praegune kellaaeg 27.06.2026 10:15:37
|
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
Level
HV veteran
liitunud: 06.03.2003
|
15.10.2024 22:40:11
|
|
|
Vaatasin sama ektaani ka. Tegelikult sala lootsin , et keegi ehk leidnud mingi s9dsa lahenduse et kuvada selle sensori https://a.aliexpress.com/_EIr82r3
pilti mingile ekraanile. Siis saaks temepratuuri tõusul ka vajadusel külma vett peale lasta vms
_________________ www.ohutuspartner.ee Teie partner ohutusalal |
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
15.10.2024 22:56:03
|
|
|
| Kellel veel HA nordpooli integratsioon peale eilset supervisori upgradet puruks läks ? Hommikul ärkasin tuba külm, ehk siis öised soodustunnid kõik puhta kasutamata. Reload ei aidanud ja krt kogu core restarimine oli ka üsna vaevaline, mingi 5 min jooksis täielikult käima peale seda ja kasu polnud ka sellest. Eile väljatulnud reliis parandas probleemi, aga seetõttu ma neid customeid ja hacsi ei armasta ka, kunagi ei tea, mis jälle puruks läheb peale järgmist core reliisi. Vennad võiksid vähe hoogu maha võtta, viimasel ajal näikse kvaliteet kannatavat.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
netmaster
HV kasutaja

liitunud: 21.08.2004
|
16.10.2024 00:37:09
|
|
|
Tegin ka millalgi uuendused ära ja midagi ei läinud katki. Ainult hinnagraafikul on millegipärast tund puudu vahelt.
Just selliste potensiaalsete jamade pärast juhibki mul pumpa tegelikult teine VM, mille “integratsiooni” kirjutasin ise.
HA Nordpool on lihtsalt informatiivne.
Ma olen neid uuendusi ikka üsna agaralt teinud ja paari aasta jooksul ei ole kordagi midagi katki läinud.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
filx
HV kasutaja

liitunud: 12.09.2006
|
16.10.2024 01:41:13
|
|
|
Õnneks ei läinud seekord. Vedas vist sellega kuidas update'd hakkasid tulema ja kuna kohe ei kiirustanud siis vist äkki jõudsid lõpuks ennast õiges järjekorras sättida. Sain oma õppetunni paar kuud tagasi kui HA iga kuine update keeras MariaDB integratsiooni ja sellega kogu süsteemi . Arendustüskkel on neil stiilis move fast, break everything. Long term support puudub. Tore näha uusi vidinaid aga kodujuhtimisel võiks stabiilsust eeldada. Mu kokkuvõtte enne iga uuendust tegema minnes - võta mõned tunnid aega jauramiseks enne kui klikid. Hetkel tundub iga kuu teise poolde ootamine enne kui uuendada.
| Markos kirjutas: |
| Kellel veel HA nordpooli integratsioon peale eilset supervisori upgradet puruks läks ? Hommikul ärkasin tuba külm, ehk siis öised soodustunnid kõik puhta kasutamata. Reload ei aidanud ja krt kogu core restarimine oli ka üsna vaevaline, mingi 5 min jooksis täielikult käima peale seda ja kasu polnud ka sellest. Eile väljatulnud reliis parandas probleemi, aga seetõttu ma neid customeid ja hacsi ei armasta ka, kunagi ei tea, mis jälle puruks läheb peale järgmist core reliisi. Vennad võiksid vähe hoogu maha võtta, viimasel ajal näikse kvaliteet kannatavat. |
|
|
| tagasi üles |
|
 |
RassK
HV Guru

liitunud: 17.01.2007
|
16.10.2024 02:02:25
|
|
|
Vaatasin ka, et Nordpooli info on kadunud. Tundub, et entity ka õhku lendanud, pole veel fixida jõudnud.
Õnneks mul vastupidi loogika, et kui hind liiga kallis, siis piirab ventilatsiooni elektrikasutust.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
16.10.2024 10:47:05
|
|
|
| RassK kirjutas: |
Vaatasin ka, et Nordpooli info on kadunud. Tundub, et entity ka õhku lendanud, pole veel fixida jõudnud.
Õnneks mul vastupidi loogika, et kui hind liiga kallis, siis piirab ventilatsiooni elektrikasutust. |
Fix on delete, rm -rf ja uus asemele. Kui ainult failid üle kirjutad, siis tekib kaks entity't, üks on kättesaamatu ja kustutada pole ka võimalik. Pmst kogu integratsioon nullist peale.
| tsitaat: |
kui HA iga kuine update keeras MariaDB integratsiooni ja sellega kogu süsteemi kopp.gif. Arendustüskkel on neil stiilis move fast, break everything. Long term support puudub. Tore näha uusi vidinaid aga kodujuhtimisel võiks stabiilsust eeldada. Mu kokkuvõtte enne iga uuendust tegema minnes - võta mõned tunnid aega jauramiseks enne kui klikid. Hetkel tundub iga kuu teise poolde ootamine enne kui uuendada.
|
Iganädalane ikka Aga näit supervisoriga on see jama, et see installib ennast tihti ise. Muidu on changelog ikka kohustuslik lugemine enne iga updatet ja backupid söögi alla ja peale.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
RassK
HV Guru

liitunud: 17.01.2007
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
16.10.2024 13:12:31
|
|
|
Oolraido, tundub, et polnudki supervisor süüdi, lihtsalt kokkusattumus, Homey heating controlleri app lõpetas ka töö, ehk siis np api teema ikkagi. See, et tootjad ja andmeallikad oma apisid krt koguaeg muudavad, on nagu mingi haigus. NP ise võiks ikka huvitatud olla, et api oleks kättesaadav, sest nii saab teatud hetkeni tegelt ka bilanssi tasakaalustada. Kui kõik hakkavad automaatikat kasutama, siis muidugi lendab kogu loogika vastu taevaast.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
RassK
HV Guru

