[miq1988]

[Magic]

[BA79]

Linnuke panemata. Seega ei saadudki saata, kui klient pole selleks ekstra nõusolekut andnud?

[macc]

Elisa väidab, et on mulle 4 smsi saatnud, viimase eelmisel nädalal. Mis võib olla probleem, et mina neid smse ei näe? Blokeeritute nimekirja ja arhiivi vaatasin üle, seal Elisat ei ole.

Küsisin AI käest, miks ma ei saa smsi Elisalt, vastus:



Elisa on hakanud osade teenindussõnumite edastamiseks kasutama RCS-i (nt kampaaniateated, arveinfo jms).

Need ei pruugi alati SMS-ina kohale jõuda Tele2 võrku, sest RCS-i jaoks peab olema mõlemapoolne koostöö (Elisa → Tele2).

Kui Tele2 ei toeta või ei aktsepteeri Elisa RCS-sõnumit, siis sõnum ei muutu automaatselt SMS-iks → ja sa ei saa seda üldse.
⚠️ Kokkuvõte:
See ei ole sinu telefoni ega lubade probleem. Pigem on tegemist sellega, et Elisa teenindussõnumid liiguvad ainult RCS-i kaudu ja Tele2 neid hetkel ei pruugi aktsepteerida.

Kas keegi oskab kommenteerida?



........................................................................................................

[BA79]

Klienditoe telefoninumbrilt tuli (+372 660 0600). Tavaline SMS on (RCS on vist juba nagu chat) sest mingit interaktiivsust sõnumis ei ole (plain text).

[Magic]

[macc]

Nüüd sai minu Elisa saaga lõpu. Tagastati 3,90+5+5 eur. Põhjuseks, et teenust ei asutud kasutama ja arve oli eksitus. Kuna asi lahenes minu kasuks, siis ei olnud enam ärrituseks põhjust. Miks aga jäid sms-id teavitusena tulemata, see jäigi selgusetuks. Küsisin Tele2-st üle, lubasid uurida.

Edit:
Tele2 andis nüüd teada, et Elisa poolt ei ole mulle sms-e saadetud.

[Tanel]

[Tanel]

[Naabrivana]

Elisa peatab ka siis kui peatad teenuse. Peatasin tv nende juures - Teenuse osutamise peatamise tasu september 2025 3,93. Kuigi nende enda kodulehel on kirjas - Lepingu peatamise eest tuleb maksta ühekordse tasu 3.56 €. Ootan kuna nad nüüd helistavad, sest tahaks vaielda. Ah jaa teenindaja seda telefonivestluseajal ei maininud, et tahavad selle eest raha.

[BA79]

Naabrivana, Ma sain peatamise osas küll teenindajalt hoiatuse, et on ühekordne tasu. Võeti maha, aga peatamine ise toimus ca 2-3 nädalat hiljem, st. peatamise kuul tiksus arve edasi. Esitasin selle kohta vaide ja tehti tasaarveldus. Nüüd teenus lõpetatud ja siiani muresid ei ole.

[napoleon]

Ma ühe sim kaardi ka peatasin. Tahtsin lõpetada, aga Annikast mööda ei saanud.
Varasemate kogemuste põhjal ei tahtnud talle enam oma numbrit ka öelda, kuramused helistavad n+1 päeva pärast ja alati sel ajal kui veel magan.
Tiksus see aastake täis ja lõpped ise ära.
Aga selles mõttes on nendega kehv kogemus küll, et abivalmis on nad ainult siis kui liituda tahad või ise sulle midagi lisaks pähe määrida tahavad. Muus osas on Annikast mööda saada peaaegu et võimatu. Ja see chatbot ei tea miskit, mida ma ise KKK alt lugeda ei oskaks.

