[RassK]

Ostsin mingi hunniku hiljuti IKEA omi, sigaodavad ja tunduvat töötavat hästi. Hetkel informatiivsed, ilmselt kui mingis tähtsamas flows osaleks, siis vb tõesti mõni ZW sensor.

Sensative strip üksik ka katsetuseks peal, ca 1.5a hiljem väidab, et ta patakas ikka 100%.

[Markos]

Omal Mija (Xiaomi) omad, mis sisult samad, mis Aqara sensor (mitte P2), töötavad ideaalselt, patarei kestab igaviku, väga harvad on juhused, kui ei rakendu või jääb staatus peale, aga see on puhtalt levi küsimus alati olnud. P2 on minu hinnangul liiga suur ja kallis. Ikea oma on odav, aga jälle liiga suur. Aqarad ja Mija on mõnusalt pisikesed.

[avrn]

Keegi siin Domoticz`it ka kasutab/on kasutanud?
Mingeid eeliseid või puudusi võrreldes Home Assistandiga või OpenHabiga?

[Lauri_s]

[mikk36]

On see patarei indikaator üldse realistlik või ükshetk on lihtsalt 100 -> 0 või siis lihtsalt eetrist kadunud, sest patarei tühi?

Küll vähe erinevaid seadmeid endal, kuid Sonoffi ja Aqara põhjal ei usalda neid numbreid üldse. Mõlemad käivad kuid/aastaid sama numbriga ja ükshetk on lihtsalt patarei tühi ja eetrist kadunud.

[RassK]

Seda nagu millegipärast üldse väga paljudel ei saa jah usaldada. Pole veel viitsinud uurida, mis see juurpõhjus seal all on.

[Markos]

Juurpõhjus on mõõtmise metoodikas. Mul näiteks tubade termostaatidel, mis töötavad 2xAA pealt, toimub pinge pealt mõõtmine. Tavalise alkalinega on üsna adekvaatne, alustab 100% pealt ja tiksub kenasti nulli. Aga, kui ma asendasin tavapatakad akudega, siis pinge on 1.2v ja üle 60% sa näitu ei saagi, ka ei jookse see nii sujuvalt enam, lõpus paneb mingi 10% pealt juba pildi tasku. Aqaradega on suur probleem see, et varuks ostetud patakad kipuvad ära aeguma, haigelt kaua peavad vastu.

[RassK]

Vb tõesti riistvara toetab 100% ja 0% aga HA liidestuses rohkem võimalusi, siis näitabki seal ainult 100% koguaeg kuniks ära kooleb.

[mikk36]

Minu näitel on seadmetes kasutusel CR2032 ja CR2450 liitiumpatareid, ei saa ette heita seega, et vale keemia kasutusel.

[RassK]

Mul ka enamasti CR123A, mida vaja vahetada. Ei ole just alternatiivseid valikud.

[Markos]

[kork]

Heips kiire küsimus, et kas Eberle fre-f2a põrandakütte termostaati on võimalik lihtsa vaevaga asendada ilma termoandurit vahetamata sellise vidinaga: link

Tänud ette

[Foxxy]

Eberle andurid vist 33kOhm@25C, hiinakad 10kOhm - kontrolli üle. Ja ampreid tollel kah vähevõitu- 3A...

[degreal]

[enzzz]

Tere, ilmselt naiivne küsimus minu poolt, aga mul on majas igas toas 1 või 2 termostaati seinal, et põrandakütet kontrollida, mis tuleb läbi maasoojuspumba ning mis ma arvan, et tegemist on selle mudeliga:

https://bauhaus.ee/puutetundlik-termostaat-hy03we1w.html#

Probleem on selles, et neil ei ole WiFi supporti. Mul on Home Assistant ja algul ma mõtlesin, et ma ostan lihtsalt mingid teised WiFi liidestusega termostaadid, mida oleks lihtne integreerida Home Assistantiga.