liitunud: 17.01.2007
|
16.10.2024 14:14:47
|
|
|
| Muutused on ajas vältimatud aga küsimus on pigem kuidas seda tehakse. Saab määrata schemale fix versioonid ning tollele LTS ja mõningal juhul teha schema translate aga kui süsteem on 1 suur käkerdis, siis ilmselt ei skaleeru see hästi ja kulu oleks liiga suur.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
bladerunner
HV Guru
liitunud: 17.01.2002
|
16.10.2024 14:17:29
|
|
|
Sestap ongi sellise koha peal mõistlik omale andmed kohale tirida ning küttegraafik genereerida põhjale, kus algselt on kõik tunnid lubatud. Kui andmeid mingiks kellaajaks pole, annad alerti.
Lisaks tuleb luua ka UI küttegraafiku käsitsi sisestamiseks, ehk vajadusel toksid või ise need omale baasi.
_________________ Experience is what you get when you don't get what you want. |
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
16.10.2024 15:04:41
|
|
|
| bladerunner kirjutas: |
Sestap ongi sellise koha peal mõistlik omale andmed kohale tirida ning küttegraafik genereerida põhjale, kus algselt on kõik tunnid lubatud. Kui andmeid mingiks kellaajaks pole, annad alerti.
Lisaks tuleb luua ka UI küttegraafiku käsitsi sisestamiseks, ehk vajadusel toksid või ise need omale baasi. |
Ilmselt sa said valesti aru, kuidas süsteem toimib. Ei tähenda, et börsiinfo puudumisel küte välja lüllitatakse, lihtsalt on see alumine välja mõõdetud temp, mida siis hakatakse hoidma. Minul on see seatud 22-22,5 kraadi peale olenevalt ruumist, ja odavate tundide oma on 1 kraad kõrgem. Põhimõtteliselt saab juhtuda vaid kaks stsenaariumit. Asi jääb 22,5 kraadi peale ja börsiinfo puudumisel hakkab kontuur vastavalt hüstereesile iga 0.2 kraadi languse korral konkreetses ruumis tööle. Kuna see toob kaasa ka pumba aktiveerumise, siis sõltumata sellest, kas elekter maksab hetkel 0 senti või 30 senti, võib saada jackpoti ja tarbida energiat vaid 30 sendiga, nii see värk töötaks, kui laseks vabakäigule. Teine variant on siis 23.5 kraadi juures, kui ta sinna kinni jääb, on toas lihtsalt kraadi võrra soojem, aga rahakulu on ikka samasugune random. Mul on iseenesest kõik stsenaariumid eraldi nuppude alla toodud, nii börs, fix, kui ka gaas, aga alumise piiri pul ei päästa sind mitte ükski reziim jooksvalt tuleb ikka loss sisse võtta.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
netmaster
HV kasutaja

liitunud: 21.08.2004
|
17.10.2024 00:40:17
|
|
|
Lugesin Markose jutu mitu korda läbi ja ikka ei suuda mõista, mis sellise poole kraadiga mängimise mõte on? Isegi väga suure börsihinna kõikumise juures on võit sel juhul marginaalne. Elektrikulu vahe 1 kraadise toatemperatuuri erinevuse juures on ju praktiliselt olematu. Veel olematum on raha kokkuhoid, mis tekib sealjuures börsihinnaga mängides. Või saan ma millestki valesti aru.
Mina näiteks keelan pumbal iga päev kuue kõige kallima tunni jooksul käivituda. Mida kallimad on kõige kallimad tunnid, seda suurem on kokkuhoid. Lisaks erijuhud, kui ööpäevas on tunde kus elekter on kallim kui 500€/MWh. Sellisel juhul keelatakse need tunnid kohe ja otsitakse neile veel lisaks 6 kallimat tundi. Jah, võiks pumba lubada ka ainult kõige odavamatel tundidel, kuid see läheks vast liiga ekstreemseks.
Tegin ka oma programmid ringi, ning võtsin börsiinfo nüüd hoopis Enefitist csv failina. Palju lihtsam ja ei pea selle Nordpooliga jändama.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
LeneLowcut
HV kasutaja
liitunud: 19.07.2014
|
17.10.2024 01:27:00
|
|
|
Ma juhuslikult eile õhtul otsustasin oma NordPooli odava tunni tagaajamise uuesti maast üles ehitada. Eelmine vaatas ainult tuleviku poole, kas äkki paistab odavam tund kuskilt. Nüüd siis valin hoopis mitu tundi tahan tarbijatel ööpäevas toimetada ja HA paneb tunnid ritta alates kõige odavamast. Isegi öist ja päevast võrgutasu arvestab, kuna plaan kunagi täpset rahakulu per kärss ka arvutama asi panna.
Aga samamoodi kõige kallimad hinnad ritta panna tundub ka vahva mõte, kuigi endal soojuspumpa pole. Siiani pole NordPooli integratsiooni vastu pretensioone olnd, aga alles tegin pisikese skripti serverile, mis vaatab Enefiti APIst hetkehinda. See CSV faili idee kui bäck-up tasub täitsa kaalumist.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
17.10.2024 09:56:22
|
|
|
| netmaster kirjutas: |
Lugesin Markose jutu mitu korda läbi ja ikka ei suuda mõista, mis sellise poole kraadiga mängimise mõte on? Isegi väga suure börsihinna kõikumise juures on võit sel juhul marginaalne. Elektrikulu vahe 1 kraadise toatemperatuuri erinevuse juures on ju praktiliselt olematu. Veel olematum on raha kokkuhoid, mis tekib sealjuures börsihinnaga mängides. Või saan ma millestki valesti aru.
Mina näiteks keelan pumbal iga päev kuue kõige kallima tunni jooksul käivituda. Mida kallimad on kõige kallimad tunnid, seda suurem on kokkuhoid. Lisaks erijuhud, kui ööpäevas on tunde kus elekter on kallim kui 500€/MWh. Sellisel juhul keelatakse need tunnid kohe ja otsitakse neile veel lisaks 6 kallimat tundi. Jah, võiks pumba lubada ka ainult kõige odavamatel tundidel, kuid see läheks vast liiga ekstreemseks.
Tegin ka oma programmid ringi, ning võtsin börsiinfo nüüd hoopis Enefitist csv failina. Palju lihtsam ja ei pea selle Nordpooliga jändama. |
Kraadiga ja mõte on selles, et odavatel tundidel kütab ja muul ajal puhkab. Põrand on nagu aku. Intertsi on piisavalt, et olenevalt välisõhu temperaturist veab enamasti järgmise perioodi alguseni välja. Pumpa ma üldse ei näpigi, kõik käib kontuuride pealt.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
bladerunner
HV Guru
liitunud: 17.01.2002
|
17.10.2024 10:12:43
|
|
|
netmaster, seda ohtu pole, et 6+ kallimat tundi talvel järjest satuvad ning elamine jahtuma hakkab?
Ma enda järgi vaatasin, et suure külmaga ~4h kannatab pumpa väljas hoida, vastasel korral võtab põranda uuesti ülesse kütmine liialt kaua aega.
6h on juba selline ajavahe kus harjumuspäraselt t-särgiga toas olles hakkab kergelt kõhe ja tahaks midagi peale võtta.
Lisaks 2. korrusel on mul radiaatorid ning seal inerts puudub.
Ehk see lahendus mis sobib ühes kohas ei pruugi teistele sugugi parim olla.
_________________ Experience is what you get when you don't get what you want. |
|
| tagasi üles |
|
 |
netmaster
HV kasutaja

