[Betamax]

Praegu juba teises kohas, aga mingeid alternatiive pole? Peabki nüsima hakkama?

[elukaz]

Mul on vanakooli torusid üle. Või võtad lambi kaenlasse võin ümber ühendada.

[Betamax]

Nende LED-ide vastu?

[jeesus188]

[bladerunner]

Starter on neil kindlasti. Ainult et elektrooniline. Too tuleb lihtsalt vahelt välja ühendada ja pinge otse LED toru külge. Viimasel on tavaliselt märge juures kumba otsa ka veel.

[elukaz]

Pigem ei ole seda märget ja viisakas oleks nii ümber ühendada et saab toru mõlematpidi kasutada. Sest kui pinge vale otsa peale lasta saab suitsu.

[The_Boss]

Kui märget pole, võiks seal sees alaldi olla ju.

Ning starter on jadas, seega see LED-ga kaasas olev võiks lihtsalt pakendatud lühis olla.

[elukaz]

Seal on terve toiteplokk ühes alaldiga. Aga töötab ainult ühe otsa pealt ja teine on lihtsalt lühises. Et vanakooli armatuuris midagi ümber ei peaks ehitama, ainult starteri vahetus.

[The_Boss]

[elukaz]

Vahe on elektroonilise ballastiga, seal pole starterit mida asendada ja tuleb lamp lahti võtta. Lihtsam variant on pinge ühe otsa peale ja jälgida et toru õietpidi saaks, viisakam on otsad jadasse ühendada.

[The_Boss]

Nelja väljundterminaliga ballasti puhul on tõesti nii ühtpidi ühendades saad maja valgeks, teistpidi pimedaks.

Kuigi seda saaks ka ohutumalt ju lahendada. Täpselt nagu tavalise starteriga lahendus. Ühe otsa pin teise otsa piniga kokku ja toide siis samuti ühe otsa pini ja teise otsa pini külge. Siis pane kumbapidi tahad.

Peaks omal ka LEDi vastu vahetama. Praegused toimivad olenevalt ilmast.

[bladerunner]

Miks neil LED torudel see üks ots lühises peaks olema? IMHO on see lihtsalt butafooria seal. Vastasel korral valetpidi ühendades lööks ju kaitsmed välja.
Ausaltõeldes muidugi pole testinud, et on lühises või mitte. Olen lihtsalt õigetpidi korpusesse pannud ja elektroonilise ballasti vahelt välja visanud.

[napoleon]

Mul hakkas ka üks küsimus kripeldama. Vene ajal olid need luminofoorid ehk rahvakeeli päevavalguslambid suht levinud nii koolides, töökohtades, kortermajade trepikodades jne.
Aga ma ei tea isiklikult kedagi, kellel see kodus oleks olnud. Miks need inimestele ei meeldinud ehk miks neid eriti koju ei tahetud? Või lihtsurelik ei saanud neid lihtsalt osta?

[bladerunner]

Miks keegi oleks pidanud neid koju tahtma? Elekter ei maksnud ju midagi. Lisaks värelesid ja ma nagu eriti ei mäleta, et neid oleks tehtudki sellise disainiga et keegi neid koju sooviks. Garaazides neid ikka leidus aga küllap olid needki kusagilt töökohtadest "pätsatud".

[Janis]

Kas sa tahd sellist asja koju endale?

[napoleon]

[bladerunner]

Ma kusjuures omale kodus kolme walk-in garderoobi panin + katlamajja. Mudugi mitte mingeid tööstuslikke vaid ikka veidi normaalsema väljanägemisega. Lae all kompaktsed ja valgustavad hästi.

[elukaz]

[bladerunner]

elukaz, kas ohutum poleks ühte otsa lahtiühendatuna hoida, et kui neile siiski pinge peale lastakse ei lööks kaitsmeid välja?

[napoleon]

Mulle uduselt meenub, et neil luminofooridel oli tõesti neli kontakti, kaks kummaski otsas. Aga miks neid neli peab olema? Need uuemad nö. säästupirnid on ju ka olemuselt luminofoorid, aga ainult kahe kontaktiga.

[elukaz]

[kjaups]

Lugesin ühte asja korteri rõdude kohta, et rõdud ei kuulu korteri omandisse. Hakkas huvitama ja uurisin veidi oma ostulepingut.
Selline tekst:

Sisse kantud registriossa 22634801 30.06.2007; siia üle kantud. 11.04.2014
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 22.04.2014. Kohtunikuabi Edith Oja.
2) Märkus kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta. Märkus kaasomandis olevate
väliparkimiskohtade, terrasside ja rõdude valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe
kohta vastavalt 21.05.2014 lepingu punktidele 6.1 kuni 6.4 ning 21.05.2014 lepingu
lisaks nr 2 olevale plaanile. 21.05.2014 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud
9.06.2014. Kohtunikuabi Siiri Lend.


Kust ma seda kokkulepet lugeda saaksin? Kataster, enda notari leping, põhikiri ühistul mulle vastust ei anna.
Pole mul kuskil neid 6.x punkte ega lisasid näha.

[napoleon]

Kaasomandi kasutamiseks võib olla eraldi kokkulepe. Küsi ühistust.
Kuskil peab see ilmselt olema, muidu võib naaber su rõdule ronida ja öelda, et tükike sellest on tema oma ka st. tal on samapalju õigus seda kasutada kui sinul.

[elukaz]

Huvitav moment tekib siis kui renoveerimisel rõdud soojustatakse, ehk sellest saavad köetud kasuliku pinna ruutmeetrid. Käis ka see teema läbi et kas need ka maksavad kellel rõdu pole, jah, sest see on kaasomand

[kjaups]

Ühistu põhikirjas pole sõnagi vabast parkimispinnast või rõdust/terassist.
Kaevasin ka asutamise põhikirja välja ja ei midagi.

