[RCC]

[KillFrenzy]

[margus28]

Eksisteerib (eramajade) piirkondi, kus tänavale on pandud ERALDI liitumiskapid esmalt ENEFIT ja hiljem TELIA poolt:
1. ELISA ja TELE2 kasutavad ENEFIT optilist kaablit.
2. TELIA kasutab oma optilist kaablit.

Suuliselt on ka öeldud, et ENEFIT on liiga kallis, sellepärast tõmbasid/kasutavad oma kiude. Kuniks keegi omale mitmest teenusepakkujast "high availability" ei hakka ehitama, seisab üks kaabel/liitumiskapp 100% ajast kasutuna. ENEFIT/TELIA summaarne kasum vaevalt suurenes sellise tegevuse tulemusena. Ehk siis mingis ulatuses läks riiklikult toetatud ENEFIT programm lappama, et sellest ei piisanud ja TELIA oli vaja lisakaablit lahti rullida ja veel kapikesi tänavatele kinnitada. Kaablitööstused ja metallkapiehitajad ja paigaldustöölised said kindlasti tööd ja leiab. Rohepööre missugune...

[KillFrenzy]

Ja koos kaevati maha enefiti ja telia?

[indrpo]

Milleks sellist vandenõuteooriat toota?
Kui opetaatoril on valida siis võrgu ehitamine on alati kallim kui rentida konkreetsete klientide jaoks enefitilt kiudu.
Jah, on mingeid üksikuid x kohti kus telia ja enefit omaarust leppisid kokku, kuhu teeb operaator ja kuhu tohib rajada enefit.
Enefit tohib rajada turutõrke piirkonnas, kuhu ükski operaator ei ole nõus investeerima.
Telia näiteks sakus projekteeris võrgu ära, hakkas ehitama, maakaablid, kaevamisega. Samal ajal keris enefit elektripostide otsa oma optika ka. mõnel kliendil siis topeltkaablid toas. Loomulikult kasutab Telia siis oma kiudu, mitte enefiti oma.
Loeme selliseid kohti pigem harukordseteks, mitte tavaks.

[KillFrenzy]

[RCC]

ei ole päris nii lihtne, enefit rajab rõõmuga väikelinnadesse, kus tegelikult ei ole mingit turutõrget. lihtsalt telia peab hoidma oma megakasumit ja nii ongi

[von Wu]

Näiteks Põltsamaa linna teatud piirkonda ei raja Enefit ega Telia. Ainus võimalus on mobiilne internet. Paljudes kortermajades on Telia kaabel, eramajad neid ei huvita.
Teisele poole Jõgevat ühte alevikku tuli Enefiti kaabel. Väidetavalt oli esmane kriteerium sooviavalduste arv.

[indrpo]

KillFrenzy, Tõsi, riigi toel, jäi vahelt ära. Igal juhul oli antud näitel mõlema investeering korraga, mõttetu.

[margus28]

Tänapäeval on vist internet juba sama oluline nagu elekter ja ühisveevärk/kanalisatsioon.
Elektri kaableid ja vee torustikke ei ehitata kah samasse piirkonda mitme teenusepakkuja poolt, miks internetti peakski? Odavamaks see päris kindlasti midagi ei tee.

Eks see ajalooline pärand on, et kunagi oli eesti telefoni monopol kes vedas kaableid telefoni teenuse jaoks.
2001. aastal see monopol lõppes: "võrgutasu" maksid ikka eesti telefonile, aga kõnede hinda said juba valida erinevate teenuse pakkujate vahel: https://www.ohtuleht.ee/100599/kahe-paeva-parast-lopeb-eesti-telefoni-monopol

Selleks ajaks olid paljudesse kortermajadesse siginenud erinevad kaabeltelevisioonid. Ning samal ajastul toimus ka seal "võrgu monopoliseerimine", aga teenust võisid erinevad pakkuda.