liitunud: 21.08.2004
|
17.10.2024 11:08:54
|
|
|
| tsitaat: |
| ja odavate tundide oma on 1 kraad kõrgem |
| tsitaat: |
| Kraadiga ja mõte on selles, et odavatel tundidel kütab ja muul ajal puhkab. |
ma saan su jutust aru, et sa kütad koguaeg, lihtsalt odavamatel tundidel 1 kraadi võrra soojemaks?
Või on see 1 kraadi jutt ainult nende harvade juhtude kohta kui börsiinfot ei ole ja niiöelda "mitteodavatel" tundidel on kontuuride kraanid ikkagi päris kinni?
Selline kontuuride kaudu pumba juhtimine on pigem kahtlane. Kui tarbe- või kontuuride vesi kuskil paagis liiga maha jahtub (sest on suletud kraanide tõttu põrnda inertsist ära lõigatud), siis võib pump ka kõige kallima tunni täislaksuga kütta, mis sellest, et kontuurid kinni on ja kellelgi ei ole sooja vett sel hetkel vaja. Iseasi muidugi, kui tihti seda tegelikult juhtub.
| bladerunner kirjutas: |
netmaster, seda ohtu pole, et 6+ kallimat tundi talvel järjest satuvad ning elamine jahtuma hakkab?
|
sella aasta jaanuaris, kui elekter oli mingitel päevadel ülemõistuse kallis (2000€/MWh vms.), ma lülitasin pumba käsitsi välja. Pärast unustasin tagasi panna ja kuskil kolmanda päeva hommikul hakkasin aru saama, et tuba on kuidagi jahe. Ühe ööpäevaga ei juhtu kindlasti midagi. Põrandates on 22 tonni betooni. 0 kraadise välistemperatuuri juures kütab pump ööpäevas 1-2 korda kokku kuni 40 minutit. See, kui seal kuskil on kuuetunnine paus ei muuda midagi. Oluline on see, et tal ei tekiks ideed just kõige kallimatel tundidel kütma hakata. Tarbevee küte sõtub sellest palju tarbitakse, kuid ma eelistaks et ta ei kütaks seda ka kallitel tundidel. Pole erilist vahet, kas vesi on 50 kraadi või 43 kraadi. Vanni mul õnneks (veel) ei ole ja mahuti on 280 liitrit, mis pakub piisavat inertsi.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
17.10.2024 12:29:28
|
|
|
| tsitaat: |
ma saan su jutust aru, et sa kütad koguaeg, lihtsalt odavamatel tundidel 1 kraadi võrra soojemaks?
Või on see 1 kraadi jutt ainult nende harvade juhtude kohta kui börsiinfot ei ole ja niiöelda "mitteodavatel" tundidel on kontuuride kraanid ikkagi päris kinni?
Selline kontuuride kaudu pumba juhtimine on pigem kahtlane. Kui tarbe- või kontuuride vesi kuskil paagis liiga maha jahtub (sest on suletud kraanide tõttu põrnda inertsist ära lõigatud), siis võib pump ka kõige kallima tunni täislaksuga kütta, mis sellest, et kontuurid kinni on ja kellelgi ei ole sooja vett sel hetkel vaja. Iseasi muidugi, kui tihti seda tegelikult juhtub.
|
Ei küte koguaeg, sest, kui õhutemperatuur on kõrgem selllest, mis termostaadil seatud, on küttekontuur suletud, energiat ei kulu ja pump seisab. Alles siis, kui temp langeb soovtemperatuurist 0.2 kraadi allapoole, läheb kontuur lahti, täiesti tavaline süsteem. Temperatuuri tõstmine odavatel tundidel tähendab nö ettekütmist ja selline 23.5 -> 22,5 jahtumine võtab piisaavalt kaua et kalllid tunnid ületada. Mul on see süsteem kasutusel juba 3a, käib kui kellavärk ja mingit akupaaki mul ka ei ole, kõik läheb otse põrandasse. Energiakulu graafikult näeb väga hästi, kui ideaalselt see süsteem töötab, lausa lust vaadata kohe.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
bladerunner
HV Guru
liitunud: 17.01.2002
|
17.10.2024 12:36:35
|
|
|
Ja mida sa 2. korrusel teed kus sul radiaatorid minu mäletamist mööda olid? Neis pole ju mingit erilist akumulatsiooni ega inertsi. Kütad ka kallitel tundidel kui temp alla kukub?
Minul igatahes kui -10'C või külmem väljas, siis kui 6h kütet väljas hoida kukub temp mingi kraad-poolteist ja see on juba piisavalt ebamugav. st. enam paljajalu ja t-särgiga toas ringi ei käi. Eriti elutoas kus 1/3 on aknad. Tuleb sokke-susse-pusa kasutada.
_________________ Experience is what you get when you don't get what you want. |
|
| tagasi üles |
|
 |
RassK
HV Guru