[BA79]

Ma sain Annikast lihtsalt üle, kui kirjutasin chatbotile, et tahan lepingu lõpetada. Seepeale andis süsteem asja üle inimteenindajale, kes ca 3 päeva pärast ühendust võttis. Mööda ei saa, aga üle saab küll. Lihtsalt veidi tüütu on, et otse lõpetada ei saa. Ja see telefonikõne inimteenindajaga oli otseselt müügi- ja veenmiskõne. Mitte küll agressiivselt, aga tehti pakkumine ja uuriti ka minu internetiühenduse kohta (taheti enda oma pakkuda). Loobusin kõigest viisakalt ja sellega sai asja lõpetatud. Ahjah, tagasisideküsitluses keelasin neil endaga ühendust võtmast. Pole vaja. Teenindajale ütlesin lõpetamisel, et kui tekib vajadus nende teenuse järele siis võtan ise ühendust või liitun neti teel. See variant sobis ja rohkem mind pole selle teemaga tülitatud.

[Magic]

Ni on jah. See kuupäev läheb kirja. Nende probleem kui ühendust ei võta
Samas see tüütamine on küll neil jura... nad ju näevad, et pole teenust kasutanud... TV, mobiilne internet.
Samas ärikliendina sain hinnad oluliselt soodsamaks kui tele2 ja telia pakkusid. Lisaks veel tele2 hinna soodsamaks
Elisa tagasihelistamise kiirus oli 3h, tele2 märkas alles numbriliikumise peale ja siis oli sunnitud vaatama üle kõik teised numbrid kuna ütlesin mis läinud see läinud.

[DVDRW]

Kas saan õigesti aru, et Elisa arvet maksta kaardiga ei saa? Laseb valida ainult mingit kindlat panka. Aga kui mul ei ole pangaarvet. Ainult maksekaart on. Telias näiteks saab kaardiga maksta.

[Inspiro]

[Janis]

Osadel puuduvad, mul ka selline olnud kus sai ainult maksta ja sulli võtta

[Inspiro]

[DVDRW]

[BA79]

DVDRW, Netipanga makse on alternatiiv. Kui e-arve meilile tuleb, saab maksekorralduse kas määratud maksena või siis käsitsi sisestatuna ära maksta. Pangakaarti jah ei saa, aga mulle endale pigem meeldibki rohkem läbi netipanga maksta, on turvalisem. Igasugusest e-poest, ka Eestis asuvast näiteks ei julgegi kaardiga osta (pangakaardiandmed võivad jalutama minna), aga teada tuntud saitidel nagu Amazon on jälle kaart suureks plussiks sest SEPA maksega on tellimuse täitmise aeg pikem (nüüd on küll üle-euroopaline välkmakse).

[napoleon]

Mis kuramuse kaart see selline on, mille saab ilma pangakontot omamata?
Jah, krediitkaardi pealt iga pank ilmselt ülekannet teha ei lase. Aga krediitkaardi omamiseks on ikka eeldus, et pangakonto on olemas.
Või olen dinosaurus, kes moodsama aja asjadest midagi aru ei saa?

[BA79]

napoleon, Ei reklaami, aga Ilma füüsilise kontota on olemas nt Revolut. No tehniliselt võttes on Revolut äpisisese kaardi puhul tegemist siiski kasutajakontoga, millel on mingi kontonumber ka (muidu ei saaks raha liigutada kontole ja kontolt välja), aga pangakaart ise on virtuaalne. Vajadusel võib tellida füüsilise kaardi, mis on tasuline. Revolut pakub ka IBAN pangakontot, aga ma ei tea, kas ka välisriigi residentidele.

Coop ja LHV Eestis pakuvad ka virtuaalkaarti, aga nende teenindamisel vist avatakse eraldi IBAN, vähemalt SEB virtuaalkaardi puhul oli eraldi IBAN, kui õigesti mäletan.