[napoleon]

kjaups, see ei ole põhikirjas. Üks esimesi vasteid mis google andis https://erovik.ee/omandioigus/kasutuskorra-kokkulepe-kui-kaasomanikele-vajalik-lahendus/
Ühesõnaga küsi ühistu juhatuselt kas ja kuidas see kokkulepe on sõlmitud ja kuidas sellega tutvuda saad.

elukaz, põhimõtteliselt on kaasomandi reaalosadeks jagamine võimalik. Aga suurema ühistu puhul mitte ülemäära lihtne kuna kõik liikmed peavad sellega nõus olema.

[kjaups]

Parkimiskoht sildiga eramaa ja silt parkida tohib tähistamata kohtadel ühistu lubadega. Lube väljastatud pole, kes ees see mees meetodil.
Aga rõdud ja terass... Naljakas, et kusagilt ei leia kasutuskorda. Mine või naabri rõdule hängima...

Eelmises elukohas oli kohe mälu järgi kirjas, et korteri pind koos juurde kuuluvate rõdudega.

[napoleon]

Meil on parkimiskohtadega nii, et kes ees see mees st. personaalset parkimiskohta pole. Aga pead oma auto numbri ühistule ütlema ja ühisteenused aeg-ajalt kontrolli teevad ja need kellel õigust pole, saavad trahvi. Mingil füüsilisel kujul luba pole mis armatuurile pead panema, kontroll ongi auto numbri järgi.

[HDvurle]

[The_Boss]

bladerunner, vaata nende lampide ühendusskeemi, siis saad vast aru, miks üks pool lühises on või et miks mõlemal pool 2 kontakti on.

HDvurle, kaevu ja maja vahelisel osal neid vaevalt on.
Samas vana kasutuselt maas telefoniliini jookseb sealt ikka, et ideepoolest saaks vast sellega ka.

Aga muidu sain juba head lisainfot ka. Tasub Telia portaali kaudu teenus tellida selle täpseks märkimiseks. Maaomanikule esimest korda tasuta ka.

[Betamax]

[HDvurle]

Need ongi starterid. Mõlema toru tarbeks. Vana starter välja uus asemele.

[Betamax]

Lihtsalt keeran need punnid välja ja LED-idega kaasas olnud punnid asemele?

[elukaz]

Nii lihtne ongi

[HDvurle]

[Betamax]

Normaalne. Vabast Mikrofonist kasu kah lõpuks. Suured tänud

[elukaz]

Lediga saab veel valida kas on terav valgus lambi all või hajuv üle toa. Kui toru pöörata 180 kraadi.

[Hiid]

SSD puhul, odavam on kõige parem? 2.5'' vaja
Hetkel arvutis 128Gb süsteemiketas, kuhu seni mahtunud ka pildid jms
Ostaks ühe juurde kraamikettaks.
Millise?
https://arvutitark.ee/arvutikomponendid/andmekandjad/pooljuhtkettad-ssd/1?shops=9,8&sort=price-asc

[napoleon]

[Hiid]

Seda mis hea on, ma tean isegi. Odavamapoolseid ja väikseid mõtlesin.
5a on piisanud koos Winniga 128sasest, siis samasuur lisada oleks OK, 240 juba ülim. Sellist mõtlesin, kui vahet pole millline, vanasti oli mälutootjana Crucial OK: https://arvutitark.ee/arvutikomponendid/andmekandjad/pooljuhtkettad-ssd/crucial-bx500-240gb-1005763
Mingit 4Terast jääbki täitma failidega.

[Betamax]

Võta see SP oma, aga ära unusta aeg-ajalt tagavarakoopiaid teha.

[Hiid]

Tagavarakoopiaid tehakse aegajalt välisele kettale
Neil SPdel ka vahe on?
Kui tellida, siis 2 lisaeuri eest saab ka 240se.
https://arvutitark.ee/arvutikomponendid/andmekandjad/pooljuhtkettad-ssd/1?brands=silicon-power&sort=price-asc

[napoleon]

Kui tahad odavat ja head, siis pead kaks asja ostma. Aga mul see Crucial paar aastat ühes läpakas oli enne kui välja sai vahetatud. Katki ei läinud. Aga kaugeleulatuvaid järeldusi selle üksikjuhtumi puhul teha ei saa.
Kõik oleneb sellest, palju see kettal olev kraam sinu jaoks väärt on. Backup peaks muidugi igal juhul olema, aga sealt taastamine on kohati üsna tüütu.

[Betamax]

Siis võta 240GB, kui raatsid ja aega oodata.

[Hiid]

[Betamax]

Suva. Vaata kirjutamis- ja lugemiskiiruse järgi.

[BrutaH]

SATA SSDl on kõik kiirused sügavalt pooohhhui kuna SATA siin ise jääb jalgu. SSD on üldiselt kiirem alati.

Samsungi ära võta. Kipuvad ära koolema. Mingi bugi on neil firmwarega, mida nad remontida ei suuda. Tööl küll neid koolnud samjunne näinud, enam ei puutu neid 10 meetrise kaikaga ka.

Võtad odavaima suurima mahutavusega mis eelarve lubab. Tulevad ühest tehasest enamasti.
Noname'id ajavad asja täiesti ära, kuna sa paned ta läpakasse kola hoidma. Enterprise ketast vastava hinnaga ei ole vaja.

[salatoimik]

SP SSD pole aastatega igaljuhul otsi andnud, statistika mõttes mainin.

[laurx]

Paarisajast intensost 1 oli pakist katki ja üks läks nädala pärast. Muud odavad töötasid ja töötavad.

[rtfm99]