liitunud: 17.01.2007
|
17.10.2024 12:53:21
|
|
|
Maja põrandad ilmselt on vähe rohkem betooni täis. Korteri puhul ilmselt paneelil väga paksu kihti pole. Panen siia oma vesipõrandakütte kaugkeskkütte baasil näiteks:
Pildilt on näha ka selgelt, miks ma rääkisin, et ka vesipõrandaküttega võiks põrandas andur olla kui suntvent on õigesti kasutusel. Praegu on veel eriti hektiline kuna sundvendi küte on kinni veel ja piisab täiesti heitõhu soojustagastusest.
Niikaua kuni sundvend ei puhu stabiilset tempi (talvel alles), siis on suht võimatu aru saada, mida põrand teeb.
Spoiler 
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
17.10.2024 13:15:57
|
|
|
| bladerunner kirjutas: |
Ja mida sa 2. korrusel teed kus sul radiaatorid minu mäletamist mööda olid? Neis pole ju mingit erilist akumulatsiooni ega inertsi. Kütad ka kallitel tundidel kui temp alla kukub?
Minul igatahes kui -10'C või külmem väljas, siis kui 6h kütet väljas hoida kukub temp mingi kraad-poolteist ja see on juba piisavalt ebamugav. st. enam paljajalu ja t-särgiga toas ringi ei käi. Eriti elutoas kus 1/3 on aknad. Tuleb sokke-susse-pusa kasutada. |
Radikad jooksevad niisama, seal pole inertsi ja pole mõtet ka juhtida midagil, va see, et ööseks lasen kaks kraadi alla, esiteks on jahedamas parem magada, teiseks, siis jagub põrandasse rohkem energiat. Radikate energiatarve on mingi 1kw keskmiselt kolme radika peale. Radikate probleem on külmade ilmade puhul pigem see, et kui soojuspump enam 35-40 kraadi teha ei jaksa sinna, siis kipub jahedaks minema. Nüüd panen gaasi peale, kui pump enam lüüa ei jaksa.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
netmaster
HV kasutaja

liitunud: 21.08.2004
|
17.10.2024 13:45:22
|
|
|
| tsitaat: |
| küttekontuur suletud, energiat ei kulu ja pump seisab |
Kuidas ei kulu? Pump ju jahtub ja tahab ennast aegajalt kütta.
Pumpa tegelikult ei huvita, milline on su toa- või kontuuride temperatuur, ning kas kontuurid on kinni või lahti. Pump saab mõõta ainult temast läbi käiva küttevee temperatuuri seda vajadusel suurendades. Kui kontuurid on suletud ja vesi ei ringle, siis pumba sees ja ühendustorudes olev väike kogus vett ju jahtub ilma akupaagita üsna kiiresti. Mis saab kui pump otsustab end üles kütta just kõige kallimal ajal? Jah, selline kütmine ei võta kuigi palju energiat (eriti kui akupaak puudub), aga siiski. Peamine põhjus, miks kasutatakse akupaaki ongi ju selles, et pumbas olev vesi kinniste kontuuridega liiga kiiresti ei jahtuks ja ta ennast pidevalt sisse-välja ei klõpsiks. Sinu puhul saab ta seda teha lisaks kõigele veel täiesti ebasobival ajal. Selleks, et see asi saaks toimida nii nagu sa kirjeldad, peab pumba enda sees olema märkimisväärne kogus vett (sisemine akupaak) või pumba ümber mingi ulmeline isolatsioonimaterjal, mis takistab pumbas oleva vedeliku jahtumist mitmete tundide jooksul. On vist olemas ka mingisugused väiksemad soojuspumbad, mis sisseehitaud ringluspumba kaudu saavad aru, kui kontuurid on suletud ja sel ajal ignoreerivad veetemperatuuri.
Ikkagi, ma ei suuda leida ühtegi põhjendust, miks peaks pumpa üldse niimoodi kaudselt juhtima, selle asemel et talle öelda, et paegu kalli elektriga lihtsalt ei küta ja kogu lugu. Vahet pole, mis temperatuurid kuskil on. Iseasi muidugi kui pumbal selline võimalus puudub.
Kui sa ise rahul oled, siis on muidugi tore.
viimati muutis netmaster 17.10.2024 13:50:55, muudetud 1 kord |
|
| tagasi üles |
|
 |
-vodafone-
HV Guru