Seoses interneti tulekuga hakkas eesti telefon seda keerupaari suruma ja kaabel televisiooni omad koaksiaali. Ja nüüd "avatud võrgu optika" käigus saavad seda kõik kasutada kes vähegi soovivad.

Võibolla oleks nüüd aeg järgmine tiigrihüpe teha ja interneti võrk "riigistada" sarnaselt elektri ja ühisveevärkidele: võrgutasu maksad selle eest, et kaabel sulle koju jõuab (vahet pole siis kas keerupaar/koaksiaal/optika) ja reaalse teenuse eest kellele iganes soovid. Kui ei taha läbi teleka wifi parooli muuta (ostad 20€ wifi ruuteri elektroonikapoest), siis võtad soodsama interneti teenusepakkuja jne. See võiks kasutajate jaoks interneti hinna alla lüüa nagu 2001. aastal telefonikõnede hinnad langesid. Ja ei toimu sellist "kogemata" topeltkaablite vedu ja mis veel hullem "turutõrget" kus saabki ainult ühte teenusepakkujat tarbida "võta või jäta" meetodil.

[indrpo]

margus28, Isegi kui su absurdne plaan läbi läheks. Siis oled sa märganud, palju maksad elektrilevile võrgutasu ja palju elektri eest.
See on sama jahu mida poliitikud hetkel raiusid käsi südamel, te saate nende propelleritega ülisoodsa elektri, samal ajal mainimata, palju selle plaani teostumisel võrgutasu olema hakkab.

Hind siis ei langeks, raudpolt.
Ettekujutuseks, siis oleks kliendi kraes võrgutasu pakun 25€-50€/kuu ja maksad igal juhul, kasuta või ära kasuta. Interneti hind ehk jah 1Gbit/20-25€ sõltuvalt pakkujast.
Ehk sama laks või kallim, illusioone ei maksa luua.

[KillFrenzy]

[margus28]

Kui tohib täpsustada, siis millega seoses hind tõusma hakkab?

Kui TELE2 suudab täna pakkuda 50M internetti koos ENEFITilie makstava võrgutasuga kokku 19€ eest (tavahind), siis see on ju selgelt soodsam TELIA pakutavast 50M interneti hinnast. Lihtsalt siis saaks seda soodsamat 19€ varianti kasutada üle Eesti, mitte ainult ENEFIT "levialas". Kuna tekiks reaalne konkurents, on ka TELIA sunnitud klientide hoidmise nimel hinda langetama ja vähema kasumiga läbi ajama.

Ega ma jah tagamaid ei tea, võibolla VDSL võrgu ülalpidamine ongi 10x kallim tänapäevasest optikast ning TELIA maksabki kõigi muude teenuste arvelt sellega tekkiva kahjumi kinni. Ega bensiinijaamad kah tänapäeval enam bensiini vahendamisest ära ei elatu, kasum tuleb ikka purksiärist.

"absurdne plaan" peaks minema veelgi kaugemale: võrguoperaatori ülesanne on muuhulgas ka kõik jaotusseadmed (nagu elektrilevi alajaamad), st iga teenusepakkuja ei peaks minema oma PON/VDSL seadet tassima keset põlde, vaid võrguoperaator teeb ise PON/VDSL (de)krüpto ära ning teenusepakkuja saab misiganes magistraali kaudu L2 ühenduse oma klientidega ning kliendi juurde paneb kah võrguoperaator oma PON/VDSL seadme ja klient saab RJ45 kuhu pistab siis kas elektroonikapoest ostetud ruuteri või maksab teenusepakkujale tema ruuteri eest täiendavate ruuterimugavuste saamise eest.

[indrpo]

KillFrenzy, Ei pea vajalikuks, keegi võrgundusest midagi teab, teeb ise ona kalkulatsioonid.
Ei hakka siin "Michalit" mängima ja ütlema, et arvutused on olemas.

