[Dogbert]

elektrikatkestus on, aga rikete kaardil ei ole
=> pole rike

[-Koppel-]

Vajan natuke selgust LED valgusketi üksikute segmentide läbipõlemise juurpõhjuste kohta.

Mul on kaks 30meetrist valgusketti ühendatud 24VAC 60W adapteri järgi.
Ja kipuvad suht tihti segmendi kaupa otsad andma ja siis pean jälle uue ostma. LEDid on vast 2,4V ja 10 kaupa jadamisi gruppides, et 24V kokku.
Kõik LED-id ise on ju kindla polaarsusega. Miks neid AC toitekaga toidetakse?

Iga keti alguses on ka mingi tikukarbi suurune valatud must karp aga sellest väljub vaid üks juhtmepaar. Et see ei saa ju ka AC - DC konvertimist teha mingite dioodidega sest keti tagumisse otsa saab üha uusi juppe liita ja sealt mõõtes on ikka AC.

Pohimotteliselt huvitab, et kas need polevad läbi kuna liiga pika keti teen voi on lihtsalt crap toode mille ühe LEDi feilides see sektsioon kustub ja kas saan midagi teha selle vältimiseks. Vahepeal kustub ka kogu kett ja siis on selle tikukarbi suuruse alguse juurest juhtmete liigutamine jälle kogu keti tööle pannud.

[Scott]

Eri värvi LEDid on erineva pingega. LED-valgusketti läheb kaks ja väljub kaks juhet, aga ketis endas peab rohkem gruppe olema, kui asi korralikult tehtud.

Mis moodi sa mõõdad, et keti lõpus on AC? Must karp võib teha impulsspinge, tester selle ja AC vahel vahet ei oska teha. LEDe toidetaksegi pulsspingega, see võimaldab juhtimist ja elektri kokkuhoidu sama valgustugevuse juures.

[elukaz]

Tester oskab vahet teha küll, kui on vahelduv siis dc näitab nulli. Kui ei siis alaline pulseeriv.

Liiga pikk kett pigem säästab lede ja tapab toidet.

Jaga linki tootele.

[jägaja]

LED element ehk sisuliselt diood on pooljuhtkomponent, seega see töötab alati DC pingega. Muidu ta lihtsalt ei töötaks, kuna vajab toimimiseks kindla polaarsusega toidet.

AC toide tuleb sul küll leedribale peale, kuid seesmiselt tehakse sellest siiski DC toide. Seda üsna lihtsalt, LED (dioodid) paigutatakse näiteks üle ühe vastupidi polaarsusega. Seetõttu ongi sul mõõtes toiteribadel AC pinge, kuid tegelikult tehakse komponentidele neid vastavalt paigutades DC pinge. Või siis on kusagil ahelas lisa diood, mis polaarsuse määrab.

AC toitega leedriba on lihtsalt odavam, kuna ei vaja üldse mingeid lisakomponente, erinevalt eraldiseisvast DC toiteplokist. AC valgustus lihtsalt vilgub võrgusagedusega sünkroonis, kuid inimese silm otse ei taju võrgusagedusel vilkumist.
Kuid AC oluline eelis on, et saad kümneid meetreid pikki leedribasid toita, ilma et selle ahela lõpus heledus tajutavalt kahaneks. Erinevalt DC väikepingega toitmisest.

Kui sul on 24AC toitega leedriba, siis saad seda toita ka alalispingega, kuid poole väiksema pingega, ehk 12VDC pingega toiteplokiga.

[avrn]

[-Koppel-]

Infoks, et selle Markslöjd Garden24 seeria toodetest käib jutt:
https://www.bauhaus.ee/led-valgussari-markslojd-garden24-chain-240-osaline.html
https://markslojd.com/en-fi/christmas/outdoors

[Dogbert]

[von Wu]

[Scott]

Ajage sõrmed harali ja lehvitage kätt lambi ja silmade vahel. Kui sõrmi näha pole, on lambi sagedus kilohertsides või alalispingega, kui aga sõrmed on näha nagu strobovalguses, siis on 50 või 100 hertsine toide.