liitunud: 26.04.2005
|
17.10.2024 13:48:41
|
|
|
Minul täpselt sama loogika kasutusel nagu netmaster. Eks iga maja on erinev aga seda "kiiret" jahtumise teemat endal õnneks ei ole- testisin eelmise talve kõige krõbedama külmaga, kus elektrihind oli ka ulmeline ning tõmbasin maja kütte välja kuniks 24* pealt jahtus toa temp 20* peale. Kulus 36h
Inerts aga on nii suur, et 20* pealt pump sisse lülitades jäi alles 18.2*C peal temp langus seisma ning hakkas vaikselt tõusma. Üles kütmise energiahulk oli suur aga eks see oli ka äärmuslik testi enda südamerahuks, et kui pika elektrikatkestuse üle elaks, enne kui peaks mingi 3F geneka laenutama.
Aga jah, loogika minul ka see, et TOP6 tundide ajal võtab pumba tagant. LOW6 tundideda ajal tõstab offseti +5 ja ülejäänud 12h majandab pump ise.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
17.10.2024 14:37:33
|
|
|
| tsitaat: |
| Pumpa tegelikult ei huvita, milline on su toa- või kontuuride temperatuur, ning kas kontuurid on kinni või lahti. Pump saab mõõta ainult temast läbi käiva küttevee temperatuuri seda vajadusel suurendades. Kui kontuurid on suletud ja vesi ei ringle, siis pumba sees ja ühendustorudes olev väike kogus vett ju jahtub ilma akupaagita üsna kiiresti. Mis saab kui pump otsustab end üles kütta just kõige kallimal ajal? Jah, selline kütmine ei võta kuigi palju energiat (eriti kui akupaak puudub), aga siiski. Peamine põhjus, miks kasutatakse akupaaki ongi ju selles, et pumbas olev vesi kinniste kontuuridega liiga kiiresti ei jahtuks ja ta ennast pidevalt sisse-välja ei klõpsiks. Sinu puhul saab ta seda teha lisaks kõigele veel täiesti ebasobival ajal. Selleks, et see asi saaks toimida nii nagu sa kirjeldad, peab pumba enda sees olema märkimisväärne kogus vett (sisemine akupaak) või pumba ümber mingi ulmeline isolatsioonimaterjal, mis takistab pumbas oleva vedeliku jahtumist mitmete tundide jooksul. On vist olemas ka mingisugused väiksemad soojuspumbad, mis sisseehitaud ringluspumba kaudu saavad aru, kui kontuurid on suletud ja sel ajal ignoreerivad veetemperatuuri. |
Oled kursis äkki, et on erinevaid ringlusskeeme ? Mul on selline väikese ja suure ringi süsteem, kus soojuspumba sisend ja väljund on põhimõtteliselt omavahel koos ja seal vahel ei ole mitte mingisuguseid klappe. Selle ringi osa on ka põrandalkütte kollektor ja radiaatorid. Pumba sisemine ringluspump ajab selle ringi peal vett ringi, ja sealt saavad oma ringluse ka radiaatorid. Põrandakütte kollektorite sisend ja väljund on omavahel eraldi pumpa pidi koos. Kui ringiklapid on kinni, siis vesi väikese ringi pealt kontuuridesse ei lahku vaid voolab ringiratast nagu auto plokikaane jahutus läbi soojuspumba. Kuna pump jälgib just seda veetemperatuuri ja see püsib seal paigal, siis ta ennast sisse ei lülita, kuniks hetkeni, mil see piisavalt maha jahtub, see on aga väga pikk protsess, kui torud on veel isoleeritud ka, siis on see peaaegu saamahea, kui suletud termoses vett ringi ajada. Ainuke, mida kontrollida ei saa, on pumba sulatus, aga see on tühiasi. Kuna mul on võimalik energiakulu mõõta sekundi täpsusega, siis on mul kogu vajalik andmestik olemas. Ei oleta, vaid TEAN. Inverterpumbad ei ole ka ONOFF tüüpi asjad, vaid reguleerivad oma võimsust dünaamiliselt vahemikus 0-100%, kui kui generaator on 0% peal, siis on energiatarve maas. Akupaagid on mingi onoff tüüpi maaküttepumpade teema, et need pidevalt sisse ja välja ei plõksiks. Akupaak ei annaks pmst mitte midagi juurde antud kontekstis, kui selle maha jahutad, siis on tulemus selline, et paagis on sul mingi mõnisada liitrit vett, mille pead ka soojaks ajama.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
netmaster
HV kasutaja

liitunud: 21.08.2004
|
17.10.2024 15:42:41
|
|
|
hmm, kui sul selle mõne liitri vee temperatuur seal väikese ringi torudes poole päeva jooksul üldse ei lange, siis peavad need tõesti hästi isoleeritud olema.
Tavaliselt annabki akupaak selle juurde, et seal väikeses ringis oleks nii palju ballasti, et pump ei jõuaks maha jahtuda kuni kontuurid kinni on. Lisaks muud eelised ka kaasaegse inverterpumbaga kasutades. Näiteks saab sealt võtta sooja vett aurusti või jääkamakaks muutunud radiaatori sulatamiseks, jne.
Kui sa väidad, et sul torudes vesi sama hästi soe seisab kui termoses, siis on see raskesti usutav, aga kui sa nii ütled…
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
17.10.2024 17:34:55
|
|
|
| Kui sa nüüd hoolega mõtled, siis pumba seiskamine teeb ju täpselt sama välja.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
netmaster
HV kasutaja

