[Mõmmik123]

Sain windowsi endale pulgapeal, lükkasin järgi läbi selle sain recovery screenile ka, ei saanud teha ei repairi ega kusutada viimaseid uuendusi midagi ei lubanud teha.
lasin julmalt samale kettale uue wini peale ja panin ,et vanad failid alles jääks, tekkis uus kaust õnneks neile ja asjad on olemas win peal ja töötab.
Aeg uuesti kõik üles klopsida ja win taastada nagu ta varem oli.

[napoleon]

Loodan et tegid sellest omad järeldused ehk varukoopia on must have ja kui võimalus on, siis ketta image võiks ka aeg-ajalt teha.

[Mõmmik123]

Sellega avastasin ma probleemi mille tänu ka ilmselt see wini uuendus peeti läks, Pc ei tee restarti millegipärast iseseisvalt ( samuti ka shutdowniga ), läheb restardile klaviatuuri valgustus kustub ära, pc jääb tööle must pilt kuvaril ees arvuti tuled töötavad. Nupuga kasti kallale ja siis alles resetib,

[Tomorrow]

[Betamax]

Head nipid, aga kuni see osa jääb samaks, on see ikkagi nüri töö

[Tomorrow]

Betamax, No eks see sõltub sellest kui tihti uusi paigaldada.
Mõnes mõttes oleks see nooleke ka indikaator, et sinna on midagi uut tekkinud.

Isiklikul arvutil istub mul seal seitse ikooni lisaks kahele süsteemiikoonile ja see on üsna staatiline peale esimest seadistamist.

Aga kui sa tahad proovida kuidagi automatiseerida seda häkki, siis protsess vana sätte nähtavale toomiseks on järgmine:

[d3t]

[Tomorrow]

d3t, Nvidia ei ole parem. Minul paigaldas Win11 clean install mingi vähemalt aasta vana (kui mitte vanema) draiveri vaikimisi. Ja kontrollpaneel on eraldi äpp. Kodulehelt alla laadides (ja läbi nvcleaninstall utility lastes) sain uusima peale.
Kokkuvõttes on probleem ikka Windows ise oma pidevalt katkiminevate sätete ja kasutaja policy'te mitteaustamisega. Rääkimata dark patterns kasutamisest sundimaks kasutajat looma online kontot.

Kuidas AMD linuxi all niipalju parem on? Vaevalt see toe küsimus on arvestades Linuxi tunduvalt väiksemat turuosa.

[BA79]

Niipalju, kui ma Ubuntut kasutanud olen, pole kunagi mingeid riistvaraspetsiifilisi draivereid Linux opsüsteem jõuga peale surunud. Isegi ei kontrolli nende olemasolu (riistvaradraiverite osas peab eraldi skänni tegema). Software Center ja Software Updater mõlemad kontrollivad ja annavad teada kui arvutisse paigaldatud rakendustarkvarast või moodulitest on uus versioon. Kasutaja ise otsustab, kas laseb kõik uuendada, uuendab valikuliselt või jätab üldse uuendamata.
Vanas E5700 prosega masinas oli kunagi üks Nvidia videokaart (täpselt ei mäleta aga vist oli MSi Geforce FX5200). Sellele Fedora Core 2 masinale lasin draiverid käsitsi Unix shell keskkonnas peale iga kord kui väljastati uued draiverid. Kuna draiverid olid kinnised siis neid läbi opsüsteemi draiverihalduse ei jagatud. Ainult kodulehelt sai. Tõmbasin alla, masin restarti, bootisin shell keskkonda, haakisin ketta ja käivitasin installeri.
Linux on selles mõttes väga paindlik, et kui oskad saad kõike teha. Vanasti oli riistvaratugi tegelikult suht loterii, aga nüüd pole probleemi.

[d3t]

Tomorrow, linuxi all pole sul pmst sertifitseerimise protsessi, kasutaja peab nagu ise lisama (vt. ka BA79 postitust ülevalpool) esimese paketi enne kui mingeid uuendusi saab ja edaspidi on see nvidia kontrolli all. Kui palju nvidia oma kontrolli Linuxis teeb ja kui stabiilne su path on suuresti õnnemäng kuna closed source puhul pead lihtsalt ootama patchi. Open source driverid linuxil nvidia omad mõnda aega tagasi katsetades veel mu 3090 puhul kriitikat ei kannatanud.

