[Oompa]

Kui palju maksumaksjale selle võrgu riigistamine maksaks

[Etz]

[Zonerman]

[sakinaga]

[BA79]

Kui riigistamine on kallis siis vahest oleks alternatiiv mingi operaatorineutraalne uus magistraal luua, sest ELASA arendus ei toimi nende totakate reeglite tõttu, mida näeb ette EStWin projekt , siis pole küsimus tegelikult selles, et magistraal kuulub Teliale. Jah riik andis ära ja väga rumalalt käitus aga praegusel juhul jõuab riik varsti sellisesse tupikseisu, kus e-riik, avalikud teenused, ioT baasil riiklikud teenused (nt võtab EL vastu direktiivi, et kõik riigid peavad võimaldama ioT kasutuselevõttu) ei ole võimalik pakkuda sest kaablipõhine infra on puudulik, mobiilne net umbes sest on üle müüdud jne.
Andmemahud kasvavad iga aastaga sest e-teenuste platvormid muutuvad aina keerukamaks ja seda nii avalike, kui ka kommertsteenuste puhul.

https://et.wikipedia.org/wiki/EstWin Siit saab lugeda ja kui võrrelda tänapäeva tegelikku seisu siis mulle tundub küll, et see projekt on läbi kukkunud. Juurdepääsuvõrke rajatakse sinna kus elab väga vähe inimesi. Samal ajal on probleem ka suuremates asulates, lausa linnades.

Operaatorid ei saa nagunii hajaasustuses loodetud tulu. Seetõttu vist ka mobiilimaste optikaga ühendama hakati sest üle mobiilse saab ka kaugemal asuvaid ajutiselt masti kasutavaid kliente teenindada.

https://et.wikipedia.org/wiki/ELASA Tsiteerin lõiku: ELASA on võitnud kõik interneti põhivõrgu rajamiseks korraldatud riigihanked ja saanud selle käigus toetust Euroopa Liidu maksumaksjatelt, mis ulatub võrgu valmides ligi 74 miljoni euroni. Samas on süüdistatud sihtasutust, et valguskaabli vedamisel on tegeletud mobiilimastide ühendamisega, kuid mitte sellega, milleks EstWin projekt ellu kutsuti. Samuti on juhitud tähelepanu võimalusele, et sihtasutuse likvideerimisel saavad selle osalised moodustada aktsiaseltsi, mil poleks riigi ees kohustusi, kuid millele kuuluks maksumaksjate raha eest rajatud võrk." Selle järgi tundub, et palli on koguaeg taotud ühte väravasse. Ja sellest lähtuvalt pole imestada, et riigi kiire internet on nagu on.

[KillFrenzy]

[RCC]

[BA79]

Killfrenzy See ongi totakas reegel, et projekt kuni 10000 elanikuga asulatesse samal ajal kui probleem optika kättesaamisega on ka palju suuremates asulates. 100 Mbit/s miinimum on vist küll enamuses saavutatud aga sealt edasi on kaardil üks suur valge laik, kui tervet riiki ja isegi linnade lõikes linnaosasid arvestada.

[indrpo]

[KillFrenzy]

[indrpo]

KillFrenzy, ise kes sa samamoodi tegeled sarnase asjaga, võiks ka teada, aga sul tundub mingi huvitav seisund täna olema, mingid müstilised kõhukrambid.

[RCC]

Oot, kas telia hääletoru hakkab juba sellist sousti keetma, et oi aga eestis on hoopis teised standardid. eestis on AINULAADSED võrgud, mis siis, et ülejäänd planeet kasutab ja saab hakkama selle optika standardiga . ma katsun personaliosakonnast uurida, et kas selle indrek p-tega annaks miskit ette võtta, et vbl piparmündi tee aitaks, või miskit peale määrida.

tuuletallajate valed tulevad igapäev välja, küll see telia pättus ka paljastub (mida mina juba tean niigi)

[Zonerman]

Ma ei tea kust see info tuleb. et Telia 1G 55€ hinnale läheb. Mina pole ühtki teadet saanud selle kohta ja viimane kõne oli ka, et ise olen loll, et tahan kiiremat mida mul vaja pole.

Isegi kui oleks 55€ , siis oleks kallim olnud, kui täishinnaga Elisa rääkimata soodukast.

Aga nad võivad oma äriplaani kellelegi teisele selgitada. Ma olin Telia klient alates 2008
Kusjuures mina ei heida midagi Teliale ette, lihtsalt nende äriplaan on ajast ja arust edu neile.

