[napoleon]

Korteris maandust pole. On pesumasin tavalise pistikuga. Kas on olemas rikkevoolukaitset, mis käibki pistikupessa ja mõeldud ühele seadmele? Ja kui on, siis mille järgi googeldada? Niisama RVK järgi googeldades viskab ette hunniku selliseid, mis kuhugi kilpi käivad. No eks saaks selle ka kuidagi vahele aretada kui väga vaja, aga saaks vist natuke pornograafia kui põlveotsas nikerdama hakata.

Peaks olema ilmselt üsna pisikeste milliampritega et kohe välja laksaks, kui mingil põhjusel korpuses särts sees on ja keegi seda puudutab. Sellega võib ju leppida, et mõnikord harva võib "valehäire" olla ehk laksab siis ka välja kui mingit ohtu pole.

[Indrek67]

napoleon, https://www.bauhaus.ee/lekkevoolukaitse-brennenstuhl.html

[napoleon]

Tänud. Nüüd mõned rumalad küsimused ilmselt:
1. kas rikkevoolukaitse ja lekkevoolukaitse on sama asi ja müüja suva, mis kirjeldusse paneb või on neil mingi erinevus?
2. kas 30 mA liiga palju pole st. kas lööb kohe välja, kui vool inimesele ohtlik võib olla?

[ref]

[elukaz]

Jah rike ja leke on sama nimi.

30mA on inimesele palju aga nõrgemad ei pruugi sees püsida. Ise saab tundlikumaks tuunida, paned takisti faasi ja maa vahele

[arnis]

Inimese ohu kalkulatsioon koosneb rohkem kui ainult ampritest.
30mA tuleb läbi korrutada ka elektrilöögi kestvusega.
Nende kahe korrutis on niivõrd väike, et 30mA garanteerib ohutuse ka väikelapsele ja pensionärile.

[elukaz]

Garanteerib ohutuse? 30mA on alles rakendumine, alla selle tõmbled seal otsas ja vool püsib sees. Tahaks keegi proovida väikelapsel 25mA küljes rippumist?

Esimene ettejuhtuv pilt:

Spoiler

[Markos]

[napoleon]

[Markos]

[napoleon]

Nojah, see eelpool soovitatud 30mA RVK sai tellitud. Ehk on parem ikka kui mitte midagi. Maandust pole kuskilt võtta. Pesumasin on seal õnneks köögis mitte väga niiskes kohas.
Tänud kõigile kes kaasa mõtlesid

[Betamax]

Ei jää te kusagile külge krampi...

Spoiler

phpBB [media]

[elukaz]

Vannitoas on veits teine usecase, oled nt küünarnukini pesumasina trumlis ja tirid mingit tekikotti välja.

[Jerry]

30mA rakendusvooluga RVK on täiesti piisav. See ongi elu kaitsmiseks. Vahel tasuks muidugi test nuppu vajutada kontrolliks, et töötab. Nagu suitsuanduril

[avrn]

30mA on siiski kompromiss, kuigi standard lubab seda.
Tahate oma elu päriselt kaitsta, pange 10mA, vähemalt niiskete ruumide ahelatele. Halbade asjaolude kokkulangemisel ei pruugi sellestki piisata.
Kehv mootor nt.

[Markos]

[elukaz]

Chucknorris lööb peakaitse ka välja

[arnis]

[elukaz]

Räägi lähemalt kuidas rakendusvool ajast sõltub? Just rikkevool mitte tarbimine.

Ja alati võid ju teaduslikult tõestatud pildi panna erinevate keha läbivate voolude mõjust. Ma pole üle 5mA proovind, see oli piisavalt ebameeldiv. Et 30 võib juba hakata kopsu kinni tõmbama tundub usutav.

[arnis]

Mida suurem rikkevool, seda lühem aeg. Mida väiksem rikkevool, seda pikem aeg.

Peaasi et sa aru saad, muidu muutub see valeks ka veel (allkiri )

Google ka aitab.
https://www.eaton.com/content/dam/eaton/products/electrical-circuit-protection/circuit-breakers/xeffect-rccb/eaton-rcd-application-guide-br019003en-en-us.pdf
Lehekülg 4 olev tabel.