Virtuaalkaart aitab riske maandada, ehk teha ühekordselt mingi suurem tehing (ajutiselt määrad tehingulimiidi). Kaart kaotab reeglina 30 päeva pärast kehtivuse, kui kaardi väljaandja pole sätestanud teisiti ehk siis kaardiandmete lekkimise korral ei teki kahju. Kui limiit täis siis teistkordselt ei saa tehingut algatada ehk debiteerida korduvalt mingit summat. Nii ei sobi virtuaalkaart perioodiliste arvete tasumiseks nt mingi sisuteenuse eest sagedusega kord kuus.


Vanasti proovisin Revoluti ja N26 aga enam pole kindel, kas konto tegemine ilma KYC protsessita nii sujuv on nagu varem, et ei mingit riigi poolt väljastatud ID kaardi koopia edastamist, täielikud isikuandmed jne nagu tänapäeval kõik bürokraatlikult ülereguleeritud maailmas kombeks on.

100% anonüümseks jääda tänapäeval ilmselt on võimatu. Sularahatehingute puhul vast jah aga ainult nende tehingute puhul, kus ei nõuta isikutuvastust, elektroonilises maailmas jääb nii või naa mingi jälg maha.

[Janis]

Need kaardid, millega sai otse krüptot kulutada, olid ka sellised

[Renka]

Revoluti puhul on by default IBAN kohe olemas ju.

[BA79]

Renka, OK siis neil järelikult IBAN läbi kahe kanali (internetipank UK ja Iirimaa klientidele, Eestis ja mujal vist pakutakse vist ainult äpipanka ja (virtuaal)pangakaarti).

[Renka]

Ei saa aru mida sa mõtled. Olen täiesti Eesti klient. Mis mul nüüd siis puudu on? Misasjad on äpipank ja internetipank?

[DVDRW]

[BA79]

[Renka]

BA79, ei saa endiselt aru sellest interneti ja äpipanga loogikast. Need on ju lihtsalt erinevad tehnilised lahendused eri platvormidele. Revoluti puhul siis mõlemad on olemas. Ei muuda ju teenuse sisu kuidagi

[BA79]

Äpipangal on siiski teatud mööndused/erinevused võrreldes traditsioonilise internetipangaga. OK, arveid maksta ja oma kaarte saab mõlemas hallata, ent äpipank on siiski mobiilsele seadmele kohandatud, et nt desktopil äpi vaadet kasutada on ebamugav ja samamoodi mobiilse seadme ekraanil kasutada veebibrauserit netipanka sisselogimiseks ja asjaajamiseks on ebamugav.

OK jõuame siis konsensusele, et mobiilipank on äpipank ja on sisuliselt internetipank mobiilis? Sest eri platvorme ja kasutusviise eristades on selgem arusaam millest jutt käib.

[somnambuul]

See äpp vs veebileht on ju lihtsalt suhtluskanal. Revolut ise on litsentsi mõttes täiesti tavaline pank.

PS. keegi võiks viimased jutud pangaduse teemasse tõsta.

[avrn]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120412627/elisa-koondab-450-inimest-eesti-uksus-meile-pole-konkreetset-numbrit-oeldud
Ilmselt maksumüüri taga.

[Tanel]

[Mnator]

mille kuradi pärast on tarvis e-maili või sms panna linki elisa-iseteenindusele - tüüpiline petturite meetod pisierinevusega õigest aadressist suunata inimest võltslehele
piisab pdf-arvest ja las inimene maksab kas pangas (kus saab ajaloost hõlpsalt võtta eelmise makse ja seal summat muutes ohutult maksta) või siis täiesti ise iseteenindusse sisenedes

[Tanel]

PDF saatmise eest taheti ju raha

[Mnator]

ka see on nende saamatus
mina kasutan vajadusel iidvana "cutepdf writer" nimelist tarkvara täiesti tasuta pdf genereerimiseks

[beastbeats]

[BA79]