Mis puutub kogemusse, mida nvidia paigaldab vaikimisi, siis see on nvidia valik. Kui sa võtad nt. moodsa Razeri toote, siis see installib Synapse tarkvara ka automaatselt, mitte ainult draiverid USB sisse toppimise peale. Seega kontrolli mis juhtub, kuidas juhtub jne on ikkagi kõik OEM käes. Microsoft teeb sisuliselt tasuta testimist OEM shipitud tarkvarale enne selle deploymist Windows Update nii VM kui füüsilise riistvara peal (varasemalt, Windows Vista ajal, oli see veel iga draiveri update cost money, mis tõttu oli arusaadav et seda väga ei tahetud kasutada).

[Betamax]

[d3t]

[Tomorrow]

d3t, Kahjuks on vähemalt mainstream platedel inteli võrgukaartide raud kehv. Ja minul oli nendega probleeme juba varem.
Ma vähemalt loodan, et enterprise keskonnas selliseid probleeme pole Inteli võrkaritega.

Märksõnad siis i225 uuematel platedel ja DPC latency vanematel.
Kasutan nüüd juba aastaid Realteki 2.5G LAN ja seni probleemivaba. Realtek paistab kah usinalt lisavat oma draivereid WU'sse.

[d3t]

Tomorrow, AMD möödakeppimise saaga jätkub: https://youtu.be/fbXf55z0HbQ?t=784

[SKG]

Microsoft is finally killing the awful Mail and Calendar apps in Windows 11
https://www.xda-developers.com/microsoft-killing-mail-and-calendar-uwp-apps-in-windows-11/


Mõistlik otsus.

[Bilderberg]

[Ramones]

See Outlook kuvab inboxis esimese "kirjana" reklaami, mis näeb välja nagu tavaline kiri, kuid peale klikates viskab brauseri akna lahti. Mitu korda klikkisin ja mõtlesin, mis jama on, enne kui aru sain, et tegemist lihtlabase reklaamiga
Läks hetkel vana Mail app tagasi.

[Tomorrow]

No ei tea kellele need nüüd ette jäid:

Starting in Windows 11 Build 24381, Microsoft has removed some of the classic Folder options from File Explorer.
https://winaero.com/how-to-change-file-explorer-options-in-the-registry/

[BA79]

Tomorrow Ei tea jah, aga jääb mulje nagu tahetakse opsüsteemi optimeerida (kui palju nende funktsioonide eemaldamine jõudlust juurde annab ei oska pakkuda, kummaline). Samas kasutajalt n.ö konfigureerimisvõimaluste eemaldamine võib kasutajaid eemale tõugata. Kes tahab kasutada opsüsteemi, millel praktiliselt absoluutselt mingit personaliseerimisvõimalust ei ole?

Kui Linuxile kirjutataks rakendusi mis oleks 1:1 võrdväärse MS Windows opsüsteemile mõelduda rakenduste funktsionaalsusega , siis koliks 90% inimestest Linuxile. Ainus mis tegelikult praegu valdavat enamust Windowsi kasutamises kinni hoiab on see, et Windowsile on rakendusi konkurentsitult rohkem, kui Linux või MacOS'le. Alates mängudest kuni kontoritarkvara ja eritarkvarani välja, mis on mõeldud profikasutuseks.

[Tomorrow]

BA79, Ma arvan, et Linuxile liikumist hoiab kinni rohkem igapäevaelu ja harjumiste muutmise vajadus. Mitte tingimata see, et mingi kindel soft või mäng pole ühilduv.

Eriti kui jutt käib põhiseadmest. Iseasi on kui sul on mitu arvutit ja sa proovid ühe neist viia prooviks Linuxile üle nii, et see sinu igapäevaelu pea peale ei pööra. Paraku ajakulu uue õppimiseks ja tundmaõppimiseks jääb.

[BA79]

Harjumus on kindlasti üks tugev faktor, miks Linuxile nii lihtsalt keegi üle ei lähe.
Põhiseadme Linuxile üleviimine ei ole tegelikult probleem, aga kui võtta aluseks fakti, et Linuxis pole ühtki võrdväärset Office365 täisfunktsionaalsusega alternatiivi ja ei ole ka väga PC mänge, mida saaks kasutada otse Linuxis (neid on, aga ei ole piisavalt palju) siis see ehmatab ikkagi ära.