[napoleon]

arnis, seleta see asi ikka lahti. Mina küll muhvigi aru ei saa. Kui kaitse on 30mA, siis 20mA otsas võiks ju igavesti rippuda, kaitse lihtsalt ei rakendu.
Selleks peaks juba üsna tark kaitse olema, mis lisaks voolule aega jälgib.
Või saan millestki väga valesti aru?

[elukaz]

Hea pilt, kõikühes See kirjeldab umbes sama asja nagu mu suvapilt. Ja et rvk ei kaitse selle eest:

[Markos]

Kulge, minge kooli tagasi palun. Päris paha on lugeda seda, kuidas kõik 30mA vooluga surma saavad ja seda veel ca 30ms jooksul, mis kulub relee rakendumisele. Ja siis 25mA juures "ripud ja värised", sest relee ei rakendu ? Mis seal voolu piirama peaks ? Inimkeha takistus on sõltuvalt tingimustest varieeruv, aga see on keskmiselt 1k. See teeb, kusagil ~220-240mA lihtsa alalivooru arvestuse järgi, mis on 7x suurem number, kui relee rakendumiseks vaja, ja kui me arvestame veel, et tegemist on vahelduvooluga, siis on see number on üksjagu suurem. Mul oli kord juhus, kus tegin mingit lihtsamat elektritööd ja järsku plõks rikkevoolukaitse väljas, hmm, ok, panen sisse tagasi, ja asun uuesti tööle, plõks, jälle. Mida krdit. Vaatan kogu tööala hoolega üle ja avastan siis ühe katkise isolatsiooniga faasijuhtme. Puutusin nimelt sinna mitu korda palja käega vastu ja seepärast kaitse vällja loopiski. Kas ma tundsin midagi ? Ei. Päeva lõpuks ei keela keegi sul 10mA kaitset kasutada, palun, aga see ei tähenda, et mittekasutamise korral saad surma, pigem püsib 30mA kaitse osade seadmetega paremini sees ja sul polekski muud võimalust.

[elukaz]

Kooli? Ma lihtsalt seletasin selle pildi lahti, kes ei viitsi või ei oska graafikuid lugeda.

Aga mis peaks voolu piirama? Kui sul on vasest kindad ja sokid ja põrand on metallist ja maandatud ja surud näpud ümber kooritud faasijuhtme siis jah, peale inimkeha ei piira midagi. Reaalses situatsioonis on ilmselt mõni neist tingimustest täitmata ja see piirabki.

[napoleon]

Markos, kui nii julge vend oled, siis tee üks katse. Võta üks 30mA RVK. Ühenda vahele mingi potekas ja ampermeeter ja võta faasist kinni. Hakka vaikselt voolu peale keerama ja vaata, kas julged nii palju keerata, et kaitse välja lendaks või tekib juba enne tunne, et asi võib ohtlikuks minna.

NB! see on omal vastutusel. Mina võimalike tagajärgede eest endale vastutust ei võta. Kuna sul pidavat elektriku paberid olema, siis sina vist tead mida teed. Teistel ei soovita seda eksperimenti korraldama hakata, on mitu kuni palju asja, mis selle puhul valesti võib minna.

[elukaz]

Tegin just selle katse ära ka, ennast jätsin muidugi vooluringist välja, aga et kuidas rvk reageerib.

Tühi kaitse st kus ühtegi tarbijat pole, 25mA viskas välja, alla selle lasi häästi aeglaselt peale keerata, 24+ ja edasi.

Samasugune koormatud kaitse kus hulga tarbijaid järel ja parem jälgida, välja lõi 22mA, ilmselt ülejäänu pidevas lekkes, ja 20mA püsis sees tunni ja sisse jäigi. Ehk lülitusaeg ei sõltu sellest kui kaua keegi voolu all on olnud kuniks see jääb alla rakendusläve.

[napoleon]

Seoses selle RVK teemaga tekkis üks huvitav küsimus.
Kui katsun elektrijuhet, siis särtsu sealt ei saa. Ilmselt isegi mitte siis, kui samal ajal teise käega nulljuhtmest kinni hoian. Mõtlen siis ikka isoleeritud kaablit mitte haljast metalli.
Kui nüüd põrandal on näiteks linoleum, siis see on koostiselt üsna sarnane elektrijuhtme isolatsiooniga. Linoleumist põrandal seistes faasist kinni võttes saab ikka suraka. Ilmselt mitte eluohtliku, aga piisava et märkaks ja ebameeldiv oleks. Mis seal vahet on, et ühel juhul sarnane materjal isoleerib piisavalt ja teisel juhul mitte?

