[napoleon]

mkay, ajas segadusse. Majandustarkvaras on enamasti kas national id või person id.

[SKG]

[bladerunner]

[Tanel]

https://www.err.ee/1609842642/eestlased-ei-kipu-panka-vahetama-peamiseks-pohjuseks-mugavus

[Magic]

Eks liitumisi ikka tehakse, aga aktiivkasutus teine teema. Coop sai ju rahvast kiiresti, aga ega see konto pigem kulu.
Oli ju kiun, et SEB ja Swed krabanud enamuse laiskadest raha arvel hoidjatest ja nii nende tulusus ka parem.

[napoleon]

Kui just suuremat summat kodulaenu ei võta, siis muud tasud küll pankades sellised pole, et oleks väga vahet milline pank.
See +/- paar eurot mis kaardi "hooldustasu" või maksetega erinevus võib olla, pole võimlemist väärt.

[Magic]

Ülevaatama paneb see kui mingi tegevuse jaoks on raha vaja...seal ikka erinevused.
Ehk see suhtlus ja käitumine võib muutusi tuua...vaatan just ärikliendi poolt. No väikefirmale kui puudub kinnisvara, siis ikka piin...
Seega läheb üks pank kinni ja see varukonto läheb nüüd uuele ringile...ehk keegi pakub midagi.

[napoleon]

Ettevõttel võib jah vahe olla, mis teenuseid ja kui mugavalt ettevõtjale pakutakse

[Oisu.]

Sularaha kummardajatele on ka tähtis, kui palju päevas/kuus tasudeta sulli kätte saad

[napoleon]

Ma ei teagi kedagi kes kogu palga sullis välja võtaks.
Vahel on sulli vaja, aga see vajadus on üliharva neljakohaline või suurem.

[Magic]

täna on lihtsam pigem siis kuskile nn. neopanka teha lisakonto.

Sula on pigem kulu kui tulu.

[Oisu.]

Ma ei pea kogu palka välja võtma aga ikka neljakohalised summad
Elu on kole kalliks läinud

[Magic]

Mida sellist sa ostad, et ülekanne ei toimi?
Nüüd saab isegi firma saata rahaküsimise linki

[napoleon]

Magic, kas sa paari teist teemat ei loe?
Sikse ostab kokku Eraisiku käest midagi ostes on jah vahel see teema, et müüja soovib sula või on sulas mingil põhjusel mugavam arveldada.

[Oisu.]

Raha näidates saab paremini hinda alla

[SKG]

Või jääb sest kergemini ilma

[Oisu.]

Räägi lähemalt

[napoleon]

Paar hiireklikki ja üle 12k kontolt läinud.

Maksin kodulaenu ennetähtaegselt tagasi. Tegelt meeldiv kogemus, et ei tulnud enne vestlust miks te ikka lepingu lõpetada tahate ja võib-olla soovite hoopis rohkem laenu võtta

[Sold OUT]

Viid pangakaardiga pakiautomaati ja avastad, et 3200 on kadunud

[bladerunner]

[Janis]

Nüüd enam ei saagi aeg ajalt postitada et nii palju arvel vaba raha

[napoleon]

Vene ajal ka miski Hoiupank oli. Mina olin sel ajal veel liiga noor, et midagi pangas hoiustada.
Aga kuidas need toimisid? Internetti ju polnud, kas siis sai raha välja võtta ainult samas kontoris kus sissemakse tegid? Või kuidas nad seda saldot sünkroniseerisid?

[Mnator]

[netcat]

Isiklikud kogemused puuduvad. Minu vanemad olid vaesed kooperatiivkorteri järelmaksu kinnitaguvad proled ja meie rublasissetulekud hoiustati kummutis ümbriku sees, panka panekuks sealt kunagi midagi ei jätkunud. Aga Hoiupanga klient olin ma ise siis kui juba netipank oli neil ja kaarte väljastati. Kummaline on see et ma absoluutselt ei mäleta seda panga kliendiks astumise protsessi. Nagu oleks see konto mul alati olnud ja kuidagi ise tekkinud.

Küll aga tuli meelde, kuidas sajandi alguses sai kusagilt kännu tagant netipangas tehtud ülekandeid nii, et Nokia Communicatoriga ssh serverisse ja sealt lynx brauseriga netipanka.

Tagasi tulles sovetiaja küsimuse juurde, siis muidugi ei istunud kohalikud kontorid rahapaja otsas nagu härjapõlvlased. Kõik pandi raamatusse kirja. Tallinnas maksid sisse ja kui vaja, võtsid paberi alusel kasvõi Siberis välja. Anti sulle mingid paberid, mille esitasid seal kus vaja.

