Neid tekste lugedes, siis ma ei saa siiani aru, kas lähete jalgrattale või kondiaurule üle, kui Lehhus ja muud üüber premmud turult kaovad.
Iga kord, kui päevas on siin mingi 20+ posti, siis pole mitte mingi innovatiivne jutt vaid pasa määrimine salongi õhufiltri vahele ja kännu serval oma tikutopsi avamine ja väävliotsa võrdlemine läbi peenelt pihku uludes, sest takka kiitmine inimesi kaasa ei kõneta. _________________ YAGA müügiputka - SNAP pildipank
M: 3D Touch V3.2 15€
No VW uuendatud elektrimootorit kiideti väga, et väga hea efektiivsusega. Eks näis mis praktika kestvuse kohta näitab. BYD ei suuda isegi oma aku termo teemaga hakkama saada
Mis neid amorte puudutab, siis sõltub ju mis varustusega. Škoda suur amort on teab kus kohast võetud... Tavaline ICE hoiab hinda täiesti normaalselt.
Elektrikaga on nii või naa järelturg liialt suur usalduse küsimus kui kõik garantiid lõhki sõidetud. Vaevalt siin seni keegi veel julgeb öelda mis hinda paremini hoidma jääb.
On küll, Lexus kaotas poole väärtusest alles 7a'ga.
Oo, jep, sorry, Lexus, muidugi. See ei allu ju turureeglitele. Ainult Markose fantaasiatele. Väga vabandan, et julgesin üldse midagi öelda ookõrgeausus Lexusega sõitja.
Totaalselt erinev kliendisegment on põhjuseks. Tegu pole mainstream tootega, aga turg reguleerib ka seda, lihtsalt, kui midagi on turul vähe, siis valikute paljusus ei suru hinda alla, pigem muud faktorid, nagu vanus ja läbisõit.
No sinu läbisõit on nii või naa teise hinna põhjuseks. Sõida 200K+ ja siis nuta, et saad teise hinna. Eelmine oli ka ju mingi olemati läbisõiduga. Ehk su hinna alus on juba vale.
Lisaks see suure inflatsiooniga aeg on ka põhjuseks miks nõnda head amort numbrit näed.
No sinu läbisõit on nii või naa teise hinna põhjuseks. Sõida 200K+ ja siis nuta, et saad teise hinna. Eelmine oli ka ju mingi olemati läbisõiduga. Ehk su hinna alus on juba vale.
Lisaks see suure inflatsiooniga aeg on ka põhjuseks miks nõnda head amort numbrit näed.
No see on ju hea, kui kasutusprofiil soosib väärtuse aeglasemat kadu, ei ? Mina vaatan tco numbrit, mille ma oma kasutamisprofiili juures saan. Keegi, kelle profiil on teistsugune teostab oma arvutused ja eelistused vastavalt sellele. Ühelgi juhul ei saa väita, et kehtib raudpolt reegel 5a 50%, see lihtsalt ei kohaldu kõigele.
tsitaat:
väike läbisõit - raudselt on keritud
Noh, seda saab tänapäeval väga hõlpsasti kontrolllida. Minu ex masina puhul laseb esindus sulle kogu ajaloo digitaalselt välja küsimise peale.
Ühelgi juhul ei saa väita, et kehtib raudpolt reegel 5a 50%, see lihtsalt ei kohaldu kõigele.
Ent ise järjekindlalt ja enesekindlalt väidad juba aastaid kuidas elektriautod on mingi maagia läbi raudpolt alati suurema amortisatsiooniga. Tahtlikult trollid?
50% numbriga pole mõtet vehkida. Isegi sama margi lõikes võib see olla väga erinev. Igal juhul mul oli väga kaugel 50% odavnemisest. 30-35% kuna 5a langes täpselt covid tarnekriisi. 10 aasta pealt tuleb ilmselt 55-60%
60K elektrikas nüüd -50% 5 aasta pealt oleks iga väga halb diil. Kindlasti jääks ostmata kui klaaskuul sellist tulemust ennustab. Ennem olen nõus veel ühe ringi diisliga sõitma.
50% numbriga pole mõtet vehkida. Isegi sama margi lõikes võib see olla väga erinev. Igal juhul mul oli väga kaugel 50% odavnemisest. 30-35% kuna 5a langes täpselt covid tarnekriisi. 10 aasta pealt tuleb ilmselt 55-60%
60K elektrikas nüüd -50% 5 aasta pealt oleks iga väga halb diil. Kindlasti jääks ostmata kui klaaskuul sellist tulemust ennustab. Ennem olen nõus veel ühe ringi diisliga sõitma.