Aga siis ma mõtlesin edasi, et päris lahe oleks kui saaks neile enda UI ehitada. Ning nende funktsionaalsus võiks siis olla ka isegi rohkemat kui lihtsalt termostaadid.

Ehk siis kokkuvõttes ma mõtlesin, et kas oleks neid võimalik asendada millegagi, mis

1. Suudab lokaalselt hostitud veebiäppi avada ja kuvada. See juba avaks kõik võimalused ja oleks lihtsasti kooditav. Ma kardan, et Raspberry PI, isegi Zero ei pruugi ära mahtuda.
2. Puutetundlik LED display, aga samas võtaks koos füüsiliste nuppudega, et vajadusel overrideda.
3. Kõlar ja mikrofon. Ehk, et saan minna selle juurde ja anda häälkäskluseid. Või siis küsimusi küsida.
4. Ideaalis, äkki ma saaks kasutada seda sama temperatuuri sensorit, ja moodulit, mis selle ülemise display küljes on, seal on 4 pinni ning äkki neid on võimaik taaskasutada?

Need vist ongi siiani kõik nõudmised. Ideaalis võiks olla mingi valmislahendus nende võimetega, aga ei ole hetkel näinud.

Kas kellelgi on ideid, kui teostatav selline asi võiks olla ning kui jah siis soovitusi vidinate osas? Kas sellega võivad kaasneda mingid ohud, kui midagi valesti teen ja kuidas seda vältida?

[Prillpapa]

mu meelest hiinamaa expressides on neid wifi ja zigbee termostaate nii elektri, kui vesipõrandakütte tarbeks valida küll. HA liidestust tasub enne valikut kontrollida aga suht enamus zigbee kola tundub olevat otse või väiksema ringiga HA-ga liidestatav.

Hästi ei saa aru, mis probleemi lahendada üritad, enda kogemusest või ka õpitundidest võin öelda, et mõned asjad ei tasu torkimist Sisuliselt kütad end üles kuidas oleks äge telefoni või arvutiekraanilt igast temperatuure jälgida ja sättida aga kui see on valmis ehitatud, ja hulka raha ja vaeva kulutatud - et mida seal vahtida või reguleerida niiväga vaja on.. osa asju unustatki ja mõtled, et lolltermostaat ajas tegelt samahästi asja ära..
Lisaks aja/ehituse/rahakulule on lisandunud selle nutivärginduse haldamise risk, kas ikka elab nt kesksejuhtimise mahakukkumise üle, kas restardi järel kogu kola tuleb nähtavale või avastad x ajal kuidas ühe jubina sensorinäidud on juba mitu nädalat samasugused. Teed seadmele restardi ja näe imet enam ei ole samasugused

Olen ka sellele nutivärgenusele sõrme andnud ja käsi võetakse.. aga aegajalt pean endalt küsima, kas ma mitte elu lihtsamaks/automatiseeritumaks tegemisega tegelikult elu keerulisemaks ei tee

[enzzz]

[RassK]

Mina vaatan neid termostaate pigem teise pilguga. Ise kasutan Heatit Z-TRM3, ekraanil ainult temp ise ja funktsioonideks pm ainult set temp. Lokaalses mõttes võimalikult loll ja vastupidav, võttes enda kanda ainult backup rolli kui juhtkeskusega midagi juhtuma peaks. Sisuliselt üks vähim näpitavaid nutividinaid üldse terves süsteemis. Ja teisest küljest, miks peakski seda üldse näppima kui juhtkeskus on elus. Selleks ajaks kui su manuaalselt soovitud temp kohale jõuab oled juba ammu läinud või on isegi uus päev kohal.

lisa note: text to speech jaoks kasutaks ise vähe võimekamaid seadmeid (microphone arrays, active noise cancellation jms), et sellest funktsioonist midagi kasu oleks ja närve säilitaks. Ma ei ole kindel, et sinna väikesesse auku midagi sedavõrd head leiaks.