liitunud: 21.08.2004
|
17.10.2024 19:26:07
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| Kui sa nüüd hoolega mõtled, siis pumba seiskamine teeb ju täpselt sama välja. |
ei tee ju. Pumba seiskamisel pump seisab. Sina aga püüad selle asemel luua olukorda, kus pumbal ei ole vaja käivituda. Samas, kui selles olukorras midagi muutub, siis pump võib käivituda kõige ebasobivamal ajal ja sa ei saa sinna midagi parata, sest sa ju tegelikult ei keela pumbal käivituda. Iseasi muidugi kui suur kokkuhoiu vahe nendel variantidel tegelikult on.
Ma arvan, minu variant on lollikindlam ja lihtsam teostada. Üks relee USB kaabli otsas selle asemel, et kõiki termostaate juhtida ja loota, et nad kõik oleks võrgus ja juhitud iga päev. Sul on lihtsalt niipalju rohkem asju, mida on vaja valvata ja mis võivad varem või hiljem valesti minna.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
17.10.2024 23:03:23
|
|
|
| tsitaat: |
| Ma arvan, minu variant on lollikindlam ja lihtsam teostada. Üks relee USB kaabli otsas selle asemel, et kõiki termostaate juhtida ja loota, et nad kõik oleks võrgus ja juhitud iga päev. Sul on lihtsalt niipalju rohkem asju, mida on vaja valvata ja mis võivad varem või hiljem valesti minna. |
No see on ikka professionaalne küttekontroller, mitte mingi diy. Termostaadid jooksevad 868Mhz ja täieti oma protokolli peal, pole veel probleemi olnud. Kõige nõrgem koht on selle integratsioon HA'ga, mis paraku käib läbi tootja pilve ja nagu ikka võib alati minema lennata, mitte pilv ise, aga integratsioon ise. Kui internetti pole, siis börsijuhtimine ei toimi, see on ainuke asi, mis juhtuda saab ja, kui internetti pole, siis pole sul ka börsiinfot nagunii. Mis releesse puutub, siis igat pumpa ei ole võimalik nii (ilusti) juhtida. Mul on ka relee sees, isegi kaks, aga üks annab loa sooja vett teha (off peak hours) ja teisega on võimalik seada power limit, mis tähendab keeldu lisakütte tenne kasutada. Ma usun millegipärast, et pumba seiskamine on energia mõttes raiskavam, tingimusel, et kontuurid on lahti ja vett liigutatakse edasi, teed segades jahtub see ka kiiremini.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
netmaster
HV kasutaja

liitunud: 21.08.2004
|
18.10.2024 02:08:02
|
|
|
ma mõtlesin, et sul on iga termostaat HA’ga eraldi liidestatud jne. Aga kokku on sul ikkagi palju rohkem keti lülisi, mis kõik peavad töötama selleks et asi toimiks.
Kui pumbal ei ole sellist sisendit, mis vôimaldaks teda väliselt välja lülitada, siis on see sinu variant muidugi ainuke võimalus.
Mul on suisa kaks sisendit. Üks on spetsiaalselt kalli elektri vältimiseks ja teine mingisuguse avarii või rikke puhuks, mille ajal ei tohi pump isegi külmumiskaitset või üldse midagi käivitada.
Börsielektri tabel on mul 24h ette olemas ja kauem see nett ikka ära ei ole. Mitteüks asi ei käi kuskilt pilvest läbi ja kõik on omavahel kaablitega ühendatud.
Termodünaamikast rääkides …
Kui tee keetmise eesmärk on tuba soojendada, siis pole vahet, kuipalju sa seda segad, sest see soe jääb nagunii tuppa. Minu puhul siis sinna tuppa, kus on parasjagu külm. Palju olulisem on garanteerida, et teed saab soojendada ainult soodsal ajal.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
RassK
HV Guru

liitunud: 17.01.2007
|
18.10.2024 02:17:51
|
|
|
| Mul on ka kõik termostaadid eraldi. Zwave ühendus, pole nendega kunagi probleemi olnud. See õnnetu nordpooli integratsioon on rohkem maas olnud kui mu oma sisevõrk.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Prillpapa
Kremli troll
liitunud: 04.06.2022
|
18.10.2024 08:11:54
|
|
|
Kas interneti katkemisel elektribörsihindade puudumisel ei saaks kuidagi kasutada kogutud statistikat. Vähemalt silmale tundub, et kõrgema/odavama hinna perioodid ööpäevas on suht sarnaste kohtade peal. Umbes nagu ilmaennustusega olevat, kui ennustad täitsa puusalt homseks sama ilma mis eile, pidada see statistiliselt kõrge tõenäosusega täppi minema.
Kas ka elektrihindadega ei või sarnaselt olla - on siin mõni statistik-anmeanalüütik, kes suudaks selliseid asju arvutada..
_________________ --- |
|
| tagasi üles |
|
 |
netmaster
HV kasutaja

liitunud: 21.08.2004
|
18.10.2024 09:34:09
|
|
|
Kuna börsihinnad antakse vähemalt 24h ette, siis tegelikult on see neti ajutine puudumine pigem pseudoprobleem. Kui ühendust muidugi mitu päeva ei ole, siis saab lõpuks börsihinda lihtsalt ignoreerida, või pumpa käsitsi lülitada. Hinna jälgimine annab pigem pikaajalise statistilise effekti. Kui seal vahel paar päeva ei jälgi, kaotad mõne euro ja mis seal ikka.
Praktikas on minumeelest palju suurem probleem internetist sõltumine just lülitamisel, mitte otsustamisel. Kui nett tänapäval üldiselt ikkagi päevadeks ära ei kao nii et sa seda tähele ei pane, siis igasugu pilveasjade ja integratsioonide rikkiminemise võid avastada ka kuu-paar hiljem ja siis on pump uhanud kõik kallid ajad järjest. Mina küll ei viitsis seda pumpa pidevalt valvata. Muu elu tahab ka elamist.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
18.10.2024 12:13:24
|
|
|
| tsitaat: |
| See õnnetu nordpooli integratsioon on rohkem maas olnud kui mu oma sisevõrk. |
Mul on esimene kord mitme aasta jooksu, kui see maas oli. Väike hint, reloadi korra ööpäevas automaatselt integratsiooni ja kõik käib nagu kulda.
| tsitaat: |
| ma mõtlesin, et sul on iga termostaat HA’ga eraldi liidestatud jne. Aga kokku on sul ikkagi palju rohkem keti lülisi, mis kõik peavad töötama selleks et asi toimiks. |
Ei, täiesti sõltumatu süsteem ja see on hea. Olen mõelnud ka HA varianti ehitada, aga väga ei julge, arvestades, mis elukas see HA on ja kui ootamatult ta tegelikult p'sse võib minna. Mul on lülisi seetõttu rohkem, et mul on igas ruumis termostaat ja seega temperatuuri täppisreguleerimine vs see, kui neid pole, on lihtsalt kontuurikraanid. Nii oli siin kunagi varem, kui maja küttis gaas. Mul on ruumides väga erinevad küttevajadused ja see sõltub väga palju ilmast, isegi mitte õhutemperatuurist võid päikese olemasolust. Seda aga mingi soojupumba väline temp sensor ja setpoint arvesse ei võta. Tulemus oleks see, et päikesepaistelise ilmaga on mõnedes tubades väga palav, sest päike kütab aknast ja soojuspump põrandast, kuigi kontuur peaks siis olema välja lüllitatud.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
muri666
HV kasutaja
liitunud: 29.04.2004
|
|
| tagasi üles |
|
 |
lauri
HV veteran

