[Markos]

[Magic]

Nojah, sul extra punkt nii või naa...kui läbisõitu lõhki ei sõida siis ju saad pikendatud garantii teha

[etk]

2020-2024 turumoonutuse põhjal mingeid amortisatsiooni ennustusi teha on ikka vägagi loll finantkäitumine. 50% amort 5 aasta peale on olnud keskmine juba pikalt enne 2020 ja jätkab seda ka edaspidi. Otseloomulikult on mõne mudeli puhul väikeseid erisusi ja ka kasutusest tingitud erisusi, nii +-5%, harvadel juhtudel +-10%.
Kui ma oleks seda turumoonutust elektriauto amortisatsiooni "tõeks" pidanud, siis oleks mul hea mitu mitu aastat olnud amort 0%. Peaks ilmselge olema, et nii see reaalselt ei ole.

Kui aga on tahtmist näha suurt amortisatsiooni elektriautole, siis saab selle muidugi esile manada, näiteks kõigile igal võimalusel koguaeg kuulutades kuidas amortiseerub metsikult kiiremini. Piisavalt kaua ja valjult seda kisendada, siis lõpuks tekib ka tarbijatel eeldus, et nii peabki seega nad ka nõuavad vastavalt soodsat ostupunkti järelturul. Mida väiksem on järelturg, seda kergem on ka sellist käitumist esile manada.

[Tanel]

https://www.err.ee/1609651235/suurejooneline-lubadus-poeparklate-eelkaabeldamine-maksab-kaks-miljardit

[londiste]

praegu ei viitsi sügavamalt kaevata aga tundub, et tegemist selle direktiiviga: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02010L0031-20210101
loos kajastatust räägitakse vaid ühes punktis, nimelt:

[Tanel]

londiste, ja see ju kinnitabki seda. Lugesid selle artikli läbi ka?

[jeesus188]

[londiste]

[Tanel]

Sinu toonist võib välja lugeda, et eksperdid ja ERR on eksinud, see on väljamõeldud lugu ja seda kohustust pole?
Krt, see sinu ametnike ja bürokraatide õigustamine hakkab juba närvidele.

[londiste]

[Markos]

Ega see laadimine mingi naljaasi pole. Eile sain omal laadija paika. Paigaldaja, muhe vana rääkis ikka ulmelugusi ja klientide frustratsiooni seoses ev'dega, mida klientide juures nähtud. Küll on juhtmete vedamine keeruline või isegi võimatu, teisel on terve kilp selline, et pudeneb koost ja sinna ilma täielikult renoveerimata midagi ühendada ei saa ja siis need 16A peakaitsmega vennad, keda isegi dlm ei päästa. Ikka korralik eeltöö tuleb ära teha enne ostu, muidu pärast avastad ennast avalike laadijate klientide hulgast ja kildihind on hoopis teisest mastist. Kõige odavama avaliku ac laadija vs koduhinna vahe on hetkel ca kahekordne. Vähe sõites kama, aga ebamugavus on suur, sest need laadijad on aeglased ja tihti ebamugavas kohas. Mul lähimad laadijad 4km kaugusel, jookse poega, jõua poega.

[etk]

Meil seadustest ka ei leidnud seda 50% nõuet.
https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv Sealt leiab par 65 lg4 punkt 2, et ärihoone parklas peab olema 20% kaetus. Aga see kehtib uusehitistele.
Olemasolevate ärihoonete puhul peaks rakenduma lõige 7 ning seal on vaid ühe laadija kohustus.
Kui keegi teab mis see õigem seadusepunkt peaks olema, mis olemasolevaid ehitisi reguleerib selle 50% nõudega, siis palun jagage.

Elektritarbimis võimsuse osas väga ei muretseks. Sääraste suuremate parklate puhul tuleks nagunii kõik laadijad ühise haldussüsteemi külge ühendada ja kõik koguaeg 100% võimsusega ei peagi voolu andma.
Eks tore oleks ju unistada, kuidas kõik meie 600k autot korraga imevad 22kW võrgust ja seda iga päev aga reaalsus ei ole selline seega ei ole mingit mõtet selle utoopia järgi dimensioneerida võrku.

[Tanel]

Eks aeg näita. Aga igal juhul see kaablite igaks juhuks paigaldamine on ülikallis jaburdus, kui pole teadagi, mis koormused hakkavad olema (hetkel elektriautosid alla 1%, aga kannatavad kõik).
Hakka veel pärast ümber tegema. Kogu selle lolluse peavad tarbijad lõpuks kinni maksma.

[londiste]

Tanel, kaablitorude, mitte kaablite.

[somnambuul]

[londiste]

somnambuul, hea viide.
näe, eksisin selles osas. sellepärast olekski hea, et kuskil kajastus räägiks, et millest täpselt jutt.
omaette huvitav on muidugi see, kuidas ehitusseadus isegi eelmisele direktiivile ei vasta.

teine huvitav punkt on sealt järgmine:

[Markos]

[etk]

Markos, sa oled elektriautode teemas aastaid tegus olnud, sõidad nüüd ise ka ringi aga nähtavasti laadijatest suurt midagi ei tea...
Laadijad ongi sõltuvalt koormusest piiratud võimsusega. Sedasi olnud näiteks Tesla kiirlaadijad algusest peale. See on täiesti tavapärane.
Suurte parklate vaates nagunii ei ole kõik kohad hõivatud, veel enam ei ole kõik laadijad hõivatud.

See, et taristu ettevalmistamise puhul ei suudeta vahet teha kaablikõril ja kaablil on masendav muidugi.