[enzzz]

Eks ma algul nagunii vahetaks ainult ühe nendest välja ja siis vaataks edasi, kuidas meeldib, alati on võimalik tagasi vahetada.

> text to speech jaoks kasutaks ise vähe võimekamaid seadmeid

Mõtlesin, et processimise jaoks on eraldi tsentraalne server. Võimekusega siis ka vastavalt nõrgemaid LLMe jooksutama. Teatud asjade osas võib olla OpenAI või Claude'i APIsi, aga kõike ei tahaks küll sinna saata.

Aga ma tahan jällegi mõtelda edasi selles võtmes, et need võiks olla lihtsalt mini-tabletid, mis olukorra sunnil on ühendatud ka vajalikuga, et seda termostaati päriselt asendada. Sest kui muidu tahta, et oleks häälkäsklused kuskil ja, et need igast toast töötaksid - või mingid teated igast toast töötaksid siis see tundub päris mugav ja palju võimalusi andev.

[RassK]

[enzzz]

Sõltub ka kaugusest? Nende puhul mõtleks, et see oleks umbes selline, et lähed 50cm kaugusele vaatad ja räägid. Aga ilma testimata, ma ei oska isegi spekuleerida, et kuidas see toimiks. Aga ma tahan vähemalt korra proovida midagi, ja näha mis välja tuleb. Aga eks teoorias seda ma võiks algul eraldi vidinaga ka proovida, ma ei pea seda kohe seina sisse panema ja termostaadina tööle saama.

Edit:
Ilmselt see ei mahuks sinna, aga ma saan enne mingisuguse WiFiga termostaadi osta ja samas panen lähedusse midagi https://www.raspberrypi.com/products/raspberry-pi-touch-display/ taolist istuma koos hea mikrofoni ja kõlariga. Kui see piisavalt hästi toimib siis võib kaaluda, et kas midagi päriselt saaks sisse mahutada.

[RassK]

[enzzz]

Ma lugesin veidi ajalugu ja saan aru, et see display on sul seinal? Ja võtab elektrit ka kuskilt otse seinast?

Ma pole varasemalt väga midagi teinud füüsilist seoses remondi või elektriga, nii et ei tea kui hästi tajun võimalusi. Seetõttu tundus ka lihtsam kasutada olemasolevaid auke. Et mul siin praegu palju õppida seoses maja asjadega.

Et sellist lahendust teha, et saaks suvalisest kohast seinast võtta, siis ma peaksin kindlasti seda elektrikul laskma teha?

Sest ma tahtsin algul automatiseeritud kardinaid, mille ma otsustasin esialgu mitte võtta, kuna konsultatsiooni käigus arvati, et ei ole väga lihtne jõudlust neile saada.

[RassK]

[enzzz]

Ilmselt pean enne kuskilt õppima midagi kui seina või elektrit hakkan puutuma. Teine probleem, ma arvan, et mul ei ole nii head ühte läbisõidu kohta ning samuti sarnast setupi. Mulle hetkel ikkagi arvestades olemasolevaid termostaadipaigutusi tundub see mõte, et neid saaks kergesti muu otstarbe jaoks kasutada üsna mugava variandina.

Edit:

Kui osta nt
https://www.oomipood.ee/et/product/seina_termostaat_nc_3a_avatto_wt100_wifi_zigbee_tuya_valge?product_id=1180270
või
https://www.oomipood.ee/product/poranda_termostaat_wifi_emos_gosmart_tuya

Kas need peaksid toimima ka olemasolevate sensoritega või peaks need ka välja vahetama?

Ehk, et kas piisab sellest kui ma lihtsalt display/computing osa välja vahetan?

Edit 2:

Sain juba vastuse, et pean ikka rohkem välja võtma, kuna need signaalid ei pruugi sobituda erinevate toodete vahel.

[kork]

[RassK]

Toote manual vaja lahti võtta, seal on kirjas, millised andurid sobivad. Kui põrandas on olev andur klapib manualis mainituga, siis sobib.
Mõned söövad ainult kindlat andurit, teiste puhul laseb seade valida mitmete erinevate vahel.