Saame näha, ma igatahes olen valmistunud selleks, et nii läheb, ega ürita igal võimalikul juhul siin musta valgeks rääkida nagu mõni. Finantsasjades paraku täielik pragmaatik. Mulle meeldiks selles vaidluses kaotada.
2020-2024 turumoonutuse põhjal mingeid amortisatsiooni ennustusi teha on ikka vägagi loll finantkäitumine. 50% amort 5 aasta peale on olnud keskmine juba pikalt enne 2020 ja jätkab seda ka edaspidi. Otseloomulikult on mõne mudeli puhul väikeseid erisusi ja ka kasutusest tingitud erisusi, nii +-5%, harvadel juhtudel +-10%.
Kui ma oleks seda turumoonutust elektriauto amortisatsiooni "tõeks" pidanud, siis oleks mul hea mitu mitu aastat olnud amort 0%. Peaks ilmselge olema, et nii see reaalselt ei ole.
Kui aga on tahtmist näha suurt amortisatsiooni elektriautole, siis saab selle muidugi esile manada, näiteks kõigile igal võimalusel koguaeg kuulutades kuidas amortiseerub metsikult kiiremini. Piisavalt kaua ja valjult seda kisendada, siis lõpuks tekib ka tarbijatel eeldus, et nii peabki seega nad ka nõuavad vastavalt soodsat ostupunkti järelturul. Mida väiksem on järelturg, seda kergem on ka sellist käitumist esile manada.
Kaupmehed on ärevil eelmisel aastal vastu võetud Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi tagajärgede pärast: nimelt peavad 2027. aastaks olema pooled poodide parklakohad eelkaabeldatud, teadmata kas need kaablid kunagi üldse päriselt kasutust leiavad.
Tali sõnul tuleb tagasi minna aastasse 2022, kui selle direktiiviga otsustati teatud reservatsioonidega kaasa minna. Kuigi aruteludesse kaasati ligi 70 organisatsiooni, siis nähti Tali väitel toona hoopis teisi riske, kuid ilmselt ei osatud kaabliteemale niisugust tähelepanu pöörata. Lõpuks kiitis selle direktiivi heaks riigikogu majanduskomisjon ja Euroopa Liidu asjade komisjon.
"Toimunu on märk, et Euroopa reeglitesse tuleb tõsiselt suhtuda. Ja seda peavad tegema kõik: ministeeriumiametnikud, diplomaadid ja ka poliitikud. Muidu kiidame asjad formaalselt heaks, aga siis oleme mõne aasta pärast sügavalt mures," lausus Tali.
Vastuoluline direktiiv sai heakskiidu ka Euroopa Parlamendis. Eesti eurosaadikutest hääletasid vastuvõtmise poolt sotsiaaldemokraadid Marina Kaljurand ja Sven Mikser, kõik ülejäänud Eestist valitud saadikud hääletasid sellele vastu.
2. Rohkem kui kümne parkimiskohaga uute mitteeluhoonete ja oluliselt rekonstrueeritavate mitteeluhoonete puhul tagavad liikmesriigid, et paigaldatakse vähemalt üks laadimispunkt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/94/EL ( 4 ) tähenduses ja juhtmetaristu, st torud elektrijuhtmete jaoks, vähemalt iga viie parklakoha kohta, et võimaldada hiljem paigaldada elektrisõidukite jaoks laadimispunktid, kui
a) parkla asub hoone sees ning, olulise rekonstrueerimise korral, kui rekonstrueerimine hõlmab ka parklat või hoone elektritaristut või
b) parkla asub hoone kõrval ning, olulise rekonstrueerimise korral, kui rekonstrueerimine hõlmab ka parklat või parkla elektritaristut.
sealt edasi punktid 3 ja 4 on ka olulised.
üldiselt, meedia võiks õppida allikatele viitamise ükskord ometi ära. _________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks!
viimati muutis londiste 02.04.2025 11:58:37, muudetud 1 kord
londiste, ja see ju kinnitabki seda. Lugesid selle artikli läbi ka?
tsitaat:
Direktiiv kohustab kõiki liikmesriike tagama, et mitteeluhoonete parklates, kus on rohkem kui 20 autoparkimiskohta, tehakse 50 protsendi kohtade jaoks eelkaabeldus. 1. jaanuaril 2027 peaks nendes parklates olema pooles ulatuses ootel kaabliotsad, mille külge ühendatakse hiljem võib-olla laadimisjaamad.