50 Hz on näha ja häiriv, kui dioodiga üks poolperiood maha lõigatakse. Kunagi nõukaaja lõpus sellist jälkust harrastati, kui hõõglambi võimsust oli vaja vähendada.

[DVDRW]

Hõõgniidil ei tohiks see nii hull olla kui LEDil. Kuna hõõgniit inertsist hõõgub ju veel edasi mingi aeg.
Ei meeldi ka need PWM/AC LEDid.
LED vilkumine aegluubis:

Spoiler

Link

[arnis]

[Betamax]

Kui endale põrandalampi ostsin, siis enne ostmist vaatasingi kaameraga kõik näidismudelid üle, et ei virvendaks

[new1]

Mida selline lihtne MPPT päikeseinverter https://vi.aliexpress.com/item/1005005940079024.html?spm=a2g0o.order_list.order_list_main.5.6bfe1802b7IMC4&gatewayAdapt=glo2vnm muidu teeb, kui sisendis on paneele tunduvalt rohkem, kui väljundvõimsus võimaldab? Näiteks 24V 20A on max väljund, ent mul oleks sisendis paneele kordades üle dimensioneeritud, 75V ja kuni 40A näiteks. Kas piirab lihtsalt väljundi järgi võimsuse ja rohkem sisendist ei tarbi või võib maha põleda sellise võimeka sisendi peale?

[avrn]

Piirab väljundi max voolu ära selleni, mis konkreetsele mudelile lubatud.
Sisendi pinge ei tohi ületada lubatut, seega, kui paned paneele jadasse, pead jälgima, et jadas paneelide tühijooksupingete summa ei ületaks lubatut, muidu hakkab suitsu tulema. Sel konkreetsel 150V max.

[new1]

Et siis idee poolest võin kasvõi 48V aku sinna külge sisendisse ühendada ja 12V akut laadida näiteks? Ja mis selliste moodulite kasutegur on erinevatel pingetel, kui näiteks 12V väljundisse seatud, kas siis oleks parema kasuteguriga 30V paneelid paralleelis või siis 120V paneelide kett? Pigem vist mida väiksem pingete vahe, seda parem kasutegur?

[Janis]

Max pinge lähedal tuleks korra kalkulaatorit koos paneeli temp koefitsendiga kasutada, et veenduda et liiga külma tempiga pinge üle ei läheks. Mu 750V string võib -30 kraadi tempiga ideaalse päikesega ligi 1000V peale minna näiteks.
Kuidas see ühendamine välja näeks ja mis kaablit kasutad?

Pinge võiks ikka max lubatu lähedal olla

[new1]

Ma pole veel midagi kasutanud ja mõtlen siin lihtsalt veidi selles osas, et kui plaaniks väiksemat offgrid lahendust ja et pilves ilmaga ka piisavalt laadimist saaks ja kuna paneelid odavad, siis paneks räigelt üle lihtsalt, st kui peaks päikeseline ilm olema, siis oleks kordades sisend väljundvõimsusest üle.

Kusagilt on meelde jäänud, et nendele ongrid tüüpilistele võrguinverteritele ei tohi üle teatud piiri sisendisse paneele toppida(näiteks paned mingi arvu paneele jadamisi ja siis omakorda paralleelselt jadaketid), kuna träkkimise ajal peab saama pinget alla surda, et samal põhjuse lei saaks ka tavalist ongrid inverterit näiteks 400V akuga otse kasutada, pannes need lihtsalt paneelide asemele. Kuigi teoorias kui inverteri sisendpinge vahemik sobib, siis nagu ju võiks siis lihtsalt maksimaalse võimsuspunkti akult otsida ja ilmselt saavutada oma seatud inverteri väljundvõimsuse maksimumi ja sedasi toimetada, ent nagu kuulda on olnud, siis ei, tavaline võrguinverter pidavat maha põlema.