[Mnator]

[elukaz]

[Dogbert]

Isegi kui seisad isolaatori peal, siis vahelduvpinge puhul tuleb ehk mängu juba ka mahtuvuse efekt nagu kondensaatoris. Mida suurem pindala ja õhem isolaator, seda enam.

[Markos]

[ref]

[Prillpapa]

Harrastus&amatöör&"kui keeruline see olla saab" elektrikuna esimene mälestus särtsust on 1. või 2. klassis, sügaval nõuka ajal, leidsin sahvrist isa pardli, juppidena riiulil lebas, loomulikult vaja saba seina pista, nii kui seina sai, sain elektrilöögi, ilma korpuseta masinat käes hoides loogiline ju aga mitte toonase juntsu jaoks. Siiani meeles, pole seda seika isale maininudki.

Mitte väga vanast ajast meenub tarkus, kuidas sai köögikubu väljaviiku seina sisse eraldi vent pandud, et ühendan köögikubu enda vendi lahti ja uue asemele - saab köögis müra vähemaks. No s.ttagi ei saanud aru sellest köögikubus olnud mootoriühendusest, läks vist neli kaablit mootorisse, AC küll aga vist eri kiiruste tarbeks. Nuputasin mis nuputasin kõik ühendused mis proovisin lasid kilbist kaitsme välja, aga ka katsetamise ja ebaõnnestumisega kaasneb teadmine, lõpuks jäi pinnale üks kiirus, kus töötas ja teised kiirused ei teinud midagi - senini nii

Niipalju tänaseks "õppinud" ja aru saanud, et teatud maalt ei tasu asju torkida, las kilbid ja keerulisemad asjad jääda õppinud elektrikule.
Praktikas küll alles sai kilbis midagi näpitud, kaevupump kaitsme alt nii ära korraldatud, et häda korral saaks kaevupumba võrgust ära ja akupanga või generaatori taha ühendada.
Oma elamises tihti piisavalt pisikesi elektritöid, mille tegemiseks ei hakka elektrikut tülitama, a'la kuskile vaja valgust (nt räästa alla jõululampidele toide) või pistikupesa vedada jms.

Eespool käis läbi see voolu all juhtme külge kinni jäämine, endal kogemust pole, aga üks kunagine töökaaslane õppinud elektrik rääkis omast kogemusest kuidas miski tööstuse elektrit tehes suutis voolu alla jääda nii, et ei suutnud käsi kaablist lahti tõmmata, kuna olla töötanud miski puki peal oli jalad nõrgaks lasknud ja sedasi kukutades saanud lahti rebida - olla olnud eluks ajaks meeldejääv kogemus, ja edaspidi alati enne käte külge panekut kontrollib kas juhtmed voolu all või mitte.
Samas äi ka elus mõnda aega kolhoosis elektrikuna töötanud, lautade&kuivatite mootorite ja rikete peal, rääkis kuidas olnud tavaline, kus voolu kontrolliks enne näppimist libistati kiiresti sõrmega kaabliotstest üle - pidada toimiv, kiire ja tagajärgedeta tegevus olema.
Tegelt ise ka nii teinud, kui pole päris kindel kas kilbist ikka õige kaitse välja sai ja indikaatorit käepärast ei ole - seni pole särtsu sedasi õnnestunud saada

[arnis]

Kogenud elektrikud ka peale indikaatori kontrolli veel korra näpivad kaablit sõrmede pealmise poolega (küüne pool) -
ET KUI särts on sees, siis näpp kramplikult elektrijuhist kinni ei võta - saad oma 10-50ms-lise litaka, mis terve mehe südant ei solva.

Olen kogemata teinud tööd pingestatud juhtmetega. Seisin sokkis plastikust toolil. Ei teadnudki asjast midagi kuniks taasühendamiseks läks ja
sädemeid pildus koormuse tõttu.

Jätaks selle 30mA ebapädevuse teema rahule. Fakt on, et 30mA RVK teeb idaalilähedaselt oma tööd - kaitseb inimelusid.