[napoleon]

Kuidas avalikes laadijates hinnastamine üldse on hetkel? Kas mingi fix hind aja/võimsuse järgi või dünaamiline mis sõltub elektri börsihinnast ja võib-olla veel millestki?

[Prillpapa]

Kas selline kaablitorude etterajamise nõue pigem tark, kui rumal ei ole. On ju pidev hala ka meil, et eelistaks EV-d küll kui oleks kuskil mõistlikus kohas korteriomanikul ka võimalik laadida. Kuna korteriühistus paratamatult on enamik rahvast ICE peal ei ole abi loota, ka demokraatilisest hääletamisest ühiste kuludega EV laadimisvõimekus rajada. Ehk nokk kinni saba lahti olukord, ostaks EV kui saaks laadida aga laadida ei saa ostab ICE ja hääletab samamoodi tulevase EV indleja laadija plaanid maha

Samuti kui EV hakkab enam levima, poevad urgudest välja õigustajad, et mõelge mis see parkla ja tee lõhkumine laadijale kaabli vedamiseks maksab - see maksab ju kümme korda rohkem kui laadija ise, miks õigel ajal ei olnud tarkust või nõuet vähemalt torud enne asfalteerimist ära vedada - ei olnud sest targad talupoja tanelid minevikus teadsid emapiimaga, et see on roheäärmuslaste ja brüsseli bürokraatide kuri plaan tegelikult

Uusarenduse ehitusmaksumuse suurema probleemina nähakse riigi diktaati nõuda varjendeid ehk sisuliselt lisakorruse ehitust maa-alla, mille peavad korteriostjad hiljem kinni maksma. Kumb on tõenäolisem, kumb hüpoteetilisem kas sõjategevus kus varjendit vaja läheb või transpordisektori elektriautostumine.
Julgeks puusalt pakkuda, et need kollased kaablihülsid sinna 70-100cm sügavusele maapinna alla on sirka 100x odavam teema, kui majale maaalune korrus kohustusena külge pookida.

Näitena sobiks ka valguskaablit teema, kus transpordiametit uute magistraalide projekteerimisel innustatakse ehitama välja ka teeületuse reservtorud tuleviku internetileviku tarbeks, kus tänase korra kohaselt on kiu saamine suurema maanteealt kohati maja hinnaskaalal ettevõtmine, kus juba projektstaadiunmi kulutusi ei taheta ette kujutada, samas valguskaabli hülsivedamine ehitusstaadiumis on kogu maantee ehituse hinnast olematu suurusjärk.

[Markos]

[etk]

[Markos]

[Prillpapa]

Kui laadimiskohtade defitsiit tekib, võiks see turumajanduse usuliste puhul tähendada ärivõimalust teenida laadimistaristu parendamisega. Kui ühe kaubanduskeskuse kliendid kurdavad, et EV-ga hull ikaldus seal, saab teine keskus võimaluse reklaamida, kuidas nendel on nüüd 10 uut laadimiskohta juures ja ei ole sellist probleemi nagu konkurendi juures
Samamoodi citimad uusarenduse kortermajade reklaamides juba kohtab kuidas neil on EV laadija või isegi kaks, kuigi seadus kohustab pelgalt laadimistaristu valmidust. Jälle kinnisvaraarendajatel üks koht kus eristuda ja reklaamida, ning kui korterit otsiv huviline on EV tänane või tulevane omanik võib see reaalselt eksisteeriv laadijapost olla üks argument mis kallutab just selle korteriostu kasuks.
Siin foorumis päriselt ju läbi käinud, kuidas mõni uut elukohta otsidest - valguskaabli internet peab olema ja muid pommiauke ei hakka vaatamagi..
Miks see EV laadimistaristuga ei võiks korduda..

Laadimistaristuga tahaks uskuda, kui on nõudlust tekib ka pakkumist, täna on rohkem uudiseid, kuidas lausa joostakse võidu, kes haaraba magusamad kohad võimaliku laadimistaristu tarbeks. Täpselt sama skeem nagu aastakümneid tanklatega olnud, kes esimesena koha haarab võib sinna pikkadeks aastateks jääda monopoliks, sest kahele konkureerivale tanklale ei jätkuks kliente.

Vot siit bisnisplaan, kui kinnisvara ärihaid on üritanud osta kokku maid, kuhu tulevased Rail-Baltikud ja neljarealised maanteed või mobiilimastid tulevad, et õigel hetkel sealt kasvõi võõrandmaise ähvardusi trotsides venivate kohtukeisside abiga meelitada välja kunagise kasutu võpsiku või põllu eest ulmekasumeid või soliidseid rendilepinguid. Saaks nüüd silma peale panna jämedamate traatide ja tummisemate alajaama lähedastele kruntidele, kuhu tulevikus soodsam laadimistaristud rajada.
Kui juba laadimispostid on püsti ja seal aku täitumist ninanokkijad igavlevad, küllap saab laadimisposti kõrvale rentida maalapi söögikoha ärimehele, kes neile ootajatele kohvi ja saiakesi pakuks, ja kus on sinna tuleb juurde, õige pea tervele uuele linnale sedasi algus pandud, ehk saad esimesele tänavale oma dünastia nimegi panna kui vallale nö tuumik maksumaksjaks ja kohaliku elu edendajaks kvalifitseerud.

Mõttekoht, kas protestida kogu hingest foorumites&kommentaariumites laadimistaristu valmiduse ja EV-de vastu või näha "Life-Changing Business Opportuniti-t"

[etk]