Vesipõrandakütte puhul veel lisaks vaatad, et aktuaatorid oleks õiget pidi. NC vs NO. Täpselt sama lugu nagu anduritega, mõni seade laseb vahetada, mõni on fikseeritud.

Igal juhul kõikide manualis on see tähtis info kirjas.

[degreal]

Ise vahetasin ühe lolltermostaadi targa vastu, et ta 500MWh/€ hinna ajal paar tundi põrandakütmist vahele jätaks

[Markos]

[Prillpapa]

Kui tegu puhtal elektril põrandaküttega, miks mitte vältida elektrihinna tiputunde.
Kohati eriti selle nutiarenduste puhul kohtab hullu eeldust, kuidas kodus-eluruumides tuleb taotleda laboritingimusi, temperatuur peab komakohaga täpne olema, kui õhukvaliteet langeb tuleb koheselt ventileerida jne.
Ma ei tea, elus elanud eri kohtades ka ahjuküttega kodus, kus hommikul oli 15-17C ja kütmise järgselt 27C - sai elatud. Inimene pidada olema üks kohanemisvõimelisemaid liike ja kui keegi on nõus oma kodus elektrikulude piiramisel kannatama nt 1-3C temperatuurikõikumisi - see ei tohiks olla katastroof ega eluvõimalusi kahandav.

Börsielektri jälgides kohtab ka erinevaid loogikaid, mida inimesed enda tarbimisharjumustega kohandavad:
- võtta maksimum odavamatest tundidest
- vältida ööpäeva kõige kallimaid tunde
- tarbijad lülitada tööle kui elekter on ööpärva keskmisest madalam ja välja siis kui keskmisest kõrgem
- ju veel variante

Osa variante võivad olla ka tunnetuslikud nö klaas pooltäis vs pooltühi vaidlus.

[netmaster]

[Markos]

[-vodafone-]

Markos, mis Sinu parim lahendus on, mida kasutad (kütteloogika)?

[Markos]

[-vodafone-]

Markos, Kui odavad tunnid satuvad täna Teisipäev 15:00-23:59 ja järgmisel päeval kolmapäev 00:00-07:00 ning ülejärgmisel uuesti neljapäev 15:00-23:59 siis ka ei ole ideaalne ju? Kütteta periood on sel juhul kolmapäev 07:00 kuni neljapäev 15:00, mis teeb 32h ilma kütteta.

[Markos]

[netmaster]

[-vodafone-]

Markos, nõus. Ammutan lihtsalt datat, et teiste kogemuste ja teadmiste pealt optimeerida ka enda lahendust.
Varem ka kirjutanud, et ise kasutan pmst teie 2 (kui nii võib ülal olnud väitluse pealt öelda ) hübriidi - cutin nii tippe kui ka low8h (or < targeti kwh/c) "kütan ette". Aga nagu ka mainisid, päris ideaalset ei ole ja ei ole ka see.

[Prillpapa]

Küttejuhtimise teemal ei saagi ühtset kõigile sobivat lahendust olla, sest eeldused võivad olla hoonetel erinevad, täpsemalt soojakadu ja küttevõimsus.
Markos-e, varasematest postitustest on jäänud mulje ja järeldus, et tema soojuspump on dimensioneeritud suht piiri peale, kus pakaseliste ilmadega peab pump enamus tundidest ööpäevas kütma ja päris pakasega 24h järjest ja isegi siis pakase jätkudes elamine tasapisi jahtub ehk pump ei suuda tegelikult elamist ära kütta - viide kergele kütteseadme aladimensioneeritusele.
Sellises olukorras on Markos-e argumendid pädevad, kus börsielektriga mänguruum kahaneb olematuks, isegi kui kõrgetel tundidel elektrit säästa, peab pärast topelt pikalt pingutama, et soovitud temperatuuri saada. Kui me väga pikalt ette ei tea, ei temperatuure ega ka börsihinda, on säästva graafiku saavutamine keeruline ja teatud piirist võimatu.