[KillFrenzy]

[bladerunner]

Sittagi ei tea peale selle et hind kindlasti tõuseb.
Toredad koomikud küll siin koos...

[Oompa]

Kui palju maksumaksjale selle võrgu riigistamine maksaks

[Etz]

[Zonerman]

[sakinaga]

[BA79]

Kui riigistamine on kallis siis vahest oleks alternatiiv mingi operaatorineutraalne uus magistraal luua, sest ELASA arendus ei toimi nende totakate reeglite tõttu, mida näeb ette EStWin projekt , siis pole küsimus tegelikult selles, et magistraal kuulub Teliale. Jah riik andis ära ja väga rumalalt käitus aga praegusel juhul jõuab riik varsti sellisesse tupikseisu, kus e-riik, avalikud teenused, ioT baasil riiklikud teenused (nt võtab EL vastu direktiivi, et kõik riigid peavad võimaldama ioT kasutuselevõttu) ei ole võimalik pakkuda sest kaablipõhine infra on puudulik, mobiilne net umbes sest on üle müüdud jne.
Andmemahud kasvavad iga aastaga sest e-teenuste platvormid muutuvad aina keerukamaks ja seda nii avalike, kui ka kommertsteenuste puhul.

https://et.wikipedia.org/wiki/EstWin Siit saab lugeda ja kui võrrelda tänapäeva tegelikku seisu siis mulle tundub küll, et see projekt on läbi kukkunud. Juurdepääsuvõrke rajatakse sinna kus elab väga vähe inimesi. Samal ajal on probleem ka suuremates asulates, lausa linnades.

Operaatorid ei saa nagunii hajaasustuses loodetud tulu. Seetõttu vist ka mobiilimaste optikaga ühendama hakati sest üle mobiilse saab ka kaugemal asuvaid ajutiselt masti kasutavaid kliente teenindada.

https://et.wikipedia.org/wiki/ELASA Tsiteerin lõiku: ELASA on võitnud kõik interneti põhivõrgu rajamiseks korraldatud riigihanked ja saanud selle käigus toetust Euroopa Liidu maksumaksjatelt, mis ulatub võrgu valmides ligi 74 miljoni euroni. Samas on süüdistatud sihtasutust, et valguskaabli vedamisel on tegeletud mobiilimastide ühendamisega, kuid mitte sellega, milleks EstWin projekt ellu kutsuti. Samuti on juhitud tähelepanu võimalusele, et sihtasutuse likvideerimisel saavad selle osalised moodustada aktsiaseltsi, mil poleks riigi ees kohustusi, kuid millele kuuluks maksumaksjate raha eest rajatud võrk." Selle järgi tundub, et palli on koguaeg taotud ühte väravasse. Ja sellest lähtuvalt pole imestada, et riigi kiire internet on nagu on.

[KillFrenzy]

[RCC]

[BA79]

Killfrenzy See ongi totakas reegel, et projekt kuni 10000 elanikuga asulatesse samal ajal kui probleem optika kättesaamisega on ka palju suuremates asulates. 100 Mbit/s miinimum on vist küll enamuses saavutatud aga sealt edasi on kaardil üks suur valge laik, kui tervet riiki ja isegi linnade lõikes linnaosasid arvestada.

[indrpo]

[KillFrenzy]

[indrpo]

KillFrenzy, ise kes sa samamoodi tegeled sarnase asjaga, võiks ka teada, aga sul tundub mingi huvitav seisund täna olema, mingid müstilised kõhukrambid.

[RCC]

Oot, kas telia hääletoru hakkab juba sellist sousti keetma, et oi aga eestis on hoopis teised standardid. eestis on AINULAADSED võrgud, mis siis, et ülejäänd planeet kasutab ja saab hakkama selle optika standardiga . ma katsun personaliosakonnast uurida, et kas selle indrek p-tega annaks miskit ette võtta, et vbl piparmündi tee aitaks, või miskit peale määrida.

tuuletallajate valed tulevad igapäev välja, küll see telia pättus ka paljastub (mida mina juba tean niigi)

[Zonerman]

Ma ei tea kust see info tuleb. et Telia 1G 55€ hinnale läheb. Mina pole ühtki teadet saanud selle kohta ja viimane kõne oli ka, et ise olen loll, et tahan kiiremat mida mul vaja pole.