[Janis]

Tavaliselt neil piir 1000 või isegi 1500V sisendis ja ikka laotakse suht täis ning töötavad muretult

[new1]

[somnambuul]

Eesti ja Soome vahel pingeid pole.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120285610/estlink-1-ulekandekaablit-tabas-rike-eesti-ja-soome-vahel-puudub-toimiv-elektriuhendus

[HDvurle]

On siis või ei ole?

[somnambuul]

Kindlalt pole

[Dogbert]

Tehniliselt siiski pinge on täitsa olemas, aga kaablite katkemise tõttu voolu mitte

[elukaz]

Et kaabel on endiselt pingestatud? Nii võib ju mõni kala surma saada

[Dogbert]

[napoleon]

Aga Eesti ja Soome vahel ikka pinget pole hoolimata sellest, et mõlemal poolel võib asi pingeline olla

[Magic]

[iir]

Mis takisti? Tester näitab 20K peal 0.18 -19 . Poest saadeti pikalt, neil tuhandeid müügil, arvasin saavad värvide järgi vaadada, üritan googeldada ei leia sellist...
180oomi? Miks üks triip paks?

Spoiler

[Sold OUT]

pruun lilla must must pruun võiks olla 170

teooria järgi võib ka 1G olla samas

[iir]

Teine tundub hall

[Sold OUT]

siis on 180 Ohms 1%

[Scott]

Miks uut vaja? Tõmbad viiliga otsa pealt värvi maha ja joodad vasktraadijupiga plaadile.

[iir]

Üritasin joota ei viitsi jamada, liiga väike jupp näha ja ei hakand jamama. Sain 180 oomi ja 5% peaks sobima. Tegu Alpine autovõimu originaal juhtmega mis saab signaali valjukatest kui rca puudub. Võimul ainult üks sisend kuhu läheb siis otse rca või läbi takistite valjuka signaal. Seal mõlema juhtme otsas takisti ja see katkine käib kahe juhtme vahel, ju siis annab autole mõista et seal on koormus taga ja mis iganes...

[new1]

Need viietriibulised sellised väärakad pea alati väärtuste välja lugemise osas, teoorias võiks aru saada, et kummalt poolt lugema hakata, praktikas need triibud seal enamasti suvaliselt peale loobitud ja ei saa kindel olla, et kummalt poolt siis nüüd algab. Neljavärvilistega hea lihtne, kuldne/hõbedane alati selgelt arusaadavad alguspunktina ning saad alati kindel olla, et õiges suunas vaatad.

[HDvurle]

Hõbedane/kuldne näitab tolerantsi, elik siis lõppu.

[new1]

Algus või lõpp see selleks, point see, et suund selgelt tuvastatav alati. Neil neljavärvilistel on pea kõik väärtused nii pähe kulunud, et piisab lihtsalt peale vaatamisest ja ei pea mõtlema selle asja peale et hmm, mis see nüüd siis olla võib, viie- ja enamvärviliste puhul peab igaks juhuks alati enne veenduma, et millega tegu. Võibolla mingite kvaliteetsete takkide puhul on selgelt loetav, odavate hiinakate puhul, mida enamasti kõikjal leidub, nende puhul kindlust pole.

[HDvurle]

Oommeeter aitab välja.

[avrn]

Kui te värvikoodi järgi takisti väärtust arvutate, võtke ka standardrida kõrvale. On abiks, kui saab mõlematpidi lugeda. Aitab mingid kombinatsioonid välistada ja annab aimu, millised suurused olemas on.
Nt. : https://riedon.com/blog/e24-e48-e96-and-e192-resistor-values/
Aga vahel aitab tõesti ainult mõõteriist.