Konsultatsioonifirma Energex tegi kliimaministeeriumi tellimusel analüüsi, millest selgus, et keskmiselt kümne parkimiskohaga parklasse, kus laadimisvõimsusi ei ole, oleks eelkaabeldamise hind umbes pool miljonit eurot. Juhul, kui on vaja energiavõimust piirkonda juurde saada, siis kuluks parkla direktiiviga vastavusse viimisele natuke alla miljoni euro.
Kaubanduskett Maxima tegi veel omapoolse arvutuse, mille järgi kuluks neil ühe suure poe parklasse kiirlaadimisvõimekuse tagamiseks lausa Pärnu linna jagu elektrit.
hakkab looma....kust seda hetkevõimsust saada kui korrutame kõik parklad. Ja siis tulevikus kortermajad jne.... _________________ This message was sent from space using stargate
Inimene on troopiline AHV Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
"Vaese inimese juttu räägid. Kui tundub kallis, siis on see kellelegi teisele mõeldud"
londiste, ja see ju kinnitabki seda. Lugesid selle artikli läbi ka?
tsitaat:
Direktiiv kohustab kõiki liikmesriike tagama, et mitteeluhoonete parklates, kus on rohkem kui 20 autoparkimiskohta, tehakse 50 protsendi kohtade jaoks eelkaabeldus. 1. jaanuaril 2027 peaks nendes parklates olema pooles ulatuses ootel kaabliotsad, mille külge ühendatakse hiljem võib-olla laadimisjaamad.
Konsultatsioonifirma Energex tegi kliimaministeeriumi tellimusel analüüsi, millest selgus, et keskmiselt kümne parkimiskohaga parklasse, kus laadimisvõimsusi ei ole, oleks eelkaabeldamise hind umbes pool miljonit eurot. Juhul, kui on vaja energiavõimust piirkonda juurde saada, siis kuluks parkla direktiiviga vastavusse viimisele natuke alla miljoni euro.
lugesin. ka sa minu tsiteeritu ja viidatu ka läbi lugesid? _________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks!
Sinu toonist võib välja lugeda, et eksperdid ja ERR on eksinud, see on väljamõeldud lugu ja seda kohustust pole?
tanel, sul on hea juriidilise teksti lugemise oskus ju olemas?
1. uute ja oluliselt rekonstrueeritavate (kui hõlmab parklat või elektritaristut)
2. üks laadimispunkt 10 koha kohta, s.t. 10%, mitte 50%
3. laadimistaristu s.t. torud elektrijuhtmete jaoks
palun viita konkreetsemalt, kus ma valesti loen? baasdokument on see direktiiv, mitte lugu meedias.
võimalik - ja mitte ebatõenäoline - on. et eesti on omalt poolt lollusi kehtestanud. aga ma ei viitsi praegu kaevata ja siis tuleks probleemina just nii seda ka välja tuua.
viidatud lugu on loogiline lobi. kaupmeeste liidule see iseenesestmõistetatavatel põhjustel ei meeldi ja loomulikult tehakse arvutused maksimalistliku lähenemise kohaselt, mis viib suurte summade ja probleemideni. _________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks!
viimati muutis londiste 02.04.2025 12:07:44, muudetud 2 korda
Ega see laadimine mingi naljaasi pole. Eile sain omal laadija paika. Paigaldaja, muhe vana rääkis ikka ulmelugusi ja klientide frustratsiooni seoses ev'dega, mida klientide juures nähtud. Küll on juhtmete vedamine keeruline või isegi võimatu, teisel on terve kilp selline, et pudeneb koost ja sinna ilma täielikult renoveerimata midagi ühendada ei saa ja siis need 16A peakaitsmega vennad, keda isegi dlm ei päästa. Ikka korralik eeltöö tuleb ära teha enne ostu, muidu pärast avastad ennast avalike laadijate klientide hulgast ja kildihind on hoopis teisest mastist. Kõige odavama avaliku ac laadija vs koduhinna vahe on hetkel ca kahekordne. Vähe sõites kama, aga ebamugavus on suur, sest need laadijad on aeglased ja tihti ebamugavas kohas. Mul lähimad laadijad 4km kaugusel, jookse poega, jõua poega.
