[napoleon]

mkay, ajas segadusse. Majandustarkvaras on enamasti kas national id või person id.

[SKG]

[bladerunner]

[Tanel]

https://www.err.ee/1609842642/eestlased-ei-kipu-panka-vahetama-peamiseks-pohjuseks-mugavus

[Magic]

Eks liitumisi ikka tehakse, aga aktiivkasutus teine teema. Coop sai ju rahvast kiiresti, aga ega see konto pigem kulu.
Oli ju kiun, et SEB ja Swed krabanud enamuse laiskadest raha arvel hoidjatest ja nii nende tulusus ka parem.

[napoleon]

Kui just suuremat summat kodulaenu ei võta, siis muud tasud küll pankades sellised pole, et oleks väga vahet milline pank.
See +/- paar eurot mis kaardi "hooldustasu" või maksetega erinevus võib olla, pole võimlemist väärt.

[Magic]

Ülevaatama paneb see kui mingi tegevuse jaoks on raha vaja...seal ikka erinevused.
Ehk see suhtlus ja käitumine võib muutusi tuua...vaatan just ärikliendi poolt. No väikefirmale kui puudub kinnisvara, siis ikka piin...
Seega läheb üks pank kinni ja see varukonto läheb nüüd uuele ringile...ehk keegi pakub midagi.

[napoleon]

Ettevõttel võib jah vahe olla, mis teenuseid ja kui mugavalt ettevõtjale pakutakse

[Oisu.]

Sularaha kummardajatele on ka tähtis, kui palju päevas/kuus tasudeta sulli kätte saad

[napoleon]

Ma ei teagi kedagi kes kogu palga sullis välja võtaks.
Vahel on sulli vaja, aga see vajadus on üliharva neljakohaline või suurem.

[Magic]

täna on lihtsam pigem siis kuskile nn. neopanka teha lisakonto.

Sula on pigem kulu kui tulu.

[Oisu.]

Ma ei pea kogu palka välja võtma aga ikka neljakohalised summad
Elu on kole kalliks läinud

[Magic]

Mida sellist sa ostad, et ülekanne ei toimi?
Nüüd saab isegi firma saata rahaküsimise linki

[napoleon]

Magic, kas sa paari teist teemat ei loe?
Sikse ostab kokku Eraisiku käest midagi ostes on jah vahel see teema, et müüja soovib sula või on sulas mingil põhjusel mugavam arveldada.

[Oisu.]

Raha näidates saab paremini hinda alla

[SKG]

Või jääb sest kergemini ilma

[Oisu.]

Räägi lähemalt

[napoleon]

Paar hiireklikki ja üle 12k kontolt läinud.

Maksin kodulaenu ennetähtaegselt tagasi. Tegelt meeldiv kogemus, et ei tulnud enne vestlust miks te ikka lepingu lõpetada tahate ja võib-olla soovite hoopis rohkem laenu võtta

[Sold OUT]

Viid pangakaardiga pakiautomaati ja avastad, et 3200 on kadunud

[bladerunner]

[Janis]

Nüüd enam ei saagi aeg ajalt postitada et nii palju arvel vaba raha

[napoleon]

Vene ajal ka miski Hoiupank oli. Mina olin sel ajal veel liiga noor, et midagi pangas hoiustada.
Aga kuidas need toimisid? Internetti ju polnud, kas siis sai raha välja võtta ainult samas kontoris kus sissemakse tegid? Või kuidas nad seda saldot sünkroniseerisid?

[Mnator]

[netcat]

Isiklikud kogemused puuduvad. Minu vanemad olid vaesed kooperatiivkorteri järelmaksu kinnitaguvad proled ja meie rublasissetulekud hoiustati kummutis ümbriku sees, panka panekuks sealt kunagi midagi ei jätkunud. Aga Hoiupanga klient olin ma ise siis kui juba netipank oli neil ja kaarte väljastati. Kummaline on see et ma absoluutselt ei mäleta seda panga kliendiks astumise protsessi. Nagu oleks see konto mul alati olnud ja kuidagi ise tekkinud.

Küll aga tuli meelde, kuidas sajandi alguses sai kusagilt kännu tagant netipangas tehtud ülekandeid nii, et Nokia Communicatoriga ssh serverisse ja sealt lynx brauseriga netipanka.

Tagasi tulles sovetiaja küsimuse juurde, siis muidugi ei istunud kohalikud kontorid rahapaja otsas nagu härjapõlvlased. Kõik pandi raamatusse kirja. Tallinnas maksid sisse ja kui vaja, võtsid paberi alusel kasvõi Siberis välja. Anti sulle mingid paberid, mille esitasid seal kus vaja.

[napoleon]

Ma seda kliendiks saamise protsessi isegi mäletan. Aasta võis olla siis 1996-1997.
Nagu ikka astusid kontosisse sisse ja tehti vajalikud toimingud ning anti pangakaart. Sissemakseid sai teha ainult kontoris sulas, automaate juba oli ehk välja võtta sai automaadist ka. Poes kaardimaksed olid... noh kõik vihastasid kui keegi ees kaardiga maksis kuna alustuseks helistati vist 2400bps analoogmodemiga panka, siis küsiti passi ja pandi passi number kviitungile kirja. Ühesõnaga kalendriga võis mõõta seda kaardimaksele kulunud aega
Netipanka ei mäleta kas tol ajal ei olnud või ei osanud küsida kuna netile ligipääsu väga polnud.
Kuskil 1999-2000 kanti sai netipanga leping ka tehtud. Tänapäeva mõistes koomiline, aga omamoodi isegi tolle aja kohta turvaline, et anti mitu A4 lehte ühekordsete koodidega. Kui ükskord need koodid otsa said ja läksin uusi küsima, siis anti juba see krediitkaardi suurune kaart kust lihtsalt igal sisselogimisel randomiga mingit koodi küsiti.
Veel hiljem tuli PIN kalkulaator