liitunud: 05.11.2001
|
18.10.2024 12:43:38
|
|
|
Shelly 3EM?
_________________ The sh*t has hit the fan. |
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
18.10.2024 12:50:37
|
|
|
Mul on Shelly 3 em pro, voolutrafod sissetulevate juhtmete peal ja pingejuhid kaitsme kontaktide all. Töötab nagu kulda. Saad mõõta nii kolme faasi, kui iga faasi või faasi/kaitset eraldi, kuidas aga soovi on.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
netmaster
HV kasutaja

liitunud: 21.08.2004
|
18.10.2024 13:58:44
|
|
|
| muri666 kirjutas: |
| Millega oma kilbis olevate kaitsmetest läbivat voolu mõõdate? |
sellega
https://www.aliexpress.com/item/32852996486.html
ja kahe sellisega
https://www.aliexpress.com/item/4000131557448.html
Mõlemad on ühendatud HA'ga ja käivad ilma probleemideta. Võimsuste mõõtmine teise karbiga tahab muidugi natuke arvutamist, aga kõik algandmed (pinge, power factor jms.) selleks saab esimesest karbist.
Valiku tingis see, et ma tahtsin paljusi otsi mõõta ja mul ei mahtunud sellises koguses karbikesi kuhugi.
Need olid kõige väiksemate anduritega, sai lihtsalt olemasolevatesse kaitsmetesse minevate traatide ümber panna ja juhtme kilbist välja viia.
RS485 on HA jaoks piisavalt lihtne ühendada ja töökindel. Modbus2Ethernet konverteri pidi juurde ostma.
Proovisin ka Zigbee voolumõõtjaid ja mingeid kaitsmekujulisi Zigbee lüliteid DIN lati peal, jne. Aga nagu ma ütlesin, neid ei mahtunud kuhugi piisavas koguses ja osadega ei tahtnud HA ka rääkida. Eriti kolmefaasilistega. Shelly laadsete jubinatega oleks hind ka üsna kosmiliseks kujunenud.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
degreal
HV veteran
liitunud: 07.01.2002
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
18.10.2024 14:32:31
|
|
|
Miks sa s*tta soovitad siis ?
|
|
| tagasi üles |
|
 |
-vodafone-
HV Guru

liitunud: 26.04.2005
|
18.10.2024 15:49:57
|
|
|
degreal, ostsid EU´st v kust kaudu
Markos - sul kogemusi sellega? Endale just silmapiiril võtta see ligi aga tasmota peale jooksma.
PS. Kütte juhtimisel ma tegelikult mitte ei lülita pumpa OFF/Heating vahel vaid TOP6 kalli tunni ajal lükkan offseti 0 peale.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
paddington
HV vaatleja
liitunud: 20.10.2024
|
20.10.2024 22:58:43
|
|
|
| Level kirjutas: |
Vaatasin sama ektaani ka. Tegelikult sala lootsin , et keegi ehk leidnud mingi s9dsa lahenduse et kuvada selle sensori https://a.aliexpress.com/_EIr82r3
pilti mingile ekraanile. Siis saaks temepratuuri tõusul ka vajadusel külma vett peale lasta vms |
Kui HA kasutada siis võib näidata ju ükskõik mis ekraanile. Mul on see sensor ja minu meelest üsna mõttetu. Lisaks ka ohtlik. Hiinlastel sensori pool võrgust isoleerimata ning sensori pistikut korpusel puudutades väristab mõnusalt 220-ga.
Kombinatsioonis HA+ ESP32+ DS18B20 saab ca 5 eur eest sensori mis on palju lollikindlam ning näitab igale arvutiekraanile. Kui HA millegi pärast hirmutab siis kindlasti leiab aliexpressist mingi analoogsensori. Mul selline sauna eesruumis et saaks kohapeal vaadata kuidas leiliruum on.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
degreal
HV veteran
liitunud: 07.01.2002
|
26.10.2024 11:46:50
|
|
|
https://www.postimees.ee/8122321/solmkusimus-mida-teha-et-nutikodust-ei-saaks-nutukodu
| tsitaat: |
| Eestis Control4 nutikodulahendusi pakkuv Kristian Jõema arvab koguni, et börsihinna väikse kõikumise pärast pole mõtet kütet sisse ja välja lülitada. «Jah, kui on ebareaalsed elektrihinna kõikumised, siis muidugi lülitad välja, et kulu kosmosse ei läheks, aga 20-protsendise kõikumise juures tuleks arvestada ka inertse ning et hiljem tuleb endise taseme saavutamiseks «üle kütta»,» hindab ta. |
Leian et meil on vaba maa ja ei pea "üle kütma".
Üleskütmine normaalvõimsusega võtab aega, inertsi tõttu võttis maja jahtumine ka aega. Tulemuseks on tuba jahedam täpselt nii palju tunde kui sa ei kütnud, lihtsalt inertsi tõttu on ajanihe.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
filx
HV kasutaja