[napoleon]

Ma seda kliendiks saamise protsessi isegi mäletan. Aasta võis olla siis 1996-1997.
Nagu ikka astusid kontosisse sisse ja tehti vajalikud toimingud ning anti pangakaart. Sissemakseid sai teha ainult kontoris sulas, automaate juba oli ehk välja võtta sai automaadist ka. Poes kaardimaksed olid... noh kõik vihastasid kui keegi ees kaardiga maksis kuna alustuseks helistati vist 2400bps analoogmodemiga panka, siis küsiti passi ja pandi passi number kviitungile kirja. Ühesõnaga kalendriga võis mõõta seda kaardimaksele kulunud aega
Netipanka ei mäleta kas tol ajal ei olnud või ei osanud küsida kuna netile ligipääsu väga polnud.
Kuskil 1999-2000 kanti sai netipanga leping ka tehtud. Tänapäeva mõistes koomiline, aga omamoodi isegi tolle aja kohta turvaline, et anti mitu A4 lehte ühekordsete koodidega. Kui ükskord need koodid otsa said ja läksin uusi küsima, siis anti juba see krediitkaardi suurune kaart kust lihtsalt igal sisselogimisel randomiga mingit koodi küsiti.
Veel hiljem tuli PIN kalkulaator

[Sold OUT]

Mitte hoiupank vaid hoiukassa

Mul just tuli swedis teade, et olen 27a klient olnud. Ei mäleta, et 1998 oleks mingit ulme viivitust olnud kaardiga makstes, vb kuskil maapiirkondades kus oli analoogliinid vms. Linnades vast olid terminalid mingis osas püsiühenduste taga äkki

[netcat]

Huvitav, ma olen usin kaardiga maksja, aga seda passinumbri kirjapanekut ma küll ei mäleta. Olen päris kindel, et ma ei kandnud kaasaski passi igapäevaselt, niiet see ei oleks saanud kuidagi toimida.

Küll ma mäletan pikka aega korda, et tšekile pidi allkirja andma, igas kassas oli pastakas puldi kõrval. Ja ma olen alati imestanud, et mis turvalisust see allkiri andis, sest mul sisuliselt ei ole standardset allkirja, see krõnks tuleb iga kord isemoodi välja. Ükskord ma kirjutasin hajameelsusest hoopis ühe root kasutaja parooli selle kviitungi peale allkirja asemel See oli küll tülikas, mis sest et keegi poleks ära arvanud misasi see on.

[Oisu.]

Selline raamat oli.
Iga raha liigutuse jaoks seisid järjekorras
Käsitsi täideti.
Ema töötas pangas.
Sel ajal maksis ÜKS KOPIKAS kah. Tikutoos, gaseeritud vee klaas jne.

http://entsyklopeedia.ee/galerii/20._sajandi_kroonika_(1._i_1990_%E2%80%93_31._xii_2000)1

[napoleon]

Aa jah, see allkiri veel ka. Aga minu mäletamist mööda küsiti passi. Võib-olla selle koha pealt eksin, et passi number kirja pandi. Ma ise tol ajal kaardiga maksmist vältisin, sulas oli mugavam ja kiirem.

[netcat]

Mul läks see sulas maksmise tuhin üle kui kohalikus nurgapoes sõimati leiba ostes ühel korral nägu täis, et liiga suure rahaga maksan (no olin just palga kätte saanud, kuskohast ma pidin neid väiksemaid rahatähti võtma?) ja teisel korral, kui ma seda meeles pidasin ja mõtlesin, et viin neile siis vahetusraha ja tegin kodus mündipurgi tühjaks, siis sõimati jälle et pidi mu münte lugema.

Selle peale läks mul kops üle maksa ja rohkem ma seal poes ei käinud enne kui seal sai kaardimakseid tegema hakata.

[avrn]

[Betamax]

Kas keegi mäletab, et kaardiga makstes tuli allkiri kviitungile anda?

[napoleon]

Ma olen kuldklient. Konto nr algas 11 enne IBANi.
Ei teagi kas oleks veel vingem klient kui konto nr oleks 22 alanud.

[avrn]

[Betamax]

Alati oli vaja.

[Etz]

[napoleon]

Etz, see avrn post.
Swedi või omal ajal hansapanga kontod algasid 22. Hoiupanga omad 11.
Ma selleks misiganes kliendiks(võtmeklient?) sain küll miski 2003 vms. kanti, aga ei mäleta et mind kuidagi teistmoodi oleks koheldud.

[von Wu]

Mul algab 10. Kunagise Ühispanga konto, mis SEB omaks sai.

[Anti112]

[Sold OUT]

[Oisu.]

Kas keegi mäletab, et kaardiga makstes oli ka miinimum summa nõue? Mõnes kohas

[bladerunner]

[napoleon]

[miq1988]

Väikestes külapoodides oli mingi hetk. Et miinum x eurot/krooni kaardiga.

[kjaups]

Hispaania meenub kohe, väikepoed/meenetepoed oli min 15€
Mingid aastad tagasi saksa + seal igas kohas kaardimakse võimalust polnudki või oma kohalik pangakaart vmt.

[Magic]

LHV tõmbab vist oma laiemat kuvandit järjest rohkem koomale:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120415589/populaarne-investeerimismang-borsihai-vottis-aja-maha

See tõi ju neile edukalt investeerijaid. Samas ilmselt siis arvatakse, et kohe palka sinna ei too pole ka sellisel kliendil mõtet.

[Sold OUT]

Tõmbasin ka LHVst koomale, virtuaalne kaart vaid jäi veel

[Betamax]

Eelmisel aastal oli korralik ikaldus selle Börsihai mänguga. Üks häda teise otsas. Arvatavasti Eesti IT eliit ei suutnudki seda toimivaks teha ja kergem on ära jätta.

[Magic]

Noh pärast seda foorumi muudatust on ju raske hullemini midagi teha, aga ju siiski on

[ref]