See on suhteline, kuidas kellele näib mugavam, aga jah päris mitmed ettevõtted enam pangalingiga maksevõimalust otse meililt ei paku. If Kindlustus näiteks. Tuletavad meelde, et maksetähtaeg on saabumas aga suunavad e-teenindusse arvet tasuma.
Samas 100% kaitset see siiski ei taga, kui pettur võltsib kodulehe väljanägemist peaaegu identseks, siis saab analoogse skeemiga inimest eksitada. Samas siiski on see kliendi enda asi, et ta veenduks, enne kuhugi klikkimist, et tegemist on autentse ettevõtja veebisaidiga. Peamiseks tunnuseks Eestis registreeritud ettevõtte veebidomeeni lõpuks on .ee lõpp ja ei midagi muud. Samas on ettevõtteid, kes kasutavad kommertsdomeeni .com (Tallink näiteks), nii et võta kinni, kuidas tuvastada, kas sait on ehtne või võltsitud. Ilmselt, kui .ee ja .com-le järgneb mingil kujul alamdomeen ja ülemdomeen on kahtlase kirjapildiga.

[Betamax]

Elisas ikka järjekindlad teenindajad. Sai alustatud kolme numbri viimine teise võrku, kuna Kagu-Eestis neil lihtsalt levi pole. Järgmisel päeval tuli kõne. Sai kohe öeldud põhjus, miks numbrid liikuma pandi. Teenindaja tuimalt vastu, et "Jah, saan aru..." ja hakkab rääkima mingitest WiFi kõnedest. Kus seal Kagu-Eestis see WiFi õues levima peaks? "Jah, mõistan..." Ja siis hakkas uurima, et kes teleteenust pakub - kui number Elisasse jätta, saaks Elamuse mõneks kuuks soodushinnaga. Ohjah...

[avrn]

[BA79]

See Acrobat Readeri tekst on ilmselt mingi vana jäänuk, mida paljud kasutavad (vana "stamptekst").
Reaalsuses pole enam ammu vajalik kolmanda osapoole programmi .pdf avamiseks. Tõsi, rakendusesisene tugi peab olema. Ise kasutan meili teel asjaajamisel Thunderbirdi ja sellega on kõik tipp-topp. Makserekvisiitide kopeerimine ja otse meilikliendist printimine töötavad tõrgeteta.
Samas selleks, et alla tõmmatud .pdf'i avada ja vajadusel nt printida, kasutan x-pdf'i. Acrobat Readerist olen loobunud, sest installituna võtab liiga palju mahtu ja on kohmakam ka, "sööb" palju RAM-i.

[pinTero]

Vaatan ja imestan - ja paistabki nii, et Elisa küsibki tõsimeeli e-Sim tellimise eest 10.99 €

[olafsand]

pinTero, e-sim või füüsiline, on seal vahet? Mõlemad on põhimõtteliselt pilet pääsemiseks võrku.

[DVDRW]

[wex]

Soov on ühte Elisa võrgus olevat numbrit teise võrku viia. Number ei ole minu nimel aga teise võrku tahan enda nimele. Kuidas Elisa võrgus numbrist loobumine teise isiku kasuks välja näeb? Ja kas saaks ka siis kohe teise võrku viia või pean vahepeal ka ise Elisa kliendiks hakkama? Pole Elisa iseteendusega väga kursis ja ei oskaks väga juhendada inimest kelle number nimel on.

[Tanel]

Teise võrgu operaatoriga räägi ja las omanik paneb numbri liikuma.

[Magic]

tasub enne uurida, elisa lisatasud ju klass omaette

[wex]

Telia pakkumine on minu nimele. Aga number on teise inimese nimel. Rääkisin Telia halduriga aga nagu ei saanud küll täpsemaid juhiseid. Kunagi tegi Elisa mingi sümboolse soodustuse aga nüüd on see läbi või vähemalt hinnale on mõned eurod otsa kimatud.

[Magic]

[nadussee]

https://www.elisa.ee/et/abi/abikeskus/arveldus-ja-lepingud/lepingud/omanikuvahetus

Paar aastat tagasi sain läbi iseteeninduse numbri omale ja siis panin liikuma. Ei mäleta, et midagi maksma läks.
EDIT: Nüüd vist maksab jah midagi.