Meil seadustest ka ei leidnud seda 50% nõuet.
https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv Sealt leiab par 65 lg4 punkt 2, et ärihoone parklas peab olema 20% kaetus. Aga see kehtib uusehitistele.
Olemasolevate ärihoonete puhul peaks rakenduma lõige 7 ning seal on vaid ühe laadija kohustus.
Kui keegi teab mis see õigem seadusepunkt peaks olema, mis olemasolevaid ehitisi reguleerib selle 50% nõudega, siis palun jagage.
Elektritarbimis võimsuse osas väga ei muretseks. Sääraste suuremate parklate puhul tuleks nagunii kõik laadijad ühise haldussüsteemi külge ühendada ja kõik koguaeg 100% võimsusega ei peagi voolu andma.
Eks tore oleks ju unistada, kuidas kõik meie 600k autot korraga imevad 22kW võrgust ja seda iga päev aga reaalsus ei ole selline seega ei ole mingit mõtet selle utoopia järgi dimensioneerida võrku.
1. Rohkem kui viie autoparkimiskohaga uute mitteeluhoonete ja rohkem kui viie autoparkimiskohaga oluliselt rekonstrueeritavate mitteeluhoonete puhul tagavad liikmesriigid, et
a) paigaldatakse vähemalt üks laadimispunkt iga viie autoparkimiskoha kohta;
b) vähemalt 50 % autoparkimiskohtade jaoks paigaldatakse eelkaabeldusi ning ülejäänud autoparkimiskohtade jaoks paigaldatakse juhtmetaristu, nimelt kaitsetorud elektrikaablite jaoks, et hilisemas etapis oleks võimalik välja ehitada elektrisõidukite, elektrijalgrataste ja muude L-kategooria sõidukite laadimispunktid ning
c) rajatakse jalgrataste parkimiskohad, mis moodustavad vähemalt 15 % mitteeluhoonete keskmisest kasutusvõimekusest või 10 % mitteeluhoonete üldisest kasutusvõimekusest, arvestades ka tavajalgratastest suuremate jalgrataste jaoks vajaliku ruumiga,
Esimest lõiku kohaldatakse, kui
a) parkla asub hoone sees ning, olulise rekonstrueerimise korral, kui renoveerimismeetmed hõlmavad ka parklat või hoone elektritaristut, või
b) parkla külgneb hoonetega ning, olulise rekonstrueerimise korral, kui rekonstrueerimismeetmed hõlmavad ka parklat või parkla elektritaristut.
somnambuul, hea viide.
näe, eksisin selles osas. sellepärast olekski hea, et kuskil kajastus räägiks, et millest täpselt jutt.
omaette huvitav on muidugi see, kuidas ehitusseadus isegi eelmisele direktiivile ei vasta.
teine huvitav punkt on sealt järgmine:
tsitaat:
2. Liikmesriigid tagavad kõikide mitteeluhoonete puhul, millel on rohkem kui 20 autoparkimiskohta, hiljemalt 1. jaanuariks 2027, et:
a) paigaldatakse vähemalt üks laadimispunkt iga 10 autoparkimiskoha kohta või vähemalt 50 % autoparkimiskohtade jaoks paigaldatakse juhtmetaristu, nimelt kaitsetorud elektrikaablite jaoks, et hilisemas etapis oleks võimalik välja ehitada elektrisõidukite laadimispunktid; ning
_________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks!
viimati muutis londiste 02.04.2025 13:11:30, muudetud 2 korda
Elektritarbimis võimsuse osas väga ei muretseks. Sääraste suuremate parklate puhul tuleks nagunii kõik laadijad ühise haldussüsteemi külge ühendada ja kõik koguaeg 100% võimsusega ei peagi voolu andma.
Jumala vale lähenemine. Kui ma lähen avalikku laadijasse, siis ma eeldan, et saan sealt mingi koguse energiat mingis kindlas ajavahemikus, mitte nii, et saan vaid pool või veelgi vähem. Lisaks, kui sellistel laadijatel on veel ka ajatariif, siis muutub asi veel ebaatraktiivsemaks. "Võimsuse osas väga ei muretse" võimsus pole probleem tõesti, voolutugevus on. Amper on amper, kui see läbi ei mahu, siis on jama.
Markos, sa oled elektriautode teemas aastaid tegus olnud, sõidad nüüd ise ka ringi aga nähtavasti laadijatest suurt midagi ei tea...
Laadijad ongi sõltuvalt koormusest piiratud võimsusega. Sedasi olnud näiteks Tesla kiirlaadijad algusest peale. See on täiesti tavapärane.