[Etz]

AHV ‘id ei oska takisteid arvutada?

[Winterwind]

Ega see elektrimolekulide värk kerge ole jah.

[iir]

Nojah vaata vanasti kui sai asju kokku joodetud vanal nõuka ajal siis vaatasid pealt millega tegu. Nüüd kui garaazis olles oli vajadus selle järgi ja mõte oli lähedal asuvasse oomipoodi minna et küll sealt saab onju. Seal tuli siis selline vastus, et oi mis see on. Millist sa tahad? Kus ma niimoodi tean millega tegu, meil neid ju tuhandeid... Vihastasin läksin minema, kodus tester olemas ja eks siis googeldab neid värve... Pole kunagi vaja läinud neid värve googeldada ja veidi segadusse ajas küll jah. Aga tõesti, poes pole ühtegi inimest järjekorras ka, et kas ei või siis testrit võtta ja vaadata omal arvuti ees...

[HDvurle]

Mõõtnud siis enne poodi minemist testriga takistit. Ikka teised süüdi.

[iir]

Tester kodus. Garaazis tester pole. Ei teadnud, et poes lammas leti taga olema.

Spoiler

Link

Krt tegelt teises oomipoes oli ka mingi jube tüdind papi tegelt, nad vist kõik seal sellised miinimum palga peal, ei tasugi tüüdata teinekord igasugu lollide küsimustega

[napoleon]

Tasemel elektroonik, kes kõiki neid asju une peale teab ilmselt ei taha oomipoes töötada.
Kui nii tasemel pole, siis võib-olla peab paremaks öelda et ei tea isegi kui midagi teab. Pärast teeb mingi apsaka ja sõidad suure kahjunõudega sisse kui vale takisti tõttu midagi maha põletad

[Prillpapa]

Nii elektritargad, kas UPS-i AMG akut tohib LiFeP04 aku vastu vahetada.
Üldine internetis leiduv möla matab mõtte maha kui ohtliku, samas on justkui DIY projekte, kus sarnast on tehtud ja toimib.

Ise midagi ehitama ei plaani hakata, tahaks lihtsalt aku vahetust..
Valida kahe UPS-i vahel kuhu LiFePo4 aku tahaks sisse pista Back-UPS BK350EI (12V/7Ah) ja Back-UPS BK650EI (12V/9Ah)
Andmed BK350EI: https://www.apc.com/shop/ro/en/products/APC-Back-UPS-350VA-210W-Tower-230V-4x-IEC-C13-Outlets-User-Replaceable-Battery/P-BK350EI
Andmed BK650EI: https://www.apc.com/shop/ro/en/products/APC-Back-UPS-650VA-Tower-230V-4-IEC-C13-Outlets-User-Replaceable-Battery/P-BK650EI

Asendusaku LiFePO4: https://fulbat.com/product/flp12-9/
Andmeleht: https://fulbat.com/wp-content/uploads/2023/07/FT_FLP12-9_HighCyclicBattery_2022.pdf
Linkidel jutu järgi justkui sobiks: "Specially designed to replace lead acid batteries thanks to its standard size case and its similar charging voltage, this 12V 9Ah", "Applications: UPS & data center"

[avrn]

Parameetrid asendusel on üsna lähedased pliiakule küll. Väga ei viitsinud öllesena süveneda küll.
Ma ise pööraks kõige suuremat tähelepanu selle asenduse tehnilisele teostusele. Kas ses pakis sisaldub ka korralik BMS, mis kõikide liitiumil baseeruvate asjade puhul pm. kohustuslik on. Nii ohutuse, kui eluea vaates. Ja muidugi balansseerimisega.

[Prillpapa]

[avrn]

Siis tuleb uskuda, mida kirjutatakse või katsetada ja/või vaadata, mis karul kõhus.

[elukaz]

Max vool 9A, kaugemale polegi vaja lugeda. Ei sobi koormusele üle 100W.