[Etz]

[KillFrenzy]

[a1]

Kui võtta see 19€/kuu teenuse hind.
Uuringu järgi on Eesti maapiirkondades 122990 hoonet kus puudub 100Mbit/s võimalus.
Hinnangu järgi läheks neile võrgu ehitamine maksma 828.000.000 €, ehk 6732 €/per punkt.
Jagades eeltoodud teenusehinnaga, saame tasuvusajaks 30 aastat.

Tundub hea koht kuhu maksumaksja raha kühveldada

Ma nagu mäletaks, et Enefit alustas oma fiibli müüki hinnaga 6 € ?
Tänaseks on see juba 33% otsa saanud.
Nii et tasuvus paraneb

[A.S.]

[londiste]

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120357576/raha-vedeleb-keegi-ei-taha-netiuhenduste-konkurents-eesti-moodi
järgmine nutulugu. mind päris palju häirib see, kuidas muidu nagu targad inimesed kirjutavad aiast ja aiaaugust. eks see eesti telefoni teliaks erastamine ja kõrged jaetarbija hinnad käivad sinna juurde, aga muu lähem jutt on nii segane kui veel olla saab.

oleks juba aeg, et keegi neist kirjutajatest võtaks ette näiteks telia, enefiti, elasa ja muude hulgiteenuste hinnakirju. kellel meil veel oma võrku on, elisal? keegi siin linkis leedu peale, sealne võrk on riigi opereeritav ja hinnad avalikult väljas. võtta mingid stsenaariumid ette - selle turutõrkepiirkondade ja viimase miili raames on mingid standardolukorrad vist juba olemas - ja vaataks kuidas see välja tuleb. kui telia küsib palju raha, siis on nende nina sinna hea sisse susata. kui mitte, siis tuleks üritada aru saada, miks. lisaks on mul kõva kahtlus, et kogu arutelule - kaasa arvatud ttja ja riigi poolt vaadates ning nende survestamiskatsete mõttes - tuleks kasuks probleemi korrektne sõnastus ja edastamine. kui probleem on kanalisatsioon, siis tuleks ka selles suunas nügida, mitte kas ise või telia mahitusel teema umblusse ära ajada.

olles nii mõndagi ttja dokumentidest lugenud, siis nende ettekujutus asjast on palju parem kui meediakajastus seda ette kujutab.

edit:
turutõrkepiirkonnad ja viimane miil ehk need kohad, kus töötavat infrat täna ei ole, on hoopis eraldi teema. saan küll inimlikult aru siin mõnest staarkommenteerijast ja nii mõnestki muust kommenteerijast, et telia võiks kiu koju vedada aga telia on siiski erafirma ning kui sulle pole nad ka aastakümneid tagasi infrat erastamise käigus saanud, siis on neile raske midagi ette heita. selliste klientide jaoks ongi riikliku toetusega (loe: kas eu või eesti riik maksab) programmid - selle tulemusena siis tänases kontekstis ennekõike elasa ja enefit aga vist ka mingid regionaalsemad üritused, mida tihti tehti koos kanalisatsiooni rajamisega.

[margus28]

[londiste]

[Zonerman]

londiste, Kõik algab riigi plaanidest ja soovist. Meil pole lihtsalt valitsustel olnud mingit suurt soovi Eesti kiire interneti kaetavuse ja kättesaadava hinanga lahendust leida.
Pannakse paberile mingi mull jutt kirja, plaanime loodame jne. Nagu ka see tuuleparkide värk. Lihtsalt tuimalt otsustakse väikses ringis ja siis pärast ei suudeta selgitada rahvale, miks nii otsustati kui jutt läheb detailidesse ja hinnale. TTJA on samasugune kasutu institutsioon päriselt seista tarbijate eest ja teha valitsusele jõuliselt kriitikat, kui nad isegi uuriks, miks meil areng seisab.

Loe ja võrdle neid https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/policies/broadband-lithuania https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/policies/broadband-estonia
Eesti eesmärk on mingi 2030 hägune, katame, teeme, planeerime, vaatame, loodame. Leedus on kindlad kriteeriumid:

[londiste]

Zonerman, sumbud natukene palju semantikasse. su enda lingilt:

[margus28]

Pigem 2050: https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Riigikontrolliblogi/tabid/310/ItemId/2464/amid/920/language/et-EE/Default.aspx

[londiste]

[Zonerman]