[Bssldr]

Plaan on plastikust nõrkvoolu kilbi küljele puurida mõne sentimeetrise läbimõõduga auk, et sealt mõned võrgukaablid välja tuua. Kuna augu servad jäävad mingil määral teravad ja võrgukaablite isolatsioon on küllaltki pehme, siis tahaks need augu servad "ära pehmendada". On kellelgi ideed, mis sinna sobiks? Enda ettekujutus on, et see võiks olla mingi ringi kujuline asi, mille saab sinna auku panna, et augu servadest tekiks pehme/ümar rant. Aga nimetusi ei tea sellistele asjadele. Ei viitsi tervet ehitusmaterjalide poodi läbi käia.

[somnambuul]

Poes müüakse kummist punne sellisele aukudele. Igas ehituspoes võiks olla.

Näiteks https://www.k-rauta.ee/p/tihend-pawbol-d-3412-5-29-mm/gu6s

[Magic]

selline punn jah

[avrn]

Kui poodi ligidal pole, ja kiiresti tarvis, olen teinud kaabli välisisolatsioonist, kasvõi sellest võrgukaabli omast.
Võtad paraja jupi, lõikad pikkupidi lõhki ja keerad augu sisse rõngasse, nii et see kaablimantel jääb nagu krae augu serva ümber.
Väga väikesele augule keeruline teha, suuremale lihtsam.

[Magic]

äss värk

[von Wu]

Plastiliini või kuuma liimi võib ka kasutada.

[rex]

[DVDRW]

Keegi kursis kas UPSid suudavad 220V AC relee katkemist ära hoida või mitte. UPS on APC Back-UPS Pro 1500
Tegemis siis Line-Interactive UPSiga. https://tripplite.eaton.com/products/ups-types

[Prillpapa]

[arnis]

[elukaz]

Augu saab naelaga teha mis pliidi all kuumaks aetud

Võrgukaabli jaoks eelistan sedasorti: https://pood.esvika.ee/installatsioonimaterjalid/labiviikkontramutter-vtec-vm12lgr-357mm saab kinni keerata et kilbis midagi ära ei lõhu kui sikutad. Kummilutist jookseb vabalt läbi. Ja kui mitu ühest läbi panna saab paremini tolmukindel ka.

[Janis]

Mutriga hea jah aga plastist väiksemale kilbile võib jääda robustne ja overkill. Autopoodidest saab kere läbiviigukumme osta erinevas mõõdus näiteks Parem variant kui see viidatud toosikumm
Selline näiteks https://www.autokaubad24.ee/et/tooted/tarvikud-labiviikude-kaitsed-tihendid/elektritarvik-materjal-labiviigukumm12x24mm-5tk

[elukaz]

Maitse asi, ma isegi harukarpidele neid pannud kuhu võrk jookseb. Mitte tingimata teadlik valik vaid et oli parasjagu käepärast, aga kui paigas siis enam muud ei taht.

[rex]

Reaalselt ei ole seal vaja midagi kaitsta. Plastist kilbi seina paksus on 2-3mm ja selline toetuspind on igati ok ega söö kuidagi isolatsiooni sisse. 0,5 mm plekist läbi puuritud ava terav serv võib vigastada, kuid seepärast ei pea moe pärast ka plasti korral tõmblema hakkama.

Plastteip on üks vastik asi, kui pead ise seda nii 5a hiljem eemaldama hakkama. Liim just, mis siis kõik kätel.

[napoleon]

Kas mõni elektroonikaga rohkem sina peal tegelane on kunagi läbi läinud LED lampe(neid tavalisi E27/E14 sokliga) laiali lammutanud ja tuvastanud, mis seal täpselt läbi läheb?
LED ise peaks ju peaaegu igavesti kestma kui ülemäära suurt pinget peale ei saa ja füüsiliselt ära ei lõhu. Samuti ei sure LED ise ju üleöö vaid hakkab vaikselt tuhmimaks jääma.

Küsimus on puhtalt uudishimust, sellest saan ise ka aru, et nende LED lampide remontimine ennast majanduslikult ei õigustaks alustades kasvõi sellest, et kui see laiali lammutada, siis ilmselt on paras porr see samamoodi kokku tagasi saada.

[Betamax]

Pane YouTube'is otsingusse "fixing led bulb"...