Isegi kui oleks 55€ , siis oleks kallim olnud, kui täishinnaga Elisa rääkimata soodukast.

Aga nad võivad oma äriplaani kellelegi teisele selgitada. Ma olin Telia klient alates 2008
Kusjuures mina ei heida midagi Teliale ette, lihtsalt nende äriplaan on ajast ja arust edu neile.

[Etz]

[KillFrenzy]

[a1]

Kui võtta see 19€/kuu teenuse hind.
Uuringu järgi on Eesti maapiirkondades 122990 hoonet kus puudub 100Mbit/s võimalus.
Hinnangu järgi läheks neile võrgu ehitamine maksma 828.000.000 €, ehk 6732 €/per punkt.
Jagades eeltoodud teenusehinnaga, saame tasuvusajaks 30 aastat.

Tundub hea koht kuhu maksumaksja raha kühveldada

Ma nagu mäletaks, et Enefit alustas oma fiibli müüki hinnaga 6 € ?
Tänaseks on see juba 33% otsa saanud.
Nii et tasuvus paraneb

[A.S.]

[londiste]

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120357576/raha-vedeleb-keegi-ei-taha-netiuhenduste-konkurents-eesti-moodi
järgmine nutulugu. mind päris palju häirib see, kuidas muidu nagu targad inimesed kirjutavad aiast ja aiaaugust. eks see eesti telefoni teliaks erastamine ja kõrged jaetarbija hinnad käivad sinna juurde, aga muu lähem jutt on nii segane kui veel olla saab.

oleks juba aeg, et keegi neist kirjutajatest võtaks ette näiteks telia, enefiti, elasa ja muude hulgiteenuste hinnakirju. kellel meil veel oma võrku on, elisal? keegi siin linkis leedu peale, sealne võrk on riigi opereeritav ja hinnad avalikult väljas. võtta mingid stsenaariumid ette - selle turutõrkepiirkondade ja viimase miili raames on mingid standardolukorrad vist juba olemas - ja vaataks kuidas see välja tuleb. kui telia küsib palju raha, siis on nende nina sinna hea sisse susata. kui mitte, siis tuleks üritada aru saada, miks. lisaks on mul kõva kahtlus, et kogu arutelule - kaasa arvatud ttja ja riigi poolt vaadates ning nende survestamiskatsete mõttes - tuleks kasuks probleemi korrektne sõnastus ja edastamine. kui probleem on kanalisatsioon, siis tuleks ka selles suunas nügida, mitte kas ise või telia mahitusel teema umblusse ära ajada.

olles nii mõndagi ttja dokumentidest lugenud, siis nende ettekujutus asjast on palju parem kui meediakajastus seda ette kujutab.

edit:
turutõrkepiirkonnad ja viimane miil ehk need kohad, kus töötavat infrat täna ei ole, on hoopis eraldi teema. saan küll inimlikult aru siin mõnest staarkommenteerijast ja nii mõnestki muust kommenteerijast, et telia võiks kiu koju vedada aga telia on siiski erafirma ning kui sulle pole nad ka aastakümneid tagasi infrat erastamise käigus saanud, siis on neile raske midagi ette heita. selliste klientide jaoks ongi riikliku toetusega (loe: kas eu või eesti riik maksab) programmid - selle tulemusena siis tänases kontekstis ennekõike elasa ja enefit aga vist ka mingid regionaalsemad üritused, mida tihti tehti koos kanalisatsiooni rajamisega.

