimusümboli teema. Võiks ka meite enda ajaloost teada olla, kuidas pikki sajandeid kivist häärberites, linnustes ja tornides majades elasid meie valitsejad aga mitte meie talupojatark, kelle saavutus piirdus rehitarega, mis loetud kümnenditega tuhaks&mullaks saab.

Võim on läbivalt tänapäevani välja, ka hoonete ja isegi sisustusega enda ülimuslikkust rõhutanud, nii nagu ajalooliselt kirikud, paleed, kindlused jm.
Näiteks ka Eestis Tartu kohtumaja alles valmis meie iseseisvuse viljastavates tingimustes kui otsustati uuesti kallis remont teha, sest "tehnosüsteemid juba vananenud" ja "ruumilahendus ei vasta vajadustele" - paljudel elanikel võib sama mure olla, ent ei saa endal lubada uusi külmladusid&kohtumajasid.

Lisaks kohtumajades rõhutatakse ka kohtupidamises ajaloolist tõde, kus sümbolitega rõhutatult nagu talaarid, kohtunike kõrgemal asuvad ja troonilike seljatugedega istumised - kuidas nagu mitte teised inimesed ja nende kirjapandud reeglid ei mõista alama üle, vaid midagi suuremat kõrgemat, milles ei tohi kahelda, mis ülim, eriti alama üle.

Nagu ka võimaluse, tunnen ka inimesi, kes ostavad päris mööblit, antiiki, üle euroopa, kümnete tuhandete eest, nendele ei müü ühegi nipiga Ikea mudelit, ent nii nagu paljude jaoks on Ikea tunnus olematust staatusest ja maitsest, nii on see paljude võiks isegi masside jaoks samuti võimalus oma kodu sisustada elamisvääriliselt.

See kõik laieneb ka mujal, kus jällegi tean inimesi, kelle jaoks alla 75k maksev ei ole auto, ja ta päriselt ei saa aru miks inimesed sõidavad autolaadsete toodetega, ent teisalt on kõrval inimesi, kes ei hakka kunagi mõistma, kes on need kes päriselt uusi autosid ostavad, et päriselt keegi on nõus auto eest 20-30k ja laenuorjaks hakkama, kui portaalid ja kuulutuselehed on täis kuulutusi, kus 2-3-5k eest on sõitvaid autosid jalaga segada - peab nupust nikastanud olema, et rooliga rataste eest kordade-kümnetes kordades rohkem maksta

Vanaaja hoonetel kõrged uksed võisid olla ka praktilistel põhjustel kus loss&kindlusesse pidi aadel&rüütel mahtuma sisse sõitma ka ratsa või kaarikuga, hilisemal ajal võis see rudimendina arhitektuuris edasi kanduda.

Kirikute puhul eriti katoliikluses on rõhutatud kuld&kard&suursugusus olnud selle kiriku rõhutatud osa - näidata lähedust jumalale ja mida erinevam see alamate omast on, seda enam see seda näitab.