Olen Linuxi opsüsteemiga arvutit põhiseadmena kasutanud ka 10 aastat järjest, pole mingi probleem, kui sa pole arvutimängur ja lepid osalise Office funktsionaalsusega. Teine asi on see, et alternatiivide otsimiseks ja paigaldamiseks peab samuti aega ja "energiat" kulutama. Kui sellised Cross-platform rakendused nagu VLC, GIMP ja muud levinumad GNU GPL litsentsiga levitatavad rakendused on lihtsasti leitavad ja paigaldatavad siis nt printeridraiverite installeerimine tahab juba süvenemist. Minu teada pole ka nt Adobe ja Autocad näiteks UNIXi sõbralikud. On võimalik muidugi jooksutada Windowsit Linux Host masinas virtuaalikana ja sinna installida aga see üldiselt nõuab ka heade näitajatega arvutit. Alternatiivsed UNIX tarkvarad võib-olla isegi toetavad nende programmide poolt kasutatavaid faililaiendeid, aga nad ei pruugi pakkuda 100% sama funktsionaalsust. Üks lihtne näide on nt projektitarkvara. MS-il on MS Project. Linuxil on OpenProject, mis ei ole nii lihtsalt MS Project ühilduv, aga on ka nt GanttProject, mis laseb eksportida .mpp formaati. Selleks, et selle tarkvarani jõuda peab teadlikult googeldama ja tarkvara kohta infot kaevama (ühildub,ei ühildu, mis formaate toetab jne). Iga inimene lihtsalt ei viitsi niipalju eeltööd teha. Samas on enamus MS Windowsile mõeldud profitarkvarasid tasulised, mis on tegelikult nõrkuseks vabavaralitsentsiga levitatavate rakenduste ees. Aga kui inimene ei viitsi (ettevõttes on täielik Linuxile üleminek veel keerulisem), siis lööb käega ja ostab tasulise litsentsiga versiooni või proovib mööda muid, mitte just legaalsetel meetoditel tarkvara arvutisse paigaldada.

[von Wu]

[BA79]

von Wu MacOS on UNIX põhine küll, aga kinnine. Kumbagi neist rakendustest ei saa otse kasutada Linuxi peal. Räägitakse küll, et Mac on professionaalidele, aga suurem osa Mac'le arendatud rakendustarkvaradest on tasulised ja seetõttu pole vabavaraliste alternatiividega võrreldavad.
See on rohkem selline usuküsimus "Mac vs PC Windows vs PC Linux". Kõigil kolmel on omad plussid ja miinused kuid Mac ega Windows pole kumbki võrreldavad Linuxi kohandatavuse ja paindlikkusega. Tõsi selle kohandatavuse rakendamise eelduseks on huvi olemasolu ja tahe asjasse süveneda, samal ajal on nii Win kui Mac põhimõtteliselt "karbist välja" valmistooted, mida enam eriti kohandada ei saa. Ma ei tea, kas ma eksin palju kuid mulle tundub, et MacOS'i saab veel vähem personaliseerida ja seadistada, kui MS Windowsi. Mul on nt iOS'ga telefon ja Androidiga tahvel ja vana telefon. Kui Androidi on võimalik kodustes tingimustes reflashida ja "ellu äratada" (olen seda teinud ja tean et on võimalik), siis iOS'le niiviisi ligi ei saa vist kui sul pole installikat ja eritarkvara mida volitatud hoolduskeskused omavad.

[raul141]

BA79, MS eelis jah mänguritele, kuigi teatud mängud ka ju Linuxis mängitavad ja rauaresurss tema kasuks. Office vs Libreoffice mina tavainimesena küll mingit vahet ei tee, loomulikult, kui sa kontoritööd ei tee. Üks asi on hea linuxis- uuendustega ei tule ebamugavaid üllatusi

[BA79]

raul141 Nojah. Minu jaoks on siiski Office365 täisfunktsionaalsus Linuxi alternatiividel tagamata. LibreOffice ei salvesta dokumenti sama vormindusega, kuidas fail on Wordis originaalis salvestatud. Võid Linuxis muudetud faili salvestada .docx, aga kui hiljem avad Windowsis siis ei ole ikka õige. Märgendid/sümbolid, reavahed lõigud jne.

Ainus faililaiend, mille puhul pole mingit vahet on .pdf. Saab nii eksportida .pdf'i kui ka avada.


Linuxiga on ka tegelikult uuendamisega probleeme. Kuna nüüd on kasutusel valdavalt Snap store siis võib juhtuda, et kui snapi varamu on uuendamata siis uuendust ei leita. Muidu kui kasutusel on apt ja samas ka Snap Store siis lähevad versioonid konflikti või saad arvutisse mõlema repo versioonid. Mul on nt kaks erinevat Firefoxi Ubuntu all. Üks käsitsi, teine ametlik aptiga uuendatav versioon.

Mõne programmi puhul peab aga installimiseks kasutama suisa flatpak'i. Mis teeb selle kõik ainult keerulisemaks sest peab meeles pidama millisel programmil mis varamu on. Automaatselt ei uuendata jah midagi aga nii mõnelgi rakendusel on samas varamus mitu erinevat modifikatsiooni. Nt WPS office'l suisa 2-3.