[margus28]

[londiste]

[Zonerman]

londiste, Kõik algab riigi plaanidest ja soovist. Meil pole lihtsalt valitsustel olnud mingit suurt soovi Eesti kiire interneti kaetavuse ja kättesaadava hinanga lahendust leida.
Pannakse paberile mingi mull jutt kirja, plaanime loodame jne. Nagu ka see tuuleparkide värk. Lihtsalt tuimalt otsustakse väikses ringis ja siis pärast ei suudeta selgitada rahvale, miks nii otsustati kui jutt läheb detailidesse ja hinnale. TTJA on samasugune kasutu institutsioon päriselt seista tarbijate eest ja teha valitsusele jõuliselt kriitikat, kui nad isegi uuriks, miks meil areng seisab.

Loe ja võrdle neid https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/policies/broadband-lithuania https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/policies/broadband-estonia
Eesti eesmärk on mingi 2030 hägune, katame, teeme, planeerime, vaatame, loodame. Leedus on kindlad kriteeriumid:

[londiste]

Zonerman, sumbud natukene palju semantikasse. su enda lingilt:

[margus28]

Pigem 2050: https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Riigikontrolliblogi/tabid/310/ItemId/2464/amid/920/language/et-EE/Default.aspx

[londiste]

[Zonerman]

[RCC]

[BA79]

Kõikide nende tasuvusarvutustega spekuleerimiste ja venitamiste juures on kõige kurvem see, et ei taheta mõista või ignoreeritakse tõsiasja, et mida kaugemale tulevikku sidetaristu uuendamist edasi lükatakse, seda kallimaks see kõik läheb sest trend on ikka sinnapoole, et inflatsioon ja maksupoliitilised otsused tõstavad ehitushinda kunstlikult üles ja see areng paistab minevat üha kiirenevas tempos. Lõpuks ongi nii, et ei saagi midagi ehitada kuna tasuvusaeg on liiga pikk, enne hakkab uuendatud taristu amortiseeruma, kui tasuvusaeg kätte jõuab ja selle pealt mingit kasumit teenida saab.
Lihtne näide on Baltikumiülene projekt nimega RB: Projekti tasuvus peaks viimaste analüüside järgi olema juba nullis, aga projekti ehitusega pole veel täies ulatuses isegi alustatud. Jupikaupa ehitavad ja veeretavad projekti nagu kuuma kartulit käest kätte. Maksumaksja miljardid lähevad korstnasse aga kasu ei mingit.

[Etz]

Härrased, te kipute siin unustama ühte tõsiasja.
Äriettevõtte esmane eesmärk on teenida omanikele, võimalikult suurt kasumit, muud eesmärgid on teisejärgulised.

[Zonerman]

Selleks need Rootsi Telia ja ka Pangad siin ongi. Neil tuleb lasta kasumit teenida, muu pole oluline. Riik peaks kriisikoosoleku kokku kutsuma, hinnad lähevad alla, kasum kukub.

[Prillpapa]

Tulevik 2030 või 2050 hajaasustuse kiire nett on natuke ajas leevenev probleem, kus Eesti elanikkond jätkuvalt väheneb ja toimub linnastumine, kus sealt hajaasustusest kolitakse ära keskustesse, täna peamiselt Tallinn&Harjumaa ja Tartu.
Mis teisalt võib seletada ka jahedust investeerimise vastu kolgastesse, kui tasuvusajad on aastakümneid ja faktid näitavad, et klientide arv ajas väheneb - kes tahaks sellisesse perspektiivi raha matta
Operaatoritel on kasulikum loota, et juba täna ja ka tulevikus kliendid kolivad keskustesse ehk võrku, mitte võrk ei pea kolima üksikute klientide juurde

[Betamax]

[Jerry]

[RCC]

metsaärikatele vastad nii; enne nett, siis mets. nüüd piisab mainida lihtsalt telia, ja ongi kõik

[XeStAiSy]