Suurte parklate vaates nagunii ei ole kõik kohad hõivatud, veel enam ei ole kõik laadijad hõivatud.
See, et taristu ettevalmistamise puhul ei suudeta vahet teha kaablikõril ja kaablil on masendav muidugi.
Kuidas avalikes laadijates hinnastamine üldse on hetkel? Kas mingi fix hind aja/võimsuse järgi või dünaamiline mis sõltub elektri börsihinnast ja võib-olla veel millestki?
Kas selline kaablitorude etterajamise nõue pigem tark, kui rumal ei ole. On ju pidev hala ka meil, et eelistaks EV-d küll kui oleks kuskil mõistlikus kohas korteriomanikul ka võimalik laadida. Kuna korteriühistus paratamatult on enamik rahvast ICE peal ei ole abi loota, ka demokraatilisest hääletamisest ühiste kuludega EV laadimisvõimekus rajada. Ehk nokk kinni saba lahti olukord, ostaks EV kui saaks laadida aga laadida ei saa ostab ICE ja hääletab samamoodi tulevase EV indleja laadija plaanid maha
Samuti kui EV hakkab enam levima, poevad urgudest välja õigustajad, et mõelge mis see parkla ja tee lõhkumine laadijale kaabli vedamiseks maksab - see maksab ju kümme korda rohkem kui laadija ise, miks õigel ajal ei olnud tarkust või nõuet vähemalt torud enne asfalteerimist ära vedada - ei olnud sest targad talupoja tanelid minevikus teadsid emapiimaga, et see on roheäärmuslaste ja brüsseli bürokraatide kuri plaan tegelikult
Uusarenduse ehitusmaksumuse suurema probleemina nähakse riigi diktaati nõuda varjendeid ehk sisuliselt lisakorruse ehitust maa-alla, mille peavad korteriostjad hiljem kinni maksma. Kumb on tõenäolisem, kumb hüpoteetilisem kas sõjategevus kus varjendit vaja läheb või transpordisektori elektriautostumine.
Julgeks puusalt pakkuda, et need kollased kaablihülsid sinna 70-100cm sügavusele maapinna alla on sirka 100x odavam teema, kui majale maaalune korrus kohustusena külge pookida.
Näitena sobiks ka valguskaablit teema, kus transpordiametit uute magistraalide projekteerimisel innustatakse ehitama välja ka teeületuse reservtorud tuleviku internetileviku tarbeks, kus tänase korra kohaselt on kiu saamine suurema maanteealt kohati maja hinnaskaalal ettevõtmine, kus juba projektstaadiunmi kulutusi ei taheta ette kujutada, samas valguskaabli hülsivedamine ehitusstaadiumis on kogu maantee ehituse hinnast olematu suurusjärk. _________________ ---
Markos, sa oled elektriautode teemas aastaid tegus olnud, sõidad nüüd ise ka ringi aga nähtavasti laadijatest suurt midagi ei tea...
Laadijad ongi sõltuvalt koormusest piiratud võimsusega. Sedasi olnud näiteks Tesla kiirlaadijad algusest peale. See on täiesti tavapärane.
Suurte parklate vaates nagunii ei ole kõik kohad hõivatud, veel enam ei ole kõik laadijad hõivatud.
See, et taristu ettevalmistamise puhul ei suudeta vahet teha kaablikõril ja kaablil on masendav muidugi.
Oh jah, sinisilm. Esimene asi, mis umbe tõmmatakse ongi just need poodide parklad, sest reeglina ei ole kortermajade juures laadimisvõimalusi. Kui poodide parklatesse hakkavad laadijad tekkima, siis on need esimesed, mis täis joostakse. Tööl ka polnud probleemi, aga nüüd on järjekord tekkinud ja kaalutakse ajatariifi kehtestamist juba.
tsitaat:
Kuidas avalikes laadijates hinnastamine üldse on hetkel? Kas mingi fix hind aja/võimsuse järgi või dünaamiline mis sõltub elektri börsihinnast ja võib-olla veel millestki?
20-50s enamasti sõltuvalt laadijast, kas ac või dc ja selle kiirusest, kiired on kallimad, börsihinnast ei sõltu, aga paljudel on ka ajatariif, ehk parkimine seal läheb kalliks maksma. Ajatariifi rakendumine sõltub ka laadija kiirusest.
tsitaat:
Kas selline kaablitorude etterajamise nõue pigem tark, kui rumal ei ole.