See aga ei tähenda, et mõnes teises elamises, kus hoone on soojapidavam, pump pigem üle dimensioneeritud, ei võiks samades oludes (ilma temp, börsihind) enam mänguruumi olla ja seeläbi säästu välja pigistada.
Rääkimata sellest, kus inimeste temperatuuritaluvus&harjumus on erinevad, nt mul naine tunneb kohe ära pistab virisema, kui elamises alla 22C läheb, samas ämma-äia elamises 19C tavapärane, külas käies varbad külmetavad, aga nemad ei kurda..
Foorumites-kommentaariumites sama jama, kus osa rahvast kootud vesti ja soojade sussidega elu aeg läbi ajanud ja üle 20C on juba saun, teised vinguvad, kui automaatika ei suuda ühtlaselt 24C hoida ja vaja uus maja vist ehitada

[jägaja]

Prillpapa,

[RassK]

Ma ei näe küll selles ühtses juhtimises probleemi. Lihtsalt sisendid ja target on erinev. Samamoodi selle pumba võimsus on sisend (kas lased 1h 10kW või 2h 6kW). Inerts on samamoodi sisend. Lõppudelõpuks ei saa su valemisse tulla 1 konstant vaid on vaja teha terve mudel. Ehk siis lahendad sama probleemi, mis ala Themo.... kui tahta kõige efektiivsemat.

Mida suurem on inerts, seda rohkem vaja parameetreid ette ennustada. Ehk siis lõpuks ei päde ka välistemp vaid vaja on lisaks välistempi ennustust (eriti kiirete tõusude ja languste puhul). Palju õnne kui tarbevesi on ka taga, siis hakkad ka selle kasutust ennustama (või 4. pesija ootab homset päeva kui külma ei taha).

Lõpuks mida rohkem neid parameetreid ära kasutad, seda efektiivsemaks saad. Samamoodi vastupidi. Võtad kalli nutika termostaadi, cutid ainult peake maha, siis jumal teab, mis aastal selle tagasi teenid.

[netmaster]

Kuna börsihinna tekkemehhanismi on sisse kirjutatud pigem kõrged tipud, mitte sügavad lohud, siis ma väidan endiselt, et tippude mahalõikamine on kõige lihtsam ja efektiivsem viis.
On pigem kahtlane, kui palju igasugune ilmaennustuste ja eiteamis parameetrite arvestamine juurde annab. Kuna reaalset kokkuhoidu on praktiliselt võimatu arvutada, siis vabalt võib olla, et kogu selle võimlemise peale jääb kuu lõpuks ainult 3€ rohkem kätte.
Samas, kuna tippude nüsimine erilisi ebamugavusi ei tekita ja midagi ei maksa, siis las ta olla. Natuke ikka kokku hoiab.

[RassK]

[bladerunner]

Süsteemi peaks nii seadistama, et sundida pump vahetult enne tiputunde tööle. Kasvõi tunniks. Et ei tekiks olukorda, kus vahetult enne või peale tiputunni algust tekib soojavajadus kuna elamine on eelnevad tunnid tasakesi jahtunud.
Lihtsaim viis selleks on lihtsalt ajamid jõuga avanema sundida (kel on süsteemis ajamid) või siis tõsta soovitavat temperatuuri (nagu Markos teeb).
Osadel pumpadel on "jõuga" tööleminekuks ka vastavad juhtsignaalid.

[Markos]

Ma lisan graafiku, kuidas TÄPSELT odavate tundide järgi küttesüsteemi juhtimine energiatarbes välja näeb. Tippude lõikumisega saavutad mingil moel parema efektiivsuse, kui see ? Tahaks näha. Võrdle seda palun 8 nov börsihinna graafikuga.

[netmaster]

[Markos]

[netmaster]

[Markos]

[netmaster]