liitunud: 12.09.2006
|
26.10.2024 23:54:50
|
|
|
| Sõltub ju puhtalt kui hästi on hoone soojustatud. Kui tõesti stiilis 1-2h ilma aktiiv küttekehata mõjub nii drastiliselt, et peab üle kütma siis on probleem soojustuses.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
pois11
HV Guru
liitunud: 11.10.2003
|
27.10.2024 09:49:29
|
|
|
Mingi kokkuhoid ikka tuleb, shelly on piisavalt tark, et jälgib ise elektri hinda. Paberite järgi elan kahel krundil. Ühel voolumõõtjal on 3aastaks fikseeritud hind 9sent. öö ja 13 senti päev. Ja teisel krundil börsipakett. Shelly jälgib kummalt krundilt on elektrit soodsam tarbida . Täna näiteks on ainult keskpäeval kell 12 üks tund elekter odavam kui fikseeritud paketil.
Olen kaalunud ka akusid ja päikesepaneel osta aga arvutused näitavad, et see ei tasu ära. Kui väga igav hakkab, siis võibolla ehitan midagi, et omal hea tunne oleks.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
netmaster
HV kasutaja

liitunud: 21.08.2004
|
27.10.2024 10:51:49
|
|
|
mulle jääb segaseks, mida ta mõtleb väljendi “üle kütta” all. Miks peaks peale kallima hinna lõppemist maja ülearu soojaks kütma.
Maja kütmiseks kulub mingi aja jooksul mingi kogus energiat. Kui valida kütmiseks aeg, millal energia maksab vähem, siis on kokkuvõttes igal juhul soodsam. Iseasi, kui palju. See ei kehti ainult siis, kui maja on nii hõre, ja küte nii aladimensioneeritud, et kütteseade peab peaaegu 24/7 kütma. Nii jaburat maja vaevalt keegi ehitab, kuigi teoreetiliselt võimalik. Tegelikult kulub ka sel juhul raha vähem, lihtsalt tuba jääb külmaks, kuna soodsal ajal ei jõuta niipalju kütta, kui kallil ajal jahtub.
Kahjuks jah, on peaaegu võimatu välja arvutada, kui palju siis lõpuks kokku hoiti. Vabalt võib olla, et suht väikese kõikumisega börsihinna perioodidel on kuu lõpuks kogu selle klõpsimise peale 3€ kokkuhoidu. Samas, kui see midagi ei maksa ja elu ei sega, siis las olla.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
VR53
HV Guru

liitunud: 19.11.2001
|
|
| tagasi üles |
|
 |
pois11
HV Guru
liitunud: 11.10.2003
|
28.10.2024 16:57:16
|
|
|
| VR53 kirjutas: |
| pois11, millise seadme/skriptiga Shelly elektrihinda jälgid? |
https://github.com/LeivoSepp/Smart-heating-management-with-Shelly
Muidu toimib nii nagu vaja aga ei oska lahendada veel probleemi, et kui elektri hind on ööpäevas rohkem kui 20h soodne, siis pean käsitsi viimast aega pikendama.
Antud skript võiks olla tehtud 12h perioodidega ehk siis arvutaks iga 12h möödumisel järgneva 12h hinnad. Mitte kell 23:00 arvutab kogu järgmise päeva hinnad. Shelly salvestab kuni 20 aega aga mõnikord on vaja 24aega ette planeerida.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Mingat
HV vaatleja
liitunud: 27.03.2004
|
29.10.2024 10:12:25
|
|
|
Küsiks kas keegi on teinud mingi lahenduse vanemale maasoojupumbale, et "hanitada" temp andurit neil tundidel kui börsihind liigkõrge on. Suht tüütu on koguaeg kasutajaliidest ja taimeri programmi sättida. Ei tahaks ka tuima pumba sisse/välja lülitamist teha. Lihtsalt kompressori relee lahutamine kontrollerist ei ole ka hea lahendus ajab aju kontrolleri sassi, sest tema arvates kompressor käib aga temp ei tõuse.
Kõige loogilsem lihtsam oleks küttevee ja välsiõhu temp anduri petmine neil tundidel kus ei ihnaks kütta.
Tinglikult võib öelda, et tegemist on homemade soojupumbaga millel Honeywell kontroller, mingit data porti pole, muidu oleks lihtsam lahendada. Ei põle soovist ka seda uuendada, kuigi kui muud lahendust ei ole, võib ka seda teed minna.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
bladerunner
HV Guru
liitunud: 17.01.2002
|
29.10.2024 12:51:00
|
|
|
Lükka küttering(id) kallitel tundidel kinni? Pumba jaoks on see siis kui soovitud temp-i saavutamine ja püsimine ehk tiksub miinimumreziimis.
_________________ Experience is what you get when you don't get what you want. |
|
| tagasi üles |
|
 |
mikk36
HV Guru

liitunud: 21.02.2004
|
30.10.2024 01:15:15
|
|
|
| netmaster kirjutas: |
| mulle jääb segaseks, mida ta mõtleb väljendi “üle kütta” all. Miks peaks peale kallima hinna lõppemist maja ülearu soojaks kütma. |
Pigem on isegi võit sees energiatarbes, sest senikaua kuni maja oli jahedam, siis on energiakadu väiksem. Mida lähedamale jõuab sisetemperatuur välistemperatuurile, seda väiksem on soojuskadu.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
jägaja
HV Guru

liitunud: 06.08.2004
|
|
| tagasi üles |
|
 |
|
| lisa lemmikuks |
|
|
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|