Jah on, aga ka see maksab ja mitte vähe. Sidevaldkonnas on kogemus olemas, kaablikanali tekitamine on kõige kallim asi üldse, mingi fiibri sissepuhumine kökimöki,
Oh jah, sinisilm. Esimene asi, mis umbe tõmmatakse ongi just need poodide parklad, sest reeglina ei ole kortermajade juures laadimisvõimalusi. Kui poodide parklatesse hakkavad laadijad tekkima, siis on need esimesed, mis täis joostakse.
Oh sind optimisti. Enne jõuavad kõik kortermajad saada endale laadimisvõimaluse, kui meie autopark niivõrd elektriliseks muutuks, et kõigi poodida parklad laadimise jaoks täis pargitaks. Oma natuke perspektiivi selle osas, mis tempos asjad käivad.
Oh jah, sinisilm. Esimene asi, mis umbe tõmmatakse ongi just need poodide parklad, sest reeglina ei ole kortermajade juures laadimisvõimalusi. Kui poodide parklatesse hakkavad laadijad tekkima, siis on need esimesed, mis täis joostakse.
Oh sind optimisti. Enne jõuavad kõik kortermajad saada endale laadimisvõimaluse, kui meie autopark niivõrd elektriliseks muutuks, et kõigi poodida parklad laadimise jaoks täis pargitaks. Oma natuke perspektiivi selle osas, mis tempos asjad käivad.
Olraido, aga saa siis ära propageeri igal pool EV'si, mida aeglasem tempo, seda mugavam on, neile, kellel privileeg.
Kui laadimiskohtade defitsiit tekib, võiks see turumajanduse usuliste puhul tähendada ärivõimalust teenida laadimistaristu parendamisega. Kui ühe kaubanduskeskuse kliendid kurdavad, et EV-ga hull ikaldus seal, saab teine keskus võimaluse reklaamida, kuidas nendel on nüüd 10 uut laadimiskohta juures ja ei ole sellist probleemi nagu konkurendi juures
Samamoodi citimad uusarenduse kortermajade reklaamides juba kohtab kuidas neil on EV laadija või isegi kaks, kuigi seadus kohustab pelgalt laadimistaristu valmidust. Jälle kinnisvaraarendajatel üks koht kus eristuda ja reklaamida, ning kui korterit otsiv huviline on EV tänane või tulevane omanik võib see reaalselt eksisteeriv laadijapost olla üks argument mis kallutab just selle korteriostu kasuks.
Siin foorumis päriselt ju läbi käinud, kuidas mõni uut elukohta otsidest - valguskaabli internet peab olema ja muid pommiauke ei hakka vaatamagi..
Miks see EV laadimistaristuga ei võiks korduda..
Laadimistaristuga tahaks uskuda, kui on nõudlust tekib ka pakkumist, täna on rohkem uudiseid, kuidas lausa joostakse võidu, kes haaraba magusamad kohad võimaliku laadimistaristu tarbeks. Täpselt sama skeem nagu aastakümneid tanklatega olnud, kes esimesena koha haarab võib sinna pikkadeks aastateks jääda monopoliks, sest kahele konkureerivale tanklale ei jätkuks kliente.
Vot siit bisnisplaan, kui kinnisvara ärihaid on üritanud osta kokku maid, kuhu tulevased Rail-Baltikud ja neljarealised maanteed või mobiilimastid tulevad, et õigel hetkel sealt kasvõi võõrandmaise ähvardusi trotsides venivate kohtukeisside abiga meelitada välja kunagise kasutu võpsiku või põllu eest ulmekasumeid või soliidseid rendilepinguid. Saaks nüüd silma peale panna jämedamate traatide ja tummisemate alajaama lähedastele kruntidele, kuhu tulevikus soodsam laadimistaristud rajada.
Kui juba laadimispostid on püsti ja seal aku täitumist ninanokkijad igavlevad, küllap saab laadimisposti kõrvale rentida maalapi söögikoha ärimehele, kes neile ootajatele kohvi ja saiakesi pakuks, ja kus on sinna tuleb juurde, õige pea tervele uuele linnale sedasi algus pandud, ehk saad esimesele tänavale oma dünastia nimegi panna kui vallale nö tuumik maksumaksjaks ja kohaliku elu edendajaks kvalifitseerud.
Mõttekoht, kas protestida kogu hingest foorumites&kommentaariumites laadimistaristu valmiduse ja EV-de vastu või näha "Life-Changing Business Opportuniti-t" _________________ ---
Olraido, aga saa siis ära propageeri igal pool EV'si.
Olen ma seda kunagi teinud või? Oskad sa mõne näite tuua propageerimisest? (Või sinu hinnangul valeinfo ümber lükkamine on propageerimine?)
Tempo võib ka kõvasti kiirem olla kui praegu aga ikka ei juhtu selliseid probleeme.
Isegi kui mingi ime läbi optimistlik prognoos ehk 80k elektriautot 5 aasta pärast meie teedel oleks ei oleks meie avalik võrk üle koormatud. (See on pea 10x elektrilise autpargi kasv 5 aastaga. Kui tõenäoliseks hindad?)
Norra näitel on iga avaliku laadija kohta ~30 elektriautot. Meil on praegu avalikke laadijaid natuke alla 2k ning 500-1000 on lähi aastail lisandumas. Ehk selle optimistliku prognoosi täitumisel jõuaksime Norra "umbe aetud" laadijate staadiumisse.
Kodused laadijad jäävad ikkagi peamisteks. Nüüd KIK ka töötab välja kortermajade toetust laadijate maigaldamiseks.
Ehk ei, ei pea väga tõsiseltvõetavaks mureks, et enamus või kõik need avalikud poeparkla laadimiskohad koguaeg täis oleks laadivaid autosid.
Et kõik europargid ja snabbid ja vanalinna/kesklinna parkimiskohad (avalikud, mis ei kuulu elamuhoonetele) üles sonkida ja torud alla vedada ? _________________ YAGA müügiputka - SNAP pildipank
M: 3D Touch V3.2 15€
et sa parem maksaks oma osa ühe korraga ja alles siis kui endale kunagi elektrika ostad?
Ei, ma ei maksaks üldse ja sarnaselt Clarksonile ei kavatse EV-d osta. Kogu see elektriautondusega seonduv läheb kokkuvõttes ühiskonnale ülikalliks
Tegelikult ega see tanklate võrgustik ICE jaoks ka odav pole. Ainuke erinevus, et seda ei maksnud maksumaksja kinni vaid need kes ICE autot omavad/omasid.
Nende laadijatega võetakse raha ka tädi Maali taskust, kes pole kunagi autot omanud.
Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada käesoleva artikli lõikeid 1, 2 ja 4 teatavat liiki hoonete suhtes, kui see tooks kaasa tõsiseid kohaliku energiasüsteemi toimimist takistavaid probleeme ning ohustaks kohaliku võrgu stabiilsust, või laadimispunktide ja juhtmetaristu paigaldamise maksumus ületab 10 % hoone olulise rekonstrueerimise kogukuludest.
Asi see siis rekonstrueerimise käigus küsida paar "krõbedat" hinnapakkumist. _________________ Experience is what you get when you don't get what you want.
Sai siis ka oma autoga esimene tartu tiir tegutud. Läks hullemini, kui oleks oodata osanud, ilm oli s*tt, räige tuul, õnneks mitte päris vastu, aga kerge nurga alt, tuisk ja muu s*tt. Tee õnneks oli puhas aga sellest piisas, et energiakulu oleks alustuseks 30kw100 ja ega ma seda kogu reisi vältel alla 28 saanudki. Tulemuseks see, et jõudsin tartusse 20% akuga (70km jääk), igaks juhuks läksin lõunakeskusesse volti otsa rippuma pooleks tunniks, sain aku 40% peale ja siis panin lennuakadeemia poole ajama. Üllatuseks avastasin akadeemia eest täiesti kasutatavad Alexela 22kw laadijad, mida kaardil ei ole, ilmselt seetõttu, et on nn suletud territooriumil, mis sellest, et vähemalt nv olid tõkkepuud lahti, ehk hea teadmine, kust võib vahel särtsu saada. Kogu akadeemias viibitud ajaga sai auto õnneks täis, muigasin veel seal, et elektriautol ja lennumasinal pole suurt vahet, mõlemaga tuleb lennu(sõidu) plaan koostada, ja ka tuult arvutada. Tegelt oli laadija selles asukohas ikka taevane õnnistus, ei oleks küll pärast viitsinud kusagil laadija otsas rippuda. Ehk siis laadijate asukohad on väga määravad ja mõjutavad kasutamise mugavust aja säästu ikka väga olulisel määral. Mingist "ksepeatusest" me sellise energiakuluga rääkida ei saa, auto tuleb tagasisõiduks TÄIS laadida. Olgu öeldud, et auto on ikka suht jäiga suhtumisega rangesse, sellest sõidust on isegi praegust peale uuesti täislaadimist üsna masendav number saadaval, mis nüüd pika hambagaa suurenema hakkab. Eile linnas sain kulu juba 22 peale ja siin läinud nädalal õnnestus ka alla 20 saada keskmine. Niiet ilm, ilm ja veelkord ilm. Antud juhul oli asi kõvas tuules, aga kui ming padaoru laadne asi peaks tabama, siis ma tõesti ei taha ev'ga kusagil middle of nowhere olla, külmud surnuks.
Et juba müüki?
30kW tarve tundub juba päris kole, eriti kui elektri hind laes. Järjest rohkem kuulda, et EL lolluste tõttu tuleb varsti eriaktsiis või automaksu lisa
Et juba müüki?
30kW tarve tundub juba päris kole, eriti kui elektri hind laes. Järjest rohkem kuulda, et EL lolluste tõttu tuleb varsti eriaktsiis või automaksu lisa
Ei lähe ja ei saa ka, kik toetus kiideti heaks ja 2a on nüüd "lukus", kui just ei taha toetust tagasi maksta. Mul hetkel laeb auto mingi 9s hinnaga kodus, ei ole probleem, aga jah pikkadel otstel, kus sa oled sunnitud avalikke kasutama, seal saad vaid ühte otsa soodsalt, edasi on hind juba kolmekordne. Kokku läks avalikes laadimistes mingi 17,5€ selle reisi peale. Tagasi sõitsin juba 25kwh keskmisega sest ilm paranes ja tuul oli veidike suunda muutnud, oleks tagant tõuganud, oleks äkki 18kwh'ga ka saanud. Keskmine kiirus oli muidugi ka üsna kõrge, 87kmh, ehk siis tegelikkuses lasin pidevalt mingi 105-115kmh kellal, ka see andis oma osa.
tsitaat:
hakkad hübriidi tagasi tahtma
Pole vajadust, korralik hübriid on alles ja jääb ka, mingit kahe elektrika teemat ei tule, vähemasti lähitulevikus mitte. Aga jah, pikemad reisid tuleb ilmselt vähemalt talviti ikka sellega teha, kui aega napib, või, kui laadjate asukohad on ebasuupärased.
PS, jätkuvalt on tegu väga hea autoga, millega sõita on lihtsalt ulmeliselt mõnus ja kõik need EV "riskid" ja ebamugavused, mis olid ju ette teada, leiavad järjest kinnitust, ning põhulõuad ei saa nüüd enam jaurata, et "sul ei ole kogemust".
auto vanasti tähendas, et annab vabaduse ja mugavuse.....
Hetkel lugesin ex lexuse mehe üllitist EI vabadust, ega mugavust
Elu käib laadija järgi _________________ This message was sent from space using stargate
Inimene on troopiline AHV Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
"Vaese inimese juttu räägid. Kui tundub kallis, siis on see kellelegi teisele mõeldud"
auto vanasti tähendas, et annab vabaduse ja mugavuse.....
Hetkel lugesin ex lexuse mehe üllitist EI vabadust, ega mugavust
Elu käib laadija järgi
Sõltub kasutusmustrist, mul on need pikemad sõidud ikka väga harvad ja testipäevadel enne ostmist käisin need tavamustrid läbi, sobib ideaalselt. Tavakasutuses on vaja korra nädalas laadida. Aga EV'd soetades peadki selle kõigega arvestama, nii on, rääkigu entusiastid mida tahavad. Isegi, kui sul on hüpermegasuperkiirlaaetav auto, siis kui laadijat ei ole, siis seda ei ole. Ilmselt oleks lõunakeskuses saanud ka kiiremini laetud, aga üks etronn rippus ka sama posti otsas ja võttis poole omale. Koduse laadijaga, mis mul on mingi 10A peale maha ratetud per faas, saab 20% pealt 100% peale laetud mingi 6 tunniga, piisav, et kasvõi iga päev aku tühjaks sõita. Probleem on siis, kui sul kodulaadijat ei ole, aga sellest on juba piisavalt jahutud, et siis pole ka ev jooksev pidamine millegi poolest odavam hübriidist.
Btw, mitte ex lexuse mees vaid jätkuvalt, lihtsalt nüüd on elektrilexus.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
EI